Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva, 29. juuli olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Riigikontrolli audit pöörab tähelepanu e-residentsuse saanud taustakontrolli puudulikkuse üle. Siseministeeriumi kinnitusel on nende riskidega arvestatud ja järelkontrolli tõhustatakse. Kui meil on inimene juba e-resident siis on meil juba tunduvalt suuremad võimalused ka vaadata, kuidas ta e-residendina siis toime tuleb. Et kas iga eresidendi tegevus on ikka seaduslik ja kooskõlas Eesti riigi huvidega. USA viib Saksamaalt välja ligi 12000 sõdurit, neist 5400 jäetakse Euroopasse. Valgevenes võeti kinni 33 Vene kodanikust palgasõdureid 200-st, kes arvatavasti saadeti valgevenelased õõnestada Sand augusti presidendivalimiste eel olukorda riigis, teatab riiklik infoagentuur. Leedus muudetakse koroonaviiruse leviku takistamiseks kinnistes avalikes ruumides, kaubanduskeskustes ja ühissõidukites kaitsemaskide kandmine kohustuslikuks. Novembriks peaks saama purustatud kõik kraadil vedelevad rehvid. Keskkonnaminister Rene Kokk leiab, et tuleks muuta just ja panna rehvidest vastutama ka autode maaletoojad. Inimeste huvi eterniidijäätmeid ära anda on kordades suurem kui tegelikult võimalik. Eestis on olukord koroonaviiruse levikuga kontrolli all, kinnitab terviseamet. 16-st haigusjuhust me teame päritolu 14 kohta, kaks olid sissetoodud haigusjuhud, üks nakatumine toimus tööl ja üks nakatumine toimus sõbra keskel. Kõrgetasemelist Eesti Läti maavõistlus tennises juhivad kolme kohtumise järel seisuga kaks, üks lätlased. Eestile tõi hommikul võidupunkti Anett Kontaveit ja homme sajab taas, vihmasadu lakkab õhtuks. Sooja on öösel üheksa kuni 16, päeval 16 kuni 19 kraadi. Alustame sellest, et riigikontroll avalikustas Eesti e-residentsuse programmi auditi, mis osutab muuhulgas puudustele taustakontrollist. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Riigikontrolli analüüsi kohaselt võivad eresidendiks saada ka need, kes on kriminaalkorras karistatud, ehkki seadus seda keelab. Põhjuseks see, et Eesti võimudel puudub mõningatel juhtudel juurdepääs teiste riikide andmebaasidele. Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütleb, et auditis välja toodud riskid pole üllatus ning nendele on lahendust otsitud juba enne programmi algatamist. Viis aastat tagasi. Kui inimene tuleb kolmandast riigist ja taotleb e-residentsust, siis tegelikult on meil piiratud võimalused teha tema taustakontrolli. Nii rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu ja iga riigi enda reeglid piiravad sageli andmete edastamist, aga samas olemasolevate andmete pealt me saame teha kõik endast oleneva, et Eesti eresidendiks ei satuks välismaalased, kes võiksid kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Kui meil on inimene juba e-resident siis on meil juba tunduvalt suuremad võimalused ka vaadata, kuidas ta e-residendina siis toime tuleb. Et kas iga e-residendi tegevus on ikka seaduslik ja kooskõlas Eesti riigi huvidega ja politsei ja piirivalveamet ja Smit on siis koostöös arendamas veelgi paremat järelkontrolli tööriista, mille üks osa on siis masspäringute tegemine. E-residentsuse kuritarvitamise juhtumeid on seni olnud üksikuid ja kurjategijate e-residentsus on tühistatud, kinnitab annus. EAS-i e-residentsuse programmi juht Ott Vatter ütles vikerraadio saates uudis pluss et kontrolli tõhustamise meetmed on kirjas juba kahe aasta eest kokku pandud tegevuskavas, millest on osa jõudnud ka raportisse, peaks looma võimekuse teha masspäringuid ka teiste riikide andmebaasidesse, aga selleks on vaja teiste riikidega koostööd. Me peaks koostöös erinevate eraettevõtetega võimendama e-residentsuse väljastamisel, sest täna me saame seda teha ainult oma saatkondade kaudu. Battery sõnutsi on e-residentsuse programm toonud praeguse seisuga Eestile positiivset majandusmõju 42 miljoni euro ulatuses ja see näitab, et projekt on end õigustanud. Ka Ruth Annus siseministeeriumist kinnitab, et seda piirata pole plaanis. Mida rohkem Eestist teatakse ja mida rohkemate inimeste jaoks on hästi oluline, seda suurem on meie võimalus rääkida kaasa rahvusvahelises mastaabis ja kujundada arenguid maailmas. Et seetõttu ei ole meil plaanis e-residentide arvu piirata ega piirata ka riikide hulka, küll aga on tõepoolest oluline siis teha isikutele võimalikult hea taustakontroll ja järelkontroll. Raadil asuvad tuhanded tonnid, vanu rehve on kirgi kütnud aastaid, nüüd näeb, et küsimus näib, et küsimus saab lahenduse. Madis Hindre jätkab. Raadi endise sõjaväelennuväljamaadel kõrguvad juba aastaid suured rehvihunnikud ühtekokku vähemalt 14000 tonni rehve ja esimene maha tänaseks pankrotti läinud osaühingust Rubroni. Kuna seaduse järgi vastutavad tootjad iga rehvi eest kuni selle hävitamise või taaskasutamiseni, vaatas riik küsivalt tootjavastutusorganisatsioonide poole. Aastaid käidi kohut nii mittetulundusühinguga rehviringlus kui Rubronniku teise partneri aktsiaseltsiga kuusakoski, aga hunnikud ei kahanenud. Täna khati rehvihunnikute vahele valgete linadega lauad, tehti pilte ja videoülesvõtteid ning muidugi peeti kõnesid. Keskkonnaminister Rene Kokk ütleb, et riik leidis probleemile lahenduse. Kui siin juhtuks midagi põlema läheb, siis ei taha mõeldagi, kui suur see probleem on. Risk tuleb maha võtta ja kui vaja, vaielda, tuleb vaielda see pärast seda, kui keskkonnaoht ja oht Tartu linnale ja lähiasulatele maandatud. Niisiis sõlmis keskkonnainvesteeringute keskus 1,5 miljoni eurose lepingu aktsiaseltsiga Ragn-Sells Ragn-Sellsi juht Rain Vääna lubab, et novembri lõpuks on plats puhas. Protsess on tegelikult suht lihtne, pannakse masinasse, kui tüki suurus on saavutatud, tulete sealt masinast välja, väljumisel võetakse veel nii palju metalli sealt küljest välja kui vähegi võimalik, siis maandud siin hunnikus hunnikust laaditakse auto peale ja sõidab siis tsemenditootja juurde. Alternatiivkütusena. Rain Vääna sõnul läheb osa rehvi hakkest Soome, osaleti kümnendik rehvidest, peaks minema ka Eesti energiale, õli tootmiseks ja osa Torma prügila olla trennos kihiks. Tema näiteks veele ja muule sellisele keskkonnamõjule vastupidavam isegi kui killustik, nii et ta on pikaajalisem, nii et kui me tahame saada väga vastupidavat prügilat, siis on isegi soovituslik prügila määruse järgi kasutada rehve. Aga nagu öeldud, vaidlused pole veel päriselt lõppenud. Renee kokk loodab, et ligi miljoni euro jagu töid maksab MTÜ rehviringlus riigile kinni. Rehviringlusega Pole veel oma jah-sõna öelnud, mille üle täpselt läbi räägitakse, kokku avaldada ei soovi kuid tõdeb, et tootjavastutusorganisatsioonile on ettepanekuid, kuidas muuta rehvide käitlemise korda. Loomulikult on asju, mis on paremaks teha, et sellist olukorda enam ei juhtuks, näiteks seesama, et uute sõiduautode rehvid, mis maale tuuakse, saaksid ka korrektselt käideldud ja nende pealt tasu makstud, mida me ei peaks täna tegelikult arutama, mis peaks olema juba ammu tehtud, et see on ju täiesti mõistlik, eks ja selge, rehviringlus on omalt poolt toonud välja need kitsaskohad ja meie ülesanne täna neid parandada ja see on üks nendest asjadest, mida me siis peame vaatama, kuidas korda saab. Mure, et autode maaletoojad pole seaduse mõttes rehvide maaletoojad ja sestap rehvide taaskasutamise eest ei vastuta neelab rehviringluse liikmetelt kuni 300000 eurot aastas. Renee kokk lisab, et nendega, kes taolisi jäätmehunnikuid vedelema jätavad, tuleb olla karmim. Et me oleme piltlikult öeldes küll jäätmetekitajatele ebaausate ettevõttele kulutanud ikka sõja, et ei saa nii olla. Keskkonna kaitsmisest veel keskkonnainvesteeringute keskus avas aasta alguses programmi, millest oli võimalik taotleda toetust ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamiseks. Praeguseks on selge, et inimeste huvi eterniidijäätmed programmi raames ära andmiseks on kordades suurem kui tegelikult võimalik. Jane Saluorg jätkab. Ohtlike jäätmete tasuta äraandmise kogumisringide korraldamiseks teevad sel aastal keskkonnainvesteeringute keskusega koostööd erinevad partnerid. Üheks on näiteks Valgamaa omavalitsuste liit. Valgamaa arenguagentuuri programmide spetsialisti Aet Arula piiri sõnul on praeguseks selge, et inimeste huvi just eterniidijäätmeid tasuta ära anda on kordades suurem kui programmi võimalused. Arula piir ütleb, et KIKi taotleti piirkonna peale võimalust tasuta ära anda 260 tonni eterniidijäätmeid kuid niipalju siiski ei saa. Aet Arula, Piir. Kahjuks need keskkonnainvesteeringute keskus põhjendusega, et neid taotlusi üle Eesti samalaadseid oli hästi palju, otsustas, et jah, me saame rahastuse, aga nad saavad nii-öelda 173 tunni osas meie taotluse rahuldada. See tähendab Arula Piiri sõnul hinnanguliselt sadat inimest, kes oma eterniidijäätmed sel aastal Valgamaal tasud ta ära anda saavad. Vähemalt sama palju on piirkonnas aga veel inimesi, kes samasugust võimalust sooviksid. Ka KIKi projektikoordinaator Enn Sellis ütleb, et inimeste huvi kuuri alla või aianurka pandud eterniidist loobumiseks on tõesti suur kuid toetusmeetmel on teatavad piirangud. Kahjuks see aasta oli ta nagu selline, nagu olukord. See ringmajanduse programmi nagu rahalised vahendid ei võimaldanud kahjuks kõiki projekte raha. Arula piir ütleb, et inimeste suurest huvist järeldub, et vaja oleks lahendust, mis võimaldaks igal ajal kõigil soovijatel eterniidijäätmeid tasuta ära anda. Kuna tõenäoliselt on inimestel ühest küljest kasvanud vastutustunne, et ei taheta ju neid ohtlikke jäätmeid jätta kuhugi vedelema või veel hullem viia metsa alla ja samas on rahalised võimalused oma vanad katused ära vahetada, siis ma näen, et see vajadus tegelikult isegi äkki kasvab lähemate aastate jooksul. Ideaalis olekski tore, kui need saaks tasuta ära anda. Selgis ütleb, et idee on tore, aga teostus keeruline. Seesuguse igal ajal ja tasuta süsteemi loomine eeldab rohkem raha ja ka teistsuguseid katteallikaid kui praegu. KIKi keskkonnaprogrammil on. Kogumisringide projektidest Põhikuludeks ongi, on, ütleme siis transport, kogumispunktidele, kuse mehitamine selleks aas kogumisringi aasta teine on siis käitlemise tasu koguseid kokku kogutaks, läheb lõplavestesse arvestamise kulud, lõpuks ongi ka need, mis nagu selle teevad ka suhteliselt, võib-olla halliks. USA viib Saksamaalt välja pea 12000 sõjaväelast 38-st 1000-st, teatas riigi kaitseminister. Markesta neist osad paigutatakse ümber teistes Euroopa riikides, eelkõige Belgiasse ja Itaaliasse. 6400 sõjaväelast naaseb USA-s. Nad hakkavad Euroopa missioone täitma Deeruvalt, veetes rohkem aega NATO idatiival. Mõned üksused paigutatakse ümber lähiajal, kogu plaani elluviimine võtab aastaid ja läheb maksma miljardeid dollareid. Eksperdi sõnul ei tasu muretseda, et osa alalisest kohalolekust Euroopas muutub roteeruvaks. Pigem pakub see paremat paindlikkust Venemaa heidutamisest. Me leiame, et roteeruvad üksused on palju kõrgema valmisolekuga ja kui nad on kohapeal, siis suudavad nad hoida palju selgemat fookust oma missioonile võimekusele. Kolmandaks, nad suudavad pakkuda palju kestvamad kohalolekut. Evelyn Villers jätkab nüüd muude välisuudistega. Euroopa komisjon sõlmis lepingu USA ravimifirmaga tša eliit 30000 portsjoni koroonaviiruse ravimi remdesivir ostmiseks 63 miljoni euro eest. Kaubamärgi Peklari nime all müüdav ravim on esimene Euroopa Liidu tasandil Covid 19 raviks müügiloa saanud ravim. Komisjoni koordineerimisel on ravimivektori partiid kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks alates augusti algusest liikmesriikidele ja Ühendkuningriigile kättesaadavad, teatas Euroopa komisjon pressiteate vahendusel. See aitab katta lähikuude vajadused. Leedu valitsus otsustas, et laupäevast muudetakse koroonaviiruse leviku takistamiseks kinnistes avalikes ruumides, sealhulgas kaubanduskeskustes ja ühissõidukites kaitsemaskide kandmine kohustuslikuks, viidates koroona olukorra halvenemisele nii Leedus kui kogu maailmas. Majanduse kaitsmiseks siiski äriettevõtteid ei sulgeda. Ta ütles puhkavad tervishoiuministrit asendav justiitsminister. Energeetikaminister ütles, et maski kandmise erandiks on vaid toitlustusasutused ning kultuuri ja spordiüritused. Valgevene õiguskaitseorganid võtsid ööl vastu tänast kinni 33 Vene kodanikust palgasõdurid, kes kuuluvad paramilitaarsete üksusesse. Wagner teatas riigi infoagentuur pelda. Pelda väitel said Valgevene korrakaitseametkonna teada rohkem kui 200 Sissi saatmisest Valgevenesse õõnestada üheksanda augusti presidendivalimiste eel olukorda riigis. Veerandsada aastat riiki valitsenud president Aleksandr Lukašenka on asunud survestama opositsioonilise kandidaate ja kõiki, kes tema tagasivalimist võiks ohustada. Arvatakse, et Moskval võib olla huvi väärata seni Venemaaga ühinemist edukalt vältida suutnud Lukašenka võimu. Ankara on valmis rakendama meetmeid, et lahendada mured Vene õhutõrjekompleksi S 400 ja USA hävitajate F 35 ühildamise osas ütles Türgi kaitseminister. Türgi otsus osta Venemaalt raketitõrjesüsteem S 400 on teinud murelikuks tema liitlased NATO-s ja toonud kaasa USA sanktsiooniähvarduse. Ühendriigid kardavad, et kui Türgi integreerib S 400 oma kaitsesüsteemi, seab see ohtu tundlikud andmed USA uue põlvkonna varg hävitaja F 35 kohta, mis võivad lekkida venelastele. Esimesed 400 komponendid hakkasid Türki saabuma juulis. Terviseamet tegi kokkuvõtte koroonaviiruse levikust Eestis, ööpäeva jooksul tuli juurde Uut nakatumisjuhtu aga Tõnu Karjatse jätkab. Kahe nädalaga lisandus 16 uut nakatumist, enamik neist on sisse toodud. Nakatumisnäitaja on praegu 1,51 ja olukord maakondades terviseameti hinnangul rahulik. Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrjeosakonna nõunik Irina Dontšenko rõhutas, et oluline on terviseametile teada, kust on nakkustulnud. 16-st haigusjuhust me teame päritolu 14 Ta kaks olid sissetoodud haigusjuhud, üks nakatumine toimus tööl ja üks nakatumine toimus sõbra keskes ja teadmata on meil kahe juhu kohta nakatumise päritolu. Ja sellest tulenevalt me hetkel räägime piiratud kohalikust levikust seda me arvasime, et piirangute mahavõtmisega ja meie reisimise avamisega suureneb ka oht haigusjuhtude sissetoomisel ja kahe nädala jooksul oli siis nende arv 12 ja need juhud olid meil päritoluga Ukrainast viiel korral Poolast kahel korral Venemaalt kahel korral Ameerika Ühendriigist Hispaaniast, You geist ühel korral igast riigist. Ja me prognoosime, et see sissetoomine ka jätkub edaspidi. Kahjuks on praegu Eestis ka nakkuskoldeid, tõdest Tontšenko. Kui eelmise nädala kohta me võiksime öelda, et meil ei olnud aktiivseid koldeid, siis nüüd meil on praegu kaks aktiivset kollet, üks on Tartumaal ja üks on Ida-Virumaal Tartumaal, meil on praegu viis juhtu ja Ida-Virumaal meil on piiritletud kolle nelja juhuga. Me ei saa välistada, et tulevad juurde veel haigusjuhud. Aga siinkohal paneksin meie kõikide südamele kaks momenti. Üks moment, et kui me oleme haiged, siis me kindlasti peame jääma koju ja võtma ühendust oma perearstiga. Teine moment, kui terve inimene on saanud sõnumi selle kohta, et ta oli tõenäoliselt lähikontaktis kinnitatud haigusjuhuga, siis me väga palume, et see inimene vastutustundlikult suhtuks sellesse sõnumisse. Sellep pärast, et Covid 19 on selline haigus, mille sümptomid avalduvad kuni 14 päevani pärast seda, kui inimene oli vahetus kontaktis haige inimesega. Nii et palun, oleme kõik vastutustundlikud selleks, et me saaksime sellises suhteliselt heas olukorras, milles me oleme praegu ka edaspidi olla. Saarde vallavanemana töötab esimesi päevi Andres annast. Tal on see amet tuttav, sest ta juhtis valdaga enne eelmisi kohalike omavalitsuste valimisi. Ester Vilgatsi lugu. Kui suvi on tavaliselt rahulik aeg ja suuri poliitilisi muudatusi ette ei võeta, siis Saarde vallas saadi just selle kuu keskel hakkama võimupöördega vallavolikogu esimees Kadri-Aija Viik ja vallavanem Eiko Tammist piditooli uutele tulijatele loovutama. Kuigi nii uus volikogu esimees Kalle Song kui ka vallavanem Andres annast on kohalikus poliitikas vanad tegijad Andres annast. Saarlasi oli vallavanem 2013 kuni 2017. Palun annastil lühidalt kokku võtta, miks eelmisi vallajuhte umbusaldati? Lühidalt öeldes olid volikogu ja volikogu esimehe ja vallavanema vahelised suhted nii keeruliseks läinud, et volikogus leidis toetust arvamus, et selle vallavolikogu esimehe ja vallavanema juhtimisel enam edasi minna ei saa. Kilingi-Nõmmes elav annast saab nüüd taas kodukohas tööl käia. Kui ta pärast eelmise kohaliku omavalitsuse valimisi valla juhiks ei saanud, kandideeris ta lääneranna valda, kus oli vallavalitsuse liige. Tööl käimiseks tuli tal iga päev paarsada kilomeetrit maha sõita, aga mida vallavanem Saardes kõigepealt ette võtab? Kindlasti see põhiline, millega me tahame tegeleda, on see, et, et see perearstikeskuse hoone renoveerimine lõpuks pihta hakkaks. Ka soovitakse teha uuringuid, kas tihemetsa ujulat saab kasutama hakata saarde, see oli teine võimul valimisliidud, kodu, valge üksmeel, nüüd aga uus saarde osa koduvallast. Samuti kuulub koalitsiooni EKRE esindaja volikogus. Tänasest avanes muuseumide kiirendi taotlusvoor, mis on võimalus riigilt raha saada. Toetuse eesmärk on anda muuseumidele võimalust pakkuda veelgi paremat elamust, ütleb muinsuskaitseametimuuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis. Et nad saaksid teha paremaid näitusi, pakkuda paremaid teenuseid, oleksid ligipääsetavad. Miks me oleme valinud selle taotlusvooru nimetuseks ka kiirendi, mingi tegevuse kiirendav tegur kordaja ja me tahamegi seda muuseumi kogemust siis suurendada, kiirendada, ja see on see koht, kus riik tuleb appi. Kirjeldest saavad taotlust küsida kõik muuseumid, olenemata omandivormist. Ainukene tingimus on see, et see muuseum peab siis vastama muuseumi definitsioonile, mis on Eesti muuseumiseaduses kehtestatud. Sellel aastal on see eelarve 360000 eurot, kindlasti see ei kata kõiki neid vajadusi. Muuseumid teevad, aga me tahame selle vooruga pakkuda just kvaliteetset teenust ja pigem soovitame muuseumidel mõelda ka suurelt. Eesmärk ei ole praegu võimalikult paljusid toetada, vaid et oleks kasvõi vähe, aga hästi tehtud ja taotlust saab küsida kuni seitsmeteistkümnenda augustini. Ei, see on ka tegelikult esimene kord. On avatud taotlusvoor, kust saab küsida konkreetselt näiteks näituste tegemiseks toetust, et seni on olnud see siis nii, kas pulga peal või muuseumiomavahendite pealse näituste tegemise osa. Tallinnas paistab praegu tumedate pilvede vahelt päike ja on 18 kraadi sooja. Tuuri juurutame räägib, milline on homne ilm. Madalrõhulohk taandub Eesti kohalt kirdesse, kuid uus on juba eeloleval ööl Läänemerelt meie poole teel. Öö hakul on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega. Üksikutes kohtades sajab hoovihma. Pärast keskööd saartelt alates pilvisus tiheneb ja vihmasadu levib saartelt hommikuks üle mandri. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, puhanguti 12, saarte rannikul ja Liivi lahe ümbruses seitse kuni 11, puhanguti 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 13, rannikul kuni 16 kraadi. Homme on pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma, kohati on sadu tugev ja võib olla äikest. Õhtul hakkab saartelt alates pilvisus hõrenema ning sajuhood jäävad harvemaks. Tuul puhub ennelõunal edelast viis kuni 11, puhanguti 13, Liivi lahe ümbruses kuni 17 meetrit sekundis. Pärastlõunal saartelt alates pöördub tuul läände ja loodesse ning nõrgeneb ja õhutemperatuur on homme 16 kuni 19 kraadi. Ja spordiuudised Johannes vedru Tallinnas algas kõrgetasemeline Eesti Läti tennisemaavõistlus, millest võtavad osa mõlema riigi paremad pärast avapäeva hommikupoolset programmi juhib Läti seisuga kaks, üks. Eesti meeste teine number Vladimir Ivanov kaotas selgelt üks kuus-kolm kuus noorele Karlis Osolin. Sile kohtumine kestis tund ja 10 minutit. Anett Kontaveit alistas seejärel ootamatult kindlalt kuus. Üks, kuus, kaks, Anastasia, see was toova. See mäng kestis vaid 54 minutit. Naiste maailma edetabelis asetseb Kontaveit praegu 22. Sevastovaga 43. kohal. Meeste paarismängus käisid Eesti eest väljakul Ivanov ja Jürgen Zopp, Läti poolelt aga Osolin Ernest Gulbis peale jäid lõunanaabrid. Tasavägise avaseti võitsid vastased kiires lõppmängus, teine sõit läks Lätile geimidega kuus. Neli. Õhtupoolikul on omavahel vastamisi Kaia Kanepi ja Jelena Ostapenko ning Jürgen Zopp ja Ernest Gulbis. Eestile võidupunkti toonud Anett Kontaveidi mõtted. Teadsime, et vastane on väga häid, häid mänge mänginud ja, ja nii-öelda ei osanudki nagu kuidagi mingeid eelmängule panna ja väga rahul, kuidas ma mängisin ära mängu stabiilselt ja, ja energiliselt ja ja väga hea meel, et ma niimoodi suutsin just alustada peale pikka pausi trenni on väga palju tehtud ja väga rasket trenni ja väga palju trenni, et nii hea meel, et see nüüd kohe esimesse mängu kohe ülekandes, aga aga et kindlasti kõik mängud ühesugused. Eesti naiste võrkpallikoondis peab täna õhtul oma suvehooaja esimese kontrollmängu, kui paides võõrustatakse Soomet. Kohtumine algas kell 18. Null null. Tegemist on naiskonna esimese etteastega itaallasest peatreeneri Lorenzo Mitchelli käe all. Pärnu Võrkpalliklubi esindusmeeskonna peatreenerina jätkab Aavo keel. Tänaseks 57 aastane keel on seda tööd teinud alates 2014.-st aastast. Möödunud nädalal balti keti karika võitnud Eesti meeste korvpallikoondis mängib täna ja homme sõpruskohtumisi Soome vastu. Vastasseisud toimuvad võõrsil, täna kohtutakse Tabi, hoolas ja homme Lohjal. Tänane kohtumine algab kell 19. Null null. Ja see oligi tänaõhtune Päevakaja aitäh kuulamast.