Eesti sõduritund. Sõduritunni tunnusmeloodia kõlav jõulukuul oodatust nädala varem. Kuna kuu viimasel laupäeval lahendab Õnnevakk kuulaja pühadesoove ja soovilaule kuuleme meiegi täna tavalisest rohkem vanu sõduri ja sõjaaegseid laule. Esimene neist oleks otsekui peegelpilt sõjaaegse mees, pere saatus, valikutest. Laulusõnad kirjutas Kert helbemäe, kes algatas Tallinna lainepikkusel sõja-aastate eesti sõduritunni. Sõjaeelsest ajast pärit viisi looja Boris kõrveri. Viis 41. aasta mobilisatsioon-Venemaale esitaja Harri Verder lahkusega venelaste tulekul kodumaalt ja laulab seda juba väliseestlasena põhja. Valge naine. Kas Eesti sõduri tunni toimetaja ei tohiks jätta Laidoneri muuseumile ühe vana sõdurilaulude heliplaadi ja peotäie fotosid sõjaaegsest Eestist kuigi kumbki ei ole seotud Laidoneri isikuga? No tähendab siin ma tahaksingi rõhutada seda, et võib-olla muuseumi nimi veidi eksitav tegemist on ikkagi riikliku sõjamuuseumiga mis asub lihtsalt Laidoneril kuulunud Viimsi mõisas ja kus oli samanimeline muuseum kui kohaliku omavalitsuse uus ja ja sellega seoses ei olnud nagu mõtet seda nime muuta, sest ka juba enne riiklikuks muutumist oli siin tehtud tublit tööd ja inimesed olid juba muutnud selle mingil määral tuntuks paigaks. Nimemuutus toob alati kaasa segadust ja tähendab võimalikud külastajad, kelle hulka kuuluvad koolid, kadetid, piirivalvurid ja nii edasi. Võib-olla ei oleks kohe taibanud, et tegemist on sama kohaga. Nii et selles mõttes see nimi jäi sarnaseks. Ja samal ajal muidugi see nimi on ka veidi eksitav, sest samasuguse küsimuse on esitanud ka mitmed inimesed, näiteks välisEestil kondadest, kes tahavad siia midagi loovutada ja küsivad, kas see üldse teil huvi pakub. Nii et kuigi meil on kindlal kohal Laidoneri kui Eesti suurima sõduri isiku jäädvustamine, siis muuseumi ekspositsiooni plaanis noh, mis praegu on alles paberil ja meie peades. Kuna siin käib remont. Gaasipõletit jääk nähtudes ja tolmus ja nii edasi ja ei või korraga vähemalt minusuguse kaaluga mees teise samasuguse kaaluga mehega ühele trepiastmele astuda siis ikkagi, tähendab meie tulevik on see, et me näitame siin Eestis ajalugu, tervikut. Kuna see kõik muutub aastate jooksul, kas oleksite nõus pilku peale viskama loovutatu-le? See heliplaat on toodetud vabas läänes, sel ajal, kui need nimetatud sõduri allutelt Eestis rangelt keelatud ja võib-olla isegi karistatavad. Ameerika häälest seda bariton Harri Mölderi nime mäletan küll ja noored laulud on nüüdseks juba ka õnneks kodumaal nii ütleme uuesti sisse lauldud ja nii edasi, aga ma ei leia praegu. Tammekaanekujundus on väga selline. Huvitav selles mõttes, et siin on segamini nagu veidi seda ruunikirja ja nihukest, germaani vaimu ja samal ajal see, mida me mäletame selle 30.-te aastate eesti kunstist, nii et huvitav väga huvitav asi ja suur tänu, kuigi kahjuks ma pean tunnistama, et nende, kuidas tänapäeval moodsalt öeldakse vinüülplaat või kuidas ühe ja nendega hakkab olema juba raskusi näitlejaid, plaadimängijaid ei olegi juba niisama kerge leida. Nii et siin võib tekkida samasugune situatsioon nagu mõningate vanade kultuurrahvastega, kes on nii pikka aega arenenud, et keel muutub. Nüüd meil muutub siis infokandja ja võib-olla neid vanu infokandjaid hakkab olema juba raske avada. Tulevikku põlvedele Sergol lihtsalt vaadeldav eksponaat ja loomulikult, aga tahame seda kindlasti mingisugusel juhul ka kasutada taustamuusika rahvale. Nii, ja siin on siis peotäis vanu fotosid. Sõmer, tõmba nad välja. Esimene, mille, kellele kohe tilk langeb, on kolonel Reissaar ja ta oli vist, kui ma ei eksi, siis õhutõrje soovitasime nii. Ohvitser ja ja pääses, pääses lõpuks Vistargid. Tiinasse, kui ma õieti male nii teine mees on mulle tundmatu suurus, kuid tal on varrukal koloneli kardpaelad. Kolonelleitnant kolonel kolm ja, ja seda me lihtsalt ei tunne. Jah, aga koht peaks olema siiski pagari tänaval sõjavägedest haakuma. Nii, aga talgi, lipp laual ja, ja tähendab siin on vist, kas ma ei näe praegu isegi isegi prilliga enam ei näe seda riigiteater või on seaduste kogud, aga, aga noh, selle nime ma arvan, on võimalik välja selgitada, sest Eesti sõjavägi oli väga kitsi andmast vanemohvitseri aukraade ja neid kolonelleitnant nii kole palju ei ole. Järgnev pilt on sõjaaegsest haige, ehk siis täpsemalt haavatu voodist. Kesse mees seal lamamas on võimalik, et lobiseks. Noh, kuna meie kõikide rõõmuks tugiseks on veel elus, siis võib seda tema enda käest küsida, igatahes see, kes temal kätt surub, on kindlasti Hjalmar Mäe ja. Pean ka tunnistama, et kuna ma ei ole teise maailmasõjaperioodi uurija, siis ega ma nüüd niiväga nüüd kaera ei aima. Aga. Ma usun, kuna Nugiseks sai rüütliristi ja teda käidi just nimelt haiglas rüütliristi üle andmas. Siis see võib-olla seesama sündmus näiteks nad võivad õnnitleda peale seda, kui Litzmann käis risti üle andmas, sest Eesti pildilehes on, on pilt, kus pärast seda üleandmist mäe vestleb nugisega isaga ja et see võib-olla sellesama sündmuse mitte publitseerida. Bill ja järgmised fotod on siis Vabaduse väljakult ilmselt aastal 42 või 43. Sama peategelane, omavalitsuse juht, kõrgemat saksa ohvitserid, Wehrmachti ohvitser. Wehrmachti ohvitseri tjah Wehrmachti ohvitseri. Aga jah, ma ei ole tõesti nii suur spetsialist, et seda nii-öelda näo järgi kohe ära öelda. Ma siin on, jah, siin on näha Litzmann kindlasti seal vist admiral Burghardt, Burghardt võiburghardi jah. Sellel mehel on ka kindrali nendel meestel kindrali lõkmed või. Peeglid ja, ja siin on üks kuldfaasan. Ja kuldfaasan on ka jäänud peale. No see on jah. Kas see on raekojas või Kadriorus seal raekojas ilmselt? Ei, see peal ka tõesti olema, Kadriorus peaks olema Kadriorus ja kas see ei ole mitte peainspektor, kui tähendab Soodla ametisse seadmine väga võimalik, kuigi ma suudlat ei, tähendab Soodla ja on on, on see, kelle poole vaadatakse. Ma olen näinud sarnast isikute kollektsiooni ka Eesti pilt. Viljandis on, kui me nüüd vaatame Soodla, et me näeme sellel fotot, kui me, kui me vaatame siit altpoolt vaadake, Soodla on siin ja ta kohtuks Soomest tulnud soomepoistega ja vestle kapten pärliga, kes on kaunis mõru näoga. No eks Soomest tulnud poisid olid sellepärast mõru näoga, et nad olid uhked oma soomevormile ja kui nad pidid selle ümber vahetama selle vormi vastu, mille kandmise eest sinna Soomanid läinud et esindada nii-öelda kolmandat võimalust, siis selle vormi selgatõmbamine neile muidugi rõõm ei andnud. Need pildid on dateeritud täpselt 19. august 1944. Eestist saabumise väär. Siin on üks mingis kaugema mineviku kaunis räsitud foto. Ja taga on seletus. Soome kaitseliidus saabumine detailides sadamas 12 oktoober 29. Kui ma õieti mäletan, siis sel aastal 29. aastal toimus Tallinna ja Helsingi kaitseliidu malevate esimene laskevõistlus. On võimalik, et seal on seoses sellega, aga muidugi ma ei julge seda kindlalt väita. Siin ma näen muuseas ühte väga huvitavat pilti. Tegemist on. Propagandajuht minu teada propagandajuht. Sander, füürer, ta jah. Aga sonar, füürer stafil on rinnas balti rist, mis näitab, et ta on teeninud balti Landesteeris nii jah, jah, ja, ja tema kõrval kolonel leithammel jah, meie sõjaväejurist sõjaväerisk võidab kaitseministeeriumi või sõjaministeeriumi juriskonsultia ja juhtis Harju malevat metsavendade Harju malev. Aga see on selles mõttes huvitav, et saksa põhimõte oli see, et ma mõtlen kolmanda riigi põlamete. Et Eestisse ja Lätisse ju Hitleri-aegse okupatsiooni ajal ei lubatud baltlasi eriti tagasi ega ametisse ja püüti jätta kui eemal hoida. Aga see mees on, on olnud seotud muuseas, peale selle on tallinnas veel Otalsi rinnas veel, mis näitab, et ta on kõrgema järgu ratsasportlane ja kuna Litzmann oli saksa hobusekasvatuse peainspektor, siis võib-olla ta tõi mõne aha poisi kaasa. Teener Nad on väga head filmid selles mõttes, et okupatsiooni tähendab saksa okupatsiooniaegsed, ajalehed ja muud trükised on suhteliselt, väga viletsa kvaliteediga ja nende, ütleme portreepiltide leidmine on omamoodi suur number. Nii lõpuks olgu öeldud, et see fotokogu tuli välja ühe lammutatava Nõmme maja pööningult kastis, mis kandis kirja Kästnasse putel Eesti või oli võrdlemisi ilmastikust ja rottidest näritud ja, ja räsitud. Nii siis veelkord ka Suur tänu sellele, kes ühel ilusal päeval toimetasid need fotod eesti sõdurid toimetusse. Ma omalt poolt ütleks ka sellesama tänu edasi ja ütleks veelkord, et ei maksa suhtuda asjadesse, millest isegi võib-olla inimesed aru ei saa üle olevat, sest kui ma olin veel Maarjamäe muuseumi juhataja, siis tuli üks väga lihtne mees Otepäält Pino juurde tõi kolm ilusas nahkköites albumit mida ta leidis Otepäält, et prügikastist, kuna maja isegi mitte ei lammutatud, vaid sinna tulid uued omanikud tena trookesid kõik välja, millest nad aru ei saanud. Ja see tubli mees, lihtsalt õngitses nad sealt välja ja tõi muuseumisse, nii et suur tänu kõigile nendele tublidele inimestele. Laidoneri muuseumi juhataja doktor Hannes Walter, kes jõulukuul jõudis 50 aastaste meeste sekka 1939. aasta sügisel kirjutas silland poega sõjaväkke, saates sõnad ühele tuntumatest soome marsilauludest. Ettenägelik Soome jõudis erakorraliste õppusse kate varjul viia mehed idapiirile enne talvesõja valdandumist. Viis Marsi laulule leiti võistluste korras Soome raadio vahendusel ja nüüd esitab selle meie soomepoistekoor. See laul sündis siis, kui Eesti, Läti, Leedu olid alistunud ja Balti riikidesse vajunud baasiväed. Moskvas kestsid läbirääkimised Soomega. Soome rahvas ei kaotanud ärevalgi ajal huumorimeelt. Molotov olevat Moskvas küsinud Paasi kivilt. Kui puhkeb sõda, mitu meest suudab Soome meie vastu panna? Paasikivi, mõtelnud hetke ja vastanud. Sel juhul umbes pool miljonit Mistele Molotov naeratas ja sõnas võidurõõmsalt. Meie paneme teie vastu kohe miljon meest. Hetkegi kõhklemata teatas paasikivi. Siis peab Helsingisse kohe Telegrafeerima, et nad annaksid igale mehele teisigi padruni. Ja punaarmee pealetung takerdus kesest, esialgse kava kohaselt pidi Soome saama vallutatud kolme nädalaga. Ehk siis vene rahva kallilt armastatud Yossis Vissarion uitši 60.-ks sünnipäevaks. Sa pühade vägi, kuidas küll võisime unustada, see päev on ju täna? Ei unustanud teda teisigi Soome raadiosõjaaegset propagandasaated, siinkohal väike näide küll jätkusõja ajast aastast 1942 humorist palle tegelikult propaganda büroo ülema kapten, palm pruuti sulest. Oo ollu, diivan all on sadu Habangaarin, läbi aegade on Moskvas samolodokjastaarium, kul vurri, kaalid, karri karrit ja kui ka kohta härra ERR-is ju neemse meheni hulinaks Joosep viiruda plaani. Jos kohtasin teda, tehti hüli indiaani, kas kaugas ei anna Arollase akeseni nütrell söögi palunud kaalimaida möll. Kakosowindamastaga epe vastust kas kohtasid on spordis tuusa, osutub kas hingelt manni, Europaanias tekkis paisid loodud Piero hüvetust värk, vastvassil ta ju. Soomuse all on, tossab Edumine paika, kus äkki pillijusi aasta soisi jälle balalaika radiyota kuulen mas kui n Yokol Ihašegasi men, punataudi pääs, nüüd on see jälle iha villi kulleri tekkiv sees Omaanum, partupikad, jelly ja leeritki, uurensaivad ooder, kolongi kassesed toffi Towerruta ongi ju India-ita gripsi se kommunisti sõõri olla tuli punas lipsi hanepidi läbi. Rutta Kanrit, kadesed, kaid jäikesile, andil. Olümpiaala ja siis ta tuli paha Plaski, kus udi Lauman ülla oli Rauban, kuulun maski, kolibasse, Pavopoonidesse, Haliiaski, kas Kansa olid pervedel L-i all ja nüüd on kuulda pidali, loterreksin kaski, ukrana, tina, OPA lina, baski ja valgele kirjuhikult ulakusi ja laski, paas padulid ennadest vaks. Kuuldud kuple oli aastast 1942 Soome raadio arhiivist. Tol sõja aastal lendas Soome lahe kohal ka eesti lendureid, kelle meelislauluks oli siis ja on tänastelgi vanade lennuväelaste kokkusaamistel. See. Ehk ei olegi kuulajale teada, et sõja ja vaenulendudel oli eesti lenduritel kasutada rohkem lennukeid kui kunagi omaaegsel Eesti lennuväel. Lendur Hendrik Arro kirjutab oma ülevaatlikus teoses eesti lendurid lahingute tules. Patrull-lennud toimusid ette nähtud marsruudil vastavalt saadud ülesandele. Allveelaevade luuret teostati peamiselt õlilaikude järgi veepinnal Nõukogude allveelaevadest eraldus vette õli ehkki polnud välistatud ka võimalus sukelduda. Allveelaeva otseseks nägemiseks õhustan vee läbipaistvus tunduvalt suurem kui veepinnalt vaadates. Kui allveelaev oli avastatud, päriti vajaduse korral raadio teel järele, kellele laev kuulub. Ja juhul, kui laev kuulus vastasele, rünnati seda süvaveepommidega. Edasi, jaga abistati tarviduse korral mereväge selle hävitamisel. Saksa lennuväkke üleminekuga muutus ka üldine kord üksuses. Meeskond, kasarmeeriti ja lennuüksuse isikkoosseis hakkas kandma saksa lennuväemundrit, millel eraldusmärgina oli mundrikuue paremal käisel sinimustvalge ülaservas oleva kirjaga Estland. Meeskonna eluasemeks sai Ülemiste lennuvälja juures teenistushoone juurde viivast teest vasakule olnud puust barakid. Kehtisid Saksa lennuväes ette nähtud palgad, toidunormid ja muud sellised. Sisse viidi ka saksakeelsed rivi käsklused. Viimaste juurutamisega sai vahel ka nalja. Autorile on selles mõttes meelde jäänud näiteks 1943. aasta kevadel viste maikuus toimunud riviõppus, mis osalejatele suurt lõbu valmistas. Õppuste läbiviijaks oli seekord määratud ükse vanem allohvitser, kellele saksa keelega oli ilmselt raskusi. Millegipärast oli ta sel päeval ka pahas tujus ja otsustas selle meeste peale välja valada. Kohe riviõppuse alguses andis ta käsu in lausch Rift marsch joostes marss. Kuid lennuväe allohvitserid ei olnud meeste lihvimises nii kodus kui jalaväenahad. Siis ei tulnud talle pähegi mehi lihtsalt enda ümber joosta lasta, kuni neil võhm välja läheb. Poisid panid otsejoones üle lennuvälja Pirita-Ülemiste kanali suunas liduma Läks veidi aega, enne kui ülemus taipas, et nii on nad varsti käest läinud ja andis käskluse alt. Seis. Kuna tuul oli aga vastu ja vahemaa küllaltki suur, siis teesklesid mehed, et nad käsku enam ei kuulnud, jooks jätkus. Nüüd tuli ülemusel endal sportida, mehed sai ta kätte alles teisel pool lennuvälja kanali ääres ja siis oli tal endal võhm nii väljas, et jõudis hingeldades anda ainult käsklused alt ja Hinleegen pikali. Läks veidikene aega, kuni ta niivõrd toibus ette riviõppust jätkata. Nüüd aga selgus, et suure jooksmise ja vihastamisega oli mehel see käsklus meelest läinud. Kuidas mehi jälle püsti saada, auh valedele käsklustele ja lõpuks ka palvetele ometigi püsti tõusta, mehed vastavalt rivi määrustele aga ei reageerinud. Ilm oli ilus, päike paistis ja noor rohi lõhnas meeldivalt. Ühesõnaga päris tore oli lesida nii, et otsi lolle. Riviõppuseks ettenähtud aega kulus ära nähes, et mehed ei kavatsegi reageerida, ei jäänud ülemusele lõpuks muud üle, kui üle lennuvälja tagasi angaari juurde joosta. Seal asi omale selgeks teha ja siis uuesti tagasi sörkida. Selle aja peale oli riviõppuseks ettenähtud aega läbi saanud enim Arsite siis rahumeeles tagasi. Maffi oli saanud ainult ülemus ise hiljem maha rahunenult naeris allohvitser ka ise. Seda lugu. Ta ei olnud pika vihaga mees. Olen vikerraadiosõduri tunni alaline kuulaja, ütleb jõuluööl saabunud kirjas Ilmar, kallim Rakverest. Aitäh sõbralike sõnade eest, mis jäävad siinkohal ette lugemata. Kuid jätkakem. Olete mõnikord sõduri tunnis avaldanud ka otsimiskuulutusi kadunud sõjameeste kohta, ehk teeksite seda ka minu sõja ajal kadunud venna kohta. Haaralt Alfredi poeg Kallip sündinud 1916 mahu vallas Virumaal. Lõpetaja slipp nikuna tondi sõjakooli 1937. Oli 1942 kuni 44 rannakaitse ülem aserid Purtse piirilõigul. Augustis 1944 leitnandina Saksa sõjaväes ohvitseride täiendõppel Kurtna laagris. Septembris 44 taganes väeosaga mõisakülast Lätimaale. 1962. aasta mais saime Hollandist huvitavat postkaardi, mis oli postitatud emadepäeval Rotterdamis adresseeritud emale. Olen püüdnud teksti dešifreerida, kuid täit selgust pole saanud. Haarald, kallip on elus terve, töötab. Edasine segane. On alust arvata, et tema sõjatee jätkus ka hiljem Koreas Vietnamis. Venna otsimine kuuekümnendail seitsmekümnendail aastail tulemusi ei andnud. Oleksin väga tänulik iga väikse teatri puhul venna kohta nii sõja ajast kui hiljem. Niisiis, kui keegi teab midagi haaralt kallipist, võtaks sõduri tund lahendamise enda peale. Ennekõike küsigem aga nõu välisõigusabi advokaadibüroos Ivo Mach, mida ütleks jurist? Jah, meie advokaadibüroo veel isegi abi advokaadibüroo on tegelenud ka päris tihti kadunud inimeste otsimisega inimsaatuste selgitamisega, eelkõige küll seoses pärimisasjadega pärimisasjades pärijate otsimisega aga nendest samadest Saksamaa pensioni asjadest, kus lesk taotleb näiteks pensionit oma langenud või kadunud abikaasa järelt oleme me neid otsimisasju lahendanud. Ja peab ütlema, et küllaltki edukalt ja kui asi tõsiselt ette võtta leidub arhiivides kui ka mitmesugustes allikates küllaltki palju viiteid inimsaatuste kohta ka pärast seda, kui rinne Eestimaast üle käis. Kui me võtame nüüd ette sedasama konkreetselt Harald kallipi siis tema osas on olemas riigi arhivise augustist 44 käskkirjad selle kohta, kuidas ta väljaõppelaagrisse läks, millistes üksustes oli mitukümmend nime, kellega ta koos tegelikult võitles. Nii et üks variant, mida siin soovitada, oleks see, et võtta välja riigiarhiivist samad üksuste nimekirjad, kus Harald kallip eesotsas seisis, seal on olemas ka nende võitlejate sünniaastad ja sünniaasta järgi otsustades võivad nii mõnedki veel praegu elus olla võtta välja aadressbüroost Nende Haadasid ning küsitleda eelkõige neid, mida nemad teavad ja mäletavad haaraldist. Teine võimalus on see et võtta välja riigiarhiivis needsamad käskkirjade koopiad ning saata see edasi Saksamaa riigiarhiivi arhiivi kus omakorda on päris põhjalikult kartoteegid nende isikute saatusest ja sõnade eest. Pärast seda, kui need juba hiljem Euroopasse sattusid ning küsida, milliseid andmeid selle isiku kohta siis Harold kalliti kohta sisaldavad nende arhiivid ning see sealt on võimalik edasi minna. Noh, on ka meil mitmesuguseid allikaid ja, ja koguda andmeallikate kogusid, kust otsida, aga sellest ma hakkaksin pihta sellel juhul ja arvan, et see ei ole sugugi mitte lootusetu asi. Mida head olete lõppeval aastal jõudnud korda saata endiste rindemeeste huvide eest võitlejana? Jah, kõigepealt meie osutame abi konkreetsetele inimestele, niinimetatud eelkõige sõjaohvrite pensionite taotlemisel. Kui abikaasa langes või suri Saksa sõjaväeteenistusse tagajärjel. Ning ka sel aastal oleme lahendanud mitmeid asju vastu võtnud uusi asju, nii et ilmneb, et paljud inimesed seniajani siiski ei tea millised õigused nendel neis asjades on ja oleme saanud aidata küllaltki paljusid. Teie kontaktnumber telefoninumber on Tallinnas. Null kuus 44 44 11 kordan null kuus 44 44 11. Kas võib öelda, et sõda on ammu-ammu lõppenud, kõik lahingud on löödud. Aga teie võitlus endiste rindemeeste huvide eest ei ole veel lõppenud. Seda kindlasti. Seda kindlasti. Ja kasutangi ära seda meeldivat võimaluste koguma klientuurile head uut aastat ja uuel aastal jällegi tugevat tervist soovida. Päll viimasedki. Läänetaevas. Ja kui siin ja ka Tuur on ta. Meid oli mees, maha jäi. Ja. Siin pall ja. Vahvleid ka. Kaugel järve, vee ega koostmed. Üllatu kuudel. Hankel medõde ja ta tuleb. Minu. Pea. Jõu. Haaran ta näha, see sai. Vaata salli rinnal, näha loo ju vaata eesti keel, kui on. Ma ei Ela. Ära. Veel tahaks eesti sõduri tund meenutada kuulajale neid mehi, kes detsembris 1919 pidasid vabadusse viimastes lahingutes vastu idavaenlase survele. Neist sõduritest olenes rahu ja eestlaste oma riik. Narva all me olime poolteist kuud ja 10 kilomeetrit eemal, viis, 10 või 15 niimodi 10 kilomeetrit eemal, teisel pool Narva. Kas pärast Eesti piir oli seal, kes see oli siis, kui Tartul käsijad läbi rahuläbirääkimised, rahule perega ja siis lakkas ja kõvasti kõvasti peale. Siis oli küll niimoodi palju vahetesse, oledki lahingutes. Nii et siis nas rinde läbi murdnud aga ta laseb ennast läbi murda, siis me ikka veel nii palju meest taganeda. No teil olid kaevikud seal varem kaevikud valmis. Lindaalsed jah, kuulipildujapesad kõige patareid ja et oli kõvasti kindlustatud ja okastraattõkked okastraatkokast aagaleedia seal okastraadi kõrval. Seal käisid valvel. Siis, kui sa tagasi tulid, siis saapad jala külge kinni, külma saime kätega vits oletama. Postil püsti ei olnud, ei olnud Muhase Aukal maas, aga no ega seal midagi liigutada, Saaremaad on. Ta maandus ja seal siis nii mutut. Kui sa kuuled, et seal midagi kasinat oli juba siis oli juba siis lõigati kääridega traataeda ja siis läks jälle madinaks lahti. Siis valge riietega lumega ühesugune valge riietel niidi. Et ei torkaks silma, ei torka silma ja ära. No ja tünnid rehetuba oli soojas küttetud seal seal. Aga sina tulles mürsk sisse, ta tappis meil ära siis mitu meest, kus teie sel ajal olite linad rõivasse, tõuget, kaevik on olemas. Aga siis oligi nii, mõõdad, medalid läksid jälle sinna sooja vana toodetu, suur reheahi sealt narval, siis pressisid kõvasti ja Ainar valla pressis pealegi vastana kasvatajate sallest olenes sigiga rahuläbirääkimistel, kuna sealt läbi pressima, siis sosista laule rääkimine katkenud. Oli selge, et oli meil selge, et kui meilitsi taganeme siis siis ma olen omadega läbi, kojajäägis siis taganemine tahtis, Stalini otsus oli niimoodi, et ei tagane taganemist ei ole nyyd taganeja, niipalju kui taganeda saanud ja rohkem Peravi tagane selja taga vehkima.