Te kuulate vikerraadiot. Eestis on kuuldud ringhäälingusaateid pea kolmveerand sajandit päevast päeva pea vaheajata. Viimati vaikis Tallinna lainepikkus sõna pealt septembris 1944. Sellel sõjasügisel oli viimaseid saate tunde sisustamas tänase kuulaja meelest ootamatu meeskond koosseisus Voldemar Panso, Heino mandri ja jutustaja Eino pillikse, kuid kõigest järgemööda. No muidugi ärev aegulidaati. Ja meil oli nii, et saatekava tegid parajasti kaks artisti Voldemar Panso ja Heino mandri kes istusid siis kolmekesi alla sellesse mikrofoni ruumis. Te küsisite kehkolmasseli kude, konjakit, isse seal kolmekesi saval mikrofoni ruumis ja vestlesid omavahel ja tuleb sisse. Tormab sisse üks. Eestisse tulid aga parajarhipsus. Väga Aktiivne allohvitser on nende permis võt, meie tulime teid üle võtma. Vehkisid medalid üle, võtate ja võtame kõik selle värgile. Aga see, mida teete? Et küll me midagi teeme, aga vahepeal niisugune lugu hommikul hommikule oli tulnud sinna üks mees, ohvitseride reservist. Huvitatud sõrm oli sõjaministeeriumi maas. Server reservist, tema pöördub ohvitseride reservi nimel elanikkonna poole raadio teel. Ja kooliajal öeldi, et peksmine, muld hakkasid kribele. Ma ütlesin, et ma tahan kõigepealtnäha seda teksti. Theo vaidleb veel vastu, temaga on juba kokku lepitud, siis pole kellelgi kokku leppida, mina olin ainukene võimsin, kellega te kokku leppida võite palun tekst. Ja teate, mis tekst oli? See oli ta väga ilusti tehtud. Algas sellega, kuidas eestlased, liivlased, omal ajal sõdisid koos ja kuidas liivi rahvas hävines, kuna nendel kadus tahe võidelda. Aga eestlased võitlesid, jäid püsima. Lekka praekogus idarindel, lõunarindel Eesti üks teevad tõhusat tööd. Ka nyyd tuleb jätkata seda võitlusvaimu. Ja lisaks jutule nii et neid mitte mingit koostööd punaste okupantidega Peicenic ahistada, nii palju kui saate, kellel relvad, kasutage relvi. Kasutage tulirelvi, kasutage külmi relvi, kui teil midagi oli, võtke kasvõi kivi. Aga peaasi, ärge alistuge. Ma kujutasin ette, mis Tallinna soovis juhtunud ja vaatasin, et ma ei saa sellist vastutust enda peale võtta. Pütiansele meele, nii et mul on väga kahju, aga see saade jääb täna ette kandma, tar Taal protesteerisid, muud on kooskõlastatud, mõtlesin näite, kus see kooskõlastus on kuidagi kooskõlastatult, paberi peal ei olnud ja kuuleksin nokkima, ei oleks, laskmata mikrofoni ette. Ja mees muidugi purjes läks. Mulle näib, et te olete selle üle hiljem korduvalt elus mõelnud. Jah, olen küll. Ja mul on väga raske moment olnud. Ja on tõesti hetki, kus mõtlesin, kas kõigel sellel, mis möödunud on hooli, üldse mõtet ei olnud. Aga igatahes see fakt, et ma selle saate siiski ära keelasin. Seda ma kirjutan enda positiivsuse kontosse. Ja ma arvan oma korpia. Siis ma võin seega rahulikult ette kanda, ega tegelikult, kui on sõda, on ohvrid aga ohvri pepule mõte. No muidugi ma ütlesin, et sellist asja ette ei kanta. Olgjaagadcastuma küll läksid nemad ära ja varsti pärast seda tuli sisse sõdurit seltskond meid üle võtma. Ja minul oli hirm, et kurat teab, et järsku on seal ka mõni niisugune lend hulgas. Ta teate, kui istutakse püssirohutünni otsas. Järsku kutsutakse üles? Tulge, hakake vastu, kõigi võimalustega. Tuulepäid oleks leidnud kindlasti. Ja mis ohvritzer oleks tulnud, kes selle eest oleks vastutanud. Sõmer, patsient majannadil? Feimi võtame vaja nii sunniviisil ja teate, milles asi väga teravaks. Ja päästeingliks tuli Voldemar Panso. Tuljalt keldris parajasti välja nägi, et me vaidleme seal kõvasti ja muidugi ägedalt. Muidugi seal allohvitser oli, hilistema oli relv, minul küll ka puur oli eaka pist, olete tundnud pillukistoli autos. Ja ei tea, milleks Ben. Ja tuleb Panso välja. Vaatab. Jagab kohe, milles olukord olla. Läheb, selle alla Rutsi rüütu, kurat. Kas pildikesed ei tunne? See põrkub tagasi minuni kõiki, tähendab, mul oli, kus alases õiendalt ja rõhutas selle mehe maha. Ja mehed läksid ära. Aga nüüd on niisugune asi, et Panso mandri tekitses Mointermeediumin, Kondjaks, joodsa, ja mis nüüd teha, te ütlesite Panso ja mandri mandri ja nad olid ka kaks nõmmemeest ja kaks sõpra. Läksid ära. Mis nüüd teha, aga ei tohi jätta raadio jääma tühjaks. Kui on niisugune põnev olukord. Ja minu abikaasa oli seal ja abikaasa võttis kätte võttes luuletust ja hakkas sealt luuletusi lugema mikrofoni ees. Ja siis tuli Panso ka tagasi. Siis banzuga kahekesi lugeja kordamööda mängisid jälle vahepeal natud mõne heliplaadi lugusid jälle. Niimoodi käis asitajate, kuni ütleme kella neljast kuni pea kella üheksani. Vahepeal aga oli, meil oli ringhäälingus CSS valvega sees see nõudis, et me kohe ruumid vabastaksime, temal üle, annaksime selle hävituskompanii. Nõme ja muidugi nii kaua, kuni saad ja töötas, ei andnud. Pütsinud ei, niikaua kuni saatja töötab, temal on käsk. Temal on käsk üle võtta ja meelats, aga minul on käsk. Vaata. Aga, kuna mina olen ohvitser, tema ei olnud, siis ta pidi alistama. Distsipliin oli SS-vägede siiski kõva veel. Ja nüüd oligi nii, et need mehed istusid seal kõrval, ma valveruumis. Ja meie improviseerida saadet kuni siis ühel ilusal kellaajal. See oli midagi üheksa paiku. Saatja vaikis. Tähendab, Kopli saatja oli õhku lastud. Siis me ütlesime SS valvemeeskonnale, et vabandage, aga meie lõpetame ära. Tehke teie, mis tahate. Võtsime abikaasa, käis oma pillid kotti, nagu öeldakse. Tulime ära ja sellega Landesse Reival lõpetas siis oma kuulsusrikka tegevuse. Ja sain mina olla siis sealjuures ja vaadata seda asja muidugi vahepeal. Huvitav veel, see oli ringhäälingul, teri silus, raamatukkumiseli ära päästetud. Siis ringhäälingutöötajad. Paljud käisid seal küsimused nurgas, võiks mõne raamatu võtta. Ega sellest midagi järgi ei jää ja sealt viidi väga palju raamatuid ära viidi väga palju heliplaat ära. Me ei teinud sellest väljagi, mingeid arvepidamist ei olnud. Ja nii siis 21. septembril. Olisi minu ringhäälingukarjäär sedapuhku läbi. Nii saabus vaikus Tallinna lainepikkusel septembris 1944. Samal kuul läkitas eestikeelset saadet eetrisse Võru Lõuna-Eestist, kuid seal olid teised tegijad. Juttudki olid teised. Nemad olid punaarmeega tagasitulijad. Doosigiste ühtedele lahkumise, teistele pärast kolmeaastast lahusolekut. Kokkusaamise üht sellist kohtumist kirjeldab Johannes Varese endine sekretär Aldo Roomere, kes oli jäänud puna võimurit põgenedes 1941 Eestisse. Uuesti, ma nägin teda siis varsti peale Tallinnasse tagasipöördumist. 1940 44. Ma arvan, et vist lehest sai loetud seda jah. No ja siis ma läksin talle külla ka korraks. Mõnevõrra, ta oli muutunud nende aastatega oli nagu natuke kõhnemaks jäänud ja tundus kuidagi tublisti vanem olevat. Ja ka see ilme oli kah kuidagi niisugune nagu karmim ja. Te ei olnud seda ju kolm aastat, ei olnud kolm aastat näinud, kus see kohtumine aset leidis. See oli seal Olevi mäel. Number 14 vist on, selle on vaja. Kas ülemnõukogu presiidium oli? Alguses kolisid jah sinna nähtavasti ei olnud need ruumidest vabad, nii et nad olid seal oleni mäel. Kuidas ta teid vastu võttis, võttis väga kenasti vastu ja? Küsis muuseas ka, et, et kas minul mingisugune töökoht on olemas. Ja ma ei tea, kui mul seda poleks olnud, kas ta oleks siis võib-olla teinud ettepaneku, et ma jälle sinna tööle tulen, aga kuna mul oli olemas, siis sellest rohkem enam juttu nagu ei tulnud, kus te olite siis? Ma olin siis nii imelik, kui see ka ei tundu. Harku Järve sovhoosi direktori ajutine kohusetäitja, kuigi ma maamees pole kunagi olnud ja aga jah, juhtus nii kummaliselt. See oli lühem vestlustel värasega jah, see võis olla võib-olla üks, kümmekond minutit või veerand tundi või nii. Aga ma mõtlen jah, et temani nägu tundus jah, kuidagi nii natuke võõrana ja pilk oli ka nagu niisugune teravam ja ei olnud mitte mitte päris endine vares ja nagu ta mul meeles oli. Telling tuli koos varesega taga, temal oli koos temaga jah. Seda ma nägin ka siis kasvavas Oleri mäel, jah, ka sammas, aga omaette kabinetis muidugi. Külastasin teda ka, jah. Tema võttis mind natuke teistmoodi vastu. Noh, võib-olla sellepärast et tema oli siis 40. aastal mind kõige rohkem keelitanud, et mina tulgu ka kaasa sinna tagalasse 41. aastal, 41. aastal ja Aga kuna ma seda ei teinud, noh siis selles seda muidugi ilmselt hästi ei suhtunud. Kui ma sisenesin ruumi, siis tema küsis, et vihjeid saksa keel, saksa keel ja kuidas läheb jah? Või kuidas käsi käib, nojah, võlga võtta. No ja mina siis otsustasin vastata samas vaimus ja ütlesin, et Jants, juut, noh, päris hästi. Vaatas mulle korraks otsa ja küsis, et miks sakslased tõid, maa ei lasknud. Näiteks Lauristini sekretär lasti maha. Sellega meie jutt õieti lõppeski. Eesti sügis 1944. See aeg kumab vastu ridadest, millega vana sõduri Allan Ventsel alustab oma raamatut pikk-pikk, kodutee. Kulunud saabaste irvitust taludes hõõrdunud jalgade piinavais, valudes kuivanud kurkude lõpmatus, janudes tulutult tühjades teeäärseist taludes. Tunamullused kartuleid paludes sammuvad mehed tukkudes. Tammuvad tammuvad kukkudes sammuvad ränka sammu. Neid oodatakse ammu. Sellest võis saada tõega pikk-pikk kodutee ka siis, kui minna oli vaid Tallinna Alt Võrumaa ja Petserimaa piirile. Kapten taliga öeldud ja ja ütelda, et käilatule organiseerib vastu pannud, sõidame Keila ja sõdim jälkidet rongiga Keila tagasisidet. Et punaarmee üksused tuleva Keila alanud, et läänetendasin saigi käila, seal oli juba mehi, kadetti me ikka läksime, sinna sai hulga mehitajat. Aga hinna Dadal ja nii kui sinna saime ja seal üts rongi, no tal raki tööline töödes jaga tahes ta rongiga. Tegelikult, et rongikoostaja, mis ta oli, ja too üteldi tulmine mana kapten talile. Nendest nailonvedurit, haka, Ulawakun ja kaitseväe kooliteel ja seal on kaitsevagunid, on kõik toiduaineid, täisstendid, korstna, toda diisel, lotoolitadamiidi, kapten, taliandja käsudet, haagitakast ja tuhakesest nukats vagunit hakkas Keila vee ja veetorn ära jobomineeriti osa raudteed ja ma ei tea, kas jama hoolakaaliar Mederituva ja kapten Tali. Läksime siis sinna pilsi, minu sakslase ümbrid. Tallilatsiirdumist säästja saksa keelt ja näidake oma juhtme natsi joot mere ja seal lõigati siis juhtme, me läksime läbi ja lasen maha. Ta andis osa neid muudkui mahlaski, sakslast. Kumalaski, osa läpa tõdes, et viime siin sama otsuse, täidisega. Aga kapten tali oli jällegi seal väga tasakaalukas mees ja tootjale ta ei hakka müoomi käsi määrima nendega. Las nad lähevad duma veduri oma vaguniga, mis loll tuuma Wakunud. Las nad lähevad minema ja too andis käsu marsruut, vagunid nendega ja nad Venemaa. Ja muidugi oli juhtme kõik läbi lõigatud, midagi seal läinud ketassaaja. Juba sealt tangid tuleva saast, palju maad, Paetagitajate, võib-olla paar kilomeetrit Birutimis jalakotikest, mõtsa kõigel oma kraamiga, mis, mis seal topib koti ja panime siis Mõtta pidet. No aga te pidite ju vastu hakkama, Tali ütles, et ta oli, ütlen, et ei, ei ole mõtet midagi jälle teemet nendes, meil ei ole mõtet siin nata lahingut pidanud manistki, relv ei ole käändes ja, ja kapten tali ennast, olukorra hääletajat ja ütlen, et et äge ja ütlesin, mis ta vastu palun siin mõttetu teat ja nakkega ütlesi Sumalu Poolas. Et siin midagi välja ei tule, mis mehinnast Ma lasen tappude. Ja nakkasimegi pakku teatmik, kolmakeskidet, kütja kandi mees, siis teata, pühe kaasas. Yks relva kaasas oli mul saksa tsehhi karabiin. Ja pagasi tee oli suurt tee lage tee väga hea, tee kohe pulbeedee, läts. Dadami, teie magasime. Nii kaua, kui tankid tulid. Hakkasime järgi saama juba, kuhu juba lindi kollingumukul läkin kuulda. Esimene laske tähendas kahurist toidet, tanki, kahurist, laske kauge jätte tähendab hajuti karraga tõmmas tola taat lõhet, mürsk lahkest, vaid läts meest ülevalt 50 meetrit. Tema mediskim kõikjale tööndest lahestatis ja pikale tädi kuldajal, kui tulevad. Tähendab, ja. Karksime üles ja võrdsar akosta kosta, toda diisivad Gustatud tola, nii äkki tagasi toomast Alaski kaugele ette tahabki, laske muidugi ta tühjad, nad arvasid sinnapoole vastu, me paks. Ja ta laske kaugel ette, diad ja pärast oma säki Tulad aadri joka kandmedi ette juba tulen mürsu kärmi mõtsa, riskinud seal Akotiklik Meletit ja panime siis mõtsa bitte pakkuda end šokolaadi ja kõik. Varaga, köib Köik riskimiseni mõtsa maati, et need, kes mõnusaid usaid noosi hindele. Suur matsakas seal Põhja-Eestis on suurem mõte oli tollal jättimi sambla särada või saledad südameks. Lõuna poole paeti. Kado pool ei kippunud. Vaata jällegi nii mõtsa olivad. Siis ükskord hädapolsaimetajaidlase ütte küla keerd, vällja, Hüdsik Taloldjat, aga seal oli ka seal olid kõik kartulit võtma, et pereorgi kartulit võtma. Peremees, kes talve annab meesterahvas, suure haben, olivad etaloni, suur pike vuntsid, tulid sind kotta. No siis seal saime siis Raivar vahetada ja relva jätti, kallim tolle vanamehele tähendas, sai kolm karabiini diakallitel 60 Varditajad talle vanamehele toosis otsa meile kõik oma vanad räimed, kost, säilitad, jälgede tera rõivas jälge, no siis oli juba nagu ja kui julgematjad kodu poole tulema. Juba külla ja siis vana juhatja niiviisi saime juhatada. Aga kuidas teil veel süüa saite? Läksime sisse ja kühvlemite. Ja anti anti küll kellelegi. Igal pool toodi söökla peal. Rahvas oli väga sõbralik ja heatahtlik, väega tuli aasta teat. Ja siit edasi nagu ausad mehed kunagi. Tiivale Slämi hinnet, öeldes, kui yksoisemi teest kõrvale. Ja kui Tartu, et öeldes Tartu tolli vaata üle jõetulek ja siis sealt tuldi nii seal väikene seik, jäivikus jäime, lahkud toast pundis, terve mina jätsin ta kats tükki ja ka eraldi ja Anu saime koduaaria mena, tuli. Jäi ju eraldi ja üle Emajõesaajad. Tänu Kersna eest oli aetu aina tuli reisivate pooriga tulema. Aga korroti muttimise silla peal kinni jäänud madin. Kott poolt tulli, miks nad põhjaid missiltasy Soldnetine Tartut siin Toldelt silla pääl võtiva kuradi vendasid kinni, töötas seal olnud kõva kontroll väegade tdi. Ja ta elab läbi tädid ja kõik võeti kinni. Ainult koli juba vana enemise ja Ladze ja, aga mis ta jõulise mäe oli, võeti kõik kinni. Ja. Sinnapaika üldse tühi maja on sinna panti, kinnitöödes oli seal palju juba koos valdad hulga mehi, oi. Ja. Ja niikaua kui hädagunitet toda kud viidi, siis paika kurat Tartu paika keldri liid. Tunne oligi vist suurkaupluse keldri, tead, mis tal on, et ma ei tea, kui täpselt, viidi sinna keldreid jätsime. Ega nii võeti need, kui saite 500 meest, kui Tartus hakkasin Petseri poole jala astmat siis oli juba 500 meest, vangid valmis vangi valmistret ja Tartus Petseris andis astuda ja ööd olime. Ma ei teagi kust kuradi kotist ja kummitolli mingi tühi laut, kadett oli vä? Är Paet on painova kõik Eestis, olime seal nüüd seal laotahtjat ja. Aga sõnnikut, lärmeetodid, sõnnikut, see soolati, et tühi loomalaut oldi seal, olime siis ööd. Ja tekitasin. Aga rohkem distööde soolati kujute paiga hollimis. Päeva tagust vast saime Thatcherile Diet. Süüa kanti vahepeal. Kuigi Vardiksantide leiba. Eval ütelda, olen meelitatud, tükikene, kui seal on palju toon. Petseris oli suurem sõjavangilaager, tool ja tool juba, ma ei tea, kas tall sakslasel Tättide oli üks hurraa seal. Okastraati ja ükskõik nagu laagri Hollywoodi, et. Ja tooliks vast sakslased, et ma ei tea, kõnely vaktset vast sakslaste deti olnud seal vist enne sõda kandika olnu enne et õhtul Suur-Laagri. Ja Eesti mehi täis ja ainult kõik eesti mehe ja seal on muid kedagi, seal. Siis oli tulevik tume ees. Nojah. Ma ei tea, palju haigumeetmetšeri hallimit käändes. Kuna haigumi Petserit sõitma läksin, kas esimene novembri 44 teatra? Läksime, siis läksime sõitma, Venemaa pool ei ole täpselt meeli katsi medalid, mis saidi võidžibriskine, viidi ecu esimese jutiga. Kuulge, aga kastid ülega kuulati Petseris kollaldide. Aga onu, kes seal mida üteldi, et hoitšerketid nagunii petet nendes Janovitšibriski viidi, seal kuulati ka mitu akordionit perest visati käega, jutt ei saa uskuda jäätis ja tippette, et nagunii kõikteadusi ja dioltrinud alal ja kõik ja ja perede Snatagi. Keda tunnistajad ka võtta, Kosoullita endas. Ja Piret Veski veel keegi kuulanud, nägite, kuidas see Venemaal sõit läks, oi tuli, toit tuli loomus, CERNi suurev pold, jätu joogijanu, tähendab, ma ei tea. Memme käivat supimist Lätigi hernesupp valmis Supoll maisi või midagi, nii palju soolata. Nii palju tahtsid, lubati, et vot juba Anti, liivane väed, Cap pandituudisaldu vaguni pääl suure vaguni pealt mehi täis. Kõik sealsed topsiga Habi vahivad, sõltu pool vett, arkis Saidu saiakesest saatus ja kõik, mis raual tuli, jäädki kraabiti järetajat ja lokuti ääred kõik olisi hoidjalaski nööri valla läbi akna. Et Lõmmazaiaid jooksis puhast lummas, oh jummal toitu sõit oli hirmust tu joogijanu on kõige suurem. Ööd-päevad läbi vagunis ja kõik nagu katse nädalit Oljal saiti, nagu Novitšibriski sain. Ja no ega ta siis ei teadnud, kuhu teid viiakse Kukostmitiivsemite tõesti midagi. Ja siis ükskord rong jäi seisma ja ja laadiki maaja. Ma ei teagi, palju maatolm minna, aga nii vääga palju maades laatiat, joolimi, laagri varrelasti, vallalaja oli tühi laagreeste ja maas ehk punkrit käendisklik maa sees, sest et maasisse kett maa pääle soolati kõik maa, see töötas. Seal olid teatsu laskemoonavabrikud taide vahel käändes. Me jäime kaste laskemoonakasti ja siis kolme meetri lai kaeldasel Polaida ja deti ökomürske ja seal tead. Mürsuvabrik tööndes laskemoonavabrik ja seltsis valmi kastid tõugati, ta võeti Aia kõrre vallalayattoogatki kastid tööndes. Väiku nahtivuseni. Kitsarööpmeline raudtee toob Dadabiti kastist siin ja sealpool ei ole varre kinni teetia. Mitu jalakeris. Ikka üks ja see sama töö kogu aeg või jah, Novosibirski hull ja Nigani olime Lovičibrisklikuid 100 Arlapidajat siis sest oli vallažovlase selleta laagrit vaja, siis lasti meid vaba Vabavangid töödest on valve all küll oli, mitte nii otseselt valve all, aga kontrolliti teades ja siis siis viidi tsirka söekaevandust viidi pagasi all Serkastartedes, taati kodabaete kuradi potivad kinni säilitustaiga jaamol, sõlmpunkt suur sõlmpunkt seal siberis quote haud, nendes seal jälki kuradi sõjaväe kontroll oli nii palju kõvade dokumentides olevat kinnidega tagasi, oli vaatasin juba saigi küll sõjatribunali kolm kullad neist paguni pääl kõikidel sõjatribunal ja mis seal magasid härja kütoojad väed ühte ja välja ja kutsuti tagasi ja seitse aastat ja kolm aastat asumisele ja valmidzinaga minema. Niisugune oli siis Lõuna-Eesti mehe Leopold Ivandi pikk-pikk, kodutee mis jutustajal jäi sügisel 1944 lõpuni käimata kuigi tulla oli vaid Keila juurest Võrumaa Petserimaa piirile. Temataolisi teelisi oli tollal tuhandeid. Järgmine rääkija Ainar Vallistu hüppas maha Saksamaale sõitjate Saksamaale viidavate rongist. 44. aastal see oli siis viimane evakueerime, tähendab rong, Kohtla-Järvel viis Kohtla-Järve varandused kõik minema ja me olime siis lennuväe abiteenistuse pataljoniga. Sad aabits ja tulime Rakveresse Rakverest, tulime siis läbi metsarohelusse. Ja niimoodi siis tulime, tulime koju, tulime koju, leidsime, et kodu on tühi. Kodus taipasin kohe, et nad on kõik metsas metsatalud see noh, nii ta oli seal ja kell tiksus põõsas, mõtlesin soov, et see on maha jäetud ja, ja siis leidsin koduselt üles, peale selle tuli mõni päev hiljem tuli vanem vend kaak koju. Ta oli Tallinnas mobiliseeritud ja Venemaale viidud ja sealt oli siis hakanud teatav grupp Eestisse tulema. Niikaua kui ta kinni võeti mõisteti talle surmaotsus. Stahlil andis armu ja ütles, et võitlete, niikaua kui ise surete, dieet jäätsama. Nii et kahe tule vahel ees sakslased ja, ja siis politrukid ja need selja taga ja nad tulivad siis. Ja no aga tal õnnestus siis säält sealt ära tulla. Tallinnast järgi ja siis ta tuligi koju, ehitas endale sinna kodu lähedal, kohe punkt oli metsa, et see on noh, see oli selline punkar onu, maeti punkrisse, aeg veel midagi. Ja noh, ehitas selle sinna ja siis mõnda nii tantsouses elas nii kaua, aga siis hakati mind mind pinnime. Vaat et kus vend on, hakati puppi kaalutajate teha ja ma pakun, naersin ka mets. Ja nii me siis elasime seal metsas. Niikaua kui vend kukkus, siis haledalt läks seal oli üks pall, oli Ilus laupäeva õhtu oli ja ta läks ka sinna ja külapidu. Laste seal üks pillimees lasti maha ja ja teine päev. Teine Pavlov sai teada, et, et keegi olnud Sontaabatto tahtnud tavatest ja läks seda vaatama ka metsa Arnold talu ja hakkab, see oli, tähendab Penelletsatuleid verejälgedega, niiet trehvasime mu vennale peale jäänud seal siis sellega lõppes, teda viidi, viidi roelasse ja toelast edasi Rakvere vangla. Ja noh, siis siis olin mina sinna metsa. Ja, ja muidugi seal oli kohapealseid mehi ka ikka midagi, meil tuli see aeg veel midagi 16 või 17 meest oli, noh, sest seda testijat veel ei olnud. Aga mina kukkusin siis kõige kõige kehvemat läbi. Kodu, teadsin, et isa on kusagil naabrimehelt põllul ja, ja et värskelt leib on 1000 leiba ja ja, ja siis lapsed on, need ei teadnud, et ma olen metsas passisin bassenni, võib-olla paar tundi ja vaatasin, õhk on puu alt, teadsin, et nad käivad meie maja passimas ja läksin tuppa vana vana maja, nagu see on seal Rehe rehealune maja, nagu on tüüpiline vana talumaja ja, ja sain selle leivakese sinna kotti pandud ja, ja siis võtsin veel see aeg tegin, siis tubakab Isabeli tubakat kuivatatud võtsin mõned lehed. Hakkasin välja minema, niikui sain esikuse, kuulsin venelased teine põlevust. No seal enam midagi mõelda ei olnud, ühe hüppega olin köögis köögis, teise hüppega olin rehetähendab see rehe all. Nagu on see rehealune eksolekut, kuivatatakse vilja. Ja järgmine hüpe oli siis juba, saad edasi. Tähendab, kus on see, kuidas vilja sisse veetakse, tuulatakse ja see osa sinna sisse. Ja, ja siis ma mõtlesin küll, et ma ei ole veel 20 hakat aga elusalt neid tappa ei lased. Et hakkan vastu Nemad metsa poole, minul, lükkasin siis esimesed päravat kohe lahti, suured paravataks ole. Mul oli Vene poolautomaatse 10 tasuline ja jama. Teadsin, et et see mind ei peta. Ja muidugi kuus kassetti oli, neid tähendab 10 see kaasas ja siis oli. Püstol oli ka olemas, mõtlesin, et sead mõelda ei olnudki midagi ei tegutseda. Jana avastasin tule ja nüüd ma olen vaatanud seda esimest kuuli, mis mulle tähendab. Salli aita aida seina risti läinud, nii et ei läinud sinnapoolegi, kust nemad olid? Seal oli nagu tõkketuli, tead. Ja siis lasin seal mõned paugud, sest nemad hakkasid kõnedega. Seda maja puistab, mul on lihtsalt, tähendab valk seinale ikka teed klõbistad pandud, tahad. Ja, ja siis vaatasin, et nad tulevad teine poolt, sest see on küll läbi, käib taga varavad, lükkasin tagavara, kõik selliseid kahe värava puhast, nii kui siit paar lasku sealt siis sest nad lõpuks tõmbasid lõpuks metsa. Ega ma enne näinud ka, mis seal õieti toimus, jäid, tõmbasid kaugemale metsa võtta, seal midagi juhtunud. Eks seal juhtus ka midagi, aga siis ma nägin neljap põllu peale, oli, isal oli jäänud see värav, see oli lahti jäänud. Irvakile ei olnud muidugi rõngas peale ja nägin, et ühe hüppega olin seal nii palju, olin juba sõjaväeõppust sajandat ühe hüppega olin odra kõhuli ja enne kui nemad oma jõudusid kogusid ja siis siis mina olin juba kõhuli maas ja hüpetega olin poolekilomeetrise raadiusega metsas, vot siis, kui ma olin uuesti metsas sees, hakkasid tuul tule radu peal, aga aga nende nende read olid segi nišis pääsil. Ja noh, peale selle mul ei olnud enam mingisugust elu oodata, tead.