Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku tänased sündmused. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Siseministeerium plaanib reguleerida perepiletikriteeriumeid, tagada soodustusi ka lasterikastele peredele, kärgperedele see ei laieneks riigi lisaeelarvest ette nähtud rahakriisi. Aia toetusmeetmeteks on viiendiku osas ära kulutatud. Otsetoetused füüsilistele isikutele jaga tegevustoetused ettevõtetele ja vähesel määral on juba ka investeeringuid ja laene käenduseid samuti välja makstud. Justiitsministeeriumi dokumendiregistrist lekkisid enam kui 1000 tasuta õigusabi saada inimese andmed. Koos nimega võis näha, kes pöördus juristi poole rahahädas, kes seoses hooldusvaidlusega. Leedu valitsus kehtestab kolmapäevast taas maskidega nõude kauplustes ja ühissõidukites. Briti peaminister Boris Johnson on võimul olnud aasta aega. Nagu vaatlejad ütlevad, on selles olnud rohkem draamat kui enamikul valitsusjuhtidel kogu nende võimuloleku aja jooksul. Tallinna Helsingi laevaliinil on reisijate arv taastunud 60 protsendi ulatuses. Inimestel kõlbelt distantsi hoidmise. Laevu täis? Täna algas esimest korda peetav Hiiumaa pärandkultuurinädal alustatakse hiiu saunakultuurist. Ju saun on natukene teistmoodi kui mujal Mandri-Eestis, nii oma arhitektuuri kui ka proportsioonide poolest, kui ka tegelikult natuke kasutusotstarve poolest. Kolmapäeval ja neljapäeval toimuv Eesti-Läti tennisemaavõistlus peetakse kõva kattega väljakul. See tähendab, et kahtlustest hoolimata peaks kaasa tegema Kaia Kanepi. Ilm on homme muutliku pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma, paiguti on äikest, võib tulla ka rahet. Õhtul saju võimalus väheneb. Õhutemperatuur on 19 kuni 25 kraadi. Võrumaal algasid täna piiriehitustööd Eesti-Läti-Venemaa kolmikpunktist, kuni luhamaa piiripunktini töid teevad Merko Ehitus ja keeerrgaa infra, räägivad politsei ja piirivalveameti piirivalveosakonna juht Egert belitsev ja siseminister Mart Helme. Tegemist on ühe olulise verstapostiga ehk siis, kui me juba politseipiirkonnas ometi me oleme viis aastat ette valmistanud, et piiriehitusega erinevaid tegevusi ja tegelikult teinud ka juba erinevaid töid näiteks siis erinevate seirepositsioonide paigaldamine, piiri tähistamine, piiririba puhastamine, siis maismaa piiri osas on tegemist olulise verstapostiga, kus siis päriselt alustatakse siis piiritaristu ehitamist kolmiku punktist siis 23 ja poole kilomeetri pikkuselt kuni luhamaa piiripunktini. Me oleme ühe pika tee puhul jõudnud teatud vahejaama kogu Eesti riigile ja kogu Eesti rahvale oli ikkagi šokk kõik see, mis toimus 2014, kui Eston Kohver rööviti ja siis selgus, et piir on võssa kasvanud ja isegi peale piirivalvur, et tõenäoliselt mitte keegi ei tea, kus see Eesti-Venemaa vaheline kontrolljoon, mida me nimetame üha rohkem ikka piiriks kus see täpselt kulgeb lõpmatu arv koosolekuid on olnud piirivalvuritega, politseijuhtidega, inseneridega ja nii edasi. Valitsuse istungeid, kabineti istungeid ja töötasime välja meie arvates suhteliselt optimaalse variandi. Alustame piiriehitust siit kõige keerulisematest punktist, see on Eesti, Läti ja Venemaa vaheline kolmikpunkt. Ehitustööd hõlmavad patrull ja ligipääsuteede, viivitusaiaseiresüsteemide valmiduse ja muu kaasneva rajamist. Praegu on maismaa piiri 136-st kilomeetrist valveseadmetega kaetud üksnes kümnendik ja suurem osa igapäevatööst piirivalve, mis seal tehakse jalgsi. Lähiajal kuulutab politsei ja piirivalveamet välja ka uue riigihanke järgmise piirilõigu ehitaja leidmiseks ja kui kõik kulgeb plaanipäraselt, saab ehitustöödega edasi minna juba järgmisel aastal. Justiitsministeeriumist lekkisid avalikkuse ette enam kui 1000 tasuta õigusnõu saanud inimese andmed, dokument, kus oli kirjas, kes sai õigusnõu seoses alimentide kamp, kes eraisiku pankroti pärast rippus internetis ligi kuu aega. Madis Hindre lugu. Ülikoolilinnas juuksurina töötaval maril on kaks väikest last. Sotsiaalmeediast paistab heledapäiste särasilmade elu muretu ja kaunis, samuti Marje enda elu. Aga justiitsministeeriumi dokumendiregistrist saime teada, et juuni alguses kohtus mari juristiga mari nime taha on kirjutatud sõnal lahutus. Dokument, mida kõik ligi kuu aega lugeda võisid, pärineb osaühingult Hugo. See ettevõte pakub juba neljandat aastat tasuta õigusnõustamist. Selleks, et oma töö eest raha saada, esitab Osaühing korra kuus justiitsministeeriumile. Tegevusaruande juunikuuaruandega läks midagi valesti ja enam kui 2000 õigusnõustamise episoodi said ministeeriumi dokumendiregistris avalikuks. Teiste seas koorus dokumendis lahti ka Tallinna algklassi tüdrukul Liina lugu sotsiaalmeediast. Näeme pilte tema emast ja seda, et ta emale meeldib kuuuurija ja kättemaksukontor, aga justiitsministeeriumi dokumendiregistris saime teada, miks ei leia internetist pilte Liinoi saast. Tüdruku nime taha on kirjutatud sõnapaar põlvnemine ja elatis. Kui paljude inimeste andmed lekkisid, on keeruline täpselt öelda, kuna mõned inimesed käisid juristi juures mitu korda kohustus panna kirja kõigi õigusnõu saavate inimeste nimed, nõustamiskuupäev ja õigusvaldkond, milles inimest aidatakse, tuleb teenust, kirjelda vast määrusest, räägib Osaühing Hugo juhatuse liige Erki pisuke. Justiitsministeerium esiteks monitoorib ka teenusega rahulolu dokumentidele, mille viitasite, et jah, et eks on inimliku eksituse tõttu lihtsalt sinna andmekogusse sattunud ja nüüdseks ka sealt eemaldatud. Osaühing Hugo säilitab muuhulgas koopiaid õigusnõu saanud inimestelt dokumentidest need õnneks avalikkusesse lekkinud, kuid vähem levinud nimega inimesed saab ka ilma dokumendita välja selgitada. Näiteks Urmas tegi veel põhikooli ajal muusikat ja mängis kõrvalrolle baarist teatri etenduses, aga hiljem läks noormehe elus midagi valesti. Juuni keskpaigaks oli Urmase olukord juba nõnda täbar retk kella kolme ajal astus ta sisse õigusnõustaja uksest. Omaette küsimus on, kas niisuguste andmekogu üldse pidada tohib. Seadus ütleb, et advokaat on kohustatud hoidma saladuses teema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Erki pisuke selgitab, et need reeglid teenusele jurist aitab, ei laiene. Hugo juristid ei ole advokaadid, seega printsiip kiin otse ei rakendu. Pärast rahvusringhäälingupöördumist võttis justiitsministeeriumi õigus nõus andnud inimeste andmed dokumendiregistrist maha. Ministeerium kinnitab, et neil on lekke pärast kahju. Siseministeerium plaanib luua kultuuri ja spordiasutustele ühtset perepileti kriteeriumid, et need ei piiraks laste arvu ja kehtiksid ka suurperedele. Ode Maria Punamäe uuris asja. Paljudes kultuuri ja spordiasutustes saab perepileti osta vaid kahe täiskasvanu ja kahe kuni kolme lapsega pere. Suuremad leibkonnad peavad tihti oma neljandale või viiendale lapsele ostma juurde täishinnaga pileti. Rahvastiku ja perepoliitika osakonna nõunik Gerli Lehe räägib, et uue süsteemiga saaksid piletimüüjat kontrollida, kas rohkemate lastega grupp on ikka pere. Lapsevanema ID-kaardilt valideerida saab siis näha, et on lasterikka pere vanem ja seal on nende laste andmed või teine variant on, et ka veebipõhise mobiiliäpi kasutamise võimalus läbi Eesti keskkonna. Praegu piiravad perepiletil laste arvu näiteks mitmed Tallinna ujulad, et vältida soodustuse andmist grupile, kus pealtnäha kolmelapselise pere üks lastest on hoopis naabripoiss. Ebaõigluse lahendamiseks oli Eesti Lasterikaste Perede Liit mullu tasulise perekaardi, mille soetanud vähemalt kolme lapsega pered saavad kaardiga liitunud asutustes soodustust. Maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht Liina normine ütleb, et uus süsteem oleks justkui perekaarti parem ja mugavam asendus. Ütleme, niikuinii pakume suur peredega juba seda paremat hinda lihtsalt, kus süsteem läheks mugavamaks ilma kaartide, ütle siis, mis meil saab selle vastu olla. Ministeerium on alustanud seltsiga läbirääkimisi Etkaks projekti ühildada uue pileti kübi pakkumist riik asutustele kohustuslikuks ei muuda. Need ettevõtted, kes uue süsteemiga liituda ei soovi, peavad oma perepileti millekski muuks ümber nimetama. Gerli Lehe. Miks nad peaksid seda tegema, arvestades seda, et tegelikult need lasterikka pere, lapsi ei ole Eestis nii palju, et see neile majanduslikku kahju tooks? Uus regulatsioon, puudutaks Gerli Lehe sõnul kuutekümmend kaheksat 1000 last. Samas ei võimaldaks soodustust kärgperemudelile, kus mõlemal vanemal on näiteks eelnevatest suhetest kaks last. On ka asutusi, kus pole vahet, kas tegemist on ühe suurperega või hoopis mitmest perest pärit lastega, räägib Ahhaa keskuse juhatuse liige. Pilvi kolk. Kui tuleb kaks täpselt sama vana naist ja ütlevad, et neil on kaasas siin kaheksa last, siis ei ole meie asi küsida, et kas need on teie enda lapsed või olete te sõbrannad, olete pere. Kui lapsed saavad oma elamuse kätte ja vanematel on julgust nendega küll öelda, et see on meie pere, siis miks mitte? Edasi välisteemadel Brent pere. Leedu valitsus kavatseb kehtestada kolmapäeval taas maskide kandmise nõude kauplustes ja ühissõidukites, et aeglustada koroonaviiruse levikut. Täna kiitis selle otsuse eelnevalt heaks valitsuse koroonaviiruse kriisijuhtimise komitee. Justiitsminister Elvin. Asi on keevitus ütles, et nähes leedu ja kogu maailma haigestumiste kasvu, teeb valitsus ettepaneku otsust muuta ja kehtestada mitu lisanõuet kanda avalikes ruumides maske ja täita muid nõudeid. Minister ütles, et esialgu palutakse kanda maske vaid suletud ruumides, lõplik otsus langetatakse aga kolmapäeval. Riigid ei saa hoida reisipiiranguid lõpmatuseni, vaid peavad jätkame koroonaviiruse leviku piiramiseks tegutsema, teatas täna Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Nakatumiste arvu uus kasv on ajendanud mitmeid riike uuesti reisipiiranguid kehtestama, millest suurima mõjuga on ühendkuningriigi otsus nõuda Hispaaniast naasvate turistide koju karantiini jäämist. Reutersi hinnangul on see samm viinud Euroopa turismitööstuse kaosesse ainult ettevaatusabinõude range järgimine kaitsemaskide kandmisest kuni massikogunemistest hoidumiseni suudab Covid 19 võita, ütles organisatsiooni peadirektor teedrosannanomgi Jeesus. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni eriolukordade programmi juht Mike raien ütles, et riigid ei saa jäädagi oma piire suletuna hoidma. Talisalsed majandused peavad avanema, inimesed peavad töötama ning kaubandus peab jätkuma. Ida-Ukrainas jõustus täna valitsusvägede ja Moskva toetatavate separatistide vahel uus relvarahu, milles jõuti kokkuleppele eelmisel nädalal Kiievi Moskva ja OSCE kõnelustel. Ukraina armee teatel on antud korraldus täielikuks ja kõikehõlmavat relvarahuks isehakanud donetski. Rahvavabariigi esindajad teatasid, et seni ei ole relvarahu rikkumisi registreeritud. Vastavalt kokkuleppele on keelatud igasuguste relvade kasutamine alates Kiievi ja Moskva-meelsete separatistide konflikti puhkemisest 2014. aastal on tehtud vaenutegevuse lõpetamiseks arvukalt katseid kuid ükski relvarahu ei ole pidanud küllalt kaua, et sillutada teed rahukõnelusteks. Edasi räägib Mall Mälberg Briti peaministri Boris Johnson'ist. Sellest päevast on möödas aasta, kui Boris Johnson teatas, et ta võtab vastu kuninganna ettepaneku moodustada valitsus kui Telegraphi reporter küsis paari päeva eest ühelt poliitikast üldiselt huvitatud inimeselt. Kui kaua Boris Johnson on võimul olnud, vastas, et tema arvates oli kaks ja pool aastat umbes tegelikult aasta. Aga milline aasta Brexitile taasavamine, millest Euroopa Liit algul kindlalt keeldus. Erakorralised valimised mäekõrgune võit valimistel Euroopa Liidust lahkuda, hukkamine, naisest lahutamine, uuesti isaks saamine siis surmaga silmitsi seismine koroona haigena ning muidugi pandeemia, mis hävitas analüütikute andmetel viiendiku Ühendkuningriigi majandusest. Toorid armastavad Johnsonit endiselt. Paari päeva tagune küsitlus näitas, et 85 protsenti Konservatiivse partei liikmetest arvab, et ta teeb head tööd ja rohkem kui kolmveerand arvab, et just tema peab viima partei järgmistele valimistele. Need numbrid on täpselt need, mida šoti toorid kardavad. Üks Šotimaal tuntud ajaloolasi ütleb selle kohta lihtsalt esimest korda pärast Margaret Thatcheril on meil nüüd teine peaminister, keda Šotimaal sama vähe sallitakse. Kui räägitakse Johnsoni saavutustest, siis nimetatakse enamasti ka Corbynismile lõpu tegemist. Igaüks, kes selle tähtsuses kahtleb, peaks endalt küsima, milline ühendkuningriik praegu oleks, kui Jeremy Corbyn oleks võitnud valimised. Kokkuvõtteks Tõi Boris Johnsoni esimene aasta peaministrina kaasa rohkem draamat kui enamik peaministreid näevad kogu võimuloleku aja jooksul. Telegraphi vaatleja Fraiser Nelson rõhutab seejuures. Johnson sisenes Downing Street 10-sse missiooniga viia lõpule Brexit, milleks tal oli olemas plaan kuid said kaela koroona, millega toimetulekuks on tal hädasti plaani vaja. See viimane vaid nelsoni sõnul kahjuks tema käekäiku määrama hakata. Ja tagasi koduste teemade juurde riigikogu rahanduskomisjon sai täna ülevaate, millises seisus on Eesti majandus ja kuidas on sellele mõju avaldanud koroonakriisi ajal kehtestatud erimeetmed. Kadri Põlendik räägib lähemalt. Mõningad maksulaekumised riigieelarvesse on paremad kui kriisi algul osati karta, küll aga on võrdluses eelmise aastaga laekunud kõiki makse vähem, ütles rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaus. Maksutulu jah, näiteks mainib uus, võrreldes eelmise aastaga oli tsirka kuus protsenti väiksem ja viie kuu kokkuvõttes laekumine samuti võrreldes eelmise aastaga siin 6,1 protsenti väiksem. Aga selgelt on prognoositust positiivsem olukord. Käibemaksu ja sotsiaalmaksuga. Palgatoetus on olnud olulise positiivse mõjuga sotsiaalmaksu ja tulumaksu laekumisele. Kadri klaasia ministeeriumi analüütik Madis Aben andsid riigikogu rahanduskomisjonile ülevaate ka sellest, milline on olnud koroonakriisi ajal kehtestatud erimeetmete mõju majandusele. Clause sõnul on ligikaudu viiendik ette nähtud lisarahast kasutatud. Praeguse seisuga ongi välja makstud kogu lisaeelarvete toetusmeetmete paketist tsirka 20 protsenti kuigi taotluseid on esitatud juba ja poole ulatuses ja, ja siis need 20 protsenti peamiselt katavad erinevad toetused otsetoetused füüsilistele isikutele, jaga tegevustoetused ettevõtetele ja, ja vähesel määral on juba ka investeeringuid ja laene käenduseid samuti välja makstud. Riigikogu rahanduskomisjoni juhi Aivar Koka sõnul tuleb aga endiselt hoolega jälgida, mis toimub meie lähiriikides, sest ekspordi mõju Eesti majandusele on suur. Täna vaadata 40 riiki, kes importivad Eestis kaupasid siis, kui tavaliselt on ekspordikasv Eestis olnud läbi aastate natuke üle kahe protsendi, siis paljud riigid prognoosivad impordi miinusega kuni 12 protsenti, et eks selle koha pealt me peame jälgima sügisperiood, et kas viiruse tagasitulek toimub või mitte. Valitsus pikendas Eestist lennuliinide avamise piirangut kõrge koroona haigestumisriskiga riikidesse augusti lõpuni. Sihtriikide lubamisel ja keeramisel lähtutakse nende riikide istumise määrast, mis peab liini avamiseks olema 25 või vähem inimeste 100000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul. Euroopa Liit on andnud oma soovitused kolmandate riikidega lennuliikluse avamiseks, kuid iga liikmesriik langetab oma otsused ise. Praegu on keelatud Eestist otse lennuliine avada Luksemburgi, Rumeenia, Bulgaaria, Rootsi, Portugali, Hispaania, Horvaatia ja Venemaa vahel. Piirang kehtib niisiis 31. augustini. Piirangu edasist vajalikkust hindab valitsus. Tallink on sel suvel tasapisi kasvatanud Cruiside mahtu, kuid siiski on neid vähem kui eelmisel aastal põhirõhkkonna Tallinna Helsingi reisidel, nii ütleb Tallinki juht Paavo Nõgene. Eesti-Soome liiklus on taastunud 60 65 protsendi ulatuses võrreldes eelmise aastaga. Peamiselt tulevad soomlased Eestisse, mitte vastupidi. Soome on Eesti turismisektori jaoks kõige olulisem turg ja sealt tuleb ka kõige rohkem külalisi. Loomulikult soomlased sõidavad rohkem Eestisse, aga eestlasi käib ka väga palju sel aastal Soomes käivat sõiduautodega, mis siis näitab, et Eesti inimesed soovivad natuke rohkem soomes ringi vaadata. Aga juulikuu on ka olnud väga aktiivne reisimise kuu, nii et mis saab edasi sügisel, seda on täna vara öelda, et me soovime oma laevades hoida inimestel selgelt distantsi hoidmise võimalus, seega me ei müü laevu täis. Turuosas on veel tehtud ka selline otsus, et turust jääb laev käima Tallinnasse. Diisel väljumisega Turu sadamast igal reedel. Tallinna-Stockholmi suunal veel sõita ei saa ja täpset kuupäeva, millal kruiisi taastuvad Nõgene ei teadnud. Ja vahetame teemat. Täna algas Suuremõisas esimest korda peetava Hiiumaa pärandkultuurinädal, mille fookuses on hiiu saunakultuur. Johan Hepner jätkab. Hiiumaa pärandkultuurinädala eestvedaja Andres veel ütles, et nädalaplaan kasvas välja laupäeval esimesel augustil peetavast käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlusest. Terve nädala jooksul toimuvad praktilised koolitused, seminarid, väljasõidud, keskendutakse Hiiusaunaga seotud ehitusoskustele ja kombestikule, jätkab Andres veel. No saun on sihuke hästi tüüpiline palkehitis tegelikult ja, ja seeläbi võib-olla ma arvan, et on kasvõi nagu populariseerimiseks nii-öelda on nagu väga hea lähteplatvorm ja noh, kui nüüd mööda Hiiumaad ringi sõita, siis tegelikult või näha, et Tiiu saun on natukene teistmoodi kui mujal Mandri-Eestis, nii oma arhitektuuri kui ka proportsioonide poolest, kui ka tegelikult natuke kasutusotstarve poolestatiiv sauna juurde käib alati selline paar osa kus siis on siia tehtud ja nii loomadele kui inimestele ja ta on natukene teistmoodi, et tahaks nagu sedagi tuuri kas siis natukene taaselustada või vähemalt hoida sellisena, nagu ta praegu on veel. Tänasest reedeni peetakse näiteks suitsusauna kerise vahverk konstruktsioonide valmistamise ja palkmaja ehitaja algkursust. Uurisin kursusel osaleva Humu käest, mis teda suuremõisa palgikotta meelitas. Kui on polki, on tahtmist olnud Soiver purgis on kallale kohe. Teil muidu puude meeldib, meeldib nädala jooksul kursustel õpitut saab uudistada reede õhtul suuremõisa palgikojas Andres veel. Võtame siis oma nädala tegevused kokku ja on kõik juhendajad siinkohal ja eeldatavasti ka suuremas agur, sante ja uksed on lahti ja kõik saavad tulla tuttavale räägimegi saunategemisest, selles mõttes nii ehitamisest kui ka saunategemisest kombestiku mõttes. Pärandkultuurinädala kulminatsioon on laupäeval, kui Suuremõisas peetakse Hiiumaa külade päeva kümnendat käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlust. Hiiumaa pärandkultuurinädala kavaga saab lähemalt tutvuda internetiaadressil Hiiukultuur poee rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Suuremõisa. Taimi paljak räägib ilmast, palun. Täna poetas madalrõhuvöönd mõne sajuhood saartele ja läänerannikule. Eelolevaks ööks laieneb pilvemass ka mandri lääneossa, kohati sajab vihma ja äikest. Udu on ka võimalik. Eesti idapoolses osas on pilvi vähe ja ilm enamasti sajuta. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, äikese ajal aga puhanguline. Õhutemperatuur on 12 kuni 17, Virumaal võib langeda veidi alla 10 kraadi. Homme päeval õpetajat madalrõhuala enam võimust, mandril sajab mitmel pool hoovihma, paiguti on äikest, Pole välistatud ka rahe. Saartel on saju võimalus väiksem ja õhtul eemaldub enamik vihmapilvi idapiiri taha. Tuul on ikka nõrk ja muutliku suunaga. Saartel ulatub õhtul lõunakaare tuul kuni üheksa meetrini sekundis. Tugevaid puhanguid või päikese ajal olla õhusooja 21 kuni 25. Sajupilvede all langeb alla 20 piiri. Spordist tuleb täna juttu tennisest Johannes vedru. Kõrgetasemelise Eesti Läti tennisemaavõistluse korraldajad teatasid, et kolmapäevast neljapäevani toimuv turniir Peetakse tondi tennisekeskuse kõva ega väljakul. See peaks tähendama, et kahtlustest hoolimata mängib Kaia Kanepi võistlusel kaasa. 35 aastane Kanepi oli sotsiaalmeedia vahendusel öelnud, et kui korraldajad otsustavad turniiri pidada liivakattega väljakul, peab Eesti naiste teine reket tervise säästmise nimel võistlusest loobuma. Eesti meeste jalgpallikoondise vasakkaitsja Ken Kallaste sõlmis lepingu valitseva Eesti meistri ja praegugi Premium liigat juhtiva Tallinna FC Floraga. Leping kehtib 2022. aasta lõpuni. 31 aastane Kallaste kuulus Florasse ka aastatel 2006 kuni 2009 don klubi noortesüsteemi kasvandik. Hiljem mängis Kallaste pikalt Nõmme kaljus ning seejärel viis hooaega erinevates Poola kõrg ja esiliiga klubides. Eesti meeste korvpallikoondis pälvis Tallinnas peetud balti keti karikaturniiril esikoha. Kui reedel alistati mäletatavasti Leedu, siis eile õhtul saadi Saku Suurhallis tulemusega 84 67 jagu Lätist. Eesti juhtis mängu algusest lõpuni ning ehkki avaveerandil sisse võetud 15 punktiline eduseis kohati sulas, hoiti ohje enda käes balti keti karikaturniiril, sai Eesti järel teise koha leedu noore koosseisuga Lätti jäi kolmandaks koondise tagamängija Kerr Kriisa. Kõige paremini see digipõrand, et olgugi, et keegi meist ei ole siin viis kuud mänginud ja ja kodupubliku ees tuleb mängima esimene on kohe Leedu, et siis nagu käia täpselt ei põdenud ja kõik andsid ikkagi maksimumi ja kõik oli nagu üksteisest väljas, et et ma arvan, et nii peabki mängima ja ma olen väga rahul üldse mani mängisime. Eesti korvpallimeeskond ei võida just tihti turniir? Ei jah, meeste koondis kindlasti, et ma ei teagi väga vist ei olegi vist medalit unts seal eestikandjaga, et selles suhtes väga hea, siit on hea edasi minna. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.