Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku teisipäeva neljanda augusti tähtsamad sündmused stuudios on toimetaja Brent pere. Riigikohus arutas täna president Kersti Kaljulaidi taotlust tunnistada pensionireform põhiseadusega vastuolus olevaks. Rahandusminister presidendiga ei nõustu. Minu meelest vaidlusi, kogu olemus on suures osas poliitiline, mulle üldse ei meeldi, et seda poliitilist vaidlust peetakse kohtus. Poliitilised vaidlustatakse toimuv parlamendis. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Eestis 11 uut koroonaviirusesse nakatunut. Ekspertide hinnangul peaks koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning maskide kohustuslikuks tegemisel kõigepealt selgeks tegema, milliste maskide kandmisest ja kellele abi on. Kui me räägime tavaliselt näomaskidest ja kirurgiliselt, me alati nemad toimivad selles suunas, tähendab, kaitsevad teisi kandjaid ja nendest on kasu siis, kui neid kannavad kõik. Kultuuriminister taotleb septembri alguses toimuvaks Rally Estonia eks valitsuselt võistlejatele erandi kehtestamist. Teadusnõukoda on sellele vastu. Austraalia Victoria osariigi võimud otsustasid, et koroonasse nakatunud inimene, kes rikub eneseisolatsioonikorraldust ja lahkub kodust, peab maksma kuni 5000 dollarit trahvi. Valgevenes algas presidendivalimiste eelhääletus. Valimised ise on pühapäeval. Eesti esireket Anett Kontaveit alustab täna Palermo tenniseturniiri maailma edetabeli 85. reketi vastu. Öösel ja homme päeval on muutliku pilvisusega ilm. Öösel sajab mitmel pool vihma, homme võib kohati sadada hoovihma. Öösel on õhutemperatuur 10 kuni 16, homme päeval 18 kuni 23 kraadi. Riigikohtu üldkogu arutas president Kersti Kaljulaidi taotlust tunnistada riigikogus vastu võetud pensionireformiseadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Pensionireformiseaduse võttis riigikogu vastu jaanuari lõpus. President Kersti Kaljulaid jättis selle välja kuulutamata, viidates seaduse põhiseaduslikele riivetele ning saatis selle riigikogule tagasi. Riigikogu võttis aga seaduse muutmata kujul uuesti vastu. President Kaljulaid jättis seadusega teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtu poole, kes nüüd küsimuses selgust peab. Loomaseadusega muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks. Ühtlasi tekiks võimalus kogu teise sambasse kogutud raha välja võtta. Riigikohtu otsus pensionireformi osas on oodata sügisel, kõneleb arutelul osalenud rahandusminister Martin Helme. Minu meelest vaidluse kogu olemus on suures osas poliitiline, mulle üldse ei meeldi, et seda poliitilist vaidlust peetakse kohtus ja ma arvan, et tegelikult see ei meeldi ka paljudele kohtunikele, et see on nii-öelda nende ette lükatud poliitilised vaidlused peaksid toimuma Parlamendis. Kui nüüd mõelda selle peale, et mis need siia-sinna vastastikused väited on? Mulle endale tundub, et et need, kes väidab, loodan, et see seadus riivab põhiõigusi või riivab inimeste õigusi siin mingisugused õigustatud ootusi, need on ikkagi väga hõredalt püstitatud väita. Teised väited seisnevad selles, et poliitilised valikud on olnud valed, aga see ei tohiks olla põhiseaduslik vaidlus. Äsja sai ka arutelu riigikohtus läbi ja meil on nüüd Tartust otseliinil Jane Saluorg are, kuhu ja kas üldse aruteluga jõuti? Tänane arutelu tegelikult tänase arutelu eesmärgiks tegelikult ei olnudki jõuda mingisugusele lõpplahendusele kogumispensionireformi eelnõu osas, siis vaid tänane istung riigikogu kohtus keskendus pigem sellele või tahtis anda siis taas uuesti kõikidele osapooltele võimaluse oma seisukohti siis veel kord väljendada. Ja kohtul omakorda oli võimalus siis osapoolte käes täiendavaid ja täpsustada vaid küsimusi küsida ja seega ühtegi lõplikku otsust täna ei sündinud. Pigem on see tõenäosus, et lõpliku otsuse otsuseni jõutakse siis mõne kuu pärast, hiljem, sügise paiku ja tänasel arutelul oli arutluse all seitse põhiküsimust ja riigikohtu esimees Villu Kõve. Kui anda tänasest istungist kohtumisest lühike ülevaade, siis mis see olulisem? Vaidluskoht täna oli? No täna me käisime läbi ka kõik selle seadusega seonduvad põhilised vaidluskohad, ma loodan. Ja, ja suurimat vaidlust tekitas siis nagu istungit jälgida, jälgida sai ka see, kuidas sisustada siin põhiseadust tulenevalt sellest, kas siis ja kas ja millised need nii-öelda vanadusekindlustuse tase tuleb inimesele pensioni eas siis tagada riigi poolt põhiseadusest tulenevalt ja kas seadusreformiseadus siis halvendab neid väljavaateid pensionile edaspidi või siis mitte. Ja teine teema, mis siis rohkem vaidlust tekitas, kindlasti on siis võrdne kohtlemine, ehk siis võimalus siis kätte saada nii-öelda neli protsenti sotsiaalmaksu teise pensionisambaga liitujatele. Millist võimalust ei ole sellisel kujul esimese sambaga ainult liitunud inimestel, nii et need kaks teemat võib-olla siis kõige rohkem vaidlust täna seal nagu kulla võis, tegid? Kui hästi lihtsustades kokku võtta, kas võib siis öelda, et see vaidlus põhivaidlus käib siis selle üle, kas praegu kehtiv põhiseadus kaitseb nii-öelda praegust pensionisüsteemi muudatuste Eestis, kas halvemuse või paremuse suunas? Jah, võib nii öelda kah, et, et kas siis tohib seda pensionisüsteemi muuta selle riskiga, et inimestele läheb olukord halvemaks või seda teha, siis ei tohi sellisel kujul need see on ka üks küsimusi tõesti. Ta sinna sissejuhatuses ka mainisin, et täna lõpliku otsuseni ei jõutud ja see ei ole olnudki eesmärk, milline see ajakava nüüd edasi on või kuidas edasi minnakse? See on üks oluline etapp otsuseni jõudmisel me arutada läbi kõik siis seonduvad küsimused, saada selge, selgem pilt, et siis menetlusosaliste seisukohtadest küsida ära segased küsimused ja, ja edasi, siis riigikohus läheb nõu pidama selle teema üle paneb paika ka selle küsimustiku, kuidas seda asja lahendada ja hakkab hääletama seejärel neid konkreetselt küsimuste kaupa neid, neid teemasid ja ja seejärel jõuab ka siis otsuseni, mille projekti valmimine võtab veel pisut aega, load ja noh, me peaksime sellega valmis saama hiljemalt oktoobri lõpuks. Aitäh suur tänu teile mõlemale. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Eestis 11 uut koroonaviirusesse nakatunut, teste tehti 645. Rahvastikuregistri andmete järgi laekus kolm positiivselt testi tulemus. Tartu linna ja kaks Harjumaale Jõgevamaale, Ida-Virumaale ja Lääne-Virumaale laekus igasse ühte üks positiivne tulemus. Kolme juhtumi puhul on maakond teadmata. Neli uut juhtumit lisandus vabanki puhangule. Ida-Virumaa ja üks Harjumaa juhtum on Hispaaniast sisse toodud kahe teadmata maakonnaga, juhtumi puhul on tegemist meremeestega. Tänahommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi neli inimest. Juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti. Uusi surmajuhtumeid ei lisandunud. Aga jätkuvalt tekitab vastakaid arvamusi küsimus, kas maski kandmine peaks koroonaviiruse leviku takistamiseks Eestis olema kohustuslik. Ekspertide hinnangul tuleks kõigepealt selgeks teha, millisest maskist üldse kasu on, jätkab Erle loonurm. Irina Dontšenko terviseametist ütles vikerraadiole terviseametil ei ole praegu veel kindlat seisukohta koroonaviiruse vastase maski kohustuslikuks muutmise kohta. Ega terviseamet ei ole mitte kunagi keelanud ega öelnud niimoodi, et maskide kandmine ei ole tõhus meede. Jah, tõepoolest maski kandmine on üks nendest meetmetest, mis võib ära hoida nakatumist. Aga jälle kuldne reegel maski suhtes on, see pannakse ette eeskätt haigele inimesele, et ta ei levitaks seda viirus laiali, kui tuleb selline olukord, et peaks maskide kandmist tegema kohustuslikuks. No eks me vaatame seda, sunniks meede maske tuleb õigesti kanda. Kultuuriminister Tõnis Lukas arvab, et mask võiks sotsiaalseks normiks muutuda, aga samas avalikel üritustel see kohustuslik olema ei peaks. Kui meie pilt on ikkagi muutunud ohtlikumaks ja näitajad lähevad üles ja siis ma arvan, et maski kandmine jälle sotsiaalseks normiks võtta. Kuigi Sid hinda ei ole teda olnud ka isegi kevadel mitte. Aga see on meie rahva üldine kokkulepe ja ühena järgmistest sammudest võiksimegi hakata uuesti maskidega käima, peaasi et on turvalisust tagada. Avalikel üritustel, muidu võiks. Avalikud üritused, mis on hästi korraldatud, on ennast igati õigustanud. Juhin tähelepanu, et avalikel kultuuriüritustel kontserditel etendustel ei ole nakatumist toimunud. Need on korraldajate poolt hästi korraldatud seni, nii et seal ma tingimusi kitsendama praegu veel küll ei hakkaks. Las skulptuur elab. Kõigepealt tuleb selgeks teha, millistest maskidest on jutt ja keda see millistel tingimustel üldse kaitseb. Nii ütleb Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. Kui me räägime tavalistest näomaskidest ja kirurgiliste näomaskide, siis nemad toimivad selles suunas, annab, kaitsevad teisi kandja ees. Ja nendest on kasu siis, kui neid kannavad kõik alternatiiv on filtreerivad respiraatorit, mis kaitsevad kandjat ja ei pruugi kaitsta teist. Kasu on mõlemast, aga kasutamine on erinev. Nii et näiteks avalikel üritustel võiks ikkagi olla, et kõik kannavad maske. Jah, ja ma pean silmas siin just nimelt kirurgimaski tüüpi maske siia klassifitseeruvad ka isetehtud maskid. Kuidas toimuks aga nende inimeste trahvimine, kes eneseisolatsiooni reegleid ei täida, räägib justiitsminister Raivo aeg. Protsess iseenesest nagu igav trahvimise protsess, et siin on nüüd kindlasti see nakkuse ennetamise tõrjeseadusest tuleneva panna, et sellised sanktsioonimäärad ja, ja siis karistusseadus tik kindla peale ka koosmõjus neid tuleb siis rakendada. Rakendajad saavad olla järelevalve asutused, need on siis kas terviseamet või siis politsei ja piirivalveamet minu arusaamist mööda, aga ma arvan, et et me ei peaks hakkama kohe jälle mõtlema selle peale, et kas karmistada meelest neid täna neid sanktsioone trahve on ikkagi rakendatud täitsa olematult. Pigem pigem siis vaatame üle seda järelevalve intensiivsust. Tõstaksime, rakendame kõigepealt need võimalused ära, mis meil täna seadustega antud. Ka Rakvere haigla piirav kasvanud viiruseohu tõttu alates homsest haigete külastamist haigeid ei saa külastada Kuressaare haiglas ja hooldekodus. Rakvere haigla tohib aga haigetele pake viia haigla registratuuri kui patsiendi külastamine. Timatu on see lubatud vaid äärmisel vajadusel ning seda võimaldatakse ühele lähisugulasele eelneval koos kõlastusel raviosakonnaga. Neljandast kuuenda septembrini toimuval Rally Estoniale on plaanis lasta kohale 16000 pealine publik ning võistlejatele taotleb kultuuriminister Tõnis Lukas erandite kehtestamist. Teda usutles Erle Loonurm. Mina lähen taotlema valitsuselt erandeid nendele sportlastele ja meeskondade liikmetele, kes tulevad nendest riikidest, kus nakatumiskordaja on praegu 100000 elaniku kohta neljades viimase päeva jooksul üle 25. Ja nende riikide arv on siiski ka Euroopas täiesti märkimisväärne. Osa sportlasi võib tulla sealt, aga selleks, et nad siia saaksid osalema tulla, on neil vaja täita tingimused. Kõigepealt 72 tunni jooksul enne lennukile tulemist on neil vaja teha test. Ja see test oleks negatiivne. Kodumaal siis nad tulevad siia, tehakse uuesti, test on negatiivne, siis nad kaovad. Baasi minna nii, et liikumispiiranguid seaduse mõttes nendele ei rakendataks. Samas on rangelt isolatsioonis ja tegelevad ainult oma spordiasjadega ja kokku ei puutu laiema avalikkusega. Teadusnõukoda ja terviseamet on öelnud, et on nende erandite tegemisele vastu, nii et siis teadlikult lähete vastuollu praegu nendega. Me katsume võtta nende skeptilised positiivse nõu ja vastavalt tingimused nii seada, et kõik oleks ohutu. Oleneb ju, kuidas üldine viiruse pilt praegu on ja meil on võimalik teha ka organisatsiooniliselt mitu tagasikäiku, nii et ralli ikkagi toimuda saab. Nii et on variante, et publik jääb ära, aga see ralli toimub nii või teisiti kui näiteks nüüd koroona. Variante on veel mitmesuguseid, vahepeal, kui meil oli lootusrikas olukord ja nakatumisi praktiliselt ei olnud, siis olid muidugi plaanid suuremad. Aga nüüd, et kindlasti on võimalik seda kava oluliselt vähendada, aga, aga ikkagi niimoodi, et sport jääb alles sündmus isenesest toimub. Praegu on siis see, et kohale võib tulla kuni 16000 inimest, kes jaotuvad tuhandelistesse gruppidesse. Kas maski kandmine on kohustuslik? Praegustel tingimustel ei ole seda sätestatud, aga seda arengut saab jälgida viimase hetkeni. Ja välismaale Austraalia elanike arvult teine osariik Victoria otsustas täna, et igaüks, kes rikub koroona isolatsiooni reegleid, peab maksma varasemast veelgi suuremat trahvi. Samuti otsustati sõjavägi appi kutsuda Mall Mälbergile. Oskab Austraalia oli siis, kui koroona levima hakkas, üks neid väheseid riike maailmas, kes suutis viiruse levikut väga tulemuslikult piirata. Nüüd püüab Austraalia meeleheitlikult Victoria osariigis viiruse uut levikut, et peatada, et hoida ära viiruse teist lainet kogu riigis. Sel nädalal kehtestati Victoria's juba öine liikumiskeeld piirata inimeste liikumist päeval ja paljudel kohalikel ettevõtetel kästi uksed sulgeda. Kuid ligi kolmandik neist, kes olid koroonasse nakatunud, ei olnud enese isolatsioonis kodus, kui need kontrollid. Osariigi peaminister Daniel Andrews teatas täna, et neid ootavad uued karmid trahvid. Alates tänasest, kui eneseisolatsiooni määratud isik lahkub kodust, on trahv 5000 Austraalia dollarit ehk pisut üle 3000 euro. Ja kui keegi rikub reegleid, korduvalt trahvi juba kuni 20000 Austraalia dollarit ehk pisut rohkem kui 12000 eurot. Ainus erand on erakorralise arstiabi vajadus. Värsket õhku saab hingata ka uksest, aknast ja oma aias, ütles peaminister. Politseile saadetakse sel nädalal appi veel 500 sõjaväelast, kes aitavad kontrollida enese isolatsioonist kinnipidamist kui osariiki paigutatud ligi 3000 sõjaväelast, et hoida viirusega seotud logistikat kontrolli all. Austraalia sulges pandeemia algul kohe oma välispiirid, kehtestas sotsiaalse distantseerumise reeglid ja alustas massilist testimist. Nakatumisi oli seetõttu tunduvalt vähem kui mis tahes teises arenenud riigis. Aga kui riik hakkas taas avanema, suurenes nakatumine järsult just Victoria's, mis ongi praegu epideemia keskpunkt kogu riigis. Viimaste nädalatega 12000 uut juhtu ja viimase ööpäevaga 439 juhtu. Osariigi võimud peavad selle peamiseks põhjuseks seda, et nakatunud inimesed keelduvad püsimast kodus. Arvestades, et paljud neist tunnevad, et neil pole valikut, peavad tööle minema. Pärast Covid 19 diagnoosi saamist otsustas Austraalia föderaalvalitsus maksta neile kojujäämise eest 1500 dollarit kui neil pole muid elatusvahendeid. Teised, nagu öeldud, peavad maksma haigena kodust lahkumise eest 5000 dollarit. Ja teised välissõnumid võtab kokku Uku Toom. Valgevenes algas täna presidendivalimiste eelhääletus. President Aleksandr Lukašenko esines sel puhul kõnega, kus muuhulgas väitis, et tema vastased kavatsesid korraldada Minski kesklinnas veresauna. Kavandatava veretööga olid Lukašenko sõnul seotud ka möödunud nädalal kinni võetud 33 Venemaa palgasõdurit tapatööga D Valgevene presidendi sõnul destabiliseerida riik enne pühapäevaseid presidendivalimisi. Lukašenko sõnul kasutavad tema vastased miljardeid dollareid, et tema tagasivalimist takistada. Samas tõotas president Tihedate liidu suhete säilimist Venemaaga. Tema sõnul peegeldab partnerlus naabrite vahel ajaloolisi sidemeid. Tulles eelhääletuse juurde tagasi, siis kestab see laupäevani. Valgevenes on loodud üle 5700 valimisjaoskonna, välismaal on neid 44. Registreeritud on viis presidendikandidaati. Suurbritannia valitsus kutsus ravimifirmasid üles täiendama oma ravimivarusid, et valmistuda võimalikeks häireteks piiriületuse pärast Ühendkuningriigiaasta lõpus toimuvat lahkumist Euroopa Liidust. Eile hilisõhtul avaldatud kirjas andis tervishoiuministeerium ettevõtetele soovitusi ettevalmistusteks 31. detsembril lõppevaks Brexiti üleminekuperioodiks ning uute tollieeskirjade rakendamiseks. Guardiani andmetel on aga Euroopa Liitu emigreeruvate Suurbritannia kodanike arv pärast Brexiti hääletust kasvanud 30 protsenti. Tunduvalt on tõusnud ka nende hulk, kes võtsid pärast kolimist uue kodakondsuse. Kõige enam kolis inimesi Hispaaniasse, kus elab praegu 380000. Kõige rohkem mindi üle aga saksa kodanikuks. Alates referendumist on Suurbritannia kodakondsuse vahetanud saksa kodakondsuse vastu üle 31000 inimese. Kolm merehädalist pääsesid mikroneesia asustamata väikesaarelt, kui olid liivale joonistanud hiiglasliku SOS-täheühendi joonistust märgati merepäästekopterilt, mis seejärel asja uurimiseks saarel maandus. Piloodid jätsid hädalistele vee ja toiduvarusid ning edastasid abipalve lähimale merepäästelaevale, mis kolm päeva saarel viibinud mehed tsivilisatsiooni rüppe tagasi toimetas. Hätta sattunud olid oma kursist kõrvale kaldunud ja nende väikelaeval sai kütus otsa. Sihtkohast jäi puudu 200 kilomeetrit. Ja tagasi koju Kagu-Eesti matusekombestikus olulisel kohal olnud ristimetsad on hävimisohus. 22-st ristimetsast on nelja aasta jooksul metsaraie tulemusena alles jäänud kaheksa. Ainulaadse kultuuripärandi säilitamiseks pöörduti taas valitsuse poole, jätkab Leevi Lillemäe. Ristimetsad on tekkinud pika aja jooksul. Matusetraditsiooni kohaselt peatuti leinarongiga enne kalmistule jõudmist sobilikku metsa juures ning lõigati puutüvele risti sümbol taolistest ristipuudest kujunesid ajapikku ristimetsad, mille kadumist nüüd tahetakse peatada. Looduslike pühapaikade ekspertnõukogu esimees ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituuti Tuudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Marju Kõivupuu. 2016 kaardirakendusele oli kantud ja üle vaadatud enam-vähem 22 ristimetsa, sellist siis suuremat metsatuka, kuhu kohalik rahvas on viimased tinglikult 100 aastat neid riste lõiganud ja sellest on praeguseks säilinud põhimõtteliselt kaheksa, üldse osaliselt on hävinud kaheksa ja täielikult on hävinud kuusk ristimetsa, seda siis ütleme sisuliselt nelja aasta jooksul ja kuna neid ristimetsi on väga vähe jäänud Või need arvandmed näitavad ilmselgelt kuigi käesoleval aastal siis esimese ajaloolise loodusliku pühapaigana, see riikliku kaitse Rosma ristimets siis kahtlemata see tempo ristimetsade kaitse alla võtmiseks praegusel kujul ei ole piisav. Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne kama peab vajalikuks ristipuude ristimetsade säilitamise kiirendamiseks ametkondade koostööd. Arvestades, et kui aktiivselt metsa majandamine toimub, et siis on ohus ja olemegi läinud, et paari 20 aasta jooksul on ikka drastiliselt ikkagi vähenenud poleks oluline neid viimaseid, mis nüüd on säilinud kaitsta ka riiklikul tasemel. Pöördumises ministeeriumite ja muinsuskaitse ning keskkonnaameti poole palutakse peatada käimasolevat raied ristimetsades ja võtta alles jäänud paigad ajutise riikliku kaitse alla. Marju Kõivupuu. Ja ajutine kaitse on vajalik kehtestada ajaks, mis kulub siis ristimetsade nii-öelda mälestiseks tunnistamise nii või siis vastavalt ka sellele, et, et me ei tunnista seda mälestiseks, teist võimalust lihtsalt ei ole. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe. Täna oli ilm vihmane, aga kuidas edasi, räägib sünoptik. Taimi paljak. Homme päevaks madalrõhuvöönd taandub ja Poola kohalt laieneb kõrgrõhkkonna serv üle balti riikide. Meil vaheldub päike pilverünkadega. Üksik neist võib lühiajalise rabin anda, kuid suurem osa Eestist saab kuivalt läbi lääne ja edelatuulel on kiirust kolm kuni seitse, puhanguid võib 10 11 meetrit sekundis olla. Õhutemperatuur tõuseb 20 kuni 23 kraadini. Vaid rannikul on pisut jahedam. Neljapäev ja reede on juba kõrgrõhkkonna päralt. Ööd on selgemad, päeval tekib küll rünkpilvi, aga sadu need ei anna. Läänekaare tuul ja tasasemaks. Öine õhutemperatuur langeb sisemaal 10 kraadi lähedale, rannikul jääb üle 15, piiripäevasoe kerkib 22 kuni 25 kraadini. Ja spordiuudised võtab nüüd kokku Juhan Kilumets. Eesti esireket Anett Kontaveit alustab täna Itaalias Palermo tenniseturniiri Kontaveidi avaringi vastane rumeenlanna Patricia Maria tiik. Eestlanna asub maailma edetabelis 22. ja tiik 85. kohal. Kohtumine peetakse hilisõhtul tule. ERR-i spordiportaal vahendab mängu otseblogis. Palermo turniiriga naasis naiste profitennis ligi viie kuu pikkuselt sunnitud võistluspausilt. Turniiri kõrgeima asetusega mängija on tänavu maailma edetabeli 15. number Petra Martitš. Hispaania korvpalliklubi Baskonia teatas, et 21 aastane eestlasest ääremängija Sander Raieste pikendab klubiga lepingut kuni 2024. aasta suveni. Eelmisel hooajal esindas 204 sentimeetri pikkune raiesztee laenulepinguga Kalev Cramot. Enne seda mängis mitu aastat Baskonia duubelmeeskonnas Hispaania madalamates liigades. Baskonia krooniti tänavu Hispaania meistriks. Hispaania jalgpallikoondisega 2010. aastal maailmameistriks tulnud väravavaht, 39 aastane iikercassiljas teatas, et lõpetab profikarjääri. Pikaaegne Hispaania koondise kapten lahkus juulis pärast viit aastat FC portost. Eelmisel aastal sai kassiljas treeningul südamerabanduse ja ehkki ta otsustas tippspordis jätkata, pole ta pärast eelmise aasta aprillikuud üheski ametlikus mängus kaasa teinud. Portos siirduste 2015. aastal, olles eelnevalt mänginud vaid Madridi Realis. Hispaania suurklubis pidas kassiljas 16 aasta jooksul 725 mängu. Võitis viis Hispaania meistritiitlit ning kolmel korral meistrite liiga. Hispaania koondisega tuli ta kahel korral ka Euroopa meistriks. Rahvusvaheline triatloni liit teatas, et 28.-st 30. augustini Otepääl toimuma pidanud triatloni Euroopa meistrivõistlused jäävad ära. Koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud reisipiirangud on loonud olukorra, kus kõigil Euroopa koondistel poleks võimalik Eestisse tulla ja seega kannataks aus konkurents. Triatloni EM oleks olnud esimene olümpiaala tiitlivõistlus pärast koroonakriisi. Suur tänu selline sai teisipäeva, neljanda augusti Päevakaja stuudios oli toimetaja Brent pere suur tänu kuulamast ning kaunist õhtut.