Te kuulete Vikerraadiost, kirjutamata memuaare kuuljate mälestusi ajast, kui Euroopas vaikisid relvad. Meestele, kes räägivad selles saates, ei ole üheksas mai võidupüha ega ole kunagi olnud. Maikuus 1945 olid nad kusagil Kesk-Euroopa varemetel kodumaata lähedasteta ja välja vaateta neid millalgi näha. Oli veel terviselahinguväljale jätnud mehi. Ma olin haiglas. Ja sealt ma tahtsin minna Prahasse, et sealt oma raha võtta välja ja siis vaadata ameeriklaste poole. Jala tulin, kõndisin ära. Ja see oli täpselt teisel mail ja siis oli minu sünnipäev. Ma. Öömaja otsima, aga ma trehvasin niisugusse kohta, kus on need need tsehhi üles tõusid, punase lindimehed olid juba seal hakkama sain vanad, trehvasin just õigesse majas. Kuulsad olid kood. Nojah, siis oli väga selge pilt. Tehti siis. Täna ma ei taha. Ja siis, kuna mul olid kaasas ööd treeningülikond, võimlemisülikond, selle ma panin selga ja midagi vastavat hakkamist ei saanud olla, olgugi et mul oli relv ka Sedalaadi leidnud, see oli mul siin selja peal kukla taga ja ja kuna prints jäi alles, siis jäi alles, kui oleks leidnud, oleks lugu võib-olla teistmoodi lõppenud, selge oli see, et ja siis pandi mind lehmalauta. Õhk oli, pandi sinna lehma kõrvale, lehmal puhtad, õled olid all. Omandasin seal väga rahulikult, terve öötunnimees oli ukse taga, sealt väljas. Ja hommikul oli väga udune hommik oli just väga niiske olija. Ma ei mäleta, kas vihma 100., natuke tuli sealt mööda. Prints Jevgeni, mehed olid suurem osa ungarlased ja tule ungarlaste diviis. Ja need nägid, et üks mees seal püssiga tulijat sisse. Tõmbasin ukse lahti, mina veel magasin. Ärkasin üles, et kaamerad, et mis sa siin teed. Ja nemad päästitki sealt ära, aga muidu oli selge vist, et nad hommiku kavatsesid mul siis vist midagi teha, aga ma ei tea isegi seda. Noh, ja siis hakkasime nendega koos rändama. Siis, kuni tuli sõja lõpp, see oli siis kuus päeva hiljem, selle kaheksandal läks, pidime relvad ära andma, mis seal olid, ja mina muidugi ei andnud omale ära, see oli nii salaja pandud siia taha tõmbed sisse ja pandi siis kolonn ja hakkasime astuma Venemaa poole jala ja metsa vahel oli, siis oli niisugune metsavahe, seal oli siis peatus, tulid ja metsapeatused, kus siis mehed saavad ennast natuke kergendada või aastais, astusin Rutluselt metsa ja. Ta ikka mida kaugemale, seda parem. Ja nii ma seiklesin siis umbes kaks nädalat. Selle Tšehhimaal muidugi suund oli, tähendab lääne poole, et masin laike ja nii pikkamööda metsa mööda käisin ja muretsesin siis kuuseoksad ja võid need värsked kuuse kasutanud väljas süüa, kui neid välgun. Ja kartulid ka sai sealt põllu pealt võetud ja ei julgenud ju inimeste peale minna, sellepärast on kaks vahet on Tšehhimaa ja Slovakkia, Slovakkias on hoopis seal, on teine asi, seal on inimesed pooldavad ja aitavad sind. Ja sealt metsast läks tee läbi hommikuma siis passinud oli nii halb, et CD ja sealt läks läbi Punase Risti dziip, Ameerika Punase Risti džiip läks sealt läbida. Ja üks mees seal peal, seersant oli seal peal ja mina mõtlesin, kui ta siit läbi läksid, ta tuleb tagasi. Ja tuligi õhtu mulle kõrvade kõrvades ja tavaargihüppasin siis tee peale, seletasin ära, et ma olen eestlane ja kas sa ei saa mind aidata pead, niipalju kui võtsin inglise keele loata halvinust väga hästi aru, et okei mis mina istusin taha ja tema siis tuli, kus oli venesid demarkatsiooniliini piir, eks ole, venelased olid seal purjus, tead, need olid Nemad arvasid, et mina olen kah ameeriklane, tead kuna see oli seersant ja tema sai väga hästi aru ja tema päästiski minu teisalt üle sellel temakad liinidel sinna ja siis seal oli üks RKT riigi tööteenistuslaager oli ja seal oli juba siis olid seal tüdrukute laager ja sinna oli juba kogun neis teisi sakslase sõjaväelasi, niisuguseid iga. Ja muidugi ma seal sel momendil esinesin, tähendab soomlasena igaks juhuks, seal olid arstid ja seal oli tehtud siis nisuke nagu mingisugune hädaabihaigla või midagi sarnast. Ja kuna ma olin haavatud, mul oli käsi veel sidemes ja siis ma jäin ka sinna ja siis tuli vahepeal üks niisugune huvitav vahejuhtum veel. Kuna venelased käisid seal kogu aeg siis nii-öelda naisi püüdmas või ja siis tuligi kurat just jalikesse laagrijuht oli sellega me saime väga hästi läbi siukest demoni kapteni auastmes ja, ja tema siis võeti ükskord andiks, kuna olid teatud hea koht oli väljas, ei olnud mitte sees, vaid täna tuli jala minna ja siis öösi nad passisid peale ess rabasid kinni ja ja siis viisijot teatud kohta ja siis tagajärjed on teada, mis olid, kes siis olid need rabajad, venelased, vene sõdurit, nemad olid sellest 800 meetrit sellest demonstratsioonliinist olid teine pool ja nemad tulid sinna ja nemad tegid, seal tahtsid. Kuna minul oli siis ainukene, kel seal meestest oli, siis mingi sun, tähendab seitse 65 püstol ja ma siis läksin, siis me oleme väga head tuttavad ja siis läksin ta sinna päästma, juba kisa oli väga suur, sead viidi teisi majasse ja ja noh, ma ei saanud ka muud midagi dialassinud seal pirni laeks katki ja ja siis ta muidugi siis tuli pimedus ja siis tuli segadus ja siis see tüdruk sai siis välja jooksta ja siis me läksime siis metsa sinna just vastas oli, tähendab org ja seal oli siis kõrgem küngas sena metsas puude all ja vaatasime siis pandi terve see laager või kes seal need olid, kõik pandi sinna välja, et öösi rivisse. Ja muidugi siis nad otsisid, kes olid head ja mees vaatasime metsastada asja pealt, mis nad teevad. Ja siis peale seda juulikuu sees tuli siis kui tõmmati piir toona ummi, mais pidime sealt ära minema ja siis läksime üle silla, saime. Rääkija kaasvõitlejatele on teada jutustuse järg. Endale oraste elas pärast teist maailmasõda pikki aastaid Argentiinas. Ühest sõtta minekust kirjutab nüüd ülemaailmses Eesti sõjameeste häälekandja sõitleja Eino ala, Pärt. Tsiteerin 1944. aasta ilusal suvepäeval toodiga mulle sõtta mineku kutse. Minu isa koti olid endid elama asutanud kaks saksa sõjaväelast, ohvitser koos Atyotandiga. Sõdurite juhtusid olema parajasti õuel, kui valla käskjalg tõigutse. Sakslasi huvitas kohe, mis paberiga tegemist kuulda saanud, et mobilisatsiooni käsk, hüüdsid nad nagu ühest suust. O noormehest saab Suur-Saksamaa sõdur. Olin tollal alles seitsmeteistkümne aastane poisike, et minuealine peab minema sõtta, tuli mulle ootamatu üllatusena. Kalla keskel lisas, et järgmisel päeval tuleb veoauto ja viib kõik minuealised Puurmani noored sõttaminejad Tartu. Et mälestusi sellesse saatesse ei salvestatud eile üleeile, vaid koguti pikemat aega. Võime edasi anda Eino ala Berti sõjakäigu lõppu tema enda sõnadega. Paar päeva enne sõja lõppu jätsime kaevikud ja põrutuse majas üle selle tatra mägede juba siis lääne poole Tšehhoslovakkias me jõudsime just Praha külje alla, tähendab, see oli mina sain seal nii-öelda sellest rahakatlast läbi selle tõttu, et mul oli kaks niisugust vanemat meest, kellega me jäime lahkusel terves diviisis seal tatra mägedes ja need üles, et sõda on läbi ja viskame need tallid kaltsud ka seljast ja jalameestele siis ei peaaegu masinate abil jõudsime ikke üle tatramägedega, siseme jalameesteks, bensiin lõppes otsa, viskasid, et no ja siis saime seal omal, mis meil natuke soomust kaasas oli, veel andis, andsime need ära ja siis omale kõik kolm meest saime enam-vähem riided selga ja tšehhide käest. No seal oli nii-öelda Suleeri sakslased rohkem. Jaa, segunesime nende suurte põgenike kolonnidega, mis läksid Sileesiast sealt igalt poolt läksid läbi seoslovakke, mis vene tankid tulid, vastaja tsehhid tervitasid neid lippudega ja lilli loobiti, Tiia, karjud tead igast tšehhi keeles. No muidugi kindlasti tere tulemast kõiki tervitused ja ja see oli väga võimas tšehhide vastuvõtt punaarmeelastele, me vaatasin seda ilusti rahulikult pealt. Nemad muidugi sõitsid ühel pool ja teisel pool läände ja keegi kedagi puutunud ja just tänu nende tsiviilriietele, Me pääsesime sellest palju, palju löödi maha või siis läbi tsehhi, kui läksime juba läbi selle nii-öelda Praha katla juurest läbi. Me nägime ka, kui peksti Saksa sõdureid, kes saksa vormis olid noaga. Meil teised mehed kohale ei läinud. Nii, aga meie ei näinud, kas seal veel eestlasega hulgas tähendab ja rohkem neile püüdsid ikka neid päris hallivatimehi. SS vormeli. Ega teil ei olnud hirmu teid välja? Võetakse niisugust asja ei tulnud, seepärast me olime kõik segamini keegi Tjanud kee või kedagi, kes on kes kõikjal tsiviilriides ja muudkui läksid. Kell oli siis lapsevankrid kell 11, aga enamuses olid kõik, mis seljas. Kaua see teekond kestis sööma ikkagi midagi. Ja varustas nii palju oli alguses natuke seljakotis, seda nii-öelda sakslaste raudselt partsu olete kuulnud, noh ja siis, kui jõudsin juba Tšehhoslovakkias läbi Saksamaale, siis käisime lihtsalt kerjamas küladest omale kas või tükikest leiba ja enam-vähem räägitakse saksa küllaltki kitsi rahvas, aga ei, nad ei olnud. Ja siis ühte külasse läksime ja noh, rääkisime seal omavahel eesti keelt, küsisime vigases keeles, seal saksa keeles ütleme, oma leiba ja juua ja ja tuli väljasse, talu perenaine oli baltisakslane ja toitis meid väga hästi, isegi kuna siis olid suvistepühad, andis meile isegi tuvipraadi ja palused, tähendab, kuna temal mees nii-öelda abi ei ole, kõik olid, kes Rang langenud, kes põgenenud. Et aitaksime teda siis natuke ja siis me seal aitasime ka sakslased tõmmatavad alati kartulit käsitsi, alguses põld viis hektarit. See oli nende nii-öelda tava, naasis, aitasime teda ja siis tuli uus perena rääkisete piiride jaotamist tulevad tsooni, teatatakse tähendab omavahel ära neljaks tsooniks, et et see ala, kus me olime c pidi minema vene alla. No ja siis me jälle uuesti kotid selga ja jälle lääne poole ja niikaua läksime, läksime, kui Reini jõeäärsele prantslova vahele siis oli vangilaagris hõika, kuigi olite erariides ja no aga dokumendid, näitaja, dokumente dokument ei ole kohe pintsak maha seljast, kurat. Asi Salias tähendab käsi üles ja olingi ja vahel rohkem enam alla ei saa. Kirjeldage seda vangivõtmise momenti täpsemalt, nemad käitusid meiega viisakalt, olgugi et me olime nii-öelda nendele nii-öelda vaenlased kunagi olnud, aga kuna sõnasõda läbi noaga nendele lihtsalt käske, kellel dokumente veel leiti, missugused märgid tähendab need lihtsalt verevärgid ja need lihtsalt via tähendab sõjavangilaagrites ja siis laager oli kiirelt moodustatud ühel lagedal väljal telkides, lagedal väljal oli see laager ja meid valvasid marokolasega. Ja siis üks päev öösel, tähendab, üks terve suur punt sakslasi tahtis sealt laagrist välja murda. Ja vot siis läks mölluks lahti, need marokolasega hakkasid laagrisse sisse tulistama öösiti valvurid, eks ole, ja siis oli, tekkis nii-öelda isegi surnutena laagris, noh, me olime täiesti kaitsetud Lindpriid ja viis meid mahalaskmisega, keegi vastanud, mehed said pihta ja, ja siis terve laager kaevus. Kõik kaevasin ehk siis maa sisse ja ja see kuradi, olgugi et kitsavõitu oli isegi noh, selles ütleme telgis. Muld pandi sissepoole küllaltki kiirelt kaevasime ja maapind oli seal küllaltki pehme ka. Ja peale selle nemad jätsid tulistamisega ära. Kuidas te kujutasite ette oma tulevikku? Ikka plaan, et saaks võimalikult kaugemale sellest idast ja ja teiseks, meie ei osanud ette kujutada, meie mõtlesime lihtsalt, ega need meid vangi võtta. Kuna sõnasõda läbi seda me arvasime kindlasti, et nüüd ütleme noh kui meil oleks ka peale sõja lõppu jäänud vangi, ütleme, kas ka väljaspool Tšehhoslovakkialt venelaste kätte, nad oleks meid kindlasti toimetanud sinna, kus nad kõiki toimetasid. Aga ma ei uskunud, et need prantslased ja ja need meid Mangi võtavad veel vähem, et nad meid välja annavad. Ei no siis tõesti laagris seal jah, jaa, muidugi traataia taga ikka. Ja tugevdavad vangitorni, need valver, tornid ja kõik nagu ikka veab. Aga seal meid palju ei hoitud. Kuna nad kartsid ikkesse laagri vist ei pea õieti tugevalt väljamurdmist või ma ei tea, millest. Siis nad viisid edasi meid Strasbourgi lähedal endises magi not marginaali ja endistesse maa-alustesse kasarmusse, sinna pandi meid siis ongi? Seal oli, tähendab, selleks ajaks oli see platvorm sealt ülevalt, mis oli seal ütleme, käik, see oli pealt ära võetud sõda läbi, aga siis külgede peale olid suured kambrid ja siis seal me olime sees, aga siis see nii-öelda peakäik, see oli juba noh, see pommitamise oht ohuks mõeldud plaadid olid juba ära korjata. Olite te maa peal või maal maalike vaal ikka elan ja et no kui palju seda maad peale oli, vähemalt oli tehtud ikkagi noh, pommikindlaks. Aga siis pea käib, mis oli kindlasti ka omal ajal varjatud, see oli siis lahti ja siis no säält enam kubu käinud ei olnud kuhugi. Seal päeval lasti meid seal käikusid ringi hulkuda, aga siis ööseks peksti kõik ruumidesse. Ja küllaltki suured kasarmud olid seal. See oli juba vahetus läheduses transpordile. No ja siis ühel päeval järskude käsutati kõik need sena suure laagri vahekäiku, kes olid pärit nii-öelda nõukogudemaalt. Ja järsku vaatame vanad sõbrad ees, noh nii-öelda jutumärkides NKVD ohvitserid, tead, need siis räägivad, et me tuleme siia teile nagu vennad. Üks natuke tõlkis isegi teistkümnest muidugi venekeelseks. Ja et vot meie tulime teid nüüd siit ära viima. Kõik, kes tahavad, saavad ära minna vabatahtlikult. Kodumaa on teile andestanud, mingit tagakiusamist kartma Ta ei ole, kõik saavad otse kodu. Niisugune jutt oli neil nuia ja kuna sellest prantslasest andsid meile väga vähe süüa 200 grammi maisileiba päevas ja mingisugune lahja Ameerika konservisupp oli, see oli hommikul ja see oli õhtul ja no diad, noorte meeste kõht ei voi kurat, sellest Saksa sõjaseal isegi noorte portsena, mis aitas ära hoida seda suurt nälga noortel noaga, seal oli ta päris. No ja jääks koduigatsus ja ütleme naiivsus ja need tegid oma töö ja ja andsidki paljude oma panid nimed kirja. Siis hakkaski nii-öelda sõit sealt. Siis need ohvitserid viisid meid metsi, linna seal oli suur kogumislaager, kui sai ešelon näiteks täis, siis hakkas sealt juba siia ida poole sõit. Ja toit oli seal, no juba viis korda paremini prantsuse vangilaagris, tähendab seeritiivsega sisse läks igaüks asi siia. Ja. Shanghai tähendab eželoni täis rahvast kokku, siis hakkaski ära sõitja ja väga rõõmsad olid kõik ja seal olid kõik rongis segamini. No muidugi naistel ja ütleme, lastel olid eraldi vagunid ja meestele muidugi eravaga vagunid, aga seal meeste vagunis olid kõik segamini, tähendab need, kes olid puna armees olnud sõjavangid, tsiviilisikud, kes sakslane oli tööle läinud, viinud omale mehes meistrimeeskodanikud, eks ole. Ja isegi mõni võib-olla naiivne plas sulane juhtiska sõnade hulka ja no ja kõik olid nii rõõmsad Ameerika konservidega toideti. Ja pill oli ka ja siis kui kuskil saksa Lääne-Saksamaal näiteks, kui kuskil jaamas pikem peatus oli, siis läks kohe Kamaarozgadantsiseks lahti, tähendab, ja siis kohalikele elanikele meeldis väga vaadata niisugust vene rahvatantsu nad ennast üldse näidata. Ja see oli neile nii-öelda suureks elamuseks nende tantsijate kliendile ka, noh, kus kurivaim varsti saame kodu ja no nemad ja võiks arvata, et nii hästi, nüüd toidetakse seal rongis ja kõik niisugune väga tore, et nüüd siis kunagi ka midagi hullemaks läheb. Tähendab, see sõit oli väga kena selles Lääne-Saksamaa osas sõitsime. Jõudsime Eisenachi, see oli nii-öelda piirilinn, kuhu tähendab suundusid raudtee sõrmelinn ja sõlm oli seal ja seal olis suured plakatid üleval, tere tulemast kodumaale. Muusika mängis, igal pool toodi meile vagunitesse Punase Risti neid abi Patkemani Punase Risti toidupakk, eks ole, need olid peaaegu maiuspakid. Ja noh, sa taevas kõnet, mõtlesin, et tulime sealt viletsast läänest, et nüüd oleme jälle uuesti paradiisis, aga mis edasi sai sille kõik mõelda, aga noaga alguses jah, kõik paistis nii väga noh. Saigi mõeldud. Ta ongi vist teinekord juba Venemaal kõik nii, väga tore oli. Võitu eesti poissi koos oli teid, meid oli umbes 25 ja umbes. Üle 100 oli lätlasi ja leedulasi oli vähem leedukaid ülesse Saksa sõjaväes, aga kas mõni mees otsustas jääda Prantsusmaale mõni eestlane ahhaa siis oli veel niisugune lugu, et vanemad mehed vot oleks pidanud alati vanemate sõna kuulama ka seal vanemate meeste sõna. Aga noh, eks koduigatsus oli ka seal süüdi. Nälgia nemad, poisid, te lähete nüüd küll siit meilt ära, aga kodumaale ei jõua, vaid jõuate Siberi, et need kuradi kommunistid, et need pole kunagi õigust rääkinud, ega nad nüüdki räägi, see oli nende meeste sõnad, ausõna. Sõidu lõpp oli Pristli Dovskis. Seal löödi meid uuesti jälle laagri, seal hakkas siis põhjalik ülekuulamine. Ja siis üks hommikul hõigati nimed välja ja läksime seal laagriplatsile sõdurid ja autu ja rongi peale ja rongis oli juba siis kõva valve ja loomavagunid ja ainult natuke põhku ja vagunis ja. Ja punkri ahi keskel väike pulk, rai paar labidatäit oli siis seal kivisütt ka. Ja väike vennike ka tähendab midagi üleliigset ja siis oli kõigil selge, et Prantsusmaale maha jäänud meestel oli õigus. Erinevalt eelkõnelejast jõudis järgmine jutustaja läände ja vaba mehena üle Atlandi. Võib-olla sellepärast, et ta oli vanemaid mehi võib-olla sellepärast, et ta oli olnud rebase kutsikana. Vana rebaseautojuht. Oli maikuu 1945. Oldi eksnemast Tšehhimaa Saksamaa piirialadel oma nime Reedata kuulajale jutu käigus ise. Me olime läbimärjad ja päikese käes kuivatamine ja äkki kuuleme, et naiste hääled on siin metsas. Juba nendega jäivadike lähe, Malle, Malle ja viimaks, kui saime juurde sinna Teil tuleb otsekui need ära hävitada. Hoiumi aitasime nendele puukoormad seal peal, et teha ja nemad koolis on nõus vaated, nemad lähevad külasse, viivad puukoormad äraga, et siis toovad ära riided meile ja meie olime siis nii kaua metsas vaja kallal saab. Aga ma ei osalenud ka neid naisi. Nelki läksin eemalejas. Äkki vaatan sealt eemalt, paar tundi tuli oodata. Mis seal veel lapsevankris, sõltlik, härra riided juba sees. Ja sealsamas oja kaldal panime erariided selga ja. Ja hakkasime astuma ja siis seal oli jälle üks väike majake, seal vikati rea rippusid. Ma ei mäletagi, mis mul mul oli vist vikat õlal ja teisel andsid reha. Ja proua hoidis mu käe alt kinni. Lükkasin siis lapsevanem tegelikult, kus tuli nõustuda. Vene parv oli seal, koolimaja oli seal mäe peal terve see kallas oli venelasi täis ja tulime ilusti mööda. Aga siis proua ütles, et aga siit läheb üks riike. Juba käit doi. Varustust julgeb rauas, et nojah, oli julge proua tõesti. Ja seal töötasin siis talus ja me olime seal. Kui Ida-Saksamaal saime siis no tahtsime kohe. Läksime leiba otsima kõigepealt. Ja talumis ütleb ja mul tööjõud on tarvis küll. Aga ma ei saa. Ta ilma bürgermeister põrgele meestel on vallavanem ja siis mina läksin siis mina, Tõnkasin so saksa keelt ja mina läksin, siis läksime hommikul küsima selle bürgermeistri juures. Paul Mülleril on tööjõudu tarvis, et kas ma võiksin sinna tööle jääda ja tema vaatab mulle otsa ja ja nii nii selgelt, kuda ta seda ütles, et küsis minu käest, et mis maal on seal? Mõtlesin eestlannale. Teisi kohta. No ja siis töötasime seal midagi, kas kaheksa kuud, aga venelased olid sees, venelased olid sees ja muidugi kõla politsei ja kõik teadsid, et Wells vaenlast telliti mitu kuud seal ida poolel ida poolel ja Vene tsoonis Vene tsoonis ja sealt läksime siis uuesti Lääne-Saksamaale välja. Nii et seal jälle salaja üle piiri. Vene see liikumine sisenesite ojja, ühesseke. Mööda sealt aga see oli jaga meeles, Tal oli saksa tüdruk kaasas ja siis borši venelane borši veel saksa keelt, nii et kuulsime. Läks mööda, sel ajal jälle tulime. Nii palju nägime, maailma kõrge rohi oli igal pool, siis seal olid shour lai teerada, kus mööduse tunni või need piirivalve käis mitmekesi te läksite kahe case jajaa. Allemmennemmus Mölder, eks ole, saksa keeles, seal tuli lõdvellida ja tuleb registreerida. Ja. Ja läheb, tal oli juba teada, missugused need preilid olid indist, vallaprillid ja üks oli, kes tema ajal veel töötas seal trükimasina juures, läks otsekohe selle juurde ja mõtelge, kust ta lasi selle dokumenti teha. Paul Kelder. Sündis seal see kuupäev. Sündinud ost Ida-Preisimaal ja Ida-Preisimaa kreis Pirlo ja olnud 10 aastat Wanna Arbeiter Emil Kochi juures 10 aastat maateele ja põlluteele vea. Passi peale ja tulin uksest välja, oli mul paber käes, ei ole julgenud minna ja kuigi minna tuli salaja salaja äike. Euroopas olid vaikinud relvad, elati sõja ja rahu piiril. See oli aeg pakil ootamatusi. Täna sõdur, homme sõjavang, aga järgmisel päeval või sõjavangist saada vastaspoole sõdur. Õhtul ei teatud, mis toob hommik. Oskar Loorents. Sõitsime öö otsa, hommiku oli veel kaunis pime, järsku kuuleme, hirmus kisa, veel rongi seisma hakati käsutasid vene keeles saksa keeles ja et kõik välja. Meil oli siis juba eestlasi viis tükki ja üks mees oli väga hea vene keele oskaja, siis tema meile tõlkis ja et välja minema, et sakslased ühele poole baltlased teisele poole, valgevenelased sinnapoole ja naised üle raudtee poole pandi meid ritta ja öeldi, et nüüd olete vene sõjaväes. Vot see oli põunja, kurat, marssisime kaks päeva. Me oleks võinud ära joosta, seal meil oli antest kolm vahti, olime selle terve hulgale, oleks võinud ära joosta, aga kuhu sa lähed, et läheme kooslus ja läksimegi siis kaks päeva hiljem jõudsime siis sinna üks SS õppelaager oli, aga ma nime ei mäleta, mis aga väga suur. Ja õhtul jõudsime sinna, pandi täisauna juuksed nulli peale. Kes andis süüa, tervitasid, minge magama. Et homme Lätis õppustel. No hea küll, aga me olime nii väsinud, mõtlen kell oli 10 läbi, äkki järsku kuulsime kisabury vene vältleda, ütleb, et nagu kuninga kassid magavad, teised kõik õpivad juba viiega sillanaride peal. Siis ajas meid välja, me tahtsime süüa ka, ütles ei saa, söögiaeg on läbi. Seal oli reas või noh, rõngasse juba pandud nagu ikka jagu. Istuge sinna maha ja kuulake, mis te lõpetaks. Ja seal oli kergekuulipilduja oli ja vene kone väikene kuulipilduja ühe käest teise kätte, kone tagantjärele, kas oskate midagi teha? Nominaal kuulipildujamees ja ütlesime omavahel, ega me ei tohi ennast ära anda. Mis me teeme? Tuleb meie kättemaks, vaatasin üksiite, vaatasin sealt ja kõik vaatate, et mis juhtub. Aga siis ma mõtlesin, et seal niimoodi kätte, et ma teadsin, kus need nupud vajutada. Lõksutasin, raputasin, jalg kukkus alt ära. Natuke aega, Jüri. Kurat, Luktoriga Ella. Torud. Raputasime üks tõmmu seest otseselt Enn tagant polti, tõmbasin lahti tükkideks, lukuga lahti. Järsku tuleb viled lõunale. Isegi sa õpetasid, pange neid kokku ka. Ei oska. Ei oskanud, võeti ilusti kokku, pandi koti lattu tagasi, nii nagu tükkides. Nalja jumala pimedast peast pimedast peatud lahti, panen kokku ka. Seal me siis olime viis päeva. Arvutasin ikka, et mis me teeme siis viis tükkima, ühe nime, mäletan, see oli vähk. Ja see, kellega ma ära tulin, koosi oli Lembit Soots. Läksime, ma tea, kuuendal või seitsmendal päeval läksime lasketiirule. Ja seal oli siis võimalus, nii et lask Radoli, mõlemal pool oli võsa ja mets ja ja siis me hakkasime arutama, mis me teeme ja kõik kes tahab kaasa tulla teise sõidule. Kahekeisi panime sealt, et ütlesin talle ilusti, et lähme metsa minna. Ütlesime ning läksime metsa, liigutasin puid ka veel natuke aega liigutava Buy tahamegi juttu natuke, aga ikka juba läinud, läksime ja panime ajama sealt. Ja sealt saime siis tulema ja mõtle siis me peitsime ennast midagi. Kuulge, aga teil oli ju vene värv seljas juba? Ei veel ei olnud. Seda öeldi meile hommikul veel, et homme tulevad vormid, sellepärast oli see kiire minek, meil. Kartsime seda Vormsi elada, siis on hoopis raske ära tulla. No ja siis saime sealt tulema ja siis me peaksime ennast igal pool ja sakslased meid aitasid igal pool, kus me üldse läbi tulime. Nad teadsid, kus me olime, andsid meile süüa, aga ütlesid, ärge siia magama jääge. Minge ära. Kuigi te ei olnud sünnilt sakslasi, ei olnud loega, meil ei olnud puhas saksa keele Nad, teadsid kohiks, olen, mõnes kohas küsiti ka, mõtlesin baltlased ja nad teadsid seda kõike. Nii et sakslased meid aitasid, aganad, kartsid venelasi ja sakastik ütelda, et ärge seda teed, minge seal valved nurga peal, minge sealt tagant ringi, ikka õpetasid selle õige koha meile välja. Ja nii me tulime, kuni ma mäletan, selle koha nimi oli Vaitsvassar. Sinna jõudsime, seal oli sill. See jõgi ongi nii lai, noh, ta võis olla nagu siit majani paarkümmend mehed ja ja siis oli uus puusild peale tehtud just. Tolime kindlasti puruks lastud, aga täitsa oli kohe puhas puu alles lähedal tehtud Läänes silla juure. Seal palliv inimesed tahtsid üleminnanud, venelased symbol sülle, ameeriklased teiselt poolt silda. Ja me küsime seal ikka inimeste käest, kuidas süle saab. Siis ütlesid nii, et vahel tehakse sild lahti ja lastakse üle minna. Öeldi nii, et, aga minge komandatuur jahiks ate loa, läksime, komandatuur. Komandant ei olnud seal vene komandant. Et tuleb hiljem, võib-olla siis mõtlesin, et katsume oma õnne ka ükskord. Läksime elustasime silla otsa juures. Seal olid venelased, meil olid juuksed maha aetud ja ja saime kuskilt barretid, noh, oli meil peaselt ära, ennast ei anna. Me kartsime, et me oleme ta kaetavada, nimedi võeti ja kõike, lähme sinna silla juurde ja nii palju saime Harvardis, kuhu tahate minna, et me ta sinnapoole minna, noh, me tahame minna Belgiasse või sinna, kuskil, vaatab meile otsa korra ja mõtled, kus on ikka õnne inimesel, Ameeritan tulid sinna, tõmbas mütsi peast maha, val ja küsikuste tuletad sellest laagrist kontsentratsioon laagrist. Ja mõtlesime jah, lööte kulpi, kai, minge. Olime ameeriklaste poole üle. Käis ligi, nii, seal on siis laager, kus põgenikelaager baltlaste või olis eesti põgenikele söeant eestlastele see käisin Alldeestatele, kolm linnaosa tehti kohe puhtaks sakslastest, nad pidid kõik maha jätma. Nii et seal me elasime siis kolm aastat olid need rasked aastad. Ei, ma ei saa öelda, et rasket toitu oli vähe. Ega meil ei olnud kuskilt saada midagi, Saksamaa oli just tühi. Ja siis sellepärast me siis läksimegi, Ameerika. Ameeriklanna hakkas moodustama seda Eesti kompaniid sinna vanglajuur. Siis läksime ka, seal sai hea toidu mustad vormid Ameerika farmid, Ameerika vorm aga mustaks värvitud. Ja see oli Eesti kompanii, Eesti kompanii ja Eesti ohvitseride kõik eesti ohvitserid ja siis me olime, viidi meid koheselt vangilaagri juures, seal me olime, päeval olime vangilaagris. Ma mäletan Rudolf S-i, seda me valvasime. Siis me pidime teda välja tooma, jalutama vanglas sees tähendab koridoris siis üksinda ta alasti, üksinda väljas, ma pidime järel käima tal kogu aeg sisantidel luud kätte. Et pühiseda koridoriga koridor oli küllaltki lai, ta võttis tagumisest otsast Varts kinni, niimoodi nii pikalt, kui ulatas. Vaata mängis lolli korralt. Aga meile oli huvitav. Käisime järele, piss kaelas ja mehhiko valvasime, nägime neid ülemusi, aga üks ohvitser tundis ühe nendest meestest ära meel. Ja ta tahtis nagu midagi küsida ja see poiss viidi kohe ära sealt. Ameeriklased oleks teada saanud või midagi. Kes tundis ära saksa ohvitabki vangis oli seal, tundis ühe meie valvuri ära. Et nad on üheskoos olnud Saksa sõjaväes. Vaata, seal on niisugune asi, et üheskoos oled teeninud, aga nüüd järsku teise valvur. Ja seda me kõik kartsime, et kui mõni ohvitser salongis, aga seal olid avalduslike ohvitserid, kes olid millegis süüdi. Rinde ohvitserid, seal ei olnud üldse seal vanglas suur vangle suur kohtuhoone. Me olime öösel käitumisest kohtuhoones ringi. Ja need Ameerika ohvitserid. Me pidime nende Paberi suurima koguaeg kisaga läbi käis. Noh ja kui sa ei küsinud, hüppes sul peal on, me aru ei saanud midagi, sõimasid. Aga nii oli, et sa pidid paberit küsima passi, eks ole, siis nad pidid näitama sulle ja tänasid ja läksid jälle. Aga kui sa ei küsinud, siis üpris kurjalt peale pikalt koridorides ja me käisime seal saalis, noh, öösel me pidime neid kõiki kontrollima, selgus, kohtuprotsess oli ja need saalid ja me käisime kõik läbi öösel ikka. Meie valve all. Huvitav oleks siis, eestlased valiti valvuriks siin-seal ikka keegi ees, üks ohvitser, kes seda asja hakkas ajama kindlasti. Ja kui me seal kõik, huvitav, kui meid võeti vastu ja. Me tahtsime minna ja siis kutsus ükshaaval ette ohvitser sinna ta toob ette kahja, mis nimi, ütlesin nime ära sõjaväe kord olnud ei ole. Mis kuradi jutt, see noor, mis, kus hoolitses siis kärataksist ütlemata? Ja siis küsis, kus koaala Rebase pataljon, miks sa kohe ei öelnud kurk? Kaua te teenisite, kaua te kandsite Ameerika vormi? See oli 48. aastal? Lõpetasime ära, siis me hakkasime neid asju ajama 48. aastal, siis austraallane hakkas võtma neid kodutuid isikud hakkas omale sisse vedama, algul võeti Kanadasse ja Ameerikasse, aga seal oli väga suur valik. Kõiki vastu ei võetud. Aga siis, kui Austraalia võttis, seal hakati juba kõik NO just eriti üksikuid taheti Austraaliasse vallalisi vallanes, esimesest laevast jääme maha. Aga teise laevaga läksime siis oli Svalbadoli seal laeva nimi, soli, Norra laev. Siis sellega meid viidi Austraaliasse ja riigi rikk viis omal kulul. Meil ei maksnud midagi. Anti meile süüa laeva peal ja kui sinna jõudsime, pandi meid ühte laagrisse, algul see oli kogumislaager ja sealt siis pakuti sulle tööd. Mida sa teada siis anti meil tööriided, anti üks ülikond, paar saapaid ja tekid ja siis need tulid need pärast tagasi maksa, aga seal niivõrd odavad sajab ja materjale oli. Etv midagi said, et mille eest sa pead maksma, päris ilma ka ei saa, ta oli niivõrd odav. Sellega me saame, siis hakkame, siis tuli välja, et me Läksime siis suhkrupilliroogu lõikama. Pakuti, kes tahab, see oli just hooaeg algas ja siis tuli teha. 10 meest on töötavad ühes grupis. Läksime sinna, siis tuli hakata suhkrut, lõika seoliga must rasketel tükitöö. Mida rohkem tegid, seda rohkem saed, raskem kui heinategu eesti heinategu pole midagi, kurat seal ikka tuli Nil maa ligidalt lüüa. Need nupud ei jäänud üles kõrgele, sest suhkur kandis kolm saakisaaki oma järjeni, tähendab, esimese ära lõikas siis pead, ootame jälle paar aastat, kui jaga agunid konsulgebdijaid, vaat siiani raske madalalt lüüa. Nii et sa peaaegu maa ligidalt lööma. Juba see on juba raske ja siis panite hunnikusse, võtad selga, ei viita siis auto peale mööda lauda üles auto, päris kaunis, raske töö, kanda neid. Nii et see oli meie esimene suhkrupilliroog ära lõppes, siis läksime metsa töölepuid lõikama, noh, see oli juba rohkem minule kondi mööda maa. Eestis juba tundsin. Aga puud hoopis teised. Need, mis siin kasvavad, need alad, pilpad, seal on ikka nii, et ei saa läbi lõigata. Need puud olid ikka suured punkt. Siis pärast pakuti võltssaeveskitööd. Sest kaks aastat pidime, mis meile rikk tööd annab. Mis edasi sai metsatöö ja saeveskis ja kaks aastat tegin ära, see oli siis 51. aastal siis hakkasse Korea sõda ju peale. Korea sõda algas 50, detsembris? Jah, aga tähendab, sõda käis juba 51. ja kõvasti siis taheti sõjaväkke saada sõjamehi, kes tahavad, sõltume Austraalias oli sunduslik, ajateenistus, aga ajateenijaid nad ei tohtinud üle mere viia, siis sel ajal Sunsuslikult siis taheti vabatahtlike ja mis nad tegid siis muidu Austraalias, kus sa lähed sõjaväkke, siis pead olema kuus aastat. Lepinguga lepingu kuue aasta põlle. Siis tehti nii, et kutsuti üles, kes tahavad minna. Eri korea üksus, Spesson korjan, Foosnik kutsuti. Kaks aastat. Ma mõtlesin, et mis see kaks aastat ikka teeb, mina ka kohe. Ja läksin pealegi töö, selge, jah, jah. Ametil selgub.