Tere tulemast kuulama saadet onu Bella fonoteeki kus onu Bella raadio kahele pärandatud plaadi riiulites, mis täis muidugi plaate sorivad Erik Morna ja Kristo Rajasaare. Ei ja hakkame aga muusikaga pihta, leidsin ühe kihvti kogumiku artistilt, kellelt on tegelikult ainult kahte laul, aga mis siis see lugu, mis kohe käima läheb, temast on kaks varianti. Ühte neist seal autorid kas sest vihkavad, aga põlgavad, aga praegu tuleb originaal. Ja märkimisväärne kasvõi seetõttu et harva, kui kusagil Austraalias või USAs saab ülipopulaarseks saksakeelne laul. Kui inglased hakkavad vastu punnimat, meie saksakeelset mussi ei kuula, teeme sõnade ümber siis teevad sellele üsna viletsad sõnad ja, ja selle loo esitaja Neena. Isegi kui ta on käinud Inglismaal tuuritamas, siis ta pole inglisekeelset varianti suu sissegi võtnud, vaid ikka esitanud saksakeelselt naenn luht Palons. Kui koolist hakati õpetama võõrkeeli, siis meie klass löödi pooleks. Üks pool pidi õppima saksa keelt, teine inglise keelt saksa keele rühma, keegi ei tahtnud minna, sinna kupatati mõned vabatahtlikud ja, ja mõned, kes õppisid halvasti. Aga nemad võitsid. Nemad said sellest Neena loost naine nüanss, luht Palons rohkem aru kui ainult kriis minister ja bensiinikanister. Ja samal ajal inglise keel jäi niikuinii külge kuskilt seriaalidest ja filmidest, nii et kaks üks Saksa keeleõppurite kasuks. Huvitav jah, Järvakandis oli niimoodi, et eestlaste võõrkeeleks koolis oli inglise keel ja vene klasside venelaste võõrkeeleks oli saksa keel. Millest selline loogika? Aga kõik need saksa keele õpetajad võib-olla jah, et nemad olid. Nemad olid ise ka venelased, et võib-olla siis sellepärast lõpetasid venelastele võõrkeeli rahvuskaaslased ja nad oskasid õpetada saksa keelt. Aga kui juba saksa teema juurde tulime, siis ma leidsin onu Bella riiulist Gadja kuu ja oli maalikollektsiooni. Nii. Ja järgmine lugu on filmi soundtrack, pilt, see oli sakslase tehtud film. Wolfgang Petersen oli see režissöör oli tema esimene inglise keelne film. Nevending story ja meil siis põhilugu esitas limaal. Ma vaatasin nüüd järgi, see oli 24. aasta film, mina, ma arvan, käisin seda kinos Tallinnas vaatamas kuskil aastal 88, nii et ma ei tea, kas ikka tol ajal jõudsid nii pika viivisega need filmid siia Eesti NSV filmilevisse igal juhul seal vanalinnas kuskil seal virudena kangi all, mis oktoobrikino või mis kino seal oli, seal ma seda vaatasin ja seda mõnusat lugu ka lõputiitrite ajal kuulsin. Ja alles hiljem internetiajastul sain ma pihta, kes oli selle loo autor, sa tead, erg no vana Morokas jah. Nii et kui me siin paar saadet tagasi tema haardest rääkisime, siis see on üks näide sellest. Jordi Morodercise. Limaal ja Evening Story, autoriks Jomorodern onu Bella fonoteegist. Ja siit tuleb nüüd midagi rubriigist ägedaid passi mehisest passi mehed mulle väga meeldivad. Eriti kui nad on originaalsed ja tihtipeale on nad sellised iseõppijad ja järgmine tüüp sinna hulka mahub ka tan ansamblil level footitu, ikka maak hing, kes ei olnudki alguses bassimees, ta olevat olnud ikka väga hea trummar. Ja kui ta kolis Londonisse, et hakata oma sõpradega vaikseks bändi tegema siis sai ta saidapakkumise tulla tööle Ühte poodi, mis müüs. Pille. Aga see pood ei müünud trumme, vaid basskitarr. Ja Mark ing ütles, et okei, ma tulen siis tagasi, maastan bass mängida küll. Ehk ta lihtsalt valetas. Aga ta omal moel õppis kähku selgeks selle basskitarrimängu. Ja, ja täitsa originaalset sound'i produtseerib minu meelest siiamaani Leverfoodi tõu eadest, san Kaus, näoun. Level Fooditu ja nendest san taon ehk levini tapp. Te kuulate onu Bella fonoteegi saadet ja seal uitavad ringi Kristo Rajasaare ja Erik Morna. Tõmbame nüüd korra melanhoolsema haks, minu käes on ansamblite muudi bluus kollektsioon, mille peal on ka lugu, mida on kaverdanud kunagi ansambel Vitamiin, kui sinna saabus laulma noor ja uljas Raul palsner, vaadake kas siis jupiterist või ERR-i arhiivist on nüüd ilmunud lagedale ka väga palju Tartu levimuusikapäevade kontserte. Ja just ühel õhtul vaatasin seda vitamiini live, kus palsner oli siis üks esimesi kontserte selles selles koosseisus vitamiini ja nad tegid ka lugu, üksildane mees, mis siis originaalis kõlab? Moody pluusia melancoli man kõlas onu Bella fonoteegis. Nii mul on hea meel kohtuda siin plaadiga, mis tegelikult mul ka olemas on. Väga kihvt ja see on järjekordne osa sarjast mõnusaid passimehi. Kahjuks see bassimees meie seas enam pole. Ta nimi Mikaarne ja tegutses ansamblis. Ja kuidas saadakse bassimeheks? Tänane õpetus number kaks käib muusikakoolis, oled lootustandev fagotimängija muusikakool, muretseb sulle selle kalli pillija tantsijatega ringi ja, ja unustad korraks korraks bussipeatuses või kus kohas oligi. Ja läinud ta ongi. Varastatakse sinu fagoti ära, mis teha, Lähed? Muusikakooli ütlevad fagoti varastati ära, äkki saaks uue, muusikakool, ütleb ei saa. Ja siis ostad mingite kopikate või noh, viieka eest põhimõtteliselt. Sõbralt mingisuguse basskitarri panni ja hakkad ise õppima, kuidas seda mängida ja ja nii see Mikarn oma stiili omandaski. Seal ansambel Chartaan, siin teeb kaasa ka tuntud jaapani esseer, jõudsid hakka moto, mis on tekkinud Aelons. Raadio kahes mängis ansambel ja panna see oli teking, aelans. Aafrika, ja ma ei tea, miks, aga see, see lugu viis, minu mõtted ma ikka üldpildi peale ja leidsingi nüüd kohe onu Bella riiulist Vastava plaadi, kus peal lugu, mis meenutab mulle kaunist, õnneliku lapsepõlve, kui olid sellised soojad, suveõhtud tud. Kell sai 12, said panna raadio mängima ja sealt hakkas keskeprogramm. Ja seal oli kas siis Helgi Erilaid või oleverlik ja nad mängisid ikka tihtipeale seda lugu. Onu Bella fonoteegis kõlas Mike õutfellides oli do Franz raadio kahes stuudios on Erik Morna ja Kristo Rajasaare ja nüüd Meie armastatud rubriigi juurde nakkab laulu pisike. Stuudiosse on tassitud taas kord minidiskimängija ja masinasse on pandud disk number viis, mille üld pealkiri on Eesti nihked. Ja proovisin praegu ka guugeldada ansamblit duo van kirst aga ühtegi vastust ei tule. Nii et ma ei tea, kas sellel bändil üldse ongi rohkem lugusid, kui see laulu Mets mühiseb kaver, ära vaata minu peole, mina ei teinud seda või mitte, aga see tundub, et jääb igavesti saladuseks, aga siit ta tuleb. Haljendavad. Ja lillede vaatse. On meeles Õnne. Seal. On meeles? Õnne. Joonud. On elu vee. All. Ja meil oleks Ilutuur. Või. Ei taha? Ja elu oleks ta. Ja lillede. Kiilud. On meeles Õnne. Liigud. Oma võimsa. On meeles? Õnne. Klaverite kaver Mets mühiseb In Grünen valt. See oli siis duo van kirst. No väga proff, ma ütleks jah, et ma ei tea, kas nad olid saanud esimest korda võib-olla siis süntesaatoril kätte, aga tundus, et see jäi ka siis ka viimaseks korraks. Kuna rohkem artistil pole, pole lugusid praegu näha. Laulud. Need olid nad saanud ikka kõvasti. Nii mängiks veel klassikat onu Bella fonoteegist. See on nüüd selline bänd, keda teatakse Heade diskolugude järgi. Ja nad eristusid omal ajal muuhulgas selle poolest kaad. Nad pöörasid tähelepanustiilile, Nad ei riietunud nagu teised kavandid. Kuskil seitsmekümnendatel ei riietunud nagu mingisugused litrites kabaree, klounid, vaid riietusid nagu ärimehed. Ülikondades ja lipsudega valged särgid, seal ansambel, oshik. Kõige tuntumad lood. Trans Dance Dance Dance ja Q Times, eriti aga lugu number kuus, nende kogumiku pealt on vist minu selline šiki lemmiklugu seal Aivongherlav. See bänd on šikk, nende pealikes ikka Velloson nael. Rodgers möllab siiamaani kõiksugu forellide ja makronsonite ja taht bankidega, nii et vähe pole. Ja r kahes bella fonoteegis kõlas. Mina tõmbasin siia lõpetuseks veel ühe hilisema otsa Roxy muusiku son album, liha ja veri aastast 1980 mille peal paikneb ka suurepärane lugu õugi. Onu Bella fonoteegis sobrasid Erik Morna ja Kristo Rajasaare. Teeme seda nädala pärast jälle, nii et tulge kuulama tänast saadet, nagu ikka, jääb lõpetama onu Bella ise. Head päeva. Ütle seda põhjala mees pidada. Kohalike on huvitavad härjad, mitte. Ai-ai mängin enda. Ja noor neuroopia. Minuga jälle ütleb, et olen vaene kodija Mulle on. Seekord peab ainus tingimus, olgu vaid. See on ebamaine Ma aine särtsakad, tüdrukud käsutab paljuvad meestepeadega. Meil on maa hallaga tuppa uut ehk et ega see koju hispaanlanna tuju oleksid tõmmata uttu ja võimalik. Põhjamaa need, mis siin ka ealisi loodakse, parimad laskurid ja naised on kodu aga mooli vaene põhjamaneer, mis siga ja lese joodakse parimad laastud ja naised on kodu. Aga. Põõsamani mihkliga eales. Parimad absurdi alalised kodus.