Täna on viies juuli kui issanda aastal 1941 heitis sellal Stalini päike Lõuna-Eesti elanikele viimaseid vere, vaid kiiri. Oli siinkõneleja Tartu koolipoiss. Olime just ilma jäänud kodusest raadioaparaadist, sest kurja käsu kohaselt tuli kõik vastuvõtjad ära viia, kogumispunkti maha võtta tuli raadioantennide katustelt, kus neid oli. Ja nii jäi Tartu rahval kuulmata ka Eesti esikommunisti Karl Säre, viienda juuli raadiokõne kes teadmata midagi küüditamisest ja arreteerimistest kuulutas. Sellel õnnerikkal ajal alustasid fašistlikud inimsööjad oma verist sõjakäiku. Tartus märkis seda õnnerikast aega äride tühjaks riisumine. Koormate viis vedasid Cruzad ja veovoorimehed just täna. Riidekangaid, valmisriideid, jalatseid või kaste ja mida kõike veel. Raudteejaama ja jõesadamasse. Kõhukad Peipsil lodjad laadi täistööpinke raadioaparaate õmblusmasinaid, klavereid, toidukraami ja saadeti piki Emajõge allavoolu Venemaa poole. Viiendal juulil avaldatud garnisoni ülem täitevkomitee esimehe käskkiri annab teada et viimastel päevadel on osa kohalikke elanikke maha jätnud oma alatise elukoha ja peitnud end metsades, kuurides ja keldrites. Järgneb ähvardus. Käsin kõigi linnade, asulate, talude ja teiste asustatud punktide kohalikul elanikkonnal 24 tunni jooksul ilmuda tagasi oma alatistesse, elukohtadesse, majadesse ja korterisse, asuda tööle, kindlustades tagalat. Kõik isikud, kes pole täitnud käesolevat käsku jätkavad enda varjamist metsades ja teistes kohtades koheldakse kui isa oma vaenlasi ja lastakse viivitamatult koha peal maailma kohtu ja uurimiseta. Vanemad inimesed mäletavad, et selles punktis olid kommunistid, sõnapidajad, mehed. Üks paljudest, kes teile ette loetud, käsku ei täitnud, oli Heino Reigo. Kui te olete tark mees, siis ma võin rääkida niiütelda juba detailselt Tartust majas on need kohad ja aiad on tutt ja see oleks huvitav küll ja hakkame peale 41.-st aastast suvest, ütleme, kui seda oli juba välja kuulutatud ja siis hakkas ju elu üldiselt ju vaikselt, tasapisi ja märkamatult muutuma. Hakkasid inimesi kaduma ja, ja mina olin siis kutsealune. Muide, mul on niisugused kanged klassivennad nagu Ilmar Kullam netis paar praegu kes läks kutsealustega Venemaal tagasi tuli ja nüüd on nii suur superkuulus tegemine või siis siin julgeoleku major Esko Waldoote. Ja nüüd on ta surnud, sind ei ole au tunda. Ta oli, ta oli siin. Pagari tänavas suur tegelinski majority noh, niisugust asja, et ütleme nii see selleks, aga kuna mind ei huvitanud suulise kutse aluseks olemine ja Venemaale vile elektrit ja siis ma hakkasin nii nagu paljud minusugused täna siin homme seal nii vaatama, kuidas, mis sellest elust välja tuleb. Ja elu oli muidugi igatepidi põnev. Kodus just keegi ei tahtnud enam olla ja päeval liikusime rohkem ringi ja ja öösiti ka võib-olla mõne kasvõi mõne neiukese juurde kuskile ikka maanduda sai, kuigi tollal öine liikumiskeeld ja n ja täpselt noh, ma isegi pidi kuskile maanduvaid küll ega ei saanud hulkuda. Ja juba ütleme, kui Tartus Kivisild õhku lasti, noh enne seda vaatasime, kuidas Kivisilla peale veetima ilmatuma propsi, nartite suur hunnik sinna props, sellepärast pandi kivisild, oli, tähendab mineeritud lõhkeaine oli seal sees, aga siis õhku lasti ta niiviisi, et need proksivirnad pandi põlema peal, eks ole, see kuumus siis tekitas nüüd seal plahvatuse Kivisild õhku lendas juba need kivisilla suured kivikamakad, need olid isegi Toomemäel juba otsapidi väljas. Neid käisid käsi niisugust käisime vaatamas seal Riia tänaval, Pauluse kiriku juures ja, ja Ülejõe Peetri kiriku juures. Pauluse kirik ja no ütleme, käte jood seal Pepleri tänava nurgale Õie tänava nurga peal oli KGB hoonen, hall vaja, hall maja. Jah, niinimetatud mul pärast tuli tutvust teha. See on iseasi, aga teisel pool tänavat Ja vot seal heki taga olid siis pikali vene sõjaväelased, pilusilmad vältelt käisid seal, ma sattusin korra särgist mööda minema, tead kurjust, tibu pea koledasti. See selleks ei, rohkem ei olnud niisugust konflikti. Kogu see mäng kestis seni, kuni ah soo, veel kaitseliidu majas. Pidasid oma treeninguid ja, ja koguneb, kogunes ju hävituspataljon. Ja neil oli seal kaitseliidu majal oli tol ajal katuse peal suurt torn, niisugune vaatlustorn. Torn, ehitus oli säärane ja seal oli muidugi nende vaatleja või tunnimes seal üleval, eks ole. Ja kaitsemaja ees seal platsi peal, siis õppisid nad mootorrattaga sõitma ja tiirutasid seal ja ringi Nizext asjad. Need olid kõik nii-ütelda eelmängud enne kümnendat juunit juulit. Juulik ja 10. juunil mina hommikul olin parajasti juba Võru tänavas nuhkis, kus pärast tsetafoidjat alumiiniumvabrik üle tee seal filosoofi tänava nurga peal, umbes seal majas, eks ole. Ja vaatasime hommikul aknast välja, kui linna poolt tuli miilitsat. Noh, kuidas öelda, aheliku kummagi. Ühel pool ja kõndinud mööda teisel pool maja, tead, nii-ütelda oli miilitsaüksusi. Miilitsaüksus siirdus Pauluse kabeli poole Võru maanteed mööda sinna välja. Mulle jäi silma sealt sellest üksusest. Vot Tartu kalevis mängis tol ajal veskile veskile nimeline korvpallur Heino Reski, väga võimalik maa, ta eesnime ei tea, aga ma väga tuntud ja väga tuntud mees, tema oli kork. Nüüd nende miilits Tigampaskishirtusid nüüd Võru maanteed mööda väljendusvormi muidugi vormis olid Volmis relvastatud ja läksid sinna nii-ütelda vastu kellegile. Asi äratas muidugi uudishimu, viimase piirini juba jääb, jääme siis passima ja ootama, mis siis nüüd edasi tuleb. Ei läinudki palju aega mööda, pole seal pool tunnikest ja kuuldus sealt Võru maanteelt poolt surnuaia poolt tulistamisi. Ja selle see tulistamine ei kestnud kuigi kaua, võib-olla viis või 10 minutit, noh, Raspireethani. Varsti peale seda tulid Võru maanteed mööda sisse kaks saksa mootorratturit, need olid külgkorviga mootor 1003 meest oli seal peal, külg kordil oli kuulipilduja ja kaks meest olid sihuksed juhtini tema selja taga. Ja sõitsid tasakesi mööda Võru maanteed nüüd linna poole. Tööpõllumajandusakadeemia, kuidas ta nüüd vahepeal olid ja seal oli natuke aega tulistamist ja need mootorratturid pöörasid ilmselt seal otsa ringi ja sõitsid jälle tagasi Võru maanteed mööda välja. No seda võib-olla mõni minut oli vaikust. Ja siis järsku hakkasid käravad elavamalt teksti, igalt poolt tuli meil kõik jooksid ringi, kõik otsisid relvlide. No me ei saa muidugi, ega siis lehtedest kõik maha jääda. Põrutasime kohe esimene asi kohe Karlovas suurtükiväe kasarmute poole, et sealt ehk ikka midagi saab. Ja niiviisi see sagimine seal keskis mööda linna ja kuidagi spontaanselt hakkasid kogunema grupid ja kuskilt tulid need relvad ka minu mina teada. Mina sain oma püssi kuskilt kesktänavast kelle käest, kuidas see keti sellise supi sees ja veel rohkem relvalaod olid juba laiali veel ja ja, ja ka, aga, aga midagi midagi seal nii-ütelda oli vene või inglise või vene vintpüssi sain omale kohe. Aga noh, mõlemat toovad sellepärast vene lingvist ja inglasi vinklist, need olid ju. Ma ise olin. Kriss kodus ja parabellum oli seina peal nii-ütelda, aga nagu venest, siis tulid ju esimene asi, need korjati kohe ära, annet korjati nii kõva käsuga. Kui ära ei vii, siis narkakse ennast maha kohe. Noh. See oli juba aasta tagasi tehtud. Ja niiviisi, mina sattusin ühte rühma ja selle rühma juhiks oli leitnant Räppo. Tema oli ilmselt ka reserv petnud. Ja tema elas Sealsamas riie mäel oli apteek üleval seal apteegi teise korra peal. Tema isa oli vist, kui ma ei eksi, oli rätsep meister või midagi taolist, aga väikest kasvu mees ja me neid pandi siis positsioonile sõbra tänava otsas vastu Emajõge. Joonidel ma siis olin usinasti, pidasin nii-ütelda üle ja seda, kui seda sõjaks võib nimetada tol ajal Emajõeäär oli üldse Eesti vähijuhte ja kogu Emajõeäär nüüd Emajõeäär vaeni ütelda juba kõik positsioonid võeti sisse, lõunapoolne linn oli, ma ütleksin, võib-olla selle päeva õhtuks juba ja järgmise, igatahes see järgmisel päeval tulid muide. Katkenud alpaku üksused Otepäält, Nooniatelt jäta habemesse kasvanud niisugust võimsat kujutki. Ehtre oli ka, et eks, ja siis hakati seda keegi kõrgemal Bornetide organiseeris seda oma kaitset ja, ja siis meiesuguste toitlustamist ja niisugust asja varustamist ja. Ma ütlen, ma olin niisugune väike tegelane seal seal kui süüa toodi ja ja, ja lahingumoona oli ka ja meie asi oli vett. Nik. Rinne oli ju lagunenud, aga neid üksikuid vene väsinud soldatid neid ikka tilkus kogu aja sealt Valga ja Võru poolt Tartusse ja eksis neid korjati üles, kes saadeti sinna näituseväljakule relvad ära, tervad äraajaja õlvad ära ja saadeti sinna neetilisi väljakule, seal näts väljakul, need täitis barakid. Et ilmselt olid siis mingisugune laager seal organiseeritud, mina sisulist konvoi tööd seal ei teinud, aga paar korda sain kodus käia söömas ja vähemalt öelda, et ma olen nii ja see jäi Emajõele kauaks püsima 10-ks päevaks. Minu kui teada, et minu teada 10 päeva oli Tartu ainult Eesti oma kaitseüksustega, nii kui neid oma kaitseüksusteks võiks nimeta üldse see eestlaste käes oli Tartu lõunapoolne osa enne kui tuli sisse esimene saksa üksus. Vaat nüüd peale nende kahe mootorratturi, kes tulid 10., ei olnudki ühtegi sakslast Tartus selle 10 päeva jooksul. Kas tulevahetus käis, oli? Nojah, kui ikka näha, teisel pool oli mingisuguseid tegelasi, siis ikka pauku tehti ja prooviti, et kas pihta saab, aga no ega nii meel oli ees Emajõe luht ja seal üleval kõrgema kalda peal juba seal ikka liikumisseal oli, aga aga no palju seda. Aga linna sees kostis seda tulevahetust vahest Lugostist. Aga mul jah, ma ütlen minu kohas nüüd mingit otsest lahingut kui niisugust tol ajal küll ei toimu. Te nimetasite leitnant Räppo nime, kui palju temal siis mehi käsutada oli? Palju võiks võib-olla üks 25 30 tükki või umbes üks või? Need olid kõik niisugused noh, mul oli seal tuttavatest poistest, oli Mexi, Ants ja Arike Martin kellegi pärast, noh, nende kahe mehega tegime kogu selle Eesti lahingud pärast ka kaasa ja oli teisi veel. Leic Peikieri nimeline mees oli sissejänes vati, Eesti me ei näe, et temal oli tähe tänava ja Kuu tänava nurgal, vanematel oli Leice vürtspood või midagi taolist. Vot see jänes siis olid üks pügi, Valter Tügi Valter. Hiljem ma sain, kui ma juba vangimalt tagasi oli niimoodi, et siin siin limonaaditehases ja tema töötas kõrval kalakombinaadis, autojuhina, aga nüüd ma tean, et ta on surnud. Kui sakslased olid jõudnud, kui sakslased tulid, kas olukord muutus siis millal te üle jõe läksite või kas üldse läks, vaat siis ongi nii, et kui sakslased tulid sisse, siis läks leitnandiks. Vennad võsud, nemad organiseerisid siis nüüd niisugust üksust lahingüksust, kes oleks nüüd sakslastega hakanud koos edasi liikuma. Ja kõik poisid, keda ma siin lugesin praegu lisaks veel näiteks oli meil üks allohvitser silmitsi oli suusk-jalgratturite. Ratsarügemendist ja suurt jalga prote koopelist. See oli. Siis üks Siibolt Aleksander Siiboldsass sassis kutse päästlus, poiss oli ja nemad organiseerisid kaks rühma. Noh, 30 meest ka, eks ole, ja me hakkasimegi koos sakslastega edasi liikuma just kallaste peale, eks ole, kallaste peale. Me saime tartust. See Tartus oli mootoribussid, autobussid saime kaks bussi oma käsutusse ja vot koos sakslastega hakkasime liikuma transpordivahendiks olid meil need bussid ja kogu see värk toimus enne 20 seitsmendat või 20 kaheksandat juulit, sellepärast meie enam sellele oma kaitseparaadile, mis Tartus tol ajal toimus, meid siis enam ei olnud, see, et sellest ma ei saanud osa võtta. Ta aga kuulsime, et Tartusse on toimunud siis suurt omakaitse üksuste paraad, nii-ütelda nende üks teinud olid, kes seal Emajõel. Heino Reigo, mainitud paraad peeti punaväest vabastatud Tartus juulikuu 29.. Vast ütleb mõndagi tõsiasi, et selleks rivistus kaks korda nii palju relvis mehi kui nägime meie viimasel võidupüha paraadil äsja juunis. Need 2000 meest olid sõdinud Emajõe rindel, Võrtsjärvest, Peipsini oma sõda, mõtlemata, kas see oli osa palju pikemast rindejoonest kaugemal idas. See oli eesti meeste oma suvesõda, et kaitsta oma kodu, oma peret, oma vara. Kui venelane löödi juba teiste poole, jõgeva läks, taandus ise nendest Emajõgi teeb ju tartus, oleks kaare seal. Ja siis olime. Vasel oli juba siis üks sarnane Grupp moodustatud, seal seal oli linnamehi oli ja siis eks, lipnik korpi oli, see oli Eesti sõjaväelane endine ja siis ajasid need Läti miilitsad ajasid Rämsi aula mõisakarju, tahtsid ära ajada Tartusse, sealtpoolt tulid, aga siis oli juba inimesed, tõid, teate juba side liikus nii suust suhu ja siis oli vask, võttis oma kampa kätte ja läksime Ulila soo vahel olin karjus, võtsime selle karjased karja tagasi, karja võtsime tagasi, jah, seal läks. Nii, tuli seal venelased ja lätlased öeldilati miilitsat seal Penneli jutt käis nagu kuulda vene keeles. Ja need panid sinna Ulila soo vahele jooksma, jätsid ühe sarnase vana auto maha, noh portaali te teate nagu tänapäeva sportmudelid ees kaks istet ja tagasi pagasnikus oli ka mingist ruum selle maha meeleveli, hobused ise panid mets ja siis kari pääses sellega. Aga kas karjapäästmisel läks tulevahetus reaalläks tulevahetuseks ja seal sai üks lehtla haavata, meie mehisad kedagi, vask oli väga sarnane julge mees, me olime seal soo peal pikali mätaste vahelises Kell inglisvinti ja mis miljonid relvi seal oli ja vask seisis ise tee sääres püsti püsti ja seal ootas, kui see kolonn tuli ja siis oli hobuse peal, oli seal mingi natsiAllikmäe pere, mis, mis ta oli, aga seal oli siis mauser säärane suur teate vanaaegselt revolvrid puuga puuris oli ja siis pika toruga seal ju. Ja see pidas selle vase juures kinni, ütles, et anna see ära, Tai ja vask rabas selle ja andis kohese alleritest võtta. Lasin selle maa, siis läkski naginad lahti, teised hüppasid seal nende hobuste pealt maha, panid jooksma, kari jäi sinna ja siis lehtla haavate Tarja ajajad siis võtsid ajakas kehannasid pärast tari ajad olid kaasas, need olid need kohalikud seal ja tagasi ja ja siis saime sealt veel vintpüsse, inglisvintpüssid olid, saime neid nagu relvastust juurde ja saime selle auto ja nautis moodustuski ise. Nagu metsavendade üksus üks jah, üksus väike pask, hakkas siis seal seda organiseerima, juhendama siis tuli linnast, oli juba need Eesti sõjaväelased, kes olid, jäid maha, kes ei läinud selle Eesti armee või nuhkinud sellega kaasa, mis Venemaale viidi. Leitnant Jüri Saar oli, ja see oli siis, sai vasele adjud andiks oli seekord juba seal Mil plaksi, talus oli staap, plaksi oli, endised omanikud olid läinud ära või läksid Saksamaal Hitler kutsus. Ja see oli siis punaarmee abimajand. Joonist jäi tühjaks, siis oli meil see oma kaitse staap seal. No ja sakslased tulid siis, meil oli juba see Tartu ümbrus, seal oli nagu tühjaks venelastest löödud venelastelt välja läinud ja siis tulid sakslased juba. Ma mäletan, sõitsime vasega tartlasi, noh, autojuht ja mina olin, siis hakkasin sellest auto, mul oli seal, ma olin nagu autohaige, pooleldi tööstuskeskkoolis, käisin auto juhtimine, selge, sõitsime Tartu. Seal nägime juba Tartu piiril, siin nähti Ilmatsalu tee ääres. Enne näituseväljakut oli, vaatasin mis imelikult mehed seal olid. Anomiljonit valgelt ümber käe ja pidasid kinni ja siis üks valdas, mina natike ka ja siis rääkisime ära, mis asi on ja juhatati meid. Tart Tartu maavalitsuse teedevalitsuse hoone oli näitus aia vastas, kolinetes tänaval, seal oli staapi juba sakslased olid seal, siis läksime sinna ja siis kuidas need asjad seal käisid, neid iga tassis määrati vask, Lõuna-Eesti partisan salkade ülemaks, tal oli majori auaste, tal oli majori Augnast ja plaaniku Briaal flane ja oli noh, vabadussõja ikka sõnana tuntud mees, vabadusristi kavaler, vabadus ja vabadusristi kavaler oli, tema oli üldse väga, väga sarnane lihtne ja. Oh teda ei oleks, tema eluviisilt ei olekski nagu ohvitseriks võinud pidada, tema oli, ma mäletan, kui siis oli miljon seal pataljonis, Tigodaalia, kui toidugi raskusi oli, ka tema oli sarnanud, istus sõduriga koos ja sõi seda leiva juppijata, midagi sarnast erilist. Üldiselt noh, enese suhtes oli nagu vähenõudlik, tema oli, seal on noh, võib-olla ta nii suur strateeg või selle aja kohta nüüd Taali vanema ja koolitusega ohvitser Ādažis lahingu juhtwaniisi oli ta ikka ees ees igal pool ja üks parimaid, kui nii-öelda, keda teie olete näinud ja no ja mina olen, jah, ma olen hiljem muidugi olin rebasega, seal olime staabis vedasin neid ja paljusid neid sai näha tema tulevane olnud 41. aasta Tartusse uuesti tagasi vajas, määrati Lõuna-Eesti partisanide annaks. Ja siis staapoli plaksil adjutant Dixoni Jürissar, hilisem rebasejahisaal oli sellest ja siis hiljem noh, peale selle, kui see Tartu aeg läbi sai, kui moodustati, siis esimene idapataljon siis oli Jüri Saar ja ikka edasi. Seal oli mitmed mehed, tulid Jüri Saar siis üks Tõnisson oli ja kes need olid seal plaksi aegsed Nigola oli, meil hiljem oli seal toitlustusohvitser pataljonis, see oli ka plaksil oli siis oli juba nagu see asi rohkem korrastus ja siis aint teerinne pooleldi, millega siis oli see, kes me olime seal Tähtvere mehed, meie hoidla oli Kärevere sild. Tartu-poolne kallas oli venelane, oli teisel pool ja siis ma mäletan, olime seal just selle. Noh, kui siit tartu poolt minna Tallinna poole Käreverepooles paremat kätt seal on, lõpeb mets, hatavad põllud, Leedsi talu põllud, olime seal siis saed Olisandanud pool kiviaeda, nagu need taluaed olime selle ääres valvel, Sibeediumit päeva seal olin, jäi ainult mõni üksik mees, öösi oli peamine, oodati neid venelasi. Ja siis tulidki. Neli venelast tulid sealt pikku tee äärt. Ja siis Voldemar Laane oli Ilmatsalu mees ka seal vase naabrimees oli seal just Eesti sõjaväest tulnud ja oli meilis kuulipilduja Madsen, kuulipilduja oli, sellel ajal oli väga hea laskja, venelased tulid küürus seal teeäärt pidi ja said meist siis nii üks 100 meetri kaugusele midagi. Tegelikult see tule avamine oli nagu varaganud noored poisid, nagu me olime, kõik, keegi tegi paugu ära ja no siis muidugi venelased tulistasid korra ringi, pöörasid ümber, hakkasid nagu tagasi minema, ta laane Volli, see oli siis ühel lasi kohe neli kuuli pärast imetlesime oli kiivrist läbi lasknud ja teised said jooksu ja sa pääsesid seletatud, loopisid selja taha, siis käsigranaate. Kuiv suvi oli, lõi tolmu üles lihtsalt jäisel aasta seal ja teine lahing oli meil siis. See oli paar päeva hiljem siis viidi meid see Leedsi talu on just selle Kärevere silla juures seal maantee ääres sealt paremale Tartu poolt tulles paremale metsa alla pandi siis meid üles, siis meid oli rohkem kui 20 poissi seal nuhtukusimeesija. Järsku vaatame, venelased olid kohe nii üks kolmgi meeter 40 meetrit ees tulid ahelikust siis läks ka raginat lahti, tuli peale nendele. Korpi septi, korpi sai seal haavata veel, sai käest läbi. Venelased ikka lõime tagasi sealt. No ja siis Karla külas, seal oli kuulda, seal olid teised mehed, seal olid katlamehed juba Tartu mehi oli, seal oli kuulda ka mitu korda olid nad ikka proovinud üle käia. Ja rohkem siis, aga siis oli veel käisime selles noh, hoiul või Emajõe silla ääres. Käisime seal oli Ulila mehed ja need olid seal seal ju venelased tulid üle. Hävituspataljon õieti tuli üle Sillasest jõesuusild oli terve, veel, tulid üle ja siis seal oli inimesi, oli kaks või kolm, mis seal oli ära tapetud ja põletasid seal neid maju ja tuli teade, tuli Unilasse, läksime siis vask ja tuli ja läksime Tähtvere mehed ja läksime neid venelasi välja lööma. Aga siis Ulila mehed olid nii palju vabad, venelastel oli kuulipilduja viidud ülesse. Sildol, seal on maantee on üldse kõrgem Sildon kõrgem talt laevalt said läbi, oli venelastel oli kuuli, mil ta üleval sillaotsa peal ja sulila mehi kaks tükki läksid siis nagu Tartu poolt minnes vasakut kätt teevalli varjus läksid ja siis hävitasid need kuulipildurite ära, said kuulipilduja. No ja siis venelasi nii palju, kui neid siin ütleme hävituspataljoni tartu pool jõge oli, noh, siis oli juba jõgi jai kuulipilduja, tule alla. Need siis tõmmati maha, seal õieti osasnikust said üle ujuda. Ja järsku siis läksime, vaatame et tulevat osast mehi läks üle jõe, et tulevad kaks meest riidest lahti võetud ja ja püssimehed saadavad neid. Et mis asjad need on, aga need olid ja siis olid need meie mehed, kes seal olid, avasid nende saatjate pihta tule ja tuli välja, et need olid sakslased, sakslased sõitsid nüüd Viljandi poolt hoiu poolt, sõitsid sinna jõe äärde välja silla peale pandi, venelane jättis selle, kui ta võttis selle silla seal ära, korra tuli üle, jättis sinimustvalge lipu peale sinna üles ja sakslane arvasid, on nüüd ka need omakaitse mehed eestlased ja sõitis sinna selle lõksu lõksu ja siis nad olid juba mõlemad pesu väel, olid riidest lahti võetud, viidi mahalaskmisele. Aga siis nüüd need ajasid Mahalasjadise sisukust. Suvesõda on osa eesti rahva ajaloost. Minevikumälestused annavad rahvale elujõudu ja julgust ning usku enda igipüsimisse. Nad tuletavad meelde ja hoiatavad vabaduse eest ja selle nimel on Eesti mehed ikka ja jälle maksnud vere hinda, väidab õigusteadlane. Emeriitprofessor Herbert Lindmäe jätkab. Tavatsetakse väita, et Eesti vabariik taastati veretult. Selline arusaam on väärEesti vabariigi taastamise eest. Võideldi juba 1941. aasta suvesõjas. Suvesõda andis tunnistust eesti meeste mehe meelest ja sõdurivaprusest, mida nad on aastasadu veres kandnud nende isamaa armastusest ja eneseohverdamisest. Need vabadusvõitlejad, kes 1941. aasta sõjasuvel südame sunnil relvaga punase terrori vastu astusid on suures osas juba manalamehed. Paljud suvesõjasangarid leidsid hiljem sõduri surma. Nüüdseks on manala mehiga Uudo räst Eesti sõjaväe reservlipnik sõja päevil ülem leitnant Eesti vabadusvõitlejate liidu esimene esimees. Tema mälestusi 41. aasta suvesõjast. Meie tunnuseks oli ainult valge lint käevarrel kusjuures ohvitseridel oli sinimustvalge liit. See oli ilmselt eesti ülbes seltsi nende särkidest lõigatud. Nii, ja need olid tembeldatud. Linnas liikusid siis omakaitse mehed valgete käelittidega. Peagi aga selgus. Need olid tembeldatud, kui ma ei eksi, kas oli tervishoiutöötaja või kellelegi templiga. Kuna staap algus oli tervishoiutöötajate tervishoiu muuseumis, tervishoiu muuseumis oli, seda ma ei mäleta. Tempel oli Ada. Tekkis kahtlus, et ka hävituspataljoni mehed kasutas seda juhust, sidusid endale valge käelindi ümber Käe. See oli Teppeldatud ja liikus ringi ja tegid oma hävitustööd. Ma said käsuva meestega esimeses järjekorras kohe. Ühesõnaga see korralagedus likvideerib kakskolm meest võtsin kaasa ohvitseril intoli käe peal ja ülesandeks sain korjata kõigil ära need valged lindid ja nendel siirduda uuesti näituseväljakule, kus nad saavad õiget tembeldatud käeligist. Muidugi, selles suures töös selgus niimoodi, kui me hiljem vaatasime neid käelinte, et seal oli ka käelinte, millel oli täitevkomitee tempel peal kellelt ära võeti. Tollal ei osanud nagu tähele panna. Ilmselt need olid hävituspataljoni mehed, kes seda lõid, kasutust. Nagu hiljem oli kuulda, versid endine miilits. Kabaja olid ujunud tol ajal veel üle Emajõe ja ta oli tegutsenud siit põhjapoolsel küljel. Siis liikumine linnas oli, et tänavad suundusid Emajõe poole, olid juba punaarmeelased tule all. Ma mäletan väga hästi, et valiksin siis praeguse Eesti Panga hoone juurde tänama meda hüpetega, kus oli minu lahingkaaslasele sõjakoolikaaslane pärsimägi oli oma meestega iba valves. Pale juba kuju oli juba läbi lastud püssikuulidest tallal ja nemad olid valvel seal Emajõe kaldal. Teispool all. Allpool kivi siledale teda silla Bay ulatanud, kuna seal teised mehed nüüd selle ülesande täitnud. Tagasi tulles põleta väga konkreetselt kohe Maarja kirikust mööda tulles Maarja kirik põles nii et sellest mööda. Mitmes tänaval pidid meie riided juba kõrbebamineme Suntest näituseväljakul. Seal sain ma ülesandeks otsekohe, kuna oli karta, et sakslased veel ei olnud jõudnud Tartusse, et venelased Tähtvere metsa kaudu võivad Meid piirata ja sisse tungida Tartusse kuna otse kesklinna oli võimatu üle jõe tulla. Kuna see juba jõe kallas, oli meie kaitsjad ja mulle sadeks antigi vastupanu organiseerida. Tartu-Tallinn maantee ääres Tähtveres neljanda suurtükiväegrupi juures. Aega oli napilt, muutsid ka labidad nõnda edasi, seal oli loomulik kraav, sai see meile. Ühesõnaga, kaitsejooneks hangiti, labidad ja tihti väiksed laskurpesad juba juhuks, kui venelased otsustavad tulla Tallinna Tartu vaadet uuesti Tartusse tungida. Seal kuulsin tiivaga siis et Major Kurg tollal Friedrich Kurg oli võtnud juhtimise üle ja enne oli seal Talbot ja Reinsalu ja kuna tema vanemohvitser võttis juhtimise üle nii ja sa vutimajor vask oli seal ka olnud ja major pask organiseeris oma kaitse Tartumaa osas vastupanuliikumise ja mind suunata siis oma meestega karda küll ja küll, aga enne seda, kui me olime kaitsel siin Tähtveres Peetri kirikust oli väga ilus vaade Meie positsioonil, kuna praegu need puud küll kasvavad, puud varjavad seda, seda enam ei ole. Tollal küll ja kuna me ööbisime küünis ja küüniuks oli avatud Peetri kirikuvaatele siis kui üksikud suurtükimürsud langesid siia-sinna ja süütemürsud langesid linna siis ühel lõuna ajal me saime korraliku turmtule oma asukohta. Kuid nii õnnelikult kõik mehed, kuna seal lõunaaeg vahepeal Cap, mõned mehed puhkasid, kes öösel olid postil valves, me olime kõik väljas. Me ükski ei saanud kannatada. Küünsai täistabamuse tala langes, siis meil oli seal veel eestiaegne Madsen, see sai pärale vigastuse, mis aga siiski raud jäi terveks, ei ole sellega säile veel lasta. Ma mäletan, et Peetri kiriku tornil oli pärast sõda kah tabavuse jälg Peetri kiriku tornil, need sakslased, ainult sina ka ühe ja siis tulid juba sakslased. Siis tulid sakslased, need Nad likvideerisid selle vaatluspunkti aja yldiselt, likvideerisid ära. Jah, aga sealt tuli ja niimoodi ja siis määrati Karla külla kulli tallu teon kartlas, see on Tartu Tallinast põhja poole enne Kärevere silda. Nii, tollal mul ei olnud kaarti hiljem neid kaarti vaadates, eks ole, on, olime täpselt Emajõe ääres tipus, kus Emajõgi teeb kolmnurga. Teispool idas, Luunjas samuti ka ja Käreveres püüdsid venelased üle tulla. Nii. Seal vasakul oli leitnant korbi oma meestega, kes lõi tagasi venelaste rünnaku ja paremal oli leitnant parts. Nii, kuna me olime kah toetuspunktidena vahepeal rindel täis lahti, meil oli ainult üksikus talus, eks ole, toetuspunktina kaitsel. Seal meil otsest rünnakut ei tulnud, allapoole me Emajõe äärde minna ei saanud, kuna reaalsuse lammuru nõlval me ei saanud, kuna seal olid venelased juba sees. Nad olid siiski üle jõe tulnud ja olid seal sees, kus olid binokliga vaatusele liikumist näha. Nii, no pidi olema äärmiselt valvel ja oligi tollal veel oma grupiga. Liblik lillak oli seal grupijuhiks kusjuures allusime juba tervet oma kaitsjaid, teise pataljonide major vasele ja kompaniiülemaks oli. Tol ajal oli leida tubagi või portide aspirant, olla liit ja seal v pidasime tõsise esimese lahingu. Ma ei mäleta kuupäev, mis seal, millal see oli esimesed wikist teisel päeval, mil me seal kaitset organiseerisime, eks ole, tulid venelased rünnakule. Kusjuures kahjuks sellel seal langes libliklillat. See oli pärast lahingut, kus ta läks nagu lahinguvälja veel uurima, aga kuna see oli rukkipõld, oli seal samuti kraav, mis suundus venelaste positsiooni poole, talu poole, Emajõe äärde kelle poolt saida äkki lasu selgroogu ja kõht. Tõime ta ära ja saatsime tagasi, kusjuures, nagu ma hiljem kuulsid, et ta haiglas suri siiski, nii, ja siis ma võtsin juhtimise, seal. Möödus veel mõni päev, siis nägime selja tagant tulevaid hallis mundris mehi koos sinihallis mundris mehi koos juba raadiosaatejaamaga ja suid, sakslased. Meie olime lahingu pidanud, tahtsime, et vabastame oma positsiooni Annabelle sakslastele, sakslased palusid jumalakeeli, ärge minge ära, Teie oskad eesti keelt ja nõnda edasi. Jääge meie juurde ja nii oligi, me siis koos sakslastega panime juba vahipostid välja, organiseerisime seal tõhusa kaitse, kui selle oli võimalus teinud mööda kraave meile ligi hiilida, süda panime juba vastavad tõkked, eks ole, kolinat, kus nad nendesse Rex takerdunud otsekohe ei tule, eks ole. Kui venelased olid Tartu teiselt poolt Emajõgi eemale tõmmanud, mis kestis kaks nädalat umbes Tartus lahingutel võttis oma kaitseüksus, siis organiseerituna osa põhja Tartumaal hävituspataljonis riismetes samuti puna Riisbetest puhastamise tee. Tükk aega veel oli tegemist enda suus vere rügemendi riisute hävitamisega. Samuti hävituspataljon, kes sinna olid peitu pugenud. Muid ela kui vabariik me maa ja venelasel black platoomal. Jäid vaatama olid punaväed hakanud Soome ja käega nende loo oli, oli ka ta ei keera väga veel. Leiuga metsa läksin ma ja metsa läksid ikka, et tahaks, meid oli trump ja kõik ei ole ja keeran. Varietee võtsin oma diabeedi, võtsid ka, et tahaks meid, politruk jala, aga pole keeral. Ega seal on ka väga tore ja, ja. Aastaid. Ja pitsamaid, kui tukk Ja põõsadaga gravita olid rääkida. Ja vatijope nen seltsimeeste täide.