Te kuulete Vikerraadiost, kirjutamata memuaare. Kuuljate mälestusi ajast, kui Euroopas vaikisid relvad. Oli maikuu 1945, suur sõda oli läbi. Võitjaid ootas kodude kaotajaid, sõjavangilaagrid, kodumaata, eestlased seal kusagil Euroopas, südames üritasid neil maipäevil jõuda lääneliitlaste, nii et loovutada relvad neile. Ja kaheksanda hommikul, kui sisse jõudsime, sinna oma üksuse küla juurde siis seal oli juba täiesti lahkumismeeleolu või lõpumeeleolu, tähendab varustus, oli võimalus, kellel võtab, mis tal oli vaja, kellele lagundada, keda midagi vanev ühesõnaga piiramata võimalus market entry kaupadega niiviisi. Ja liikumine sellelt kohalt algas siis koos relvadega. Jung ponts lau peale, mis pidi olema Eesti diviisi kogunemiskoht kokkuleppel tshehhi rahvusliku valitsuse ka. Nii meid informeeriti. Jah, aga need teed olid täis. See oli täiesti mägede piirkonda mis Sirgles niiviisi edasi-tagasi edasi-tagasi ühte külge pidi. Ja see bensiini lõppemine, kusjuures iga lohku läks auto lihtsalt üle ääre. Ja ikkagi edasi, kes autodega sai, kes liikusid jala, nii et see oli tohutu Alpilt silmale vaadata. Ja ööl vastu üheksandat seis oli niiviisi, et kes siis magas, tee ääres puhkas, kes väsinud oli, kes veel sai mingisuguse autoga edasi, seal tähendab üheksanda mai hommikuks, kui me olime jõudnud juba rohkem külade piirkonda, saksa külad olid ju niiviisi piki mäge, ideed, kus ühel pool oli oja ja teiselt poolt teeoja kõrval ja siis majad ja majade taga väiksed põllulapid mehe külje pealt mäe külje peal, jah, sest põhiline ikka sealt mäest alla voolav oja ja siis selle kõrval olev tee. Ja siis need talumajad, mitte nii nagu vene külamaja maja küljes, vaid iga maja vahel ikka mõned meetrid maad külateelt mahajäetud põhiliselt üksikuid vanu inimesi, nägime, olime nats habemesse kasvanud, tahtsime seal hommikukaevu juures habeme. Siis igatahes nägin ma vist kolme või nelja vanurid ja peale selle poola sulased Kus sõitsime autoga punk auto tähendab raadioauto, kus aparatuur kõik sellest oli välja visatud, ainult et mehi mahutada. Ja läände läände ikka sinna Jumponslav pool Eesti ja üks saksa poiss rattaga tuli meile, tähendab, pidasime auto kinni, aastat 10 12 vana. Ja hoiatas meid, et vot tsehhi, rahvusliku või ülestõusnud taibarty seda nüüd on linnaväljakule kogunud kokku. Muidugi sõitis tema ratt, Käia juhatas meid ääreteed pidi välja linna tsentrumis läbi sõita vaid ajale linnast kuskilt. Ja hiljem kuulsime, et Kablanud, siis oli Rebane koos oma diviisi staabiga kõigiga selle põgenevad Leesnetega kõigega, mis oli pidanud seal suure koosoleku maha. Kus ikka hoiatan, detan 12-st kotist välja viinud eestlaselt poisid, lahingutes kõik ja piip, kas sellest kotist välja meid siit niini. Muidugi, isiklikult ma seda juttu ei kuulnud, aga mägi oli meil hiljem väga palju koos. Ja seal oli tšehhi rahvusliku valitsusega kokkuleppe all. Liigume ainult oma. Ja ikkagi suunaga Joonsbons laugule. Meie saime oma autoga sellest linnakesest kadunud, sest läbi sõita, võib-olla kilomeeter neli, viis oli meilt bensiin otsas kuskilt juure midagi ju saada ei olnud. Kõik jalamehed ja hakkasime liikuma, noh nagu sõdur ikka ikka veel seljakott seljas, seal tükk leiba ja, ja muud asjad sees. Aga siis hakkas juba tee ääres nägema laipu maas, nii sakslaste kui ka eestlaste omasid kraavi äärtest lihtsalt sinna, vaid tee ta sinna maha. Ja siis tekkis, et nüüd tuleb hakata kokku hoidma. Kuid umbes poole päeva aeg ja ühe võib-olla kahe üks kümneliikmeline grupp tuli kuskilt majadest välja tsehhid, kellel olid kolme värviga lindid. Tšehhide lipp oli kolme värvi, aga need pidid olema siis Tšehhi üles tõusnud aga mitte kuigi verejanulised, nii et meid, nad lubasime võtta oma kaitse alla. Kas relva teadsid eile, kellel oli instituut, püstolid, kes hoidis kõhu peale nii igaks juhuks, aga Tõngedelt korresevad kõik kokku ja otsivad siis meid niisugusi kolonni? Hakkasime liikuma ja neid gruppe kogunes siis juurde. Sinna kokku nii, et see grupp jääks suuremaks, aga nende valvurite grupp suurenes ka kogu aeg. Kas teil oli juba tunne, et teid on vangi võetud? Eina Me uskusime seda enda, nende Juta, sest nad olid küllaltki viisakad, meie suhtes käitus hüved ja koosse suitsetatud ja nii ja naa. Ja siis, kui jõudsime Turnaul linna jõudsime Turnov linna piiridesse sisse ja viidi meid ühe lauavabriku saeveski territooriumile. See oli võrdlemisi suur suured lauavirnad. Ja see oli juba no selle omaloodud tähendab nende oma aiaga seal lavavabrikule oli sellega piiratud ja oli ka juba postid väljas. Ei saa neid, kes risti-rästi kuulipildujalintidega olite, tõid nad üle mähitud ja kellel olid siis juba osades turg, osad automaadid, saksa, need kergekuulipildujad, nii et siis kadus juba meil usk ära. Aga läbiotsimisega mitte midagi ei tehtud. Aga seal juba isegi hakkas seal automaadivalangud kostma. Ja nii me olime selle laevavabriku territooriumil õhtu umbes kella 10-ni. Siis tekkis meil kõrvale juba tähendab mitte enam nende tsehhi värvidega, vaid ka juba igasugused segariietuses. Kõik hambuni relvastatud mehed hoiatati, noad. Kohe ära hunnikusse visata sinna kokku et sätaati meid siis vaid riidega, õieti ära. Umbes jalgpalliväljak, mis meil siin elektrijaama juures on, kus üks mäekülg on küll, vot sinna staadion ja see staadion oli päris korralikult jupa täis lükitud inimesi kes nad olid muidugi teada, sakslased ja ikka sealt veel mahtus ikka väravatest sisse. Ja seda vaikust ja rahu ei kestnud seal rohkem kui poole tunni pärast, siis hakkas sealt ülevalt juba tulema valanguid. Tankirusikaid tulistati sealt ülevalt alla, piiluti igasuguste asjadega. Kes nad olid, seda kahjuks muidugi tänase päevani ei tea, aga fakt see, et nad tsehhid olivad, tulistati tankirusikaga tulistada lihtsalt massi sekka, sest vahemärkusena veel öelda, nad ei teadnud, kuidas tankirusikaga. Hiljem kus meil ühele kolonnile vangikolonnid liikusime, tee peal tuli vasta veoauto, mis oli puupüsti inimesi täis. Ja seal katuse peal oli üks mees, siis tähendab kõhuli asendis, kellel oli tankirusikas kaenla all ja see tulistas seda meie kolonn, kusjuures ta unustas ära tanki tankirusikaid tagant otsast tuleb ju leek, kus peab olema üks, neli meeter, tagab vaba ruumi. Mis sellest autost sai, seda ei tea, aga see pauk oli hirmus. No vot siis sealt. Ja umbes nii südaööks olime me nii kaugel seal. Kui me sinna oleks sisse jäetud, siis poleks sealt kedagi ellu jäädud. Ja kustpoolt korraldus tuli, kahjuks ei tea. Võeti kolonni baltlased. Juba oli nendel nii palju teada, et nii palju neid Batesi hakati koguma, neid kokku ja seal tähendab nende roopalatega hõigati kõik saksa keeles ja ja isegi vene keel tuli juba välja, venelased ka kõik välja, siia tähendab väravate juures, kus me sisse tulime, sinna koguda. Sinna kogunes palju ja rivikorras viidi meid siis päris linna keskele tänavaid pidi minnes pime ja ka juba öös, kui kevade. Ja ühte vana mingist õllevabrik asus ööl territooriumil. Trepiastmed tuletavad meelde umbes nagu meie võib-olla Kõpu majakas, kunagi olete käinud kõrgeid astmeid, mida ei lugenud, aga hiljem, kes olivad, lugenud need olevat 50 aastat olnud sinna alla keldrisse. Muide, peab ütlema ühta ükstakõik, kus toimunut lahingud ele, et kuskil ei katkenud, igal pool oli elekter, kas kelder oli täiesti valgustatud ja seal keldris oli vett neile umbes ütleme noh, kubemeni või niiviisi. Aga suurtest palkidest mingisugused maatide alused, niisugused, kus kunagi olid vaadid peal olnud ja keldris tohutu tohutu suur luuk. Ja siis sinna me jäime sinna keldrisse enam juurde ka kedagi toodud. Ja siis oli päris vaikne. Nii et terve selle öö ja siis need mehed olid nii et niipalju kui sinna parte peale mahtus kuiva. Sest sinna trepi juurde ei pääsenud üldse, see oli kõik paksult massi täis. Ja siis, kui teatud aja järgi käekellad, olid meil veel sellel ajal olemas kõik, nii et ootad tuleval enda Teamess, tulen olla, mul hakkaksin külmed sinna parte pääle ülesse stiivsuse vahetus käis. Ja igatahes hommikul ma tean, et rinnataskus, suitsupakk tahtsin suitsu teha. Tulemasina põlema ei läinud. Ja kellel oli veel tiku kuskil seal mütsi sees kuivalt tik ei süttinud, sest õhku enam ei olnud. Moment süttise kohe kustus. Ja nii oleks kaks, kolm tundi hiljem, see võis olla päris juba lõunaaeg, siis tehti ülevalt need luugid lahti, kaevandati kõik välja, jälle käituti meiega, nii viisakalt. Paluti ja kõiki niiviisi ja küsiti kolonni soovi ikkagi rivistati üles, mitte mingisugune gruperdaid rivistati üles, et kuhu te soovite minna. Kas Praha way rakenberkki millel kõigil, muidugi Prahasest, nii palju me olime midagi kuulnud, et seal pidid juba Ameerika väed olema. See oli siis 10. keskpäeval umbes. Kõigil vormid juba maha rebitud paelad ja värgid pealt kõik, nii. Ja nii me jõudsime siis õhtu pooleks. Aga kõiki oma ristidega, kõiki oma paeltega, kõigi oma tunnustega need olid kõik ohvitserid välja nopitud, mitte ühte ohvitseri juba tsehhid, siis kus nad õllekeldrist välja toodi, seal õue peal, mis neid ootas. Siiamaani teadvat, aga igatahes seda keegi ei olnud, aga kõik ohvitserid korjati välja. Nii ei ole täna Eesti ohvitseride saatuseraamatut lehitsedes sugugi harv leida nime järelmärkust teadmata kadunud. Te kuulete nüüd rääkimas üht Virumaa elanikku, kes nägi tõenäoliselt viimase eesti mehena major Paul Maitlejat rüütliristi kandjat. Rügemendi ülemalt oli maikuu 1945. Kuna meil väike plaan, noh, ülejäänud ja lähen talle endale endast teada, mis vennale siin tegi. See oli kaheksas mai, kui ma juba seal mägedes juba läksime läbi, sealt saime mägedest läbi seal jana. Aga mägedes oli suur takerdamine, seal ju ei pääsenud, tohutu aeg seal sai seistud seal ja siis ma ütlege seal kordla loomas, seal võttis sakslase veoautos ära ja siis pani Eesti mehed sinna peale ja siis saime sealt läbi lõputöö, eriti kui tema autojuht ikka tema oli auto siis sel ajal ja, ja meil oli siis juba see Austin Austin autoli. Me oleme selle autoga, saime sealt siis mägedest läbi annekterwe, seal kolonni mehel umbes kolonni keskel, niimoodi läksid kriks aeg. Ükskord eespoolt tulid juba segadused, vene tankid tulevad. No vot siis hakkaski segadus peale, vot siis läkski see asi laiali seal, kes siis sai. Aga meie ütlege siis tema adjutant jääb pelgaks ordonants ohvitseri. Meie sattusin selle tee peale, mis läks Turnaust läbi. Viis 10-st autost ja Viismest autost. Ja Turnust läbi trügimise kasina Praha poole, ikka ööd olid ummistunud sealt, kui me juba saime Turnaust läbi, siis läks juba lahedamaks, muidu noh, oli see sõjavägi ja kõik oli ju täis, seal. Aga Turnust läbi saime, siis juba läks lahedaks asi. Jõudsime seda Praha maanteele välja, seal olid tsehhi patrullid. Ained olid, noh, päris rahvus, patrullide, vanade tsehhi vormis olid need heatahtlikud midagit. Et seal oli just eelmine päev plaaso lastega või kellega oli siis selle kokkupõrge seal, et seal head loota ei ole, tarkade Aabrahami hingelt katsuge Prahast mööda hiilida. Mõistlikud olid niimoodi, aga kui teil relvad on, andke need ära, kui te juhtute punase lindimeeste kätte sattunud, siis lastakse kohe maha. Noh, andsime ska puuridega koosnenud relvad ära ja mõtle, kaasa arvatud Maidla kaasa arvatud, jah, no minul oli ka ja siis soovitan, kõigil olid meil, andsin need relvad siis ära, seal hakkasime edasi sõitma, siis pöörasime vigu, mõtlesin vasakult mööda minna, sealt Prahast väiksema tee peale ei saanudki palju sõita, metsatee oli küljed punase lindimehed hüppasid välja sealt jumal alguses auto äärde, taheti seal kohapeal kõik maha lasta, meedia, Maidlejatis rüütliristi risti, meie soovitasime tal ära võtta raudrist ja need olid kõik tallaga rüütliristi soovitaksime ära võtta. Ta võttiski ja vuti sabani tasku selle omale, noh, see oli, see oleks kohe lõpult. Seda ma ei lasku, aga raudrist ja need teised olidki. No jäi pärast islastik autosse tagasi istute, pandi Katsaatorid kaasa teineteisele poole veel väikeservulisel Austini seal olla, võiksid siis servast kinni ja nii edasi, kuni koolini linnani väljanahku linnaäärsel juba valve all valve all ja seal oli siis tohutu seal plats oli spordiplats, mis seal oli. See oli siis juba sakslasi tohutult täis, seal oli Nov saadavaid diviisi oli seal juba Meiegi tehtud, mingist juttu kohe seina äärde. Kivimüür oli seal Divioone seina äärde. Mina oli minust parem, oli Maiklasid adjutant ja siis kaks Ordunud ohvitserid paremal pool. Aga kus nad saivad Hitleri õnge. See oli üks umbes 15 aastane poiss, seal siis vasakul ja igaühe ette pantsis, laske vintpüssidega saksa seisite näoga laskete poole, laske. Seljad olid seina poole kivise müüri poole. Anti käsklus, laadi nägime kuivanud lükatis, padrun rauda, kõik sinna hakkasid juba sihtima. Ja meie õnneks tuli vasakult ükse hoolitsev tsehhi vormis ja nägi neid embleemisi arukate pealt sinimustvalget sinimustvalgete pleemisi ja see keelas matsu pealt selle laskma säärasel. Nojah, ja siis ohvitser võttis, siis saatis neid ees minema, need, kes laskja tulid, siis võttis, läks ise ja siis. Me nende järgi, vot ei tea, mis sellest siis intervjuu, kes sai, seda ma ei tea. Seatas koledad streikimise. Ema, tule appi, ema, tule appi. Mina tahan elada ja. Iirlaste väikestele. Ja mina ka ja siis vaatasin, et on paras aeg räpat. Taipasin ära siis sealt kambast, sakslast hulkasid, küljeli maalsel tohutult soojemalt saamadelt. Pugesin sinna keskele noosi, sattusin omannid, Speeglid ära nikerdamise. E tehti käsi mõõgaga nahka, mustulike must ja nikerdasin seal ära, nii et siis mõtlesin sinna liiva sisse ära seal ja sakslased lõike. Sääred ka mul kroom, säärikud ja ohvitseripükside kroomsärgid. Lõika sääred, kaera mulle, millega lõigata jäidki. Ykskord vaatanud punase lindimehed käivad aga edasi-tagasi edasi-tagasi, keda kurrat nabiti nutsu. Eks Nad otsisid mind, peitsid ülesse minu kraest kinni ja minema sinna ühte keldrisse, suur kelder oli seal suur, mujal suur keldris sinna. Maitleja. Et hoolitseksid kõik seal Jeesel koos jälle koos, kõik uuesti. Mitmes mais võis olla, see oli üheksas mai. Siis kui punase lindimehed meid kinni võtsid ja kellabki käru ütles, et ma vaatasin kella, kell oli täpselt kell 12 90. mail, kui siis nende Punase lindimeeste kätte sattunud. Nii olite koos jälle? Olime koos seal jälle ja aga seest ähvardati jälle seal kohe seal keldris maha lasta. Aga see oleks akva noorikalise mustas vormis Nobelisse Esseskondad. Ilusat pikalt, niisugused lokkis juuksed figuuramuskusel võttis juustest kinnise, tassiti välja sealt. Ma ei tea, mis temaga tehti selt algemaine. Musto solvumise musta sooriumise, mitte relvas, mitte relvaisse, olidki pärisse algemaine. No ja siis seal olime ikka tükk aega tükk aega, egot kutsuti välja ja siis viidi ühte suurde. See oli kahekordsed, voodid olid sees, elektrisõjaväelaste barakke olid kahekordsed voodid sees, seal. Ja meid pandi siis koos seal vasakut kätt üks väikene väikene konku. Kas sellise omal kartsa rooma, mis seal oli olnud, pansis sinna? Nojaa, aga Veermacht'i mehed noh, aga see oli öösse, siis ma arvan niimoodi, et see juba üheksas vasta kümnendat ühes seal oli, see tehti sisse, kukuks lahti, seal näidati Maidlaga näpuga. Tule systemaatid valile kadule, sellele adjutant ja needsamad punase lindimehed ikka, kes mind kik-kik saigi. Ja veidi vähenenud sealt. Ame arvasin kohe, et nüüd hakkab sisse lõpp tulema. Aleksiks veerand tundi ja 200 mööda needsamad mehed tagasi uuesti. Siis võttis kaks ohvitseri, sealt viidi kaasa. No mina mõtlesin, et noh, nüüd on siis teada lõpp. Katsun, uks on kinni, välja ei saa. Ükskord tehakse uks lahti, mina mõtlen, nüüd ongi mul järgi. Aga seal barakis olid saksa sõjavangidest kaks valvurit või või korrapidaja ööseks pandud, seal öeldi, et ruttu-ruttu välja, ostaks kõik need maha. Ja vot minu õnneks tees õnnetuseks sakslasi olnud närv vastu pidanud teise, teise voodis, teise korruse peal lõikan veenid läbi ja see viidi juust ära sealt. Ja need kaks sakslast peitsid mind selle sineli all ära. Selle, selle sakslasega ära viidi. Lahja Amolcroomikut jalas ja toppisid uttu nad sineli hõlmad kasina kroomikut alla, mulle sa oled krunkid välja ei paista. Noh, oligi toleeriks veerand tundi või niimoodi mööda ei läinud niigi palju needsamad jälle uks lahti, jumal, kus hakkasid räuskama, kus üks mees osanud hüppasid nende valvuritel pealsel saksavalvuritel aga näevad just riski, arvasid juba ette, et niisugune asi võib tulla. Just just just viidi ära. Nägite tüksust, aga viidi see, kellel oli see, et ma ikka näod nõu pidi tulnud. Siis nad otsisid kõik voodialused läbi sealt ja vaatad igal kohtuli täis, kusagil üle ei olnud kusagil, kaht ei olnud ja need jätsid rahule. Mina pääsesin niimoodi eluga tänu selle kahe sakslasele, mis hõlmab teate, niisugune lugu on, et sul ei ole mõtlemid, korra käis mõte kodustest kõik läbi, et ma nüüd lähen niimoodi, et keegi ei teagi, kus mahutud ainult see mõte korraks läbi. Nii et sealt harjunud ära niisugust asja, kui see aeg ja no ja siis kõikjal ära läksid ja teen hommikul annab keegi otsimatult, siis rahunesin maha ja siis me kaua ei olnudki, seal vist eelne päev, viidi jälle kuhugi suure platsi peale, noh, seal oli jälle sajad sajad tuhanded. Siis segunesid sakslased, hulk Arnold, keegi teadnudki otsida seal. Mis selle koha nimi oli koolil. Koolil oli see koht, kus medi, nali, naer seal, ühesõnaga sessi, maa territoorium. Need nad ajasid siis SS-Relva SS mehi taga. Neid Wehrmachti mehed justkui oli, puutmatage just neid musta Lokutega ja need muutma. Me olime siis nädal aega seal või rohkem ilma söömata juua saime siis mingisuguse. Ma ei oska ütelda, ei olnud vesi, aga miski. Aga ilmad üle Natolice söömata. Kõigepealt surid ära, läksid paiste, suured tugevad mehed. Läks paistet lõhki minemas, teatud sureb juba ära. Ja siis, kui venelane ükskord sinna tuli, siis võttis meid üle. Siis hakkas meile Toodi suured katlad sinna platsi peale võiks võib-olla nelja-viiesaja liitlased, kolm kivi pantis nurgiti alla tuli alla ja siis hobuse lihas hakati suppi seal tegema selle. Ja siis anti meile niimoodi nagu konservikarbitäis, nagu talle anti, siis peeti üks päev vahet, siis jälle siis anti, oleks nad järjest hakkab hammas olnud kõik maha surnud peale nelja, kui antakse süüa, aga mis nad andsid? Venel andis neli tükki suhkurtiga päev. Vot see seda, kui siit ära siis tundsid, et nüüd, kui see üks tükk ei saa midagi aru, aga siis järsku tundsime. Algus vahejuhtum oli siis, kui venelased võtsid meid üle tsehhide käest ja siis vene köök oli kaunis seal ligidal. Noh, mina ju vene keelt ei oskanud, aga leeb, oskasin ikka ütelda, et leebanud need nägedet, mul kroomikuid jalas, ohvitseri püksid ka. Nii ettumat mul jalast ära toodi, suured patiintab, ma olin nagu Miki hiir mul väikevoliniku Miki hiir, siis toppisin, mis ma sinna sisse sain, siis nendega läksingi Venemaad ja ei andnud mulle tüki leiba ega midagi. Kroomikut veeti ära seal ja muide saksa soovitas küll lõikama, milleks lõiked lõigata. Siis hakkas seal Venemaal see vangi elu peale ja ja mul just see kaelal veregrupi, verd, veregrupi, märk kaelal, ma räägin, kuidas ma see sellele päästsin, omal ajal siis kui enne sinna vangilaagrisse läksin, siis aeti kahdiviirgu, käed ülesse kõik ja aeti karvad igalt poolt maha. Lükati paljaks, juuksed õigelt poolt ja julgeolekumehed käisid need sinise mütsi mehed muudkui edasi-tagasi, vaatad, kellel käed ülal, kelle sisse oli. Ja me ootame nüüd annab, pääsu ei ole. Mina just sattusin sinna, kus oli venelasest see juuksur. Ja oli meil mõni mees. Neli, viis vaatanud, paremal pool on saksa Prizeer saksa juuksur. Mismoodi ma teisi piirgus on? Tegin nagu pillasin maha midagi. Sättis saapapaelu, nagu üleselt tõusis meeter maadel olingi teises seal viirus, seal, kus sakslane sõnasele priseeri juurde jõudsin, tegin talle. Silma ja tegime silma ja silmadega rääkimine oli need, käisid edasi-tagasi, kõik seal midagi ja siis nagu käelise tõstsin, ta pani pöidla peale kosjamärgile ärgile, ajas ilusti karvad maha ja jälle pääsesid niimodi. Suur sõda oli läbi. Aastad mööduvad, aastakümned mööduvad ja siis otsustavalt lipsuga härrad, kes oli sõjasüüdlane, kes ei olnud. Aga üks lihtne eesti mees, vaatas vaid, kuidas sellest põrgust eluga välja tulla. Noh, ja siis oli niisugune jama, et tsehhid tulid vasta. Nojah, ja mina seda protseduuri ei tea, seal kuskil väljal oli niisugune, ma võin rääkida veel, kui linti on niisugune protseduur läbi saate siis minna siit linna inglaste inglastel 40 kilomeetril rääkisid kostise. See kuulipilduja kostis. Et 40 kilomeetrit või ameeriklast kestnud liitlased, ühesõnaga et läbi saate minna küll. Aga siis me peame siin ilus tseremooniat tegema, lipud toodi välja ja, ja mis seal, pileti kõnesijad, relvad pange maha. Seisime kõik viru viirus ja igaüks oma relvad, pandi maa ja peeti neid kõnesijad, nüüd hakkate minema. Aga seal oli kaniska jamad, oli üks grupp oli, tähendab, selles mundris mehed, need olid need vabariiklased või nende ees võtan mütsi maha. Aga teine punt oli nende kuradi tunkedega, need punase lindimehed, need kuradid, olite röövlid. Juua täis, võidujoovastus, viinajoa vastus. Nii et muudkui lasid maha itaalia empiisema massinbist hoolel tema saksa omal käiv all, eks ole, temal käib külje peal, pisikene, need on pihus, nutku, lasevad kuraatial keda tahes ja need olid päris noh, ja siis võtsime relva tagasi. Sa võid seda gaasi, siis läks isegi natuke seal naginast rei, siis meie omad jooksid ikka täi poisid ettemees ja me läheme nagu sitt ihust, et need lööme seda teist ja meil oleks läinud ka. Ei, nii ei saa. Nojah, ja Eike jälle järgmises külas jällegi relvad maha ja siis lolli tantsime ära ja siis saime, jäimegi nende kuradi tuge meeste kätte ja siis ei saanud süüa ega juua, ei maksa rääkidagi. Kõik rihmad võeti maha, visati kraavi. No aga mul ei olnud ju katelok ega pudelid lusikadega nuga-kahvlit ega mitte midagi ei jää pärast. Seal sirelid juba hakkasid õitsema, mõni 20 kraadi oli sooja ka janu, onju. No kui sa joad mütsist ja saabast ja ja pärast hakati süüa andma vere, venelased juba säili anud. Venelased hakkasid süüa andma, kus teil midagi kataloogi pole nagu, mis, mis sõdurite olete New York või oluline, kus katelok jäi nii et võtsid kõik sinna kraavi. Korjasime venelaste laagrist neid dushenkaburkese kuidagi kuidagi süüa, saia, see oli hirmus ja kohe iga 10. maa iga 10. maha jälle uus rivi. Jälle uus kats, tuleb Kassin essi, on kasse, sakslasi on ühte juhust, ma nägin ka, kus kaks sakslast tulid rivist välja kohe ja nemad on kohe sealsamas, pandi ära mütsid tomati silmade peal ja sinna kraavi, nemad jäid. Nojah, ja siis niimoodi läksime kuskile tan valge või Turnov neid kohtlema täpselt ei tea, siis seal pandi rongi peale siis viidi rongiga, siis võtsime kõik omal teede kolud maha, ristid ja märgid, ainult sinimustvalge jäeti, jäime sinimustvalge oli mul veel võrgutaalsel varruka peal. Noh, ja siis sõitsime, siis oli üks, no vot seal on vastukäivad andmed ka itsina või kitse sinna, või mis kurat see vangimaja oli, suur vangimaja suur hoov oli, siis olin seal vangimaja hoovis. Seal oli nii palju mehi püsti, pidid seisma, kuskil tahtsid vett visata, midagi sealsamas pidid kõik tegema. Seepärast et vangimaja oli juba nii täis. No ja seal siis õieti, noh, ma ei oska öelda, eks kuskil kaks päeva siis mõtlesime, et nüüd võtavad küll elu ära. Siis hakkas igal venelasi veel ei olnud ju. Siis ühe korra hakkas igavene roomikutel plõgin ja ja suur kisa ja kära, ja siis vene tankid sõitsid siis. Murrad ja siis need väravad löödi lahti ja üks T 34 sõitis sinna värava peale. Siis vene kapten, no ega siis ma ei teadnud, aga nüüd ma tean, vene kapten tuli sinna peale sinna jätta. Noh, et nagu vene värk, käibed, kas Privotsiku otsikud on? Üks kargas välja, et jah, et et on siis ta pidas meile kõne ja pidas kõnet siis kuidagi niimoodi vähemalt, ega mina meile niimodi tõlgiti, sea nõlkised. Te olete suured lollid et lased ennast siina pingutada selle fašistide poolt, jate ja korpus teeb suurt ajalugu ja nõnda edasi ja nagu see värk käis. Aga ette, et meie noh meie olme humaanset veresüüd ei ole lääde Tamoi. Nojah, ja ta Moida majja ja nagu Eke vene laagrivärk ja venelase värk vaprossey eest juua ei ole, mis teil vette ei ole või pole mitu päeva vett saanud vaatiopujumat? Nojah, et vett saata ja siis lööd jälle väravad kinni ja tank tõmbas tagasi ja. No aga ega ei läinud ka kaua aega, võib-olla läks üks tund aega, siis tuli see Ameerikas Tuude Baker, suur paak oli peal ja sõitis sisse ja noh, vesi tuleb. Aga millal süüa saame süüa, saate teine päev. Kateloki põle, pudelid, põle midagi, põle siis kiivrit ka ei ole enam ju, kiivrit ka said kõik metsa visatud siis mütsiga ja saapaga, kuna me siis jäime sealt ja nii, et ikka juua saime. Ja siis viidi sealt sealt hoovist ära, ma arvan, see oli üks plats või staadion võiks suur plats oli, seal oli väga palju paberid oli, mis kuradi paberivabrik seal võis olla või tea, vihma hakkas sadama, siis nendest paberitest tegin ma niisugust katusealune, siis olime seal, siis toodi üks niisugune seis olid väga väiksed leivad, ma arvan nii kui nii, kui meil need, mis kuklid on siis ühe kuklisaia, no muud midagi ei saa, no siis hakkas käima need vene sõdurid muudkui uuri eest, uuri eest, uuri ees, siis tehti meid nii kuradi paljast, mul olid just enne seda, kui rindele minek oli, sinna teist korda veel said Itaalia saapad nist, head saapad, krik ninaotsad olid kõvad, niisugused grupigrupid siin nina otsas ja oli käia, raisk, saapad võttis ära. Vähemalt nii palju oli ta veel, inimesed oma omalanss asemele küll jäärad. Kirsa sineli olnud Apotkid. Kirsad olid, tulid, pärast, põle mina, mina neid neid kirsadega, ainult need aisamehed, podikaad, isegi kui mölbergi laagris olid konveieri ja kõik olid hammutkidega, sääresideme, sääresidemed. Nojah, ja andis need oma kosu tasemele lapitud hirmsast, aga no midagi ikka oli. Nojah, ja siis rihm võeti ära ja püksirihm, püksirihma meil ei olnud, aga mõnel oli ka. Kõik rööviti ära ja terve päev otsa kurrat sajad mehed. Noh, ja siis niimoodi me seal olime. Nojah, ja siis viidi sinna majja, see oli vunts lausseda, ma tean täpselt. Vunzlov, seal olid töölistemajad, ilusad korterid, tip-top ainult, et wie värki ei töödanud ja muidugi kütet polnud vaja, kes oli suveaeg veel ja? Nojah, ja siis seal olime, eks seal olime üks paar nädalat, no seal oli küll niisama elu, võtsime rivisse, lasime laulupoisid, lasid veel leegioni marssi, kurati venelast janud, sittagi. Käisime vene seal nende. Välisööklas söömas ja lauluga lauluga jälle sinna tagasi, ainult et linna peale võid minna, no kus me sinna lähemegi niisugune metsalise munder sõelase? Ega mul siis seda enam seda mundrit ei olnud, tähendab, olin tarnungid, moondamis, ülikonnad pärast teist korda läksime, olime, olid need kirjud, nagu nüüd on. Muidugi need olid linased, pruunilaigulised olid. Nojah, seal elasime, käisime siis venelastel söömas nii palju käsitööd, et siis nad hakkasid juba koju sõitma ja need masinad siis värviti, need kilbid, kõik valgeks, kastid, kõik triibulises nagu sakslastel olid, neil sitadel ei olnud ju värvid ainult selle rohelise mügagoli kokku tehtud ja valmis masinad värviti üle ja siis süüa anti, nii et piisavalt piisavalt. Ja siis ükskord oli, võeti punt kokku ja välja ja anti kuue päeva toit oli üks noh, poolteist pätsi leiba ja kuskile särgisaba sisse natukene seda tangu ja ja siis seda, eks soolakala see heeringas ei olnud, see oli mobla või mis ta vene mobla tulisoolane, seda kala ja nüüd hakkame minema viltreerimise laagrisse, mölbergi laagrisse, sinna on kuskil 600 kilomeetrit. Iga päevaga tuleb käia ära 40 kilo, 40 kilti. Nojah rivisse ja hakkasime siis tasapisi minema. Venelased, konvoid olid, hobuse seilas, hobused, lahjad, sadulad ei olnud, Need olid hullemast persses haiged, kui neil. Pärast oli niimoodi, et venelane krampis püssi käes jala ja siis meie omad, kes tahtis, võis sinna hobuse selga minna, aga need olid rindemehed. Ma nende kohta ei ütle mitte midagi. Sõimas küll sind joputab, emmatitab nagu nad on piltidega, see jutt kõik käib, aga võttis taskust seda seda mahorganeri olnud, see lehttubakas oli tõmmas sealt pihukat, näe, kuri juba Novossist. Anded andis tuld ka, andis sul ajale tükiga. Nojah, ja siis hakkasime, leitnant oli mootorrattaga jas, läksime, esimesed päevad läksime oma 40 kilti ära, no noored mehed ja äike, karastatud mehed, ega me siis ei olnud ka viletsad. No aga pärast jäi see kole vaevaliselt, ega me siis enam nii palju käia jõulka. Enne ei saa õhtalegi kuskil kraavis, magasime süüa, ei antud neid, käisime nende Saksa majade keldrites, neid kartulikuhjasid lahti, susib asja kuidagi hinge sees hoidsime, aga see oli küll üks, üks jube teekond, see oli natukene parem pooli kui pärasse. Volguta sõit. Nojah, ja oli, mis oli, mina vahepeal käisin paljajalu ja siis vahepeal reisil Saised varrukad otsast ära võetud ja ümber jalgade seotud ja asfalt läheb tuliseks ka. Ära läksin, aga meie omade, mõni jäi pikali ka, aga seda ma kindlasti ja need maha ei lastud. Mis sellest sai, ei tea, maha lastud. Nojah, ja siis jõudsime Elbe äärde. Ühel ilusal päeval jõudsime sinna suur lage väli. Seal olid siis traataia tehtud, niimoodi siksakkide tihedalt kõik ja siis nii nii kitsas, et üks mees mahub niimoodi seisma sinna vahele ja siis seal hakkas, pandi kõik need vahed täis ja seal hakkas siis läbiotsimine kõik taguots paljas, köik need kelkareid ja kõik need augud, mis oli, kõik kontrolliti ära ja kõik võeti ära ja muidugi riided jäid ikka alles. Ja siis olime laagris ja siis olid Joani, et suured emm, käbi või need sinise mütsi mehed, nahkjopede Kajooni, et kuradid olid, need olid erikoolituse erikoolituse saanud, tema rääkis jalaga rohkem kui suuga. Nojah, ja siis lähme jäime nendega mandu alla. Suurlaager kurrat, plassovi mehed olid kõrval. Nii et pärast koristati ära, need olid nii verised, seal elu peale ronisid nagu kassid mööda seda aeda ülesse ja kus nad tahtsid minna. Pärast nad rääkisid vaadet, et loobitud kividega surnust ja mis nendega tehti, nii et nad kuuliga ei väärinud. Noh, need vilja ära seal meie sinna Eesti poisid ja kuskil olid need ungarlased needa, ungarlased olid ja see oli viltreerimise laager, siis siis seal ülekuulamistega midagi tehtud, moodustati pataljonid, üks vang pandi pataljoni ülemaks, kompaniiülem oli maas, magasime ja põrandal ja katus oli pea kohal. Siis oli niisugune jama, et leiba ei olnud või ei või ei jõutud küpsetada, hakati jahu andma. Siis mul juba see dushenka purgist oli see mingisugune nõu tehtud, siis jahu anti ja algus anti suaalagaaja, siis keetsime omale seda mõrtsukat ja siis sedasi elasime, lõunal saime siis veidi supia, aga ega me midagi ei teinud ka. Aga nõrkus tuli juba nii peale, et kui pikali olin, ma olin võrdlemisi kõva poisse püsti, järsku tõusta ei saanud, aga siis kui võtad seinast kinni, tasapisi tuled ülesse, siis noh, pilt tuleb jälle ette, nagu tänapäeval öeldakse. Siis läksid jälle välja, käisid vähe jalutamas ja. Jah, ja vett ainult ja ja siis hakati suppi keetma, soola ei olnud, supp mage. Algus, meie omad ütlesid, aa, mis soolast lugu, peaasi kui suppi saab ühepäevasõit, seda magusa magedat suppi nos antigi kaks korda päevas, teise päeva veel kolmas kord tuleb välja, ei lähe sisse, see oli ka kõige kuradima asi siis pärastikjale sool anti ja elasime seal ära, mul oli sünnipäev seal ja jutluse joru. No ja siis võeti jälle kaaluodago kui ja siis rongi peale. Ja siis oli veel see muidugi saksa laius ja nii et see rong seal manööverlas, nii et poisid piilusid sealt traatide vahelt välja, nii et see saba käis kuja Elva jõe peal ära korra siis Poola poole. Siis tuli suur laager siia. Siis vahepeal, seal me olime täisi täis, hirmsast oli täis, oli juba nii, et võta pihuga, aga seal enne laupanid, siis käisime juba taipõrgus ja seal siis elasime, siis tuli niisugune asi, et meistrimehi oli palju. Majades oli palju, oli seda pronksi, siis hakati sõrmuseid tegema, sõrmuseid tegema, terved töökojad olid minul pea jaganud, mina asjale osa ei võta, aga meistrimehed olid siis need läksid üle aja nendele tunnimeestele sõrmuse kalt soovi, kuidas ta käib, see oli väga-väga nõutud kaup. Kurat siis nad viskasid leiba ja tubakat üle ja nõnda edasi ja siis pärast saivad sotid ja siis enam jäise ärivadki. Kas nad pidasid kuldsõrmus ja Ecek hulkuda, siis kuld, kuld, kuld, kuld? Nojah, ja siis sealt pandi rongi peale. Ja siis tulime, siis jõudsime juba otsapidi sinna Ukrainasse, sinna. Koovelisse. Koovel oli piirijaam, Goebbels oli juba vene laius. Saksa laiusid alt maha, vene laiuse peale, enne siis käisime jälle täi põrgus, siis oli, siis oli rongi peal niimoodi paravoss andis seda auru ja see oli sõjaväe jaoks tehtud sõdurit ja see oli päris tip-top. Nojah, ja siis olime seal vagunis ja siis tuli niisugune periood minu elus vagunis olin mina rehendanud kuskil 60 200, siin meie mehed siin ütlevad, et 72 päeva olin vagunis. Algus Antiga vett ja toitu natuke ja. Nojah, aga siis läksime juba Koovelisse jõudsime siis piilusime vahel siis oli juba punast riiet oli igal pool, sa hakkad Brasnik tulema. Lumi tuli maha õhtul, tähendab kui ülelugemine oli, ta poistel oli, venelastel olid kasukad seljas, suured, need suured karvamütsid peas ja vildid jalas ja vatiriided ja siis need, kuna need on need palad, kaad olid veel peale antud ja, aga ma olin selle tarnungites. Ja mõni oli natuke paremast, üks tekki tükk, mul olid nad mõnel ei olnud sedagi. Külm hakkas juba miinuskraadid juba 10 ringis ja seda ja siis, kui ühe korra jõudsime sinna Kotlasesse või jah, kortlas ja see on esimene, kus veel mets oli, siis oli 10 15 kraadi külma. Ahju ei ole midagi, ei ole kurat nii külm, et jalad võttis mul ära ja siis tulid need uhtaia Inta ja no seal on jobu ratt, siis oli palju külma. Joop, Hoyoru siis oli oma 30 kraadi oli võib-olla ära, tead, nii et kui õhtul need lugemised olid vaguni pullmanni uksed lükati lahti. See oli niisugune pruuked, 100, muide 120 meest oli alguses pulmanis. Nii et võite ette kujutada, palju seal ruumi oli. Noh, loeti ära, Vene värk, kurat ei klapi. Ja luu eest mõnikord loeti kolm korda, aga külm juba Uuralid paisti, lumised tipud, jäine tuul puhub kõik sisse. See tegi su nii kangest, et pärast uksed kinni pandi, siis kolkisime seal ja vette ei antud. Vagun oli, arvas siis mina, ka neid nihe sinu pulma, neil on palju neid metanjeesida. Siis neid neere küljest kraabiti seda lund ja siis nuga ka ei olnud ju. Lusikat ka ei olnud keelt külge, ei pane jääkeldri kõneljakendi siis kuidagi küünla, kraapisime algus antigi neile, kes olid palavikku, siis hakkas hirmsas suremanu haiges jääma. Alguses olime ju kõik tipp-topp, eks ole, tead noh, oma, nii et loomulikult Tarbadeks ole, õiendad nii nagu vaja on. Lähed sinna resti peale, lased oma viie tilga ja, ja oma teise asja ka ja aga pärast olid juba niisugust olukorda, et igaüks enam ei ei tundega midagi, mis seal juhtus. Hais jube, ja siis pärast need surijad pandi siis sinna sedda renni ääre ja kobedamad olid siis seal tagapoolaja alguses oli niimoodi, et tehti uks lahti. Kas haigeid on haigeid, on kuskil mingisugune niisugune hambulantsi vagun vist oli ka, ma ei tea seda pärast teda pärast küsiti, palju surnuid on, siis võeti selles suhkhari portsust maha, siis anti neid suhkarisi. No mina ei usu, et neid surnuid kuskile jätsin kraavi viitja, need polaarrebased, nemad ära sõivadja. Aga siin ruumi sai juba rohkem, nii et. Nii et ma arvan, et sealt meie vagunist, no ma ei oska öelda, kas paarkümmend meest läksid ära. Aga terves ešelonis peal poisid räägivad ikka, et kuskil neli või 300 suri ära.