Naiste saun. Puid panevad alla Kristel Aaslaid ja paljas porgand. Hei, hei, kallis raadiokuulaja, kas tõesti on see asi nüüd nii kaugele jõudnud, et kell on püha päeval kell üks on 28. juuni ja Eestimaad on tabanud kuumalaine? Ega meil ei ole vaja sauna minna ja me võime visata ennast ihualasti tänavatele ja visada nendel munakiviteedel leili äärekivile ja vihelda, käike ja imeline, aga Eesti elas üle ka jaanipäeva, jah, ja väga ilus jaanipäeva, kusjuures me teeme ajalugu pärast, et ei mingisugust vihma mingit hullu külma ja tavaliselt on ikka nii, et jaanipäeval nagu ilma tatart nalja ja viskab meile vihma kaela, aga seekord mina jään kordagi vihma alla, väga-väga soe oli, sai kella kaheni öösel õues olnud mu kaaslane oli veel lühikeste pükstega ja särgiväel ja andis kõik oma joped ja pusad ja asjad minu peale, et tema sai isegi niimoodi, aga ma, ma loodan, et paljudki, kes vähemalt jaanitule ääres olid ja me ka veel 24. juulil Itaalia ja ikka tõstsime seda lõket kõrgemale, vahepeal sääsed hakkasid juba natukene liiga liiga läksid Maiaks, meil ei olnud isegi sääski ega parme mitte. Nii et see oli eriti hästi ja me üldse olime tegelikult väga ägedas kohas nagu Kaberneeme rand ja seal oli väga soe ja metsik Tilosokey tõlkijaid oli väga palju, ütleme nii, et me sattusime lauseridaelamusse seal ära ja läkski seal öiseks kakluseks, mis oli väga põnev kuulda kuskil ümber, ümberringi seal inimesi karjusid aga kokkuvõttes nagu telkida jaanipäeval on ikka sihuke muistne eesti värkaid, no mitte päris muistne, aga laupäeva muistne siis ja väga mõnus oli, et mis Kristel siis tegite, kellega olid, tead, mina läksin muisuga koos läksime Saaremaale minu vanematekoju ja siis esimese 23. lemmikul siis minu vanemate juures Kuressaares kus oli ääretult palju rahvast ja siis, kui me läksime, me muidugi olime sellised yli hilised ärkajad selle koha pealt umbes kella viie ajal, mood tegelikult peaks just nagu poes ära käima ja poeletid kurki ei leidnud mitte kusagil. Käisime ühes poes, käisime teiselt poolt ja ei olnud kurki. Õnneks tomati saime veel kätte, salati selle kurgiga teevad. Ütleme nõnda, et tundub, et igasuguseid asju ja ma loodan, et keegi lõket üles ei pane kurgiga. Aga nagu ma aru saan, siis Saaremaal vist tehakse lõket. Teine Me teeme lõket, okei, mesin Kabernemmess, tegime lõket. Läksime lõkke peale ja mitte ainult nöörlikult. Kemaalõhk, teletoorja okei. Jaa, hullult mõnus, meil ei olnud plaane, ma olin veel eelmine nädalavahetus, olin täitsa nagu lummitte mures, aga oli nagu korraliseline, et ma ei tea, et lubab üht läbi aastate siin ühte soojemat jaani ja kas tõesti mitte midagi ei tee nagu kuidas, kuidas see nii on, sest detseni tradid tsoon, eks ju. Kui on jaanipäev, siis sai, istu kodus, ei ole üksinda saiale kaksinda, vaid sa pead olema kõikides möllu metsikus mul muidu muidu saab olla õige eestlane ja tegelikult traditsioon on ju jaanipäeval ikka libistada ka korralikult ja ikka ennast täitsa täis juua või noh, vähemalt minul on jäänud mulje, et kõik ümberringi teevad, ma mõtlesin seda vähemalt minule. Jajaja. Ei, tegelikult meil on siin ümbruskonnas väga palju karsklased sõpruskonnas, et ise ka oleme väga seda rada, et ma ei ütle, et ma karsklane olen, aga nagu hea meel, aga ikkagi ütlen ära mingist joogist. Aga ma tegingi, kusjuures sellega seonduvalt väikse Polli, kuna ma ise vaid see on hästi palju ka alkoholivabu jooke kaasa, siis tegime väikese Pollijad, kes mu jälgijatest üldse joovad, see jaanipäev ja kes mitte ja suudad sa uskuda, 83 protsenti inimestest ütlesid, et neid alkoholi juhitaja, nemad lähvad alkoholivabaks jaanipäevaks on väga lähevad kui palju kained juhte ja, ja mõtle, kui palju vähem surmasid kõike üldse nagu inimesed hoiavad oma tervist. Ja üldse ma mõtlen, äkki on Eestimaad tabanud mingisugune alkoholisõltuvuse kadu, äkise koroona sõi ära kindlasti õid iga päev, kuna tööl ja ei pidanud käima oma nägu näitama oma probille. Keegi ei saanud su promilli lõhna endale ninna, nii et äkki jõid ennast ära ja nüüd nagu lähvad seepärast kaineks ja mis sa arvad? Tead, ma ütlen sulle ausalt, ma ise mõtlesin selle peale ka tegelikult neil on üleüldse ma olen ka pannud tähele, et mitte ainult siin peale koroonat, vaid ka enne mingisugune paar aastat on lakanud üha rohkem ja rohkem inimesi teeb siukseid kaineid, kuid või ka ühineda vool aastaid kuni aastaid või siis on, jätavad üldse joomise välja, et üha rohkem ja rohkem inimesi on nii-öelda hajaLif ja saadakse aru, et ega tegelikult ei ole vaja. Anna mulle mu sõbrad, anna mulle hea mõnus koht, kus istuda ja natukene ma ei tea, süüa teha kõik koos ja seltskond on nagu just pigem oluliselt läinud ja ma ise tunnen, et peale samas jällegi tagasi tulles selle koroona juurde on ju et maa ka ikka seal alguses suurest masendusest on ja siis suurest, kuna mitte kuskile minna, kuidagi oli siuke siis ikka noh, ütleme nii-öelda neid veinipokaal sai ikka ja oli kuidagi süüdimatu tunne ja ikka lilled, finaal veel. Aga mingis septembris ei joo kampaania päris sinu ette võtma, järgmine kord ma juba võtsin selle ära, seda teinud, aga peab vist ikka uuesti lell ei ole, ta ei jaga ja huvitav asi oligi see, et mingisugune mingisugune veidi aega siis peale sellise ütleme nõnda sellise elu elamist lihtsalt kadus tuju ära. Et nagu ei tahtnud enam, et nagu kogu aeg kuidagi Tõin endale nagu mingit veini koju üha rohkem ja eriti jäi nagu seisma seatel. Vanadus, ma arvan, siin vanadus, et noored vaata joovadki rohkem kõvasid ja ma loodan, et tänapäeva noored on natuke teadlikumad alkoholi negatiivsetest mõjudest, näiteks mina ei kujutanud ettegi, et need munarakud, mis mul on nii palju, kui ma neid maha jai nooruses, nii palju neid siis alles jäi nagu neid ei tule tagasi. Aga tegelikult ma arvan jah, et mida enesekindlamaks saada, et sa julged nagu seltskonnas sõnavõtte ilma oleksid purupurjus, et sa julgeksid lõbutseda, ilma et sa oleksid purjus tantsida, paljud ei julge ise külma veini klaasitud tantsida, nad peavad olema veits nagu svipsis. See tuleb vanusega, ma ise küll tunnen, et üldse vaja alkoholi, et olla lõbus, fan elada elu tõsi. Ja sel jaanipäeval ma ma vist ikkagi lõpuks mis vist ikkagi suhteliselt kindlalt tean, et ma libistasin vaikselt modi, ristmikud, ristikut ei olnud kiiret, kuskil oli siuke väike maitsekas, et aga, aga olid seal oli seal seltsimehi, kes otsustasid Karu töö ära teha ja aga noh, ära juua ja nii ja, ja, aga õnneks ei ole meil seltskonnas ega kuskil kedagi sellist, kes muutuks ebameeldivaks, nii et selles suhtes oli, oli väga mõnus ja väga hästi. Aga samas eks ole teadakijat, alkohol ja, ja muud sellised ained on vägagi kergesti sõltuvust tekitavat. Ja tegelikult ma ise ka kahjuks olen nagu näinud seda oma elus palju. Kell inimestel siis on alkoholisõltuvus ja üldse mõelda, mis see tekitab inimestes Kohli sõltust üldse sõltuvusi, neid sõltuvusi on palju, olgu selleks trenn, alguseks, olgu toit, shoppamine, naistel lihtsalt põhiline, neid inimesi ma tean ka väga palju, olles ise ka olnud üks neist, et tegelikult ma tean ja mulle on ka öeldud psühholoogide poolt psühholoogi juures on väga normaalne käia, rääkida oma muredest ja selle palun uue uueks normaalsuseks. Minge ja rääkige professionaalidega oma muredest, kes aitavad teil. Kõigest rääkida, peaasi et sul on inimene, kellel julgeb kõigest rääkida, kes ei, George ja minge rääkige oma emotsioonidest ja see inimene juhendab ja ei hinda teid vaid ja kui hindab, siis ainult professionaalse pilguga. Okei, tundub, et siin on mingid asjad peidus, vaatame, juurime, võtame need ära, need ja jää üldse, ärge nagu teisi inimesi ka siis nii-öelda kuidagi vaadake viltu selle peale, kes käis, siis otsib nagu professionaalset abi oma muredele, nende kasvaks ja igal juhul mina psühholoogi juures palju käinud erinevate juures igasuguste muredega või kasvõi niisama elust rääkimas. Aga ma arvan, mina, mina olen näiteks väga kergesti sõltuvusse jääv inimene. Ja tegelikult sa ise tunned selle ära. Ma tean, et mul on olnud söögisõltuvus, mul on olnud šoppamis sõltuvus. Mul on olnud trennisõltuvus ja näiteks kunagi, kui ma mängisin pokkerit online'is. Mul tuleb see väga hästi välja, nagu ikka. Et ma päriselt mul läks päriselt tõsiselt hästi. Ja mingi hetk ma sain aru, et ma mängin päevas ikka nagu mitu-mitu tundi, et see on nagu sõltuvus tekitamine ajaks. Mul on olnud simsi sõltuvus, no kellel lastest ei oleks olnud, on ju mul oli siis neli ja ma oskasin kõike neid koode kasutada ja no ütleme nii, et sõltuvus oli väga suur, siis tuleb varsti. Oo, oota, millal ma juba tahaks. Aga ei, tegelikult ma tean, jään kõigest väga paljudest asjadest sõltuvusse ja seepärast ma olen ka pidanud anoreksia läbima, et ma hakkasin ta alandama oma kaloraaži ja sellest, kus, et mida rohkem, seda parem ja samamoodi ka igasugused erinevad teemad. Ja ma mõelnud, milles võib tekkida ja tegelikult ma arvan, et inimestel ongi erinevad nii-öelda aju. Kuidas öelda siis, et aju töötleb asju erinevalt ja prossesseeribki erinevalt ja minu aju on rohkem sõltuvusse nii-öelda jääv kui teistel? See on täiesti noh, nii mõned inimesed ei saa mitte midagi proovida niimoodi, et noh, ma ei tea, järgmine hetk nüüd see kogu nende elu ei, ei võtaks üle. Ma iseenda pealt olen näinud, et see oleneb hästi palju olukorrast ja asjadest, ma samas ma olen hästi kiire allaandja, teisest Lagoet lõpetaja on ju nagu selles suhtes allaandjad, nagu ma, nagu mul on tunne või, või tegelikult alla allaandmine. Võib-olla ei ole see sõna, mis on, ütleme, võib-olla mul ei ole püsivust, tähendab et, et, et täielikult nagu millegi, nõnda et ma ei mäleta, et mul oleks midagi nagu täiesti üle pea kasvanud. Ainuke asi, millest ma vist täiesti sõltuvusele on toit. Aga see on noh, natukene nagu sinnakanti, et seda peits vaja, et ellu jääda. Ma annan endale vahepeal andeks selle, aga võib-olla selline ületoitumine on selline kõige suurem, mida ma praegu tunnen? Ei maailmas tegelikult see on nagu üks põhiprobleeme, aga mul näiteks on just see probleem, et mul on seda püsivalt väga palju, et ma olen nagu veits, ma olen hästi järjepidev inimene, et ma midagi ette võtan, siis ma teen selle lõpuni, et see on mulle elus metsikud kasuks olnud, ma olen kõik projekte suutnud, ellu viia ja karjääri teinud ja kõike, aga sõltuvuste koha pealt see on metsikult suur kahju pool, aga õnneks mul on ajus olemas mingi koht, mis on ülimõistlik, ta annab nõukogude, ütlevad jätkule. Kuule, tüdruk, see nagu ei ole sinu jaoks, et äkki lõpetad, asi kasvab üle pea või sa teed seda liiga palju ja seda kõige kanda, et ma olen ise saanud jälile, et kas oli see anoreksia või söögisõltuvus või trenni, tegin liiga palju man isale ise saanud kõigele järjele ja pokkeri ka, ma nägin, et tead, ma mängisin liiga palju päevapealt. Null ei mingeid. Et mul ei ole nagu seda, et mul jääks nüüd jääknähud. Ma ikka pean võima värisen kuskile, kui ma nüüd ei saa, et ma ikka pean, et seda ei ole, seepärast ma arvan ka, ma ei ole kunagi suitsetanud, aga kui ma peaksin näiteks olema üks suitsetajatest, ma usun, et ma suudaks ka selle niimoodi päevapealt lõpetada, sest kui ma suutsin ka suhkru ja söögisõltuvuse nagu nii-öelda päeva pealt lõpetada, siis ma arvan, et ka need on täitsa võimalikud. Õnneks see osa mul olemas, et ma küll jään kergesti sõltuvusse, aga suudan ka kergesti lõpetada. Vot minul on tegelikult, et mida rohkem süvenesin oma ajus, sellesse sõltuvusse ma. Ma tegelikult pean tunnistama, et olen nooruspõlves ja tegelikult ma olen. Ma olen inimestest küll sõltuvusse jäänud nagu oja, aga et noh, selline nagu, et noh, et sa oled sihuke. Ma tahaks, saaks aint tema juurde, huvitav, kuidas ma saaksin? Ta on mu kõrval kuskil läheduses nagu kuidagi nagu sul on nagu kogu aeg olemas, kusjuures selle nimi. Ja, ja see ongi nagu selline, et sul on nagu seda energiat vaja isegi isegi olnud oluline, et ta mulle otseselt füüsiliselt või nagu vaimselt nagu teadmine, et ta on nagu kuskil olemas, lihtsalt see nagu aga ta on siin, meil on ka siin, nüüd on rahu, on nii veider nagu mõelda nagu selle peale tagasi, et nagu aga see on, see on, ma arvan, et see on ka mingisugune augud, on ka mingisugune hirm olla taga. Absoluutselt. Aga tead ma arvangi, et sõltu osa, et kui me mõtleme, mis päriselt, milles need alguses saavad, muidugi on teatud nii-öelda keemilisi sõltuvusi, kus mingisuguses aines tema sõltuvus tekitavate omaduste pärast nagu sõltuvusse. Aga ma arvan, et enamjaolt tegelikult asi peitub ikkagi meie ajus ja see on mingisugune täide minema otsima, et mingi auk, kongress, kel mingisugune emotsioon või tunne on täitmata jäänud ja hoidsid seda hoopis asjadest, kuigi sa ise, kes sellest aru saada ja minu arust Mul oli samas mul oli suitsetamisega või oli see, et mu suitsetasin mingisugune nuppe, ma julgen öelda, et niimoodi ma ei suitsetanud kunagi niimoodi, et mul oleks läinud üle paki päevas, mul tavaliselt oli niimoodi, et nädala peale sai seal back nagu tehtud, välja arvatud, eks ole, kuhu pidudel. Aga üldiselt niimoodi, et ja ma üritasin koeka maha jätta, et ma ei tahtnud nagu väga-väga palju suitsu teha, mul oli niisugune tunne. Kui ma nagu natukenegi laulmisega tegelenud, siis tegelikult võiks nagu häält hoida sellega, et ma ei tee nagu suitsu ja aga iga kord ei, siis oli tihtipeale tekkis see, et kui ma läksin poodi, ma teadsin suitsu pakkuda ühtses, siis ma sellel samal päeval kohe ei võtnud ja siis läks paar. No ütleme max kaks kolm päeva läks mööda ja ostsin jälle uue suitsupakis mänge. Noh, ega mul ei ole nagu sõltuvuses, aga mul ei ole nagu otseselt vaja, aga samas oleks nagu tore nagu salvestada nagu Kimud ained. Ja see niimoodi läks kogu aeg niimoodi. Mingi 10 aastat kindlasti, mingi, see on nagu hea aga, aga et ma ei olnud kunagi nagu ahelsuitsetaja, ma ei ütleks, aga kindlalt nagu selles suhtes, et ma tahtsin kogu aeg suitsu teha, kuni sa arvad, mis oli siis mis tekitas seda, tead, ma arvan, et mul oli mul ma ei tea, millest see alguse sai, alguse sai kindlasti sellest tahtsid nagu lahe olla. Seltskonnas on ju, paljud sõitjad tegid suitsu, siis sa tegid nagu ka kuidagi sellest, nagu läks see edasi käima ja siis juba tekkis ja millest ma lõpuks aru sain, oli see seal selle nii-öelda selle tegevuse vastu tekkis nagu rohkem sõltuvus. Et praegu nüüd eelmine august oli mul mul oli bronhiit augusti lõpus ja siis arst muidugi ütles, et suitsetajatel mitte nagunii väga üks suits on juba piisavalt suitsu teha, eksju. Ja siis nädal aega siis hoidsin, ma olin kullerid, antibiootikumid ja kui arst ütleb, et sul on bronhiit, sai jookse õue suitsu tegema, vähemalt minul ei tekkinud seda impulsi, vaid lossis hoid, hoidsin ennast suitsust eemal. Nädal aega hiljem siis oli, läksin uuesti arsti juurde, ta ütles, et noh, et kõvasti parema jalaga plaan, kõik oli nagu tore. Ja peale seda ma ei ole enam suitsu ostnud ja ma olen proovinud Tälgi kahel kolmel korral teha. Enam ei maitse, ei meeldi lihtsalt ja ma olen üritanud teha ja ma saan aru, miks ma tahan seda teha, on see harjumus, kõik lähvad, ah ma lähen ka. Ja siis nagu, ja siis mul oli väga tihti ma olin selline jalutav suitsetaja siis nii-öelda, et iga jalutad kuskile ikka paljud, paljudel, kes on suitsetatud, kas sõbrad või kes on ise suitsetavad, siis on nendel on selline nii-öelda maa maa müük, mis ühik on sellised kaugele pakaks tovi. Et need on niisugune, et jalutad ja siis teed ja mul oli ka kõige suurem nagu tahtmine, nagu peaks nagu tegema oli just jalutama igatahes, sest sa muidu jalutad nagu niisama ja siis nagu ei tee midagi. Et siis tundus nagu sa teed midagi, eks põnev langeb sinu puhul sai see siis alguse nagu nii-öelda põhimõtteliselt Kohomofiors missing out. Et sa kartsid, et sa ei kuulu siis seltskonda, et sa tahtsid nagu olla osa seltskonnast või ta sinu vajadus, mida see rahuldas, oli siis nagu ühtekuuluvustunne, see tundus, ma mõtlen, see klišee asi, mida muidugi öelda nagu, et kui sa oled noor, et sa tahad seda lihtsalt teha, nagu alla võivad kuuluda. Aga veits oli nagu ma ei oleks suitsu teinud, oleks näinud, et osad sõbrad, ei, nii põnev, kuidas asjaga seltskonnas kinni, minu seltskonnas oli täiesti vastupidi. Kui sina olid tüdrukud, tegid suitsu, siis tänavu ei kõlvanud kuskile ja ma minu terva nagu terve elu oleme ümbritsetud olnud inimestest kus nagu suitsu, pigem vaadatakse viltu, nagu pole kunagi suitsuhais meeldinud, mulle pole meeldinud suitsetada ja keegi mu sõbrannadest mitte üksi nime tänaseks päevaks. Üks sõber Ede suitsu, nagu ma ei tea ühtegi sõpra, kes teeks suitsu ja seda juba väga mitu aastat ja ka alkoholi ka viimased, ma arvan, viis aastat pole ühtegi sõpra, kes liialdaks alkoholiga, et alkohol on samamoodi väga niisugune auto, ütleme nii, ma arvan, et äkki äkki joppab ja tulevikus siis noored nagu astuvad seda rada. Ma arvan, et aina lahedamaks ongi muutunud tegelikult see, et sa oled nagu, ma ei tea, jood rohelist, mutid käib trennis, oled aktiivne, oled lõbus, tore ja sul on nagu hinded okeide, et enam ei ole see, et ohoo, mis on jälle kohe jaamad, lähme teeme suitsu. Ma arvan, et see võib olla sellest ka, et, et selline, ütleme tervislik elustiil, selline noh, ongi smuutindused ja asjad. Et need ei tundu enam nagunii sellised kauged elukauged asjad, et see ei tundu nagu enam nii suur elumuutus või elustiili muutus, vaid see, kuna sa näed, ümbritseb sind igalt pool, meil on nii palju häid eeskujusid, eks ju, keda jälgida. Et isegi kui sa nagu ühe varbage sinna sisse kasta, et see on juba nii suur samm su enda jaoks ja noh, eks keegi ei ütlegi täielikult ennast muutma, aga ma arvan, et lihtsalt, et nähes, et igal pool ekslikult kultuuriliselt on ka kõik need viinareklaamid on ju keelanud keelatud suitsuga ära minu arust ei reklaamita ja isegi ma kuulsin, et näed, Ma loodan, et see on tõsi, sest ma ise pole kursis, ma kuulsin, et seal on nüüd täiesti faktiline, aga minu teada kõik need maitsestatud suitsud keelati ka ära ja mentool ampsud on ja nüüd on vist need mingid kleepsud, mida siis saab lisada, mis annab maitset, aga see on ka nagu väga niisugune alternatiivne viis, kuidas seda teha, eks siis sa pead olema natuke ikkagi meeleheitel, ütleme nii. Aga tegelikult jah, ma arvan, et sotsiaalmeedia plusspool on ka see jah, et tekitada endale enda ümber seda, mida sa tahad näha. No ütleme ausalt, ma tean, et mul on olnud mõni inimene, Instas, kes paneb tooris üles, kust on sigalakku täis ja nagu naisterahvas sõbrannadega, ma ei tea, seelikualused paistavad ja hoomamini jooki täis kukkuva koos ümber, et ma vaatan küll seda kas on vaja, see ei näe üldse hea välja, ei näe üldse nagu ma ei tea, ma ei ela kaasa sellistele staaridele, kui vastupidi, on mingi teine siis kas naisterahvas, meesterahvas, vahet pole, kes teeb trenni, toitub tervislikult, annab head nõu nagu on lihtsalt sihuke tervisest ja elust ja energiast pakatav inimene minu jaoks nii palju sümpaatsem, seksikam, toredam, ägedam, siukse inimeste sõber, ma tahaks olla. Pluss veel muidugi, ma ei tea, selline uus vaimne ärkamine on ka nagu olnud selline ühiskondlik vähemalt. Mulle nagu tundub, et kõik esoteerika ja kõik lihtsalt nagu selline nii-öelda enda vaimne tervis ja kõik see, mis noh, tegelikult kõik siis sellised meelehägustada. Ja ja nikotiin ja sellised asjad, noh et, et need nagu kuidagi ei, ei käi, kukkusid, inimene on hakanud rohkem enda sisse vaatama, et ma ise nagu ka tunnen, et et tegelikult ega peale kolmandat pokaali nagu ongi sihuke hägune olla, niisugune nagu tegelikult ei ole nagu enam nii tuus nagu kõik ei ole nagu enam nii-öelda, et sa ei ole enam nii terav ja ma panen üha rohkem nagu tähele, kuidas mulle ei meeldi mitte terav olla absoluutselt täiesti nõus. Et mingi aeg, kui ma veel nagu tarbisin alkoholi näiteks pidudel käia ja niimoodi siis ma mäletan, et sealtmaalt hakkas käega vähenema, kui ma sain aru enda, selles nii-öelda Bliss pointis, kus on nagu see ideaalne tasakaal, et mitte, et aegsi, tean, et nagu olla alkoholijoobes, vaid selles mõttes, et nagu rohkem. Ma kindlasti ei ole selline nagu viimane piisk oli siis see, kus sa istud ikkagi kuskil, istud sassis baaris, pubis lounge'is kuskil ja kui sa lähed WC'sse ja siis vaata, hakkab su vereringe nagu rohkem käima ja siis jõuab kohale tasakaalu nagu moment. Ja kui ma tunnen, et ma natukenegi astun kõrvale või ma ei tea näiteks potile istudes nagu natukenegi seda võbinat sees, siis nagu oh, rohkem kindlasti mitte et see võis tähendada üks klaas veini, kaks klaasi veini, kuna lühike väike noor naisterahvas, siis nagu ainevahetus, on ka kiirem. Aga minu pool ka, et Mulle üldse ei meeldi see, kui sa lähed nagu endaga ühendusest välja, et sa ei suuda oma keha nii öelda neid signaale nagu õigesti saata ja vastu võtta. Ja kusjuures, aga mul on mind alati naerma, nii kaua kui ma mäletan kõiki selliseid pidudel käimise ja asju ja selliseid täis ei olnud. Mul ei ole väga tihti olnud sellist black-outi, aga, aga üldiselt ongi niimoodi, et mingi hetk, ma nüüd ma saan aru, et see on nagu mingisugune nagu kahestumine käis mul nagu peas, kus. Ma tean nii täpselt seda, et, et tekib nagu kaine Christian klasse, kes on mingi nii loetasid, lamas hingel ja teemana õlgede peal kristalli kristalli. Öelge kusjuures isegi võib-olla võib-olla nad on isegi ka mu peas natuke ühes omas isiksuses, aga, aga mul tekkis nagu ja tekib ka siiamaani. Kuna ma ei ole alkoholist täiesti lahti löönud veel. Samas ma ei tea, ma ei tea, mida elu toob, võtan pool tundi korraga mulle üks hea sõber koos naisega ütleme pool tundi korraga, siis on minu arust väga hea muuta. Ühesõnaga, aga sedasama vetsujõudmise hetk ja siis mul kuklasse tekkis Kayla Christian Nonii. Et praegu sa oled natukene hakkame juba nagu, noh, niimoodi vibama, eks ole, et äkki nagu praegu rohkem ei peaks, mis sa arvad? Et ei peaks ja on nii hästi, mäletan kõiki neid hetki, kus ma nagu tunnen, et silm on nii ere, kui keere olla saab ja kaine Kristel hoiab ikka nagu neid ohjasid enda käes, et peas, et tähendab, sul võib keha võib olla täiesti. Et sa ei saa, silm võib-olla püsi ja ühe silmaga suudan fokusseerida kaine krise, okei, kuule, aga ärme rohkem jumala kuju. Okei, lähme siis koju, et selline ratatud huvi tunne tekkis, et keegi võtab nagu juustest ohjad enda kätte. Sul ei ole enam midagi väljas teha. Et see on selline tore, tore. Kutsungi kaineks Kristjanit seda, kes nagu siis hoiab mind natuke tagasi vahel. No küll on kahju, et paljudel neide kaineid pisi mina siis olemas ei ole, sest no käid klubis, sa näed neid kõiki, sa näed nagu terve selle loomaaia seal ära, et ja see on väga kirju, ütleme nii, seal on alati see mees ja naine, paarike, kes röögivad, et kas ei piisa. Aga ma nägin piintaga terisi, ma nägin, naine viskab joogi näkku ja küll nad karjuvad, lähvad välja, aetakse veel politsei neile kutsuda, üks nutab seal tänava nurgas, teine peksad seina. Need on alati olemas, siis on alati olemas see tüüp, kes üritab seal tantsida, samasid, mis siin ristijook kukub, lendab naistele selga, aga ikka senati see tüüp, kes läheb naiste selja taha nagu nüüd ma olen piisavalt purjotava isa naine ei märka, aga nüüd on ruma andmeid, teeb siis on neid sõbrannasid, kes räuskavad ja kiljuvad, siis on neid naisi, kes jäävad alati WC'sse tunniks ajaks ennast meikima pildistama nagu kõik need inimesed on olemas ja need tüübid, kes näitavad käega ühele poole, davai, lähme baari ja jalad liiguvad teisele poole nagu kõiki, neid on alati olemas ja kahju, et neil kuidagi nagu ei käi see plõks ära, et äkki aitab. Äkki lähme vee peale või teeme veepausi kasse ja kuigi samas jällegi, eks me kunagi ei tea, et millisel hetkel me keda, nagu näeme, et ka endal on, kindlasti ei olnud see täpselt see nagu no kaob see hetk ära, et, et noh, üldiselt on ju, no ütleme niimoodi, et mingi staaži peale sul tekib nagu see teadmine, et okei, see on mu piir ja siit ma üle ei lähe. Aga mõnikord nagu lihtsalt juhtub see, kus on nagu ka ei tea, ma ei tea, kas üks asi on liiga kange või või sa oled täpselt liiga vähe söönud? Minul vist põhiliselt nagu mured tekkisid siis kui ma enne enne nii-öelda siis peole minekut ei olnud söönud piisavalt ja siis nagu oli see, et sa arvasid, et seal su piir on sama, mis nagu ikka, aga su piirinud üldse seal pole siin käinudki sellel sellel õhtul ja täiesti niimoodi, et panedki üle sellest, mis su tegelik piir on ja siis on see Ja pluss veel muidugi see, et noh, et on, see minul vähemalt oli, on need ju nii-öelda võttud, kus sa võtad ennast hästi kurvaks ja siis on need võttud, kui sa võtad, sest lõbus ka põnev Moljalaste kurva teemalist osa üldse nagu olnud. Ma arvan, et kui üldse võtmiseks võiks alati ümberringi olla ka lähedased sõbrad, keda saad usaldada, kes reaalselt panevad takso peale, saadavad su koju, nagu kõige hullem on see, kui saadetakse kõige purjo koju, et davai, tšau ja sa ei kujuta ettegi, kas inimene jõuab koju ja mis taga juhtub nagu väga palju halbu näiteid võiks siinkohal nagu tuua absoluutselt. Aga ma arvan, et võtame, võiks veepausi ja siis tuleme, räägime küsimusele vastasid ka meie jälgijad, et mis sõltud äkki siis sukeldumegi kohe nendesse küsimuste vastustes. Seniks aga nautige ühte mu väga lemmiklugu, Let Gotsed, ei, Sofi. Tere taas siin Merilin Taimre ehk paljas porgand ja Kristel Aaslaid ehk Kristel Aaslaiu. Ja oleme siin naiste sauna, Asta jaamast ei lähe seest põnevad ülekannet, elust ja olust. Viime teid kurssi minu asjadega ja, ja räägime siis lihtsatest teemadest täna tänakordseks seekordseks, teemaks on siis sõltuvused ja ma küsisin omaja oma insta jälgijatele ka selle küsimuse, et millestki sõltuvuses, oletan, ja üldiselt tuli väga toredalt positiivseid vastuseid. Aga üks selline asi, mis mulle siin silma jäi, ma ei teagi nüüd, kas ma ütleme nõnda üks miks minul jälgijatest siis üks minu sõbrannadest ütles vastus küsimusele niimoodi, et tema on sõltuvuses stressist, sest ma ilmselt ei oska lihtsalt olla ja asju nautida. Siis küsisin talt kohe niimoodi, et laiendame mõtet, et et miks, kas on siis see tegevusetust ei salli, et pigem on pigem stress kui etnolihvimine, et mis seda, mis ta arvab sellest. Ta on, mul tuleb näiteks lihtsalt kodus olles megaärevus ja nii-öelda homo peale, et ei kasuta oma elu ja aega maksimaalselt ära. Ja, ja siis ta räägib ühest, ühest Reality saatetegelasest, kus ta ütles ka sarnast olekut, kirjutas ja ütles, et et jõua diktid õieti, ütles siis selle saatejuht ja siis ta ütles, et ta sai ka aru, et mul ongi lihtsalt ärevuse ja stressisõltuvus kogu aeg pilvedki ikka kaasas ja ei lase päikesel korralikult paista. Nii äge, Moldoli kohe naeratus näole, see hetke ja ei, päriselt, sest ma tean, kuidas seda lahendada ja ma olen ise selles kohas olnud, aga täiesti ala alateadvuses nagu oma mingi hetk sain aru, et Ma ei oska puhata, ma olen sellest varem oma intervjuudes igal pool nagu maininudki, keegi ütleb, et kui sul on vaba aeg, mis teed tööd, mida ma teen, siis töötan, muidugi ma kirjutan. Blogipostitus Ma teen uut projekti Modeni, Insta postitusi, mis iganes kogu aeg, ma pean tegutsema nagu minu jaoks jalutuskäik tähendas. Ma teen viimased töökõned ära, nagu ma ei võtnud aega iseendale ja tegelikult kõik sõltuvused, nagu me ka enne mainisin, korra ma arvan, et nad saavad mingisugusest hirmust alguse. Et seal on kindlasti mingi emotsionaalne auk, mis on täitmata, aga see on just see hirm seda emotsionaalset auku täita, päriselt nagu sinna sisse vaadata või seda nagunii-öelda äkki olid ida siis nagu tunnustada ja minu jaoks oligi, et kui ma kogu aeg tegin tööd ja pidin pidevalt mu elu pidi olema planeeritud nagu kõik minutid reaalselt ärkamisminutist kuni magama, jäämiseni mul oli kõik päev oli asju täis ja kui ma sain aru, et see on probleem, et mu elus on nii palju stressi tegelikult, et ta. Ma võiksin isegi teha nagu kirega asju, aga ikkagi tegelikult nad tekitavad stressi, kui sa ei suuda lõõgastuda ja nii-öelda meditatiivsesse seisundisse minna. Ja, ja tegelikult sealt alates oled igasuguse ka seedeprobleemid, seepärast et meie seedesüsteem toimib ainult siis, kui me oleme nii-öelda puhkamas, asendis ja puhkamisseisundis ja sealt tuleb igasuguseid haiguseid ja mida kõike need haigused tulevad, ütlevad. Kuule, lõpeta midagi viga. Aga minu jaoks haigese lõpu siis kui ma esiteks leidsin enda jaoks mediteerimise nagu lihtsalt olemine esimese kuu aega, ma arvan, et mu mõtted jäänud vaid nagu terve aeg mul oli uus postitus võiks olla selles või et mina teen nüüd seda või tee sellest pilt, ära unusta seda nagu siuksed, mõtted pidevad, aga iseendaga olemine on esiteks see, mis nagu päriselt suudaksin maha rahustada, lihtsalt hingamine ja arusaamine, et kõik see, mida tegelikult igapäevaselt teed töö ja värki, särki ja ma ei tea, ehitad maja kõik, sa teed seda kõik ainult selleks, et olla. Sest me, me oleme ju piinaks, Me oleme inimolendid, ehk siis me peaksime lihtsalt olema. Ei ole, inimtegijad, ei ole inimtegevused, vaid me olemegi, Me lihtsalt peaksimegi olema, kui keegi ütleb, mis teed, ma lihtsalt olen nagu minu elust on saanud 50 protsenti puhkus ja ma naudin seda rohkem kui kunagi varem. Lihtsalt see, et sa oled kas upud raamatusse või sa lihtsalt hingad, sa lihtsalt vaatad ümberringi ja nagu ma ärkan üles, nii et mul ei ole äratust mitte üks päev, see on minu jaoks puhas stress. Okei, ma tean, et paljud ei saa seda endale lubada, aga ma ärkan üles ja ma võin voodis olla poolteist tundi lihtsalt olla, nautida elu ma olen, selles mõttes ongi ma. Ma tunnen, et ma, mina olen kuidagi saanud, ma olen, kuna ma nii laisk inimene, ma olen väga laisk inimene, ehk siis aga samas on see, et mul on ka see pomo asi on väga tugevalt, et et ma tahan kõike teha. Aga kohe, kui ma ei pea mitte midagi tegema. Ma kasutan seda maksimaalselt, mitte millegi tegemisega ära, et, et lihtsalt ongi. Mu mul on tohutult vedanud, et ma olen saanud, et ma olen jõudnud elus sellisesse kohta, kus ma saan öelda, et et mind on õnnistatud selle tööga, mida ma saan teha ja ma saan kutsuda seda tööks. Ja sealsamas ma tunnen ka vahepeal seda, et et, et see töö, kuna ta ei tundu enamik töö mingi hetk, et ma ei saa, mul on väga tihti on sõbrannadega jutuajamine sellest, et ma tunnen ka nagu, et ma pean niisugune läbi põlanud tunne on. Ja ma ise tunnen, et ma ei tee nagu üldse nii palju asju ja siis tuleb nagu sõbranna. Tegelikult sul on mingi, ma ei tea, 10000 asja kogu aeg käsi hiljaks jäänud liida kokku ja jah, aga ma ei pane nagu ise tähelegi seda, ja see võib ka olla nagu, et, et mul on, mul on siis võib-olla selline passiivne sõltuvus selle kõikide nende asjade suhtes, mida ma teen, et ma ei pane enam ise tähelegi, aga samas ega õmmeldud ja just, aga samas teisest küljest ma nagu tunnen, et ma lasen endal Suht paljuga laised lihtsalt olla ja ja nautida seda, nagu keegi ütles, mulle ka seda kirjutas, tema on Netflixist suhkruvabadest karastusjookidest sõltuvalt, siis mul on ka Netflixi, Youtube'i sõltuvus kindlalt. Mäletad, kuidas ma saate alguses ütlesin, et ühesõnaga mingeid sõltuvusi ilmnevad laeva. Mul on sõltuvus enesele valetamise. Et, et selline ja et see on huvitav. Et selline tegevusetuse vastu nagu võitlemine käib hästi palju, et ma nagu, aga, aga samas ma tunnen näiteks nüüd kodus Kuressaares käies ma ka olen veits alal on hakanud nagu et ma näen, et mu ema nagu kogu aeg midagi nokib aias või teen midagi tema varem tundsin nagu ennast selline natuke nagu turist seal kodus käia, sest ma nagu ei teinud, ma ei oska nagu midagi nagu kätt külge panna või nagu kuidagi ja samas ise nagu tundsin ka nunny väsinud, ei jaksa mitte midagi teha, muidu mingi puhkama ja siis mingi hetk nagu lõi selgeks, et sissesõit koju. Aga tule ju nagu Sa ei ole ju turist, sead, sa elad, elasid väga pikalt siin, need on su vanemad ja nüüd iga kord, kui ma lähen, näen juba, Mattias on niimoodi. Sest et ma hüppan autosse, niikuinii hakkame liikus, näe, vaata siin, noh, see on päris lahe, võiks midagi uut teha ja et kohe on see tegevusetuse nagu peletamine. Tahad nagu midagi teha, et aga ma arvan, et sellel tegevusetuse tegevusetuse on ka nagu vahe. Et selles suhtes, et sa võid teha midagi mitte midagi tehes ka. Ja võib-olla see on see koht, kus me peamegi endale rohkem nagu kes on just sellised nagu üle stressijad, et peavad endale andma selle vabaduse. Aga kas sa mõistad, et Netflix võibki vabalt olla sinu päriselt see viis, kus sa põgened oma pähe oma mõtetesse suhteliselt vabaks aju? Ei nagu ta vaatab pilke, aga ta ei mõtle kaasa ei näe absoluutselt, ma ei suuda isegi väga nagu selliseid, ütleme, sulavaid filme on, miks me peame vaatama, ei viitsinud teha nii-öelda vot, kuidas seda teha. Ja ma arvan, et selle sõbral jälgi ajal, kes on niimoodi vastas, tal ei ole tegelikult ärevus, sõltuvus, ärevus on tagajärg. Kui sa kogu aeg tegeled su keha pidevalt Faidor flaitma, uudis eksis, jooks, võitle või põgene seisundis, mis tähendab seda. Mitte kordagi ei ole parasempaatilises seisundis, kus siis keha puhkab, rahuneb ehk siis pidevalt endale kehas tekitab, on kortisool, mis loob stressi ja ärevust, mõnetadelongi, täielikke ärevushäire või depressioon samamoodi need on tegelikult kokkuvõttes mingisugused sümptomid millegi asja tõttu. Ja ma arvan, et see ongi see, et ta pigem ei julge võtta aega iseendale ja ei julge vaata iseendasse ja rahuneda, sest nii paljud, kes me seda teeme, näiteks, kui võtta, kas passana vaikus, laager 10 päeva, püüa olla iseendaga täiesti vait, mitte ühtegi sõna mitte kellegagi. Ja mediteerib umbes 14 tundi päevas. Kõlab nagu võimatu missioon ja tegelikult ma ise olen seal käinud. Ja lõpuks ma hakkasin nagu, kuni kolmanda päevani mulle jumala hea momendil oma täiega mediteerin, hingav, värki-särki, sihuke antistress, kõike oled kuskil metsavahel ja sööd taimset toitu ja kõike. Ja siis, kui ma lõpuks jõudsin, mõtted tulevad ju kogu aeg pähe, sa oledki ainult iseendaga, kellega ei suhelda, siis peas on see, sul oli väike Kristel, kes käib ütlemas, kui ta on purjus, aga mul oli siis nagu see, kes käis ütlemas kogu aeg, mis mul elul viga on, mida peaksin muutma ja nagu tegi siukest reality checki mulle ja kolmapärast kolmandat päeva ma tundsin, et ma ei suuda seal enam olla, sest deemonid tulid nii sügavalt välja. Oi, kuidas ma nutsin, istud seal kõik mingi 30 naistantsu kõrvalised naised, mehed olid eraldi istud seal lihtsalt nutta, pisarad voolavad, ei suuda nagu hingata, ärevus tõuseb ja et ma arvan, et inimesed lihtsalt ei julgendusse vaadata. Kõik, kõik, kõik, kõik, kõik sõltuvused saavad sealt alguse, kes joppab, et langetada pinget, selle asemel langetada pinget enda sees. Kes joob alkoholi selle nimel, et unustada mingi valukeha, mis ta sees on. Pige, pidev Rescapis, sa nagu leevendad mingeid teisi asju sellega sellega nagu. Leevendamisest seal leevendad mingisuguseid hääli, mingeid tundeid sa sest, et sõltuvus on ju see, kui sa seda sõltuvust nii-öelda rahuldanud, siis sul on hea olla hetkeks hetke hetkeks. No see on nagu ongi šoppamisega, mul on ka nii, vaatab vastu pärast siis juba see on halb, onju, aga see nii veider, kuidas on nagu sihuke ja, ja see on ju, see on igal pool popkultuurist ja igalt poolt on see läbi käinud ja ma kunagi mõtlesin, et mina ei ole küll selline tüdruk, onju, kuni järsku ma olin täpselt see tüdruk, kes oli umbes taeva ülemistesse või netist mingi osas lahti. Ja kohe, kui sa oled selle, kui sa oled oma kaardi läbi kohe, kui sa oled selle PIN-koodid ja asjad võrreldes siis on, mida oodata ei näe. Kohe oli niisugune, ma olen täiuslik inimene jälle, kõik on omal kohal, planeedid on õige, see on balansis. Kõik kestab viis minutit või siis kuni selle hetkeni, kui sa oma paki kätte saad hilisema kotiga koju oli tal iga väike. Seda mul on hästi tihti seda, et tellid endale asju, käid seal poes, jõuad koju ja siis teed selle koti lahti või kui see paksu teos on vähe asju, tellisin, mis seal nagu mingi. No miks, kust see tuleb, nagu sa said oma selle laksu kätte ja see ei olnud piisav? Maria ongi ja siis sa oledki seal. Okei, aga okei, siin on nagu mingi 10 asja. Mul oleks vähemalt ühte teist asja vaja ja siis, ja siis hakkab see kraapimine, sest sa tegelikult selle asemel et nagu olla mingi okei, aga mis me siis nagu tegelikult mis sa nagu, mida sa üritasid osta selle shopingu käigus, mida sa ei saa tegelikult osta kuhu poodis oleks pidanud kahju ja sellest, et inimesed ei mõista, kui neil on sõltuvus ja nad ei mõista seda, mis seda tekitab. Eks Me oleme pimedad, oleme oma igapäeva rutiinis kinni ja me ei mõista, mis on meie elus tegelikult valesti, mis tekitab aina suuremaid ja suuremaid probleeme. Kui niuksed kange sulanud riidekapis pungis olen rahakotid tühi, sul on alkoholi, siis ma ei tea, jood ennast haiglasse mida iganes. Et tegelikult ma olen ses blogis kirjutanud mitu postitust ja üks neist on, kas sul on söögisõltuvus ja see räägib samamoodi ka narkootikumide ja alkoholisõltuvusest ja teaduslikus punktis siis nagu, mis päriselt meie ajus toimib, toimub sel hetkel ja kuidas see nagu välja näeb, et põhiasjata, et ongi siis põgened nagu millegi eest, aga kuidas sa mõistad, sa ei saa aru, et sa põgened millegi eest, et see toimub nii automaatselt, et kui sul on sõltuvus, sa saad aru, et sa varjad seda. Sa valetad nii endale kui teistele näiteks. Näiteks tüüpiline on see, et palju see kleit maksis, ostsin, äi ma võtsin selle soodukaga 10 juurde, mingi 50 eurine kleite, valetamist hakkavad tekkima. Ei näe. Sa teed seda üksinda, sa peidad seda näiteks söömine, söögisõltuvus on põhiline see, et sa lähed ja pingid siis kui kedagi ümbruses üksinda sööd ja see tekitab metsikult kehva tunde, olen seal olnud. Et mis seal veel siis võib-olla, kuidas sa ära tunned, et sul nähtavus? No ma arvan, et need on, need on need põhiasjad, millega sa saad kindlalt nagu noh, paika panna, et noh, see ilmselt ei ole minule praeguses elus kõige tervem käitumine, aga see on lihtsalt nagu seda vaimses mõttes, et ja, ja see noh, see ei tähenda, et sa oled tohutu katki vaid see tähendab, et sul on mingi selline, ütleme siis väikene selline loomakene kuskil seal sees, kes tahab mingit tähele. Aga kuna su kuna see on kuskil alateadvuses või kuskil või siis sa oled üritanud seda kogu aeg kuskile ära peita, siis sa ei saagi talle kohe jälile saada ja siinkohal ongi psühholoogid fantastilised juhendajad, nad ei ütle sulle kunagi, mida sa tegema pead, vaid nad vaikselt, jumala rahulikult küsimustega suunavad sind su enda sisemusse, kui sa muidu ei leiaks isegi sissepääsu, et see on nagu see on nagu mingi uks, mida sa ei teadnud, et isegi eksisteerib ja ma arvan, et meil on aeg see uks lihtsalt üles leida ja meie elu läheb nii palju paremaks. Planeedid läheb paika ja me oleme järsku see suur, tervem ja üks just Naiste saun. Ma tean, et nii paljud ikkagi julge minna psühholoogi juurde või neil puuduvad rahalised ressursid, nad ütlevad, et nad ei leia aega selleks Nad kardavad teiste chachementi. Et neid võib olla palju, mis inimesi sel hetkel nagu tabavad, aga vähemalt kui sa ei julge, astute sellist sammu, siis pöördu kellegi lähedase poole, kui sedasi julged, või kui ka seda julge tahad täiesti iseenda sees neid probleeme lahendada, siis parim parim parim idee on teha seda läbi eneseabi raamatuid, ta mind on nii palju, need aidanud depressioonist välja söömishäiretest välja ja nii edasi, et ma ise olen ka see eriti tuntud näona, sa ju ei julge astuda sinna psühholoogi juurde kabinetti või nad kõik tunnevad su kohe ära. Nad teavad kõike, su lugu, see kõik juba. Et selles mõttes, kuidas ma nägin, et see on väga raske minu jaoks, kuigi ma ikkagi tegin selle sammu ja käisin psühholoogide juures kunagised haa, ma loen su blogi, et oleks veits veider olnud. Ja kui te hoidsite neid eneseabi raamatuid, mis teid väga aitaksid poole pöörduvad kogu aeg inimesed nende küsimustega, siis jällegi blogis on ideaalne minu pluss 14 opraamatut, mis mingisuguse probleemiga on mind aidanud ja olgu see kasvõi kaassõltuvuse, mis iganes ka selliseid raamatuid olema läbi kütnud nagu 100-ga, et minge lugege sealt täpsemalt. Aga seni ja ma julgustan kõiki siis iseendaga tegelema ja elage päev korraga, ärge pange endale liiga palju bussiga pool tundi ja pool tundi korraga ja ärge olge liiga karmid endaga, et nii paljude, et ah ma ei tea, ma mul manni katki ärge öelge enda kohta selliseid asju, me kõik oleme ideaalsed perfekt. Me oleme ka, me oleme kas kõik perfektsed või. Me oleme köök katki, mitte keegi ei ole seal kuskil vahepeal ja nii lihtsalt ongi. Lihtsalt inimesed ei räägi asjadest, nagu meie siin räägime. Ja ma ei mõtle, et, et siin on nagu võrdlused, avata, need inimesed on kõik perfektsed ja need on kõik olidki. Me oleme kogu inimkond kas üks või teine, aga julgustan siinkohal kõiki meile kirjutama oma mõtetest. Mis te selle teema kohta arvate, mis teid veel huvitaks, millest me veel võiksime rääkida ät paljas porgand Instagramis, et Christian lased Instagramis ja et raadio kaks instagramis jäetage meil õnneks meil jale teemidele limiiti seaded, nii et võid hulluks minna ja kirjutada täpselt nii palju. Pedeli endal need näpuotsad lubavad. Me oleme väga avatud uutele ideedele, just, aga saadet jääb lõpetama minu enda hea sõbranna, vindi piitškos. Jossuas tiirensiga. Nende lugu.