Eesti sõduritund. Esimese iseseisvuse aega mäletab eestlane on nüüd juba teist korda lugenud ajalehe teadet kaitseliidu laiali saatma. Mis kohta esimest korda teatasid ajalehed sellest juunis 1940. Kaitseliitu ei ole enam. Me kõik teame, mis sellele õige pea järgnes. Ja üleeile leidsime Eesti Päevalehe esiküljelt jälle jahmatamapaneva pealkirja. Kaitseliitlased ärritusid kavast liit laiali saata. Tsiteerin artikli alguslauset kaitseminister Sven Mikseri kava saata kaitseliit laiali, ärritas organisatsiooni vanematekogu ning ehmatas riigikogu liikmeid. Veel samal päeval kell 12 andis pressikonverentsil kaitseministeeriumis seletuse kaitseminister Sven Mikser. Julgen väita, et Päevalehe esikülje lugu sisaldav Vahend või pahatahtliku vale ja minu seisukohad ja kogu ministeeriumi seisukohad nii kaitseliidu kui ka kogu kaitsejõudude ja Eesti riigikaitse kallis, nii enne kui pärast NATO tippkohtumist ja NATO kutse saamist ei lange mingilgi määral nende nende kujul firmadega kokku, mida Eesti Päevalehe ajakirjanik kandioloog tänase ajalehe esiküljel. Eesti Päevalehe ajakirjanik Antti Oolo Ma saan aru, siin te ütlesite, et see kõik on, pole seal, tähendab mina, kes ma selle artikli kirjutasin, ei ole seal see tuntud, Tiit Tammsaar, siis te väidate, et riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar valetab kui ta rääkis siukest asja? Ma vestlesin dünaamikuleeritama saarega kes oma sõnul ei ole suunduminugavast kaitseliit laiali saata. Ma arvan, et ma ei teagi selle kuulutuse kaamera uuesti avalik-õiguslikule televisioonile, siis Eesti Televisioon kahtlemata on võimeline kontrollima oma lindistusi Aktuaalset Kaamerat kui muid saateid, kus ma olen osalenud. Ja ma julgen absoluutselt sajaprotsendilise kindlusega öelda, et kaitseliidu laialisaatmisest kaitseliidu likvideerimisest ei ole ma kunagi rääkinud. Olen rääkinud sellest kindlasti, kuidas peaks tulevikus välja nägema vahekord mobiilsete ja territoriaalsete territoriaalsete üksuste vahel. Muudest taolistest küsimustest, samal ajal olen ma alati kinnitanud igas oma väljaütlemises, et kaitseliidul on praegu ja saab tulevikus olema Eesti riigi kaitsmisel väga oluline roll. Nii et ma arvan, kui ajakirjanik tsiteeri autoriteeti, kes toetub oma väidetes, sellele, mida me oleme ju televiisorist siis ajakirjanik peaks kindlasti suutma toota parema ja tegelikkusele paremini vastava nupu ja tänase Eesti Päevalehe esikülje lugu. Mingi laeni hariduslik kõrgemad riigikaitse kursused alles hiljuti seal MUU andmetel paljud inimesed, kellelt osa võtsid, ütlesite, et olite esinenud, seal kõnelevad, kandsid laiali saata ma sureks. Me ei ole veel kursustel osalenud, küll aga kaks Eesti Päevalehe teist ajakirjanikku. Ja nagu mingi tervise ja korraldatud joobes vastutav nimetatud kursuse eest võin täie öelda, et midagi sellist ei ole olnud. Pigem on analüüsitud kaitseliidu olukordadega. Tulevikku ei ole veel kord rõhutavaid juurudel. Kursusel ei olnud ma seda ütlesingi, et ma ei ole seal olnud, mõtlesin, et minul on inimesed, kes seal viibisid, rääkisite institud, kas. Ma kommenteeriks seda tähendanud, kui need inimesed on, on palunud anonüümsust, siis kahtlemata Eesti ajakirjanduse traditsioon nende inimeste nimesid ei avaldata. Samal ajal ma tean, et kaasele riigikaitsekursusel osalenud mitmed ajakirjanikud, sealhulgas nii Eesti Päevalehe ajakirjanikud. Lekkisid leppisid kokku, et seal räägitud, likvideeritud samal ajal pole nina valmis oma seal öeldud sõnu igal igal hetkel ja iga küsimuse peale kordama. Tõepoolest räägiti tulevikuks tulevasest rollis poole sõnagagi ega poolel alusegagi ei öeldud ega isegi mitte mõeldud. Seda, et kaitseliit tulevikus peaks olema lahkama olemas. Ja kui Eesti Päevalehele on allikaid, kes väidavad, et ma olen seda öelnud, siis olen ma alati valmis nendega sel teemal sel teemal vestlema ja leian jätkuvalt täiesti päevadel ja tal on avaldanud ja artikkel on sügavalt ebakorrektne ja parimate aatriumis Toorlast. Suurima heameelega ma ütlesin, et Eesti riigikaitse ja riigikaitsestruktuur NATOga liitudes kindlasti muutub. Eesti riigikaitses, tulevikus saab olema suurem roll mobiilsetel üksustel võrreldes territoriaalsete üksustega. Ma ütlesin, et see on, on suhteliselt universaalne protsess, toimub nii meil kui kõikjal mujal samal ajal Kaitseliidule jää konkreetne ja, ja väga täpselt defineeritud roll. Nii sõjaline, mis puudutab siis seda mobilisatsiooni läbiviimist kui teatud lokaalset territoriaalset kaitset kui mis on vähemalt sama oluline. Ta leiab kindlasti väga oluline roll Eesti inimeste kaitsetahte ja kaitseteadlikkuse kasvatamisel. See on väga lühidalt kokkuvõttes see, millest oli jutt. Jutt oli ka sellest, kas kaitseliidu finantseerib, kas kaitseliidu eelarve osakaal riigikaitsekuludes võiks tulevikus suureneda. Võrdlesime, arvestades seda, et mobiil, et rõhk on eeskätt mobiilsetel üksustel võrreldes territoriaalsete ega kaitseliidu finantseerimise osakaal kogu riigikaitsekuludest ei saa ilmselt tulevikus suureneda. Kui see selle Seisukoha tõlgenduseks on soov kaitseliitu likvideerida, siis ma arvan, et on tegemist ühega kahest kas sellega, et ei olda võimelised väga selge, kas seisukohtadest selgelt aru saama või siis pahatahtliku soovida neid kuidagi suvaliselt tõlgendada. Niisiis ei lööda Kaitseliidule hingekella. Nii lõi Tori kirikukell tänava jüripäeval. Sõjasügisel. 1944 põletasid Tori kiriku maha taganevad Saksa sõdurid. 70.-te aastate keskpaigani kasutas Nõukogude armee spordiselts kirikut laske tiiruna. 1989 raiuti maha kiriku müüride vahel kasvanud puud. Aprillist 1990 korraldas tori muinsuskaitse selts esimesed kiriku taastamise suurtalgud. Juulist 1990 nurjesid vene soomukit kavandanud tavakiriku õnnistamise ja sõjameeste kokkutuleku Toris. 1994 sai kirik katuse ja veskikividest altari. Kaks aastat hiljem kujur Mati Karmini kujundatud altariristi. Juulis 2000 õnnistas kiriku taastamistöid peapiiskop Jaan Kiievit tunnistamas 3000 sõjameeste kokkutulek. Kuule osalejat. Selline oleks. Eesti sõjameeste mälestuskirikuks taastatava pühakoja lühikroonika Austatud kohalviibijad, rahvuskaaslase tervitan neid kaitseväe juhataja esindajana tema poolt. Annan teile täna hädasi, tema tervituse ja parimad soovid. Me oleme kogunenud siia täna selleks, et alustada. Läbi aastate tagasi kaugesse minevikku kes on meile andnud palvest kolme elu ja kõik muud väärtused, mis kokku moodustavad meie rahvusliku eksistentsi meie traditsiooni, kultuuri sellel püsida. Sarnaselt kellegile teisele kuskil poja kas planeedile kellegile teisele kuskil pojad? Meie esivanemail vääratanud hulga aga ohverdanud elu aga ära suurena veel kõrgemad Eve. Ja see kõige kõrgem on see, mida meie täna paabel siin elus hoida alal pois, kuivendatud ja kuuleme ütelus. Et aga vaatamata aja vastustele oleme alles. See oli kardiofilosoofia kuid läbi aegade ka täna ütleb meil ainult allesjäämisest ei aita. Küsimus on, kuidas me alles jääb alles jääda, tuleb väärika. Austades iseennast selle läbi, et austame oma eelkäijaid. Java langenud sadulaid. Kõneleja oli major Laigna kaitsejõudude peastaabist. Jüripäeval rivistus kirikus ka vanade sõjameeste väike koor, kel aastaid alla Jaa. RKVS kätt kella. Neljaks päeval hakaga jagada jori toeta kestva tunud tule järgi. Palun tulge nüüd oma tõrvikud tagasi altari juurde. Ja ole jagamise arvud on kõige kõrgemad vaimulikud peakatlad. Olge palun psühhiaat tõrvikutega, kes soovivad. Austatud tori tagasi külaliseks tulid Paikuse valda ja Eesti rahvast on ühendanud alati rasked ajad. Või kui meie oma eestlane millegagi hakkama saada, olgu see kõik see, mis siis. Me kõik mõtetes ja tegudes kokku saabume tarrisega tulega paremaks, joodame ope paremini. Tere kõigile. Mina tulin siia täiendustega Tartumaal ja see tuli lähe Tartu linna raadiod vaenlasteks, kelle sõidate? Irje Lodge. Eesti Vabatahtlike astus Soome kaitseväe ligi 3400 meest ehk umbes sama palju, kui oli soomlasi Eesti vabadussõjas. Mõlemaid oli nii vähe, et nad ei saanud sõjasündmusi oluliselt mõjutada. Siiski, Karjala kannasel oli olukord 1944. aasta suvel niivõrd kriitiline, et keegi ei oska öelda, mis oli see juuksekarv, mille abil tõrjelahinguis edu saavutati. Oma koha eestlased täitsid, selles ei kahtle keegi. Sageli on nii Soomes kui ka Eestis räägitud, et Eesti vabatahtlikud tulid maksma Soome vendadele oma auvõlga. See on siiski vaid pool tõde. Soome valitsuse ja sõjaväe juhtkonna poolt eestlastele antud võimalus rajada Soomes oma väeosa oli vähemalt sama suur abi Eestile sest Eesti ohvitseri ja allohvitseri koolitati välja normaalvajadusest märksa rohkem. Kavas oli luua Eesti Vabastusarmee tuumik. Nii sõnastab tõe soomepoiste tähtsusest kolonel Matti Lucari Soomepoiste lühielulugude raamatus. Selle teose elavalt tegelased kogunesid 18. aprillil Tallinnas mustapeade majas Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse 10. aastapäeva aktusele. Neid austama olid tulnud president Meri, Eesti kaitseväe juhataja admiral kõuts, Soome kaitsejõudude esindaja kindral Vardi, ainen kindral kohu ja arvukalt relvavendi ja külalisi Soomest. Aktust avades, ütles Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse esimees Uno Järvela. Saame komisjoni, see nüri anti Soome lahinguis varastatud meestele, kes 1944. aasta augustis tulid kodumaale et koos 70000 Mitte põhimõtted vaid olukordadele. Ta andis mõista, et meie suurel missioonil on vähenenud ootuste. Aga ta mõista, kui oma maja. Siis Hutab iga mees esmalt seda. Kuigi meie esimese pataljoni rünnakute rindel olid alukad edukad vaenlane, löödi uuesti ema kirjeldama, varises ometi kogu rinne Eestis ülekaalukate kunagi. Veel seitsmeteistkümnendal septembril. Vangilaagris uppus. Taheti koondada veel kõiki elusolendeid ja renomendi ühte organisatsioon. See toimus 1992. aastal vil Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse nime all. Pikema tagasivaate ühenduse tegevusest esitas auesimees Raul Kuutma. Sellest esile tõsta võiks hetkel järgmist. Soomepoisse tervitas Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts. Sõduritund jätkab mälestusi eesti meeste sõjateedelt sõja lõppu. Nädala yks oli üks Wehrmachti transportüksus, kus autojuhtidena sõitsid eestlased jõudnud playeri maale. Evalt Arumäe neljandast kolonnist. Nii et sõit algaski Baieri mägedesse. Sinna jõudsime. 20 20. aprilli paiku jõudsime sinna, masinad sai ilusti ära paigutatud. Klaasid nüüd kabiini, klaasid kinni, maetud, neetud lennukitel ei oleks märku. Autode asukohtadest peegeldakse, veendutakse. Ja siis ootasime, juba tuleb, varsti tuleb, et läänest on juba müra kuulda. Käisime vahepeal veel metsas ja meil oli omal ja igal teisel mehel oli salaja püstol. Me ei andnud sellest teada, kuna kartsime, sakslane võtab meie kest äranud. Et kriitilises olukorras lihtsalt võtab ära ja meil on, me oleme kaitsetud. Ja läksime metsa. Kits oli metsas küll natuke kitseliha endale palju rahvast hankida. No meil õnnestus saada ka, saime kitseketta ja teine siis ööseks kööki veel vaid tehtud ette räägitud kokaga. Et ta tuleb meile meie esimese nõudmise peale köögi ja teeb seal kitseliha öösel ära, et me saaksime siis natukene ka liha maitsta. Aga meil juhtus veel üks äpardus, seal mitte ähvardus, vaid üks huvitav juhtum. Järgmine kord läksime jälle kitsi otsima metsast, me olime kolmekesti, meil on nagu kolm musketäri, me, see on ikka niimoodi, et üks on seal kõige parem sõber. Teine on hea sõber ja kolmandaga võib luurele minna. Ja jõudsime jälle metsa ja hakkasin otsima ennast, kuhu kohtlane varjuma. Ja mina leidsin metsast suure kivi, mis oli pooleks, kas pikse poolt või millegi millegi tagajärjel ta pooleks suur kivi üle lehe kõrvus oli. Ja mina mõtlesin, et no ma olen sinna 20 vahele ja valitsenud sealses kitsi, kits oli küll. Kitse tegi laskmise keeld oli Saksamaal väga suur. Ja siis kitsekarjad kasvasid, kuigi olukorras, kus Saksamaal oli toidupuudus ja kõik, aga vaatamata sellele ei lubatud kitsi tappa. Nii ja ma läksin kivi vahele ja äkki vaatan Ameerika sõdurit. Vaatasin, katsusin ta läbi, tal püstoli Jon püssi ka ei olnud ja isegi mütsi peas. Tema oli allatulistatud lennuki üks meeskonnaliige. Neid lendurid oli seal liikumas näha küll ja küll nad olid kolonnis ja saksa Valme ümber ja nad liikusid mööda maanteed. Kuna Ameerika lendurid, nendel oli antud korraldus ja luba Šveitsi Punase Risti kaudu toidu Patke alle saatana vangile. Nojah, nad tegid hästi nugis ja saatsid toitsid oma vange, tee ääres oli mitmel pool näha, pakid olid maas, aga vangid polnud veel kohale jõudnud neid mööda maailma liiklusvahendita ja kässuli. Et sakslased ei tohi puutuda seoses sõjaolukorraga. On tribunali, kohe keskpuudub neid pakke. Ameerika sõdureid ette nähtud, kuidas pakid kohale toimetati, lennukiga, ühise langevarju abil lasti neid lennukeid, lasti ühte teatud punkti. Saksavalvurite saatel käidi siis need läbi peamiselt supiteede äärde, et mitte metsa sisse, siis ei ole näha ikka suure tee äärde. Kuhu teie oma vangi viisid. Mina viisin, oh siis oligi lugu niisugune. Nüüd kolmas mees oli meil. Tallinn on ees, tema nimi oli kannel. Manismi mäleta, kannel oli. Ta oli Tallinnas juba keskkooli lõpetanud. Tore, sihvakas poiss oli, ta valdas inglise keelt, noh ei tea, kui palju aga valdas. Ja ma helistasin. Me teised mehed olid ka varjust välja ja hakkasime seda küsitlema temaga küsitlema ja ta tõlkis meile, mis, mis on vangla. Ta ütleb niimoodi, et ärge mind ei ole sakslased, aga ärge mind sakslaste üle andke, et varsti on meie väed siin ja laske mind vabaks. Noh, oligi huvitav, mõtlesin midagi, tiime nüüd temaga. Ja siis jäin kahekesti selle kandle, selle mehega juttu vestma. Kaneel ütles meile teate mõisynteeringi nüüd tagasi tallu, kus nüüd majutatud olime ja need oli miljon järgi. Ja see kannel jäi kadunuks, mis temast sai, ei tea. Ja siis läks seintele armeega lendurid lennuväemehega metsa. Ja kuus päeva hiljem me langesime juba siis Fongin ja see oli 26. aprill 1945. Tulid Ameerika, kaks dziibi tulid metsast mäest alla ja otse meie talu peale, kus me oleme naerdud. Noh, kavandati siis roovi peale, meid kõiki, laskevalmis autopallid neil ees ja ja nii-ütelda, olukord muutus kohe. Nii, aga me ootasime, sest meil enam midagi teest pääsesid. Hoovi peal võeti meid rivisse ja ei olnud seda kannetena meie keskel, nii et arvata põhiliselt ta peitis end Ameerika lenduri kusagile ära ja kuus läksid ameeriklastele üle. Sõduritund üritab jätkuvalt selgitada eestlastest autojuhtide saatust. Teateid oodatakse Johannes Lumiste kohta, kelle väljaõpe algas Saksa transpordiüksuses tartus, keda viimati nähti 1943. aasta lõpul kas Leedus või Saksamaal. Arvatakse, et tema auto sai tabamuse. Kes teab midagi temast ja tema üksusest? Praeguseks on teada täpselt väliposti number aga põhjalikumaid andmeid selle üksuse kohta ei ole teada, on vaja vaid ainult nii palju, et tegemist oli veoautode kolonniga mis algselt paiknes küll Eestis, aga hiljem paigutati ümber Leetu. Aga Leedust sõitsid nad ringi küllaltki pikki otsiga Euroopasse. Ja nad ei tarvitsenud olla alati Eesti üksuste juures. Jah, neil autokolonnid olidki nii-öelda üksikud hundid. Iga auto juhtunud sõitis parajasti sinna, kus vaja oli ja sellepärast on just andmete otsimine nende sõjameeste kohta väga raske, sest vähe on sajakatseid on väliposti number teil käepärast. Ja ehk on kellelegi see oli posti number tuttav. Väliposti number on neli, üks, seitse, üks, seitse, neli üks seitse üks seitse. See üksus, autokolonn paiknes Tartus ja Tartust on pärit ka teisi sõjamehi, kelle kohta me oleme samuti andmeid otsinud ja senini leidnud ei ole, näiteks võiksin nimetada Georg Ots tabeli, kes, kelle sünniaasta oli 1916 ning kes ka 42. aastal oli kutsutud Tartusse autokolonni, seal haigestus ning hiljem mobiliseeriti nutsime ka kaaslaseid, kes mäletaksid Georg Ots tabelit. Võimalik, et nii see Georg Ots, ta veel kui ka Johannes Lumiste teenisid ühes üksuses. Hiiumaa, miks on oluline teatada teile Johannes Lumiste ja Georg Ots Tauli saatusest? Küsimus on selles kas õnnestub tõendada asjaolud, mis lubaksid nende omastele pensionit maksta. Antud juhul siis Johannes rumistele on järel, elab Eestis lesk, kellel oleks õigus pensionile. Juhul kui leiab tõendamist, et ta tõesti surma sai, hukkus ehk siis Georg Ots tabelile. Teatud juhtudel võib ka tütar saada erandkorda korras pensionit samamoodi kui õnnestub tõestada asjaolud mistõttu ta haigestus ja siis hiljem suri. Kas on teie pikas praktikas kasu olnud sedasi kaudseid töid hangitud tõenditest? Sageli on aga, kas sellega arvestab pensionimaksja Saksamaa? Sageli on sellest abi olnud, aga mitte alati. See, kas konkreetsed andmed, abi või saagas seletused aitavad või mitte, sõltub sellest, milliseid andmeid, dokumente, tõendeid veel selles asjas koguda on õnnestunud, nii et ainult tunnistati seletusest kunagi ei aita, kuid kui nad täidavad nii-öelda täiendavat funktsiooni, täidavad just selle lünga, mis puud on ning on väga usutavad, siis nendega on arvestatud. Niisiis tehkem kõik, mis võib ja jääme lootma parimat. Ja aitäh. Välisõigusabi advokaadibüroo telefon Tallinnas on kuus 44 44 11. Kordan kuus 44 44 11. Võite saata teatega Eesti raadio aadressil Gonsiori 21, Tallinn 150 20 Eesti sõduritund.