Ristimetsad on tekkinud pika aja jooksul. Matusetraditsiooni kohaselt peatuti leinarongiga enne kalmistule jõudmist sobilikku metsa juures ning lõigati puutüvele risti sümbol. Taolistest ristipuudest kujunesid ajapikku ristimetsad, mille kadumist nüüd tahetakse peatada. Looduslike pühapaikade ekspertnõukogu esimees ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Marju Kõivupuu. 2016 kaardirakendusele oli kantud ja üle vaadatud enam-vähem 22 ristimetsa, sellist siis suuremat metsatukk ka, kuhu kohalik rahvas on viimaselt tinglikult 100 aastat neid riske lõiganud ja sellest on praeguseks säilinud põhimõtteliselt kahe miks sa üldse osaliselt on hävinud kaheksa ja täielikult on hävinud kuusk ristimetsasõda, siis ütleme sisuliselt nelja aasta jooksul ja kuna neid ristimetsi on väga vähe jäänud, siis see graafi või need arvandmed näitavad ilmselgelt, et kuigi käesoleval aastal siis esimese ajaloolise loodusliku pühapaigana 100 riikliku kaitse Rosma ristimets siis kahtlemata see tempo ristimetsade kaitse alla võtmiseks praegusel kujul ei ole piisav. Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne kama peab vajalikuks ristipuude ristimetsade säilitamise kiirendamiseks ametkondade koostööd. Arvestades, et kui aktiivselt metsa majandamine toimub, et siis on nad ohus ja olemegi läinud, et paari 20 aasta jooksul on ikka drastiliselt ikkagi vähenenud poleks oluline neid viimaseid, mis nüüd on säilinud kaitsta ka riiklikul tasemel. Pöördumises ministeeriumite ja muinsuskaitse ning keskkonnaameti poole palutakse peatada käimasolevat raied ristimetsades ja võtta alles jäänud paigad ajutise riikliku kaitse alla. Marju Kõivupuu. Ja ajutine kaitse on vajalik kehtestada ajaks, mis kulub ristimetsade nii-öelda mälestiseks tunnistamise nii või siis vastavalt ka sellele, et, et me ei tunnista seda mälestiseks. Teist võimalust lihtsalt ei ole. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.