Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja võtab kokku pühapäeva, 26. juuli sündmused, mina olen Evelyn Villers. Saksamaal Berliinis šarlottenburgi linnaosas sõitis Eesti numbrimärkidega Mercedes teelt välja jalakäijate sekka. Viga sai seitse inimest. Kas erakonnas Isamaa uue ühenduse parempoolsed loonud 111 inimest soovivad Isamaa lahkumist praegusest koalitsioonist, küsib ajakirjanik Toomas Sildam. Seitse Eesti linnuse muuseumi andsid välja ühise külastus Kaardi. Narkootikumide kasutamine on aastatega Eestis pigem vähenenud. Eestis on allikad olnud ajalooliselt nii kui ka kultuskohtadeks. Kuna inimtegevuse tõttu satub ette mürkaineid, siis tänapäeval teadlased tundmatust allikast vett juua ei soovita. Ja ilm on öösel sajuta. Homme päeval sajab Lääne-Eestis kohati hoovihma. Puhub nõrk tuul. Sooja on öösel üheksa kuni 14, homme päeval 18 kuni 25 kraadi. Ja alustame välisuudistega Saksamaal Berliinis šarlottenburgi linnaosas sõitis hommikul Eesti numbrimärkidega Mercedes teelt välja jalakäijate sekka. Viga sai seitse inimest. Juhtum leidis aset Berliini loomaaia juures asuva rongipeatuse juures. 24 aastane juht kaotas vasakpööret sooritades sõiduki üle kontrolli, tõenäoliselt ületas ta kiirust. Maanteeameti andmeil puudus sõidukil kehtiv tehnoülevaatus. Politsei juhtunus terrorism ei kahtlusta ja käsitleb vahejuhtumid liiklusõnnetusena. Võimude sõnul ei viita miski, et intsident oleks olnud poliitiliselt või usuliselt motiveeritud. Mõned juhtunut pealt näinud inimesed olid šokis ja vajasid psühholoogilist nõustamist. Arstiabi vajas ka õnnetuse põhjustanud autojuht ise. Põhja-Korea teatas riigi esimesest koroonaviirusekahtlusega patsiendist, vahendab AFP. Võimude teatel naasis eelmisel nädalal ebaseaduslikult demilitariseeritud tsooni kaudu riiki kolme aasta eest Lõuna-Koreasse üle hüpanud kodanik, kellel olid uudse koroonaviiruse sümptomid, vahendab riiklik propagandakanal KCNA. Varem on riik väitnud, et ei ole tuvastanud ühtegi Covid 19 juhtumit, kuid analüütikute sõnul on see väga ebatõenäoline. Riigipea Kim Jong-un käskis eilsel poliitbüroo kohtumisel viiruse ohjeldamiseks üles seada maksimaalne hädaabisüsteem. Ühtlasi algatas Kim KCNA teatel uurimise, kuidas isikul õnnestus ületada tugevalt valvatud piir. Ta hoiatas vastutavaid isikuid, et neid ootab karm karistus. Ja Eestisse, kas erakonnas Isamaa uue ühenduse Parempoolsed loonud 111 inimest soovivad Isamaa lahkumist praegusest koalitsioonist, küsib ajakirjanik Toomas Sildam oma nädalakommentaaris. See pidi juhtuma varem või hiljem. Isamaa erakonnas on piisavalt neid, kes vaatavad rahulolematult partei valimiskünnise lähedale langenud reitingut ja küsivad nõutult, mis asja Isamaa praeguses valitsuses ajab. Nüüd sai see siis lõpuks avalikuks. 111 Isamaa inimest moodustasid Parempoolsete ühenduse. Nende manifest, mis ülistab avatust euroopalikust vabadust kodanikule ja ühiskonnale ning ettevõtlikkust, oponeerib Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni paljudele tegudele ja mõtetele. Siin on põhjus, miks Keskerakond ja EKRE suhtuvad Parempoolsete ühenduse tekkesse murelikult, püüdes seda küll mitte välja näidata. Nende mure on lihtne. Kas Isamaas algab mäss, mis lõhestab erakonna parlamendifraktsiooni, jätab koalitsiooni riigikogus enamused või lükkab Isamaavalitsustest üldse välja. Mõlemal juhul tähendaks see Jüri Ratase valitsuse langemist. Reformierakond näeb aga kasvamas enda võimalust lõpuks ometi murda opositsioonist valitsusse ja asuda 2019. aasta märtsivalimiste võitjana koalitsiooni moodustama kas Keskerakonna või Isamaa ja sotsidega, seda pole veel otsustanud. Beta saavad mõlemad pooled, vähemalt esialgu. Praegune valitsus homme ei kuku ja Reformierakond ei asu homme koalitsioonilepingut kirjutama sest Parempoolsete ühendus ei soovi Isamaad lõhki ajada. Nad loodavad isamaad pöörata. Ta nagu erakõnelustes öeldakse tagasi euroopalikku parempoolsuse suunas ja eemale sumbunud nišierakonnast, keda toetab vaid viis kuni 10 protsenti valijaist. Parempoolsed tahavad Isamaa tagasi võtta. Nad tahavad Isamaa ukselt maha kruvida sildi EKRE lait. Ent nende teel seisab erakonna esimees Helir-Valdor Seeder oma põhimõttekindluses, kinnitades, et kuni tema on esimees, ei muutu Isamaa konservatiivse erakonna asemel liberaalseks erakonnaks. Kas konservatiivne ja liberaalne on mõisted, mis ühe erakonnapoliitikasse ei mahu? Huvitav küsimus. Ent seeder püüdis ka pisendada Parempoolsete ühenduse tekkimise tähendust, lastes samal ajal teatada, kuidas Isamaas luuakse ka perede ühendus. Selles sammus on konflikti õhutamist, mitte silla ehitamist. Juunis 2021, aga võib-olla varemgi toimub Isamaa suurkogu, kus erakond valib endale uuesti juhte. Siis on näha, millist teed ja kelle juhtimisel minnakse. Seitse Eesti linnuse muuseumi tulid sellel nädalal välja ühise külastuskaardiga linnus pluss, millega pääseb kõigisse neisse soodsamalt. Loodetakse, et see võiks ajendada inimesi tegema omamoodi ringreisi mööda Eestimaa keskaegseid linnuseid. Juhan Hepner jätkab. Linnus pluss kaardi saab tasuta ja see tagab omanikule Haapsalu, Kuressaare, Narva, Rakvere ja Vastseliina linnuses Põltsamaa lossis ja paides asuvas ajakeskuses Wittgenstein 20 protsenti soodsama pileti. Kas soodustus kehtib ainult kaardiomaniku piletile või ka tema poolt ostetud pere- ja grupipiletile on muuseumide puhul erinev, jätkab sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juht Anton Pärn. Idee minna koos edasi põhjusel, et meie linnustes on viimastel aastatel väga palju juhtunud uued ekspositsioonid. Linnused on välja tulnud tegelikult täiesti uues kuues Anton Pärna sõnul ei ole linnuse muuseumid omavahel teravad konkurendid ja eriti nüüd, mil siseturism on suuremas fookuses, tasub huvilistel teha tiir peale kõigile. Kaardi mõte sündis mullu sügisel, plaan oli tegelikult juba sügisel nii-öelda läbi rääkides seda nii-öelda kaardi ja külastuse võimalust alustada päris suvehooaja alguses. Paraku kevadine viirus pani piduri peale, aga mul on hea meel, et suvi ei ole veel läbi, on nüüd, oleme täna valmis koos edasi minema. Pärn ütles, et eriolukorrajärgne aeg on läinud Haapsalu piiskopilinnuses paremini kui arvati. Kui esialgu oli kartus, et külastajaid on 80 protsendi võrra vähem siis juulis läheneb külastajate huvi tasapisi 50-le protsendile mullusest. Lõplik pilt saab siiski selgeks aga alles sügisel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Viimastel aastatel on narkootikumide kasutamine Eestis pigem vähenenud, küll aga ei saa seda öelda iga aine kohta põhja. Prefektuuri narko ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro ütleb, et paari aasta eest suureks probleemiks olnud fentanüüliturgu suudetakse nüüd üldiselt kontrollida. See on siin tabatud mitmeid isikuid pidevalt, kes tegelikult on organiseerinud ja tahtnud seda turgu, mis siin ütleme enne 2000 seitsmeteistkümnendat aastat. Ta oli ikka sellises tõesti väga suures mahus ta turg uuesti kuidagi ellu äratada ja siin on lihtsalt mitmete asjaolude tõttu on õnnestunud siiamaani pärssida politsei tegevus on tegelikult seal on ainult üks osa sellest, et kui me räägime jah, siin selliste fentanüüli tee ja näiteks siis alfa BVP ehk UFO tarvitamisest kättesaadavuse sotsiaaltõesti võib siin ikkagi viimaste aastatega võrreldes pigem positiivset trendi näha. Aga samas, kui me ikkagi vaatame siin kanepi ja muude ainete tarvitamist, siis seal kindlasti ei saa väita, et ollakse kuidagi oluliselt vähenenud. Kes on tõesti siin, käib omal käel naaberriikides uimastite järel, kes tellib neid näiteks postiga, loodab heale õnnele, et äkki tulevad läbi, et ja kes siis nii-öelda sõltub siis sellisest juba organiseeritud kuritegelikust tegevusest, kus tõesti juba kaubavedude varjus tuuakse ja väga suuri mürgiseid kogusid sisse. Eestis on allikad olnud ajalooliselt nii veevõtu kui ka kultuskohtadeks. Kuna inimtegevuse tõttu satub vette mürkaineid, siis tänapäeval teadlased tundmatust allikast vett juua ei soovita. Jätkabreene Kundla. Eesti ja Läti koostöös on käimas põhjavee uurimise projektooteract, mille raames on teadlastel koostöös elanikega plaan kaardistada Eesti allikad. Kaardistamisega võib mõistagi kaasneda soov allikast janu kustutada, nii nagu pole mõistlik hüpata tundmatus kohas vette. Nii ei soovita Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi tundmatust allikast suurtes kogustes vett tarbida. Tõenäoliselt, kui te käite allikal, joote ühe korra, siis tõenäosus, et sealt mingi bioloogilise reostuse saate, on üsna väike. Kui te võtate selle sõõmu selle koha pealt, kus ta maapinnale tuleb, siis baktereid seal tõenäoliselt ei ole ja tõenäoliselt kui te ka ei oota selle üks, kaks liitrit vett, siis teie tervisele see võib olla, midagi hullu ei tee, aga kui te käite püsivalt allikal ja kui te võtate pudelitega vett ja, ja regulaarselt seda kasutate, siis ma soovitan küll ennem uurida, et milline see allikavee kvaliteet tänapäeval on. Kuigi allikate kaitseks on kehtestatud piiranguvööndid, ei pruugi see Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse juhataja Jaanus Terasmaa hinnangul kahjuks tagada seda, et inimtegevuse tagajärjel reostusallikas ei jõua. Allikatel on kaitsetsoon, et 50 meetri raadiuses ei tohi teatud asju teha, kümnendi raadius ei tohi väetada Misson teatega jabur, sest ega siis allikas ei tea, et ta tohib etet ainult 10 meetri raadiusest, et allikas võtab seda parku palju laiemalt alalt. Võib-olla see valgalaallikal on hoopis kuskil välja venitatud mingis ühes suunas, me teeme selle raadio sinna ümber ja oleme rõõmsad, et nüüd me kaitseme, aga tegelikult looduses on asjad palju, palju keerulisemad ja peaks lähenema valgele põhiselt, vaadata, kus on see allika kogumisala ja seda kaitsma mitte lihtsalt mingisugust suvalist piirkonda või suvalist puhvrit. Eestis on praegu kaardistatud üle 1500 allika, kuid teadlaste hinnangul võib nende arv ületada 10000 piiri. Raadiouudistele nägundla. Ja ilmast räägib nüüd maile Meius. Öö vastu esmaspäeva tuleb veel sajuta, hommikul ja päeval sajab aga kohati hoovihma ja võib olla äikest. Saju tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Tuul puhub valdavalt lõunakaarest kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel üheksa kuni 14, rannikul kohati kuni 17 kraadi, päeval on sooja 20 kuni 25 kraadi. Selline sai tänane Päevakaja kena õhtu jätku kuulmiseni.