Te kuulete Vikerraadiost kirjutamata memuaare. Eesti omariikluse kadu ja sellele järgnev tähendas terve põlvkonna elus saatus. Raskeid valikuid. Tõi olukordi, kus paljudel ei avanenud võimalust valida. Kui August Värnik läks aastal 1927 aega teenima Eesti kaitseväkke ja omal tahtel vallis allohvitseri kutse ei võinud arvatagi, et kunagi tuleb mundri kuuele kinnistada punaarmeelaste tunnused. Tuleb rännakmarsil lahkuda, Eestist, näha kaasteenijate langemist ja politruk ide põgenemist ning leida end lahingu vaibudes teispool rindejoont. Tee peal ja siis oli seal juba igavene kamp seal venelasi palju rohkem kui eestlasi Eesti kapteni oli, sest Humerati ülemaks ja venelased pidid kõik olema eestlaste valve all ja siis ma läksin patarei peale vaatama, et mul pidi portfell kuskil olema, et kas oli seeliku peal või, või oli mul sorti juures ei leidnud ma midagi, sealt ei saanud. Ja siis tule ja kas ratsahobune seal liigub? Ta hobus ahistusi selge, ja läksin sellega tee peal ja seitse, kaks pääle selle hobusega tagasi, ega meile valveid juures panta meile üteldi, et hakake minema tahapoole. Kapten oli, sest see samas välja ka minema, aga venelased, hoidke neid minema, ei lase kapteni võtnud ka hobuste käest ära. See ei võtnud tõveid alles siis, kui foor tulid, nendel oli vaja, siis võeti, et sul ei ole vaja seda hobust ja, ja huvitav, et huvitav, sakslased läbiotsimist ei teinud. Mis nad oldi, esimene asi, mütsimärki, kaeti ta tooli, et arvet pidada noorte kohta ja siis pesurid püstoli ära, andsin püstoli ära, penokureli mulle kaelas, andke binokkel ka. Aga siis kaarditasku oli mul seal patarei peal, kolle saime pärast sealt kätte Mullest meelegi mureks, seal kaarditaskus kaks veneseda granaati, need pudelid ja minas oskab vaadatagi, ma kandsin neid kaks päeva kaasas ja kui öösel oli, meil libises puhkamine seal heinamaadel ja seal avastasid granaadid. Ja siis hakata paela alla ja ja siis. Ja siis hakkasime minema, siis oli hobune võetud, tuli voor, vastaja, sakslane, tood Nad annavad sulle viivi vägisi võtuta ja sul ei ole midagi teha temaga. Ja no ja, ja siis tuleb jälle vastu, sakslased. Kaarditaskud, mul näevad jäljega vägisi. Palun, palun anna ära, et sulle, mis sa teed ja kahekestee vildak. Võtke jaga kõva. Õigel ajal sai granaadid Venera visata ja siis läksime siis tuli vastu üks, too pidas kinni ja ütles, et vaat mingi paar kilomeetrit edasi seal diviisi staap. Vot seal silla, minge läksimegi, ja siis tuligi, võeti meid vastusesse diviisi ülemolija ooberst. Ja siis adjutant, jah, ja kõik tema asjamehed hakati siis meiegi rääkima, üle kuulama, mitte üle kuuluvad ju olukorrast pilti saada. Kriminaalasi, et kuidas meie, meie värk on seal ja lõpuks sai ametlikult läbi? Küsib püks, major, sakslane on eesti keeles. Ja kas neid Tartu mehi ka nii oli ja tuli välja, et ela Tartus Tartus elada baltisakslane jah ja saespeka jutulised, oh teie lähete kõik varsti kodu, jah, ega teiega pikka pera ei peet, Adotki väli veel lolli jalga lasknud oleks saanud kodukest, läksid oma päev olid ammuilma kadunud need, kes ei ka ameti, kus seda asja, et kurat vangilaagrisse tuli minna ikka omapäi minejaid ja, ja ma tean, pärast meil oli kolme meest, meie mehi, ma tean, kes olid oma peas, kodu tuldi ja mingit pahandust hiljem ei räägi keegi, küsinud üks mees oli nii, et tema oli saadetud. Kui sakslased olid veel seal kuskil. Puks oli komissar saatnud autoga oma naist. Et naine on seal. Aga tuli välja, et, et sakslased ammu juba seal tema sõitnud saksa kolonni sisse, seal sakslased on seal laagris tee ääres ja sõitnud hautamis Bakradev ringi käia ja lõpus leides küsinud ühe, ühe. Kaugelt kõik ei osanud selles olukorras valida kohe koduteed, ka mitte jutustaja August Värnik kes juhtus kuulma eelmist memuaaride saadet, mäletab ehk, et seal kahe suure vaenuväe vahel otsis oma võimalust teinegi eestlane, Sydney kuusik mees Eesti sõjakooli viimasest lennust. Olgu ette rutates lisatud, et kõik, mis nüüd järgnema, hakkas sõidele hiljem süüdistuse NKVD tribunali ees ja 15 aastat sunnitöölaagrit. Tema jutustuses on aga alles suvi 1941. Ta kannab punaarmee komandöri vormi ja kohe-kohe näeb ta esimesi saksa sõdureid. No mis teha, situb ära minna, ega siia tule jääda ja läksin edasi, äkki ma kuulsin keegi, õiad midagi jäljeni jõudsin rukkivahelt välja ja äkki märkasin, kaks sakslast Hukerdasid seal põllu juures, kus pärast rukkipõld orkasse seal midagi otsi sorisid. Ma olen edasi, need märkasid mind ja üks tuleb minu juurde, küsib, et saksa keeles. Kas sinu nimi on kulg? Kust tema minu nime teab? Küsib veel. Piss lugusid, vool, spin, kuusik. Patsutas õla peal, ütleb, mine sinna eemale, kamraadid ootavad sind midagi aga minema, aga siis ta võttis mul varrukast kinni näiteks püstoli peale. Mina võtsin siis püstoli töörühma ka sealt küljest ära, on siis kõige täiega saksa sõduri kätel, see võttis püstoli töölt ära. Vaator kabuuri natukene kaburiga, ei võtnud pistist palja püstoli omale saapasäärde ja andis mulle tagasi. Aga mõtlesin, et mul on kaks käsigranaati seljakotis, kus nad on, ma ei tea, kas selle võid ära võtta, seljakoti maha, tema võttis seljakoti tagant lahti pudel käsigranaadid kätte ja hakkas neid viska motidega, neil pole sütikud. Jesed muru, sütikud, mütsi sees. Võtsin mütsi, sest kaks sütikud ja ta viskas käsigranaadid minema ja võtsin kaks sütikud need hoopiski ära ja lähen edasi. Lähen teie juurde, no seal siis olid omad poisid ees juba jaga järve poiss, seal, keda ma taga otsin, tuli välja järve, poiss oli saatnud need kaks sakslast mind otsima. Sellepärast nad teadsidki minu nime. Nõme, sain kokku, hea meel, et kõik elus ja terved ja ütleb Villems, istuks ka seal kraaviperve tallaga, õnnetu näoga ja seal me siis istusime. Algas nüüdsest sõjavangi elu, lõppes üks etapp minu kuulsusrikkal sõjamehe teekonnal. Sellega lõppes ühtlasi ka minu teenistus punaarmees kes momendil olin kas vaba kodanik, sõjavang, aga rohkem vist küll sõjavang ja istumise ajal istume, ootame, seal oli ka saksa välikatel, võtsin kataloogi, läksin sinna sinnapoole minema, sakslane nägin, ma tulin, käsi pikal ja tõstis mulle selle kataloogi täie esimest korda Saksa sõjaväesuppi täis, mis oli roosat värvi tugeva porgandimaitsega akuutselt väga paks. Nii ma siis sain seal ära, istusin, jäi koostamiseni. Aga vene patarei oli siis meie asukohaga stamist meie asukoha välja nuhkinud või, ja siis hakkas tulistama jäljed. Mürsuplahvatused tulid järgist järjest ligemale, kus, mis alistusi. Leitnant Villems, nagu meist kõige vanem ja poisid situb ära minna, tsime pihta saada. Me mõtlesime mehed kokku seal ja hakka siis mööda teed astuma. Ei olnud meil mingit valvet ümber, ei mitte midagi. Kas teil olid punaarmee auastme tunnustel lõkmetes? Ja punaarmee auastme tunnutust olid lõkmel ja meil olid näiteks minul oli pilotka ja pilotka ees oli ka kurikuulus viisnurk, sirbi haamriga oli ees, need olid meil peal kõik, lähme edasi ja ega sealgi kaua aegamööda saime siis ühe saksa veoki peale ja see viis medis edasi ühe suurema magistraali juure, kus vooris juba saksa regulaarvägi. Masin masina küljes kinni järjest tee tihedalt täis ei saanud, isegi üle tee ei saanud üle tee, aga seal oli üks sild, oli sild, oli veel jäänud terveks ja siis jäime sinna, ma võtsin poisid ka kokkusepad, siis tuligi seal kavandamine, enam-vähem tuli minu õlgadele, sellepärast leitnant Williams ei oskanud saksa keelt. Kas keegi teile tähelepanu ei pööranud? Vastasele ei pööranud keegi tähelepanu, vot see mind pani ka imestama, ei pööranud keegi tähelepanu, läksime üle silla, jäime jõe kaldal sinna ankrusse, seal oli väga ilus kohtme, käisin pesemas ja väga paljud sakslased käisid pesemas, seal. Liivane põhi oli ja väga selge, puhas vesi oli. Ja see lõputu voor Läks meist mööda umbes viis või kuus päeva ööd ja päevad järjest. Aga mis kõige hullem oli, vaata tühja saanud, kõht andis tunda. No vaata, süüa ei ole ja sellega oli mure. Katsusin kuidagi, kombineerisin, tuleks supikatel seal supikatlas, saime natuke suppi, saimegi üks kord saimegi meestel kõhud täis panna. See oli meie õnn, et meid oli vähe, Manolasin paljaks pätsi leiba või nii või rohkem olnud, siis meil puhta nälgas on seal. Ja nii me kuivasime seal nädal aega. Siis tuli sinna üks kerge sõidumasin ja sealt hüppas välja üks saksa ohvitser leitnandi aukraadis ja ma jooksen Koihuri sinna ja matsin võtet, vaadake vaadake, et niisugune asi, et me oleme siia maha jäänud. Ja ta ütles, mis tal tegelikult meil on kõik eestlased, a- eestlased saavad vabaks, et neil lastakse kohe lahti. Ütle mulle Teitur, Pihkvasse viia. Vaat väga tore ja ma korraldan selle asja ära. Ta läks minema, korraldaski läks natukene aega mööda, tuli üks veomasinat üksi freitolil peal ja otsisid, aga kus need mehed on? Oikas kaugelt. Marmeetotsin peale peale ja mõtlesin, et nüüd me teadsime nüüd Pihkva poole sõit kallis tükk maad mööda ja vat vihmade linna me ei näinud. Meid viidi Ostroisse. Ja ka eestlasi. Seal me saime siis esimest korda Saksa sõjaremonditoitu, Saksa sõjavangi toit oli leib viiele. See leib ei olnud mitte kilosele vormi leida võiks ka olla ta umbes 800 grammi kõige rohkem Jaboolgatanudki täitšupi seal kõik. Ja oleks see norm kunagi sakslastele segamini läinud. Ei, mitte kunagi. Külme rändasime ühest kohast teise. Leivanorm ja supinorm, see käis kaasas. Meid võeti sealt kokku, pandi rongile platvormil hoiati, siis pandi juba Tunimis juurde püsiga saksasena. Maadlesin sellega juttu, küsisin, et meid pidi Pevkuri minu. Et esialgu oleme resecreze. Läti linn venelati piiri ääres, Rezakeness viidi meid, mingisugune lauluväljaku suur platsil suli KaPolanguga ümber piiratud, seal oli juba vange palju koos Shalma kohtasin oma tuttavaid väga palju ja vanus, aja koolikaaslasi, ajasime juttu, küsisime, kus üks tuli, teine tulija, mis nüüd edasi saab, seal me kükitasin imidž, paar päeva sealt löödi siis jällegi Jaama eželoni. Sõit läks lahti dünaburgi suunas, mitte Pihkva suunas. Dünaburgis Põdime kolonn kokku diabeedilinnast eemale. Ühe lagedat välja juurde veidi lageda ei olnud, aga ta oli niisugune küngas. Künka peal seisis üks küüd. Seal oli väga palju sõjavange koos. Seal istusid maas ja kui meie tulime, siis meil kästi ka istuda. Seal võis olla ligemale üle 1000 sõjavangikohas. Seal ei olnud enam eestlased tõstega leedusest, vaid seal olite herm. See punaarmee, mis oli nüüd sakslaste kätte jäänud, küll seal oli musti ja vuntsidega, ilma vuntside täie puht venelasi ja nii edasi. Siis sõitis ette üks kerge maastikuauto välja astusid. Ohvitserid kohe kavandati kõik püsti. Kaks ohvitseri käis, mis aukraadis nad olid, sellepärast et mina õieti kunagi aru saanud SS aukraatides, nendel oli omad ei ühtunud sugugi sõjaväega. Ja väga ligidalt käisid rivi eest läbi ja teraselt vaatasid igalühel Sa meie rivist läksid nad kaunis kiirelt mööda, aga siis kui jõudsid Vene rivi ette, siis näitas näpuga, tõmbas, astu välja. Nii, Nad korjasid sealt viis-kuus meest välja. Ja siis ma sain aru, kes need mehed olid, need olid juudid. Juudi tunneb ära ja. Siis mina juhtusin seisma või istuma mitte mina, vaid meie kolonn juhtus niukseid kohta, kus oli näha selle küüni tagune mis seisis kõrgendikul. Sakslased võtsid need piiskuks meest kõigile antilabidad kätte, pandi auku kaevama. Alla mööda, kui auk sai valmis, siis kästi labidat hunnikusse panna, iga mehe kamandas näoga enda poole augu äärde seisma võttis taskust püstoli ja põrutas igale ühele kuuli keresse nagu kuuli keresse. Saisi kukkus auku, viimase jättis järgi selleni labida pihku kätš augud kinni jääda. Ja siis, kui augud kinnislask viimase maha, siis kutsus sõjavangi sisse asjale viimase augu kinni, siis ma nägin esimest korda ja mulle tulid niisugused värinad üle kere. Et kui ülbeid, see midagi, sadistlik juba. Võib-olla üks inimene teise inimese vastu ja sellest ajast peale. Mul tekkis eriline kartus SS-meeste vastu, nagu ma musta vormi nägin, ehkki ma hiljem kohtusin nendega väga palju, aga see midagi jäi minusse ikkagi edasi püsima ja ta pole lahkunud minust kuni tänase päevani. Ja siis võeti meie kolonn, kes meil hiljem sinna tulime, see võeti uuesti kokku püsti, kästi tõusta ja viidi meid ära ka need teised, need vene sõjavangid, kes olid seal arvuliselt palju rohkem kui meid edasi kükitama ja kaua nad seal kükitas, seda ma ei tea. Neil jõuame nüüd Kaunasesse Kaunases, leid viidi jällegi veidi rongilt maha, läksin läbi linna kolonnis ja. Nii palju ma sain teada, tulime, ütles, et q, ma küsin kuumi, sõidame nahteltsad. Ja siis ma panin tähele ka, kui me jõudsime üle Saksamaa piiri Ida-Preisimaale, siis maastik muutus kohe. See maastik oli väga korras nagu kartulivaod, sirged nagu püssist lastud ja majapidamised väga korras, kõik ilusad majad, värvitud katustega ja kõik ja nii edasi. Nii vedem edasi. Jõudsime siis lõpuks ühtegi suuremat jaama, kus peatusin, ma lugesin jaamas Illid, sellise jaama nimi oli e-Penroode, remonditi maha ja võeti rivisse ja me astusime umbes üks paar kilomeetrit mööda asfaltteed. Asfalttee oli väga ilus, aga sile. Kahel pool kasvasid kõrged paplitajate niiskust püsti okstega plit ja jõudsime siis ühe laagri värava juurde. See ei olnud laager niisuguses mõttes, võib-olla kui meie oleme harjunud nägema, ei arvama, vaid see laager oli täpselt niisugune, nagu on karja Bel taraatega piiratud sihukeste ruudukujulised. Tei mingisugust ehitust peale ambulantsi, ühe aida või võilaohoone ja köögihoone ei muud mitte midagi ja meid löödi sinna sisse nagu loomad koplis. Natukese aja pärast tuleb sinna nihukese Saksa leitnandi aukraadis ohvitser Kanadas, kõik eestlased, lätlased, leedulased ja Volkstäitsa tab rahvussakslased eraldi. Nii käik oli siis ära jaotatud, ära eraldada sikud lammastest, eraldatud leed ühes pundistani, teises pudi ja siis järgmine küsimus, kes on ohvitserid ja ohvitserikooli õpilased? Välja võeti rivisse nii lätlased, leedulased kui ka eestlased, kõik löödi ühte punti võitis aiast välja ja sinna jäid ainult reamehed ja seersandiks jätsin ja viidi siis ühte teise aeda, no vot siis ma kukkusin väga huvitavasse seltskonda seal olnud juba enne ees. Nii meie, Läti kui ka Leedu kõrgemad sõjaga ohvitserid ja siis nii mõnelgi kõhukal kolonelil võima ajoril. Kõht oli eest kadunud ja vormikuub, lotendas seljas. Nüüd oleme siis seal leevendrodes nagu mullikad Koplis, kõik, mis taevast tuli, see tuli kaela ja kuhugi oma nina pista polnud tegelikult kaua seal ei olnud. Me võisime olla Wizarvad üks kuu aega kõige rohkem süüa saime väga viletsalt jooksis soolane kalasupp, leib, viierse, leib oli teinekord ka pealt hallitanud ja kõik nii edasi, nii et igatahes toidupuudus Annistaga tunda. Siis ühel heal päeval võeti siis laagrist välja, tuli üks Saksa sõdur Iraagis puhast eesti keelt. Ta lihtsalt võttis oma äranägemise juures umbes 300 meest seal hulga nii eestlasi, lätlasi, leedulasi, igasuguse aukraadis, mina kukkusin ka sinna kampa ja meid viidi jällegi siis Evedrode jaama löödi rongi peale ja toolimeetrist. Vabadus. See on üks väike linnakene, mida Preisimaal õieti tan, sõjaväelinnak sepad, seal oli väga palju saksa sõjaväe kasarmuid. Aga seal oli ka väga suur sõjavangilaager, seal oli tammlaager, nagu nimetas sakslane põhilaagritest. Alguses meid kohe sinna ei viinud, vaid meid viidi sealt eemale, kõrgendikul oli mingisugune Elllaager nimetati, see oli mõeldud saksa sõdurite jaoks, kellele oli antud rindepuhkust, barakid olid täitsa tühjad. No vot siis me istusime seal ja siis läkski kõlakas lahti. Et tuleb varsti komisjon, kes võtab eestlased nimeliselt arvele. Siiani olime ainult arvuliselt. Komisjon koosnes ainult ühest mehest ja see oli kolonel Soodla, viimane sõjakooli ülem, kes meid vastu võttis, tal oli üks suur paks raamat oli ees. Ja tema küsis kõigepealt nimi, perekonnanimi, sünniaeg, sünnikoht, haridus ja sõjaväeline auaste. Minu käest küsis lisaks veel, millal sõjakoolis olid ka siis, kui mina olin maasid jah, just ajalehe härra kolonel ja siis komisjon läbi sai, siis võeti meid seal kokku ja viidi siis sinna laagris üle. Seal olid suuremalt jaolt prantslased. Jaga poolakaid oli palju, ma pean ütlema prantsuse sõdur teda tõesti võib panna mõnes suhtes eeskujuks. Eriti prantsuse ohvitseri. Meie ohvitserid, kes muutusid vangilaagris esiteks oma välimuselt ja oma ülevalpidamisest, igatahes mul tekkis niisugune mõte, et kuidas niisugused mehed üldse said teenida Eesti sõjaväes ja nii kõrgetel kohtadel ja olla meile eeskujuks. Igatahes oma väärikusest väga palju kaotasid. Kus ta tuli lihtsalt sinuga suitsu norima? No ma mõtlesin niiviisi, nagu, et kui sa oled ohvitser siis ohvitser rahuajal. Kuule ohvitser, sõja ajal ja peaohvitserina ennast üleval ka sõjavangilaagris. Aga prantsuse ohvitseri, see oli ohvitser sõna tõsises mõttes. Seal ma sain kokku ka Meie presidendi viimase noorem käsundusohvitseri, leitnant Tedrega kapteni aukraadis olid. Tema aitas mul veel ühele prantslasele maha sokutada, käekella ei oskanud prantsuse keelt. Sellest ma sain, siis ma ei tea, mitu pätsi leiba seal ja ma ei tea igasugused asjana niuksed asja, mis, mis kõlbas süüa, seepärast toidupuudus oli seal väga tugev jandis igal poole tunda. Kas prantslastele ei olnud toidupuudust? Prantslastel ei olnud toidupuudust, mispärast ei olnud, sellepärast et neid aitas rahvusvaheline punane rist kes saatis nendele toidupakki järid. Nemad tihtipeale seda laagritoitu, seda laagrilaga, seda ei saanudki üldse. Ja need pakkinud said järjest, ma nägin, mitu korda tulite, see pataljon, kõik, mis neil oli, see oli niisugune tandikkuvaid asjade teki sisse mässitud, mingisugust kastiga nendele kaasa iluvatud, anda esimesist, telki sisse, tulid parat ja nad elasid, aga neil on sigarette järjest nüüd. Meil oli suitsupuudus oli nii suur, et võttis suitsu meil silmanägemise ära. Tegelikult meid oli kokku koondatud sinna Stam laagrisse, umbes üle 3000 võiks isegi rohkem olla kui nendesse eestlasi. Ma ütlen eestlasi 3000. Me elasime barakis, kus olid narid sees, köetavad barakid. Ja peatusime seal vaest, käisime ka töölisi, Bastid, kui härg hammast alla, siis talle midagi ikka säravale jää. Nii me käisime kartulid matmas ja muidugi tulid tagasi see ikkagi midagi said omale kaasa tuua. Kas tööl käimine oli vabatahtlik või tööl käimine oli täielikult vabatahtlik ja sinna isegi kiputi minema. Kui nii palju ei olnud tarvis, kui palju tahtjaid oli neid isegi sealt väravast või nõndanimetatud vahia juurest. Tuli tagasigi mõnel tulla. Et ei, ei mahtunud sinna gruppi, siis väga palju tahtsid tööle minna. Niisugust asja nagu sundimist seda ei olnud, mitte kunagi. Aga see selle töö käigus tööl käimisel oli väike mõte selles mõttes, et seal midagi said, nagu meil öeldi, sai midagi joonistada. Aga mida peab ütlema, selle elukohta seal vangilaagris, et me olime putukatega hädas, eriti täidega? Ma ükskord võtsin omal kõik riided seljast, seal oli võimalus mitte küll pesta, vaid sa oled pesukatlad ja ma tegin katla alla tule panivede, keetsin läbi kõik oma pesu. Samal päeval, kui ära kuiverbani sellega järgmisel hommikul leidsin jällegi hästi suured rasvased kalad, ronivad jällegi mööda linnahallist, aga lõpuks tuli välja, et ega minu riietes täisid pundiga, need olid nende magamiskottide sees, mis olid täidetud puulaastudega. Säält tulid need täit meile kallale. Veel ei olnudki kaua aega läks lahti kuulujutt, et eestlast saadetakse koju ja tegelikult juhtuski nii, et hakati koju saatma esimene transport, kolm-nelisada meest, kõrgemad ohvitserid, seal kolonelid ja kaptenid ja majorit ja oli ka mõni aspirantuuri, sealhulgas. Ma läksin ka vaatama neid esimesi linnukesi väravasse, kui läksid. Mulle paistis kohe silma hästi pikk mees, kolonelleitnant Fermat, kes oli läinud sõja koristaktika lektor, ma olin parajasti töögrupis meistlejatesse. Ešelon mööda, siis uksed olid lahti, poisid istusid seal siis uksepalgalt jalga ja sõitsid siis kodu poole. Jutustaja Sidney Kuusik jäigi kodumaa poole sõitvale rongile järele vaatama. Tema järgmiseks saatuse käänakuks sai suunamine Saksa sõjatööstusse ja sealt vabanetivaid rindel. Küsimuse hinnaga. Kõik saksa sõjavangist kodumaale jõudnud eesti mehed seati aga varsti jälle valiku ette. Kas te tahate punaarmee vastu sõdima minna, seda küsiti küll. Ja siis ma vastasin küll alati ja käisid ja. Ja siis oligi nii. Sõbrad olid juba üks võrgis ennem tundsid, olid seal see tagavarapataljoni oli Tiigi tänaval Eesti tagavarapataljoni, nii et seal ja head palka saavad seal ja midagi teha ei ole ja jah, tule sinna minema, ütlen, lähen enne ikka vaata asutuisi vaele tallegi saeveskisse ja mis asutused ei mäletagi, said, küsitakse kohed komandatuurist luban saksa komandantuurist. Et ei ole, mis luba, et võib tööli võtta. Lähen komandantuuri, haa, ohvitser, sena sina valida, kas sõjavägi, politsei, omakaitse on valida, siis mõtlesin, et mis asja ma teen asja, ma teen asja sõber juba mull kes käimise peale lahti sai ja too oli juba Tartu politseis sekretärina ametis. Ja toodab, ütleb üks kõrvalajad, kuule mind oodates Väike-Maarjas, konstaabliks jäid hästi vaadata, teine mees, kes on vihane, Ma tean, sina oled kirjamees ja ja tola sinnades. Mõtlesin, mõtlesin. Ei, siiski politseiniku mulle ei meeldi ja, ja omakaitse ka ei. Mis asja sõpradele, tule sinna. Nad tagavarapataljoni segmatasid, et oi, iga tegeled nii kõigest, nii süütu, need võidi. Ma kaitse meie politseid võiti rangemalt kui neid sõjaväelasi. Kogu aeg koheldi venelaste poolt. Heisanud olla jaanuarikuus juba hakati vormeerima kompanid fondile ja sellele Soobolühvi pataljonile kolmandat kompaniid. Kaks kompaniid Olivobrandil tal polegi, oli eestiaegne ohvitser, eestiaegne ravitseja. Ta oli suurtükiväes ka, ta oli suur töömees ja ja, ja, ja kõik need viimased meni, et olid need ohvrid. Varem ja seal oli Ratsarügemendi võim seal ratsarügemendi ülem, oli seal see ülemus ja see oma või need oli, käid seal soosikute toateenijaid ja ohvitserid, kes oli Ratsarügemendi kurg, see oli selle pataljoni ülemises ja seal oli palju neil ratsamehi, nendest koosneski peaaegu kõike. No ja, ja siis nii komplekteeriti see kompanii ära ja ja siis sõitsime juba Jaanus mari kuus, sõitsime välja voori hobustega meelel muidugi oma voor kompanivoort ja siis seal võetises maad Bay linnakust, need võeti need lisa, et kõik siis pääle, et jalamatte vaja minna. Ja siis seal Petserimaal kuskil jah, seal oli juba siis Venemaalt huvad, vastas meil uued hobused, jõuad aknale ja saime sõita vältavaid, mäleta kui palju maad. Me saime minna, tulevad vastu kaks või kolm furgoonautod, maru suured, peavad tellija ja käsib seal v1 veel veel oli siis kalonni ju. Kas see see ja see pani seal nimetati kompanii kompaniiülema nimedega kas kompanii Mikola Nicolalile kompanii Leva nimi Leiten, Mikola ja saadad voori minema ja me tuleme teile järgi imeautodega kohale? Naholm laholm. Ah, enne oli teada piim hoopis teise kohta minema. Tagalateenistusse Holmuli, venelased sisse piiratud. Ja see tee holmi tee oli umbes üks, no 15 kilomeetrit vähemalt hoiti lahti kahel pool siis tead maa taga kuulipildujapesad hoiti lahti seda, seda teed, et saadi varustada neid, sakslased seal sees olid. Siis kumi nüüd rändama hakkasime, vahepeal oli tavalist ära lõigatud kinni tõmmanud venelased selle tee. Ja nagu ja see võttis, oli kena Oldjozolvis appi. Ja saime õhtu hilja. Sellest viis kilomeetrit. Tea täpselt, seal oli üks küla oli maha põlenud ja seal sakslased sees. Ja seal meile ees, lasteaia ruumidesse kuhugi kohe jagati kätte need valget mantlit. Jaa jaa. Selle valge mantli all oli, oli see juba saksa sõjaväe. Korvis oli juba saksa vormel ses kui enne vaeva vormeeriti meie valmis, teises haigla, veidi saksa vorm, selge, juba kolmas sõjaväe kolmas, kolmas, valged mantlid ja, ja vot ja siis läksime seal tuli mets kohe metsast läbi. Ja rünnaku lähtealusele õhtu juba öösel. Ja seal on niisugune asi, et mets oli nii kaares. Nii kus meile, sinna, kuhu me läksime teele parimat, mööda millegi vasakule poole teed. Ja Sa ja kaks Saksa kompaniid ja meie kompanii pidime ründama seda nüüd lahti lööva seal seda, seda, seda auku piiramisrõngast läbi murda ja sakslased olid vasakul, seal ulatas metsad ja meie kompeni oli seal, kus see oli, see kõige sügavam lahtine vai lagejäägi ja teine saaga, kompanjon jälle paremal jälle ja kurat, meid löödi sinna raskema koha peal, kui hakati ründama, ründama no kas sa tuli, jaga sakslased küll enne oli ikka ettevalmistus kõva lennukitega pommitasid ja teistel oli ikka sinna juba punkrit tehtud ja nii et mitte uhkesti Heljagi ja hakkasime siis ründama lumisest saadik kõhuli roomata ei saa kõndida, ei saa. Seal sinna jäi meil kolmandik kompaniid kohe esimese rünnakuga haavatutena vaikses surnutena ja see oli õudne pilt oli minu ees oli mees tuli seeme, miine, mis tuleb üle elada kohe sinna pessa ja kus poisid, alumine osa, kõik puru, silmapilkne surm, äi elas, kompaniiülem oli minu taga ja ta nägi kompanii ülem. Leitnant, tule lasemit, ma valus, tolle laseb end maha ja. Ja siis mina olin muidugi eespool, läheme ikka jäika poisi tulikuganget ründama, muidugi lähvad, ronivad. Lõpus tuli käsk tagasi taanduda. Et ei, et sakslased ei saanud üldse väljagi sealt metsast kummaltki need ja, ja meil olid nii suured kaotused. Ja, ja siis metsa tagasi tuli välja, seal metsas oli juba venelased selja taga kaal, selle, mitu vene surnud venelase surnut oli seal metsas olid maalast seal läks jälle paanikaks kured, sakslased, eriti sellegi seal metsas paanikat. No siis, aga meil ikka jah, kes haavatud olid ikka, need viidi ära aga surnute ja jäid küll sinna surnud juba keegi tuua. Ära tulime tagasi sinna külla siis. Ja seal olime üle nädala. Ja see oli nii taliloodi jõe kaldal. Et iga päev ründas iga iga kandis valt, üks kord ründas, lubati jõe jõe seal torust teinekord eespoolsaarel mets ja võsa, vasakul oli mets, nii et iga päev oli ise ise ise kandist rünnak, nii et see oli õudne. Ja, ja siis. Ja seal oli jälle peenikene nalises. Üks päev jälle ründa, seda, ründas otse nii sealt kolvi poolt vani õige rondi poolt. Ja oleme seal köhnisse seal küüni lumme. Paik. Kutsuti pajaaugud, mis tähendab vaja auk, Võrumaal kutsuti neid, kus oli küünidel nisukesed, augud lõigatud, pool palki, teise pool palki, et pajaauk, mina ei tea, millest see tuli Võrumaal ja ja mina nimetasin ka neid niimoodi. Ja mina sealt siis passin sakslane minu selja taga null oliivi binokli ja tuubaneb binokli sinna augu pääle rihib välja sinna ja ütleb Kukmaal, et vaata ja ja mina vaatan. Nojah, sealt umbes, mis ta võis olla, kuus 700 meetrit tankitõrje kahur. Ja ja, ja siis ma hakkan siis andma tuld, aga ilma binoklit, umbus. Sakslane ütles kuut kuud. Ratas kavadi ja üks kuut kuud kuva ärkasid küüni kuur, küün vähemalt kaheksa meetrit lai, teises seinas olime maal uimane. Vaatan, et mis siis nüüd oli. Ja lõpus aga vaatama see auk või seal oli järgmise palgi vahelt umbes 50 sentimeetrit sellest august ei tulnud siis mürsk sisse ja lõhkes seal. Nii et seina sein oli täis kiirg lehitseda killukiiri kiir, et noh, nii nagu lõhkeb. Ja, ja minul ta olite silmi, vahel lõhkes mullusele muutku, kiiver oli mõlkis, sakslasel oli lõudma, suri maha. Vasakul pool kaks eestlast, vähemalt neli, viis meetrit minust kaugemal oli ka auku, kust nad vahtisid, teisel oli rinnust midagi kaks või kolm kildu läbi, valmis. Siit käsi maas. Jaa, minul Silvi vahel lehkab. No see lihtsalt niisugune ime, mida ei oska poisid pärast rääkisid ka, et et sinule ei hakka vist üldse pääle üldse üldse mingisugune mürsk ja et see oli lihtsalt, ma teen, tähendaks suuremat Enn ilmas olla, kui see, nüüd oli see moment sul silmi vajal, mürk lehkab ja kiiver oli mõlkis ruumis hakkasid vaatama. Aga vaata, mis sul on, kiire kate, omleti, katsime soli nonii, rekkassetiga lähinud olile oleks otse läinud muidugi. Ega kiivresest mingit kildu ja kinni pidada. Ja, ja, ja siis oli seal teine asi. Siis ründaselt olluvati jäi orust meid, venelane, jälle olime seal siis vastasaiad lume sees, olite pesad tehtud, siis jah, miinust oli paremal üks poiss oli julge poiss oli. Ja ükskord kutsutakse mind üks sakslane ja ma ei tea, kust tema teadis, et mina seal et Cameron sai raskelt haavata seal üks küün seal küüni taga olnud seal ligidal. Ja tuul oli tuld. Kätt kutsuti miinipilduja miini ja oli jalgade ligidal lõhkenud ja jalatodites nagu läbi torgitud, kõik läksid sinna. Vaata pannud poiss. Viieszenambulantsi. Poiss oli selili maas, jalad püsti ja hoiatas. Ja siis viisime ta siis ära. Ah soo, siis tuli käsk koev, kui see haavata sai. Et rünnakul tagasi löödud ja mehed ära minna ruumidesse ja ainult postid lähevad välja. Protsessi jällegi keegi mees ei julge tulla välja enam huvitav seal oli, aga ei julge õlle väljas kogu aeg kärakat täidab need miinid ja kogu aeg oli tulipäev. Meil oli sellest õnne õnn, et meil oli kahekordne putka, et miinid lõhkusid seal kõik ära ega minti alla lööja sule novot ja lõbuses olemmati, mina lähen ise tulgu, siis tuli hea ülem kaheksade viisime poisi sinna ära, Molands. Nii oli, siis jäi ta ellu ja jaja ellu jäi, haiglasse viidi pärast oli ka ikka veel hiljem seal kompanišikovi järgmisse tuli tagasi. Ja siis ütles mulle naabripoiss, kes seal kõrval mul oli. Noh, tal neli, viis meetrit oli auke eemalt. Tead vana, kuidas sul oli õnne Maidlemissoni. Nii kui sina ära läksid, nii oli miin täpselt silmaaugus. Aadi MISA aja läheme vaatame, vaatad ainult musta auku seal miili lõppu muidugi mustaks. Ja muidugi maas lähevad vaatama, et lähme, vaatame, et vaata, see õnnetus oli minu õnn. Nii et ikka häbematult Hommun pidanud.