Läinud pühapäeval tähistas Eesti kaitsevägi 80 viiendat aastapäeva, mis leidis stressis äärmiselt tagasihoidlikku kajastamist. Muidugi on see aeg ja sellesse kuuluv vabadussõja algus jäänud meist tajumatult kaugele. Elav mälestus sellest on pea kustumas või juba kustunudki. Kui pärast tykki vaikimise aastaid ja aastakümneid jõleti sellest jälle avalikult rääkida lähenesid vabadussõjas osalenud juba 100.-le eluaastale. Täna kuulemegi saja-aastase Johannes nahkuri pikast teekonnast Eesti Vabadussõtta. Mis seal algas ja 28. Novembril 1900 18. aastal. Millal sel ajal Venemaal kaitsjana jaamas, balt kaitsjana, Balti jäävalt allegro meestena Ja ja ja öösel näidendikul Narva poolt rongidega toodi haavatuid. Aga ajalehes veel midagi ei olnud, teatas aga Raabatriaadised. Eesti ja Venemaa vahel on Narvas lahingud, käivad. Öösel nägite, mida oodata seda, et kas. Teile eestlased, seal oli, vist oli ka seal Tapa poiss. Otsustasime jääda ülevalise nälgima, andis alles, olid sealkandis 300 grammi leiba päevas. Ükseerikas lähme kodumaale ja eks ole seal paremini ära elada. Seal tappa poisid Evelin Vaino. Aga tema ei tulnud minuga ühes, millalgi tuli ühes melo võtta Peterburist voksid imelile vaba naisega. Mina võitsin lahtujat, lähme kodumaale. Ja siis naistepäev Varssavi jaapa kaitsta Varssavi jaapasad rongi peale Pihkva kaudu sõita Pihkvasse lai, kuid ei olnud. Aga see rongile kaugemal, kui tavaliselt, ei avane seal ta rahvast maha rongi pealt maha meiega tahes. Rong edasi ei lähe. Pihkvas ägedad lahingud käima. Esialgu muidugi saksa okupantidega ja pärast eestlastega. Siis. Nüüd ei ole tädi, sest ei ole rööpakohtadega ei ole. Mille märgesega tee val väita, sabal rooli peal kaks p saavad jututalu talumehed. Mina annan kohal mul minu talu paar kilomeetrit eemal paar versta ja me meil saate kohe öömaja. No ja üle põllukoha ja eemalt paistis kaev. Talul, kaeva toda aidanud ainult kaelhoogudega perede, seal perega, pered olid külaldatud ja jäävad peatada ja. Me tahame eesti palavikku. Aga kuidas sinna saada, et see oli suur küsimus? Küll, aga kuidas Peipsiääre saada? Peremees üldiselt minul Peipsi ääres mee kõrval rannas sugulased. Kui oleks maanteeolevama, võiks küll, täitsa täitsa õudne aeg, mehitatud maanteed sinna otsekohe ei lähe. Ja maad on üle 70 kilomeetrile. Paluvad Veedla, lähvad mina seal, et lööge halvad väljud Gridele, tule. Oodake niikaua kui lumi maha tuleb. Peente treener kohe sinna mööda randa. Ja meil ei olnudki muud lähmegi ootama. Üle nädala või poolteist nädalat umbes olime seal talus. Seal võitleme vastu nagu, nagu talu peremehel oli kaks poega, tütar, seal üks poeg, mängis kannelt, tööstutaja nõelköis ja tõesti see laiali, et lugesin ajalehti. Ajalehes oli. Öösel kõvasti tähendab, pälvis ütleb, et paiga leid Reidesse tütre aegade sõita meie kõrval randa. Seesama päeva õhtul kella 11 Pelgurannas üldse pööravad väga lahket inimest. Palju seal nende sulgede saba Ko inimese vastu rõõmustad, möödatele läigivad, löödud heal ajal tulite käheda ja see Venemaa ranna seal ühtegi budaväelast ega Eesti pool ei ole väga ühessegi sakslaste pant, tähendab näha okupantid põgenevad. Järgmisel hommikul. Paar toora ja pikk köis ja siis tulime hanerea sudo. Tulivad need seal, need sugulased eesti poolasid soola ja suhkrut ostma. Venemaal oli kõigist puudust. Tulime hanereas üle nii õnnelikud. Seegi sõdureid ainult seal vedeles, võitsime. Tartu suunas Tartu poole. Noh, ebaaga tulime jala ja hakkas juba midagi, hakkasime siis öömaja otsima, taludes. HCG vaja ei anna tarvidust, Laidvee vajan. Härda tot oli, vanaisa, pidas Venemaale tagasi. Tulime suure rõõmuga, tõesti, valemeetodid ei taha ega taha. Tule, mädad viivad. Suure vajajat. Tuleb põlesevad. Lähme, vaatame ukse. Sõltulival räsida vallamaja. Nüüd lähme sisse, sage paari tilga liikus öödel põlesid. Jäid raseda vallavolikogul, ei olda valla, polegi. Vallavanem oli sinna üksi, veel seal ajalised vallasekretäriga juttu, seal meie esitas. Andsime tõendit, et kes me oleme oma patsiente torkab müüdud, et jõule ringluses olnud kuritud. Venemaalt tulev. Hiilgeaegade jutuse saatis valla vedanud käsu, et sa tuled sildu esimese talu põredele keri. Et võtate need inimesed omale öömaja. Need ei ole kuritahtlikult õiged. Esimesed kasakas andis teejuhiks kasekese tarusse. Taru peredes. Koduperenaine luges kirja läbi ja ütles, et ka juba vallavalitsus tunnistab, et ta jäigi tillimelt. Siis ta otsekohe vaja. Tähendab sellepärast et seal on palju olnud mõrtsukaid olnud. Tapjad, vargusi, Sõrves ei usu ööbe anda. Võtke reisijaid lahti, saad kohe vaja. Peremees oli tartus leidev kodutuld hariduse hommikul. Meeli töötlesid põrandale, asendad maha ja padjad ja tekid, linad kaarele korralikud asendajad antud süüa ja oi, kui palju raha ei ole. Raha ei võetud vastu. Kõrvades slaidis olulise ütleb pada ja oma tütart sõidutas Ahjane rasedate asjad seal umbes 10 kilomeetrite pistuvad maad, võib-olla siis tuleb Vena. Vastse-Kuuste ja mina hakkasin tulema üksi paljude tartlaste hulgas. Tartu jõudsin õhtu hilja. Vedelikes juba esimesel Tartu jäävas teel Peik kaebarang. Seda laaditi Loovia peale sakslast, laadiot loori peale taludest. Röövlid loovad seisu ja lampide hobused ja läks, ütlesid käitist kätte saadud Piero sõnnikut õleprahti täis. Veidi Saksamaal. Mina olen siis päeva ja öö ta pead Tartusse sõitsid, tallida, karta, põdraväelased tulevad, lõikavad Jõgevalt raudtee läbi. Nikolai reiboliga teda öö risti ristida, aga Kärdla Haapsalu jaoülem ja ühtlasi ka kabentaat. Noh, suur rõõm jälle saabuda, rööv küsib, et kus tollede, kas sa lähed ja mis sa teed? Terve pudeli kuhugi pindade istusid, jäävad öö läbi ja vaatad, mis nüüd saab. Mis lihtsalt sõidavad minu poole. Absalva mulle abiliseks. Abielluda ei, kõlamees võtab ära, pil tuleb, laseksin vapsaks medali, kohe. Õnnelik, et saad tee ja jäädagi kokku. No ja olin seal, sest muud ei olnud teha, tuli Abikute tuli vastu võetud sõduritele pelleteid välja seal tasuta peldus anda, saada Tallinnas öeldud, see oli seal suurem töö ja siis. No ja siis oli üks äike, seda veel, et Ta taliad, saadet sajab, ministeerium saatis 10 kaevurit laskemoona, veel viimasesse kaugemasse soppi, haapsalu kardetu, Tallinna langemist, punaväelaste tallatud Kehras. Suurtükikuul tegelikult. Aga aga punased tappis ja töölisi sõjavaguneid, vagunite ponksid liiva täis ja vaguralt tee peale. Surmas puksid läksid, põleb laagritel paha. Jugoslaavia laagrite valvureid maha ja seilas Vasalemmas. Valgma. Kolmneli vagur tulid järvelt, laps arvab. Siis oli vedur kohuslast olidelt vaguralt siilidest last ära Pontidele apterda tuua. Millal sa sured? Menogaasid? Säde 100, tallegi Rood, otsid vabal maarsetalli krabistaja? Pea lähedelt haavad lahti lastud, hästi sõjaväkke T4 morse selge, morralda valla kaitsta seal paar aastat juba õppinud õpilased. Veel 1970-l aastal Luuga linnas. Viljana. Pagarisadamas sadama rüksuseks. Viiekordses majas. Sade taliga Roodo ülesalla reisijaid Albrei juurde. Sooviga, et pean vastama oma väeosa sõduriks. Breivik teise tuppa, seal oli kursa koitu üleval pandud raamatud, ta oli grafeerige. Vot ma sain paar sõna, saad ütelda. Aidake. Õpetaja sekretär keldris, sõjaväe vastavate kobisoodiled seal ees vastu võtab elu juurde tagasi saada. Võtke vastuköitelist, kuulatakse käshreidudele, krõbed, rännet satume, me saame Mehilane võti, otsime võtta üles teada haljastuse, sõjaväe sõjaväeliik, hõbedat. Olukorrast neemel tegime. Mõned mõned muidugi, otsisin neile ka üles. Psüühredoritele. Lugesime tõiga läbi. Kolonel Friedrich Holbrei, kelle alluvana jutustaja Johannes Nahkur vabadussõja ajal tegutses oli Eesti kaitseväeraadioside organiseerija, hiljem sidepataljoni ülem. Kuid meie saatelgi on selle mehega oma seos. Friedrich Olbri oli sõjaeelse Eesti Raadio riigi ringhäälingujuhataja ja korraldas iseseisvuse lõpuaastail raadiomaja ehitamist, kus me tänaseni töötame ja kust ka kuuldav saade teieni jõuab. Kui me nüüd raadiomaja arhiiviriiulitelt otsime vabadussõjast rääkinuid, siis enamus neist on jutustanud oma sõtta minekust vabatahtliku koolipoisina. Friedrich Kivioja. Ma olin nii, et ma 16 ei olnud, ma sain alles järgmine suvi 16-ks ja sellepärast oligi niimoodi, et mobilisatsiooni alla ei kuulunud ja ainukene võimalus vabatahtlikult. Aga propaganda oli ka niivõrd suur. Elva jaamas siin käis ju ülemjuhataja käis siin ja, ja siis pakkus välja nüüd mis soomusrong vajas abi? Valka jõuda. No ja siis anti talle siis kompanime, kui palju talle anti ja siis oligi nii, et esimene lahimkolywoodernas, kas ülemjuhatajat oma silmaga nägite ja, ja nägin küll, räägin küll sellest oligi kõige hullem, et no tema kõne oli niivõrd valgustatud terve jaam siin ja ja kaks soomusrong oli sees ja no irw oli siin nii-öelda päris kõva sõnaga mees ja ja no kõige hullem just, mis meid ajas koolipoisse, et kui me nägime soomlasi, need oli küll vähe esialgu siin aga ikkagi oli vaja minna ja minul ei olnud, isa oli surnud ja ema oli, jäi üksinda kõige halvem, mis nüüd oli see, et et ma läksin ilma ema loata ka mina siis vanema vennake, läksin sõtta, noorem, endise kodu ja, aga mis see peapõhjus oli, peris põhjusali ainult? Surnud, no jutt, et vot, kõik on vaja minna ja sidet on vaja pidada isiku, Elva sild puruks lasti, siis me vaatasime, kuidas silda parandati ja ja kõik need, see oligi see põhimõte. Me ei oska ette kujutada, mis eetris, sõda. Ja me läksime välja rohkem rohkem sellest nagu nagu huvi mõttes relvad, relvad ja, ja mina tõin sealt ära siis jaapani täägi ka. Ja mis need saagina Udernalähedalt ja tollest ma tädi Sõttaminek oli niimoodi, et, et noh koolipoisse ja tuli kuperjanovlased, koolipoiss oli, aga kes oli kuue täiesti rohkem, aga meil ei olnud, aga tahtmist oli, aga mees kujuta ette, mis seda õieti on. Nomissisi? Poisina ott nüüd oskab arveldada, aga ta oli vaja sidepidajat, oli vaja laskemoonakorjajad ja rõhk kompaniide ja rühmadevahelist sidet pidada ja lõpuks oli niimoodi, et esimene kompanii oli soomusrongi, käsutas rohkem, siin. Teine kompanii läks Kirepi Uuderna Kirepi ja sealt edasi ja esimene õnne ei õnnestunud. Vanas löödi tagasi, aga teinekord õnnestas läksime edasi ja siis oli paar päeva vahet, oli siis Kirepi rünnak ja rünnakus sai siis rühmaülem mol surma ja siis ma jäin, ütleme, esimese kompanii, teise kompanii vahed sidet pidama virgats. Ja no siis oli toidu viimine tagasta rindemeestele, valvepostidele sidepidamine, padrunite, ka varustamine ühte või teist, kes aga käskis, tuli käest täita, ega seal midagi teha ei olnud. Ja niimoodi siis läkski nii kaua välja, niikaua kui paju mõiseni. Paju mõisas oli, siis niimoodi, et käisime sidet pidamas soomusrongiga. Aga see oli küllalt raske, lumi oli umbes poolest säärest saadik külma ei olnud. Võib-olla oli nii viis, kuus kraadi külma, öösiti oli rohkem, aga pidemel oli niivõrd pikk maad ja tundmata olukord ka, seal oli metsad vahepeal ja ja kõige hullem, mis vahepeal oli need sõjalaiali, ainult üksikud vastase grupid. Mina käisin ära, ma ei jäänud vahele. Menu, kaasvõitleja, kaheksameelne, Croc kasukad seljas ja mis neil kellelgi oli, püüdsid kinni, kus sa lähed, aga temal oli antud kataloogiga. Söö, et tema käis külas ja vat sõdureid, tantsijatele, toitu ja niimoodi temal oli teade Veldi sees. SA-le midagi nii, et tema sai ära käia ja ära viia ikkagi olgugi, et teda kontrolliti, aga minul, Tehmaset minul ei kontrollitud ja nii oli kogu see aeg, niikaua kui, siis 29-ni ma ei mäleta täpselt, kas oli kaheksa, üheksa hommiku. Nii, õde kella üheksa, kaheksa, üheksa vahel oli kõvasti soomusrongi, tuled sinna Paju mõisa peale, olgugi et maa oli niivõrd kauged, nad täpsustada ei saanud, aga siia ja sinna ega minule õnnestuks niimoodi, et et ma sain seal seal plähvi ära. No ja siis ma ei mäleta, mitu tundi vahepeal oli, ainult kui ma ärkasin üles, oli siis koolivend juures ja üks vanem naine ja mees oli talumajas kuu kohtute pihta, saite põrutada, suust ninast ja verd oli kõige kuigi palju. Aga ma ei kuulnud ka mitte midagi kaugelt Paju mõisast olite Paju mõisast ei olnud rohkem kaugel kui üks poolteist kilomeetrit. Ehk võib-olla ei olnud sedagi, sellepärast et see teine liin kude esimesena olevat tagasi löönud. Teine liin oli sealsamas, kus me meie tonni mehed olid. Teine liin oli nii, et eks ole rohkem kõvasti Šveits 600 meetrit toiduvarustamise ja selle sidega. Seal olid siis Kuperjanovi mehed, soomlased, jah, soomlasi ei olnud, aga Kuperjanov, soomlased tulivad ja seda ma kuulsin isiklikult, kui oli kapten hirv ütelnud niimoodi, et ootame ära soomlased, et siis üheskoos, aga oli karta, punaväelased tulevad Valka sisse ja Kuperjanov oli ka niisugune mees, et Tartu vallutamisel ta oli küllaltki, sai auastme juure ja oli kategooriline mees ja läks päeva ega varem. Ja siis ma ei tea, mees hiljem, ainult. Kuulujutud, mes hiljem sündis, seda ma enam ei tea. Kas te Julius Kuperjanovi silmast silma olete näinud küll? Mitu korda sai, aga ta võib ütelda, Neeme oli talle väga mõrumees. Ega kui tema sõna ütles, ta palju ei rääkinud, aga tema ka vastava räägime, palju ei olnud ja nii palju ma tundsin teda ja häbematu julge lahingus ikka niimoodi mina seda lahingut otseselt läbi pidanud, aga, aga nii julge mees ei, ei ole mõtet sõjaväes olla. Ta oli küllalt pikk mees ja temal oli oma Revalv rallil külje peal mitt Veszonzi vanaaegne ja, ja kaarditasku kaelas ja, ja oligi kõik. Nii et ma ei oska ja peale selle midagi, kui ma seal ära sain, siis ma olen. Sel korral oli sõjaväehaigla, oli Savi tänavas Tartus Savi tänavas, sest ma esialgu oli seal kolm nädalat sees. Siis ma käisin vahepeal kodus, aga kodus anti nõu, et mine ikkagi ravile. Ega ma siis veel midagi ei kuulnud. Ja, ja aga aga mäda hakkas tulema, kuulmine, kuumene tuli aga lõppude lõpuks ikkagi vasak kõrv jäi natuke puudu. Aga no kui komisjonis arstlikus komisjonis läbi läksin oli sõjaväkke minek. Tänase Eesti kaitsejõudude hetkel enim kõneldud väeosa, Scoutspataljoni algus ulatub vabadussõja aega. Scouts väeosa formeerimisega alustati Viljandis enne jõule 1918. Mõtte algataja oli Ameerika eestlane kapten Henry reissar. 20. detsembril lugesid viljandlase kuulutustulpadele ilmunud üleskutset kõik ausad ja julged mehed, kes isamaad aidata tahavad, astugu kohe Scouts väeossa teenima. Üks selliseid oli Viljandi koolipoiss Theodor Andresson. Kui raudtee formeeriteesi oli ka üheks tõukejõuks, et varusta ta actioneid kõige paremate Inglise ja Ameerika relvadega, see aitas med koha- ja need Ameerika relvad olidki need kuulipildujad. Need mad, Matson ja lüüs ja püssid olid vene püssi küllaga, Inglismaal valmistatud kõik minutid. Ja see see paremus oli, no esialgu oli niimoodi ka, paremini sai vähe süüa. Viljandis seal kapten Raissa lell oli Sürgavere mõis rentnik ja tema esialgu tõi sealt leivajahu sest meil ei olnud sõjaväele, mis küpsed, et vesi oli aganatega nii pooleli ja resson ja tema tuli ja siis tema sai loa, et tema omal kulul varustab ühe kompanii ja toidab seda ja maksab palgad ja aga no siis pärast läksime muidugi temale raskeks, läks üldsõja alla, missuguste vormidega ütlesite? Meil ei ole mingit vormi, meil olid ainult omad omad riided ja poolkasukas mul oli. Ja, ja oli ainult poole kasuka peal oli skaudimärk, oli vask, nisugune, põdra peaga, siin oli igal igal end ja me pidime, ütleme omavahel, Svenska out. Ei olnud keegi keegi muu, Castroli ohvitser või oli keegi vend skaut. Ja see oli seal juba siis ma mäletan, kui leitnant Pennyga läks, vennad edasi oli niimoodi, et valk võeti ära siis soomusrong liikus edasi Mariemburgi peale, kitsarööpmeline raudtee, mis läheb palgast ma teen purki. Seal seal oli palju tegemist, seal, seal oli palju ja üks huvitavamaid momente on, on seal selle mustjõe silla vallutamine. See on Valgast üks 40 kilomeetrit enne Uba jaama Mustjõgi ja seal on suur raudteesild 28 sülda, tekk. Me olime taevamõisas ja anti käsk, et vot, sild tuleb vallutada. Et see rahva teatede järele sild on mineeritud. Ja organiseeriti siis. Üks Latlane oli teejuhiks, viidi meid läbi metsa ja oli umbes samasugune maastik, nagu oli pikksaares. Enne jaama oli lage plats, taga oli mets. Me meid viidi sinna metsa. No ja seal oli siis nii emoni. Raudteesild silla peal kõnnib sõdur, püsson rihmaga seljas ja all on näha see putka, kus need abilised seal anda ja tuleb tormijooksuga root. Avasime tule. Ja mina ja esimene see, kes automaadi päästis. Ja kõik, nii palju, kui meid oli, kõik tulistasid ja läksime kohe edasi, oli naa kõik, kes seal Sostaabas, mis nendele see oli, kuskil seal putkas olid, need läksid sinna raudteetammi taha ja tammirahad taganist, härra Tamm oli võrdlemisi kõrge, mehelise ainult, aga üks mees. See, kes seal üleval oli, see tuli, tuli alla ja tahtis redeliga minna ülesse sinna kasti juur, kus mineeritud laskemoona sees oli. Aga õnneks sai enne seal haavatasidki tuli välja, et Kendrusteli läbi tuli alla tagasi meie õnneks ja siis tuli välja et ta on üks poolakas, ütles pärast mangus. Joad ja mobiilid, Soovane ja ballaak ja nii ja kuhu ta viidi pärast näida soomlast tulid sinna, kas Toomlas ta ära täpselt? Seda ma ei tea. Aga me saime tervelt silla kätte ja selle eest lubati meile kõigile autasu ja ja see oli soomusrongid, oleksid selgeid õhku lasta, siis ei oleks meil edasiminekut olnud, see oli suur, pikk 28 sülda pikk raudteesild. Soomlastelt vihaselt lennud. No mina pean ütlema küll, et see oli vabadussõjas üks suur pöördepunkt, kui soomlased tulid see meeleolu, mis siis tuli ja siis see eeskuju, kuidas sõjamees ennast üleval peab. Ja kui vaprat ja kui, kui siis Võrma põlgamatad, kui ta läheb, soomlane läks lahingusse võttis 10 15 padrunit taskusse. Jah, ja, ja läks. Meie mehed mässisid ennast igatipidi, need vahvad mehed, kes Pedaigendil igatepidi padrunite vöödega ja ja sellest ei olnud midagi. Ja siis see Marjenbolgi lahingu kohta öeldi ka niimoodi. Punased olid kõik kindlustatud, aga soomlased läksid peale, tulevad ja ei lase ühtegi pauku, muudkui tulevad, lastaks sinnapoole, aga nemad ei lase ja tulevad Silvat nii ära, et Jassi lõi nii verest ära need vastased, et nende seni oli inimestega tegemist, on midagi, midagi rohkemat. Soomlast olid vihased just sellepärast et kodusõda Soomes oli olnud seal Soome oma punased ja neid venelasi, kes olid need seal väga rumalat töötab ka inimesi ja ja sellepärast nemad tulid siia kätte maksma. Ja teate, ma räägin teile ühe episoodi, seda kirjutatakse Soome Soome leht, selle korral, et kui soomlased tulid sadamasse, et siis pandi need kae kaupaelasse. Jah, et muidu nad oleks ise ükshaaval kõik fondile kohe läinud. Jah. Vaata, vaata niiviisi. Niiviisi ersa loomustati seal puidujutt, Soome leht kirjutas, muidu muidu jutt ja muidugi, aga vaata, see iseloomustas seda, seda olukorda ja seda, seda psühhoosi, mis nendel sõdurite vali, kui nad siia tulid. Saadet lõpetama valisime jälle saja-aastase Johannes nahkuri kes tuli Eesti kaitseväkke siis, kui oli kõige raskem. Väga raske, väga raske. Peaaegu üle poole Eesti oli okupeeritud juba venelase poolt. Biden on Paidlejad langemise aga reedel näidet kätter. Kehras seal sees. Ega staabis paanikat ei olnud ega Tallinnas või staabis paanikat ei olnud. Rahulik sessil imestades rahulikud seljahaiged riigijuhid ja selleaegsed, sõjaväejuhid eesotsas Laidoneril ka aega rahulikult. Kindlalt kindel kord oli mingi segadus veega röövlid etapis ja asja üldse ei olnud. Kindel kord oli, üle riigi oli ja seal oli, see aitas kaasa kogu eesti rahvas. Avatöö ole, oma abi, oli. Mina igatahes võeti ära kaks lühema sõjaväkke. Sellest peaaegu tasub iga midagi saanud aga sellest keegi Paadadega pahane kallata. Köik Daci saada vabadust. 700 aastat orjarahvas. Algas vabadussõda ja kolmekuningapäeval peetik peetud suur paraad. Ühes saadet saabus ka vabatahtlikud kolonel Kalvi juhatuse all aga umbes 1000 meest. Juba järgmisel päeval või teisel päeval haigeid juba tappa. Kätte kätte aastapäeval laidude rääkigsetlejad. Päevad vaenlased puhas. Aga nendel Põderali kolmanda diviisi ülemjuhataja Laidoner Endale res Landeswehri vastu sõdima, siis põdrale Valgatuid on ta väga sütitavad kõned. Võib öelda, et 700. vaenlane võtke vastu riisi, kuidas oskate? Seal huvitav ajajad.