Puid panevad alla Kristel Aaslaid ja paljas porgand. Tere, kallid kuulajad. Kell on saanud tõepoolest üks ja sa kuulad raadio kahte. Ja eetris on saade, naiste saun. Sinuga räägivad jutt täna Kristel Aaslaid ja. Järjekordne nädal on saanud läbi ja me oleme siin, võta seda kokku ja väga rõõmsatel teemadel nagu ikka. Sest ma panen tähele, et mulle kirjutatakse nii nii palju, et Merilin, Salosas särad, kõik ütlevad lausa päike, mis suga juhtunud. Miks sa särad, lekseeni õnnelik oled ja ma nagu ei oska vastata, ma olen õnnelik, ma ei tea, miks ma peaks õnnetu olema, kui nagu ma ei saa muuta kõike niikuinii, siis ma nagu lihtsalt valin, olla õnnelik. Kas lina oled õnnelik kristall? See on väga hea küsimus. Ma arvan, et ma olen õnnelikum, kui ma ise arvan. Ohu väga põnev, kui see, kui see on loogiline ja, aga tegelikult, eks see ongi üliraske küsimus, et nii paljude küsitakse hooguest, sul läheb isegi seda, on raske öelda, et no kuidas ma siis läheb, ained, kuidas läheb hästi, kuidas läheb halvasti, et ma ei oska öelda, mis on hea ja mis on halba eneses selliste asjade käigu, et maailmas ei eksisteeri, on tasakaal ja õnnega tegelikult samamoodi. Mis asi on õnn? Me ei saa ju olla Jufoorilised kogu aeg, et see ei ole ka seal, lihtsalt ma arvan, mingi ainepanemine, et sa ei saa midagi muud olla. Et mis asi on õnn? Seda on ka tegelikult väga raske nagu mõtestada ja ma ei tea, kui me nüüd viskame kuhugile otsingu, see, mis on õnn, õnn, ma ei tea isegi, kuidas on õigem öelda, andis eeldan, isegi ei tea, mis õige asi. No ütleme niimoodi, et kui ma vikipeedias seda nüüd, siis siin kiiresti siukse otsingutegemises. Õnn ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni. Õnnelik olemine võib peegelduda inimese üldist rahulolu oma eluga erinevat bioloogia, psühholoogia, majandusteadlaseks, religiooni ja filosoofiategelased on püüdnud defina defineerida õnne, leida tema allikaid. Ühesõnaga roll kui selline, ehk siis põhimõtteliselt rahulolu, rahulolu sellega, mis sul on ja võib-olla ongi aktsepteerimine. Aga selle rolli, mida sul ka ei ole just üliraske, on tegelikult aktsepteerida oma elu, kui ühiskond seab normid, milline su elu peaks olema, mitte milline su elu on see, mis sul on. See ei ole ju okei, sest reklaamid ütlevad, sa pead olema kõht, näe, sa pead olema karvaatum. Sa pead olema, teeks ikka, sul peab olema kallim pesu kallim Kell kallima auto, kalli mure, maja, sul peab olema kalle metalle. Vot täpselt seda, kuidas meil tehakse seda, noh, kas öelda ajupesu või mida iganes. Kuidas Laanedrik reklaamitrikki, et väiksest saadik räägitakse sulle, kui sul ei ole kedagi kõrval, sa ei saa olla? Jah, jaa, risk valus, aga vett mu emal süda ütles, vabandust, ma väga armastan sind ja ma ei mõtle midagi, selles on salas. Aga aga valin nagu ei tea veel midagi, oota veel paarkümmend aastat ära vaata, mis saab ka vali lihtsalt nii. Mul olid väga kindlad soovid, ma olin väga ütleme niiet karm tüdruk. Ma olin jäärapäine ja karm ja meil on, pidi alati õigus olema ja mu ema ütles alati. Sellisel suhtlemisega ei saa kunagi meest. Et kui ta nagu järele jänese kunagi meest ja tegelikult oligi, et ütle saated, sina vist Merilin küll kunagi mehele ei lähe, nagu ma isegi ise intonatsioon oli praegu emalt võetud, et nagu täpselt ütleski, aga näed mul õnneks siin nagu on jopanud veits. Aga, aga jah, tegelikult meie õnn ei tohiks üldse olla kaaslasest peidus ja üldse nagu materiaalsetest väärtustest samamoodi ja isegi eduk kellelegi ütle, mis on edu, mida uskumatult närvi, kui paljud arvavad, et ülikooli teadmistes peitub edu, sa lähed ülikoolis nagu õnnestunud inimene, siis ei lähe see nagu ebaõnnestunud missa miga. Mingisugusel ma ei tea, kas või koristajale, kellel silmad säravad, kes teeb oma tööd rõõmuga ja ta ootab, et minna koju laste juurde, mis on sel õnnel viga, kuidas on see õnn halvem kui ma ei tea, advokaat, kes istub hommikust hilisõhtutundideni oma kontoris, ta pole aega oma laste pere jaoks, stress tapab teda avada, teenib täitsa omasi. Just et millegipärast defineerime mön läbi oma partneri, siis Rolexi Rolexi on ju auto ja mingisuguste asjade asja, mida rohkem asju võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju, see on aga, aga vaimses elus on vastupidi, mida rohkem pagasit, seda rohkem pekkis oled. Nii et väga huvitav, eks ole. Mina näiteks sain mingis mõttes nagu olles neli aastat tagasi sain aru, et kui minu õnn oli kogu aeg selles, et et ma pean olema kellegiga koos ja see hoidis mind selles selle eest, et ma mul ei olnud ühtegi toimivat suhet tänu sellele, et ma ise ei armastanud ennast, ma ei olnud õnnelik see hetk, kui ma otsustasin, et minu õnn ja minu rahulolu enda suhtes ei olene sellest, kas või kes mu kõrval on. Kõik muutus absoluutselt. Ma. Ja järsku tekkis ka see keegi, kes ei tulnud mind täiendama vaid tulin, maga hängima, sest et sobib, sobib, ei sobi. Ja, ja lõpuks oligi see, et nagu sa hänginud selle inimesega, sellepärast et nagu teil on oma nagu pildid on koos. Te teate, kes te olete ja sa ei lähe kedagi aitama nagu ma ei tea, välja mõtlema, et kes ta on, sellisel juhul võib olla. Ta saab aru, et see, kes ma olen, on keegi, kes ei peaks sinuga koos elama ja nagu võib nõustuda, nagu selles osas nõustun täiesti, et me ei pea olema teiste inimeste täiendnagu see põhiline vale soul meid, et said mu hingesugulased mu hinge teine pool, kui me juba arvame, et meie hingel on, et meie hingan hooli osaks katkis. Me oleme poolikud ja seal täiesti universaalseadusevastane, et me kõik oleme tegelikult ju üks, nii et sina oled mina, mina olen sina ja me kõik oleme täis täpselt sama väärtuslikud ja mõelda, et teine inimene täiendab meid, on ka täiesti veider, sellepärast et me oleme täiuslikud. Me oleme täiuslikud, täpselt nii vigaste, nagu me oleme või täpselt nii täiuslikke nagu. Aga kui sa ütlesid praegu, et oodata, teine inimene parandab, siis mul on rääkida. Ma olen ka tegelikult väga avalikult sellest rääkida, et ütleme nii, et mina ma viimasesse suhtesse läksin täitsa katkisele, nagum katki, katki ja kõik mu insta jälgijad teavad seda ja on mulle väga tugevalt hõõrunud, et tüdruk, sa oled muutunud, sa oled lõpuks päris naine, sa oled lõpuks päris inimene, see ei ole enam see instafitsiks ei ole enam see modell, vaid sa oled nagu naine ja sa nagu räägid asjast, nagu nad on ja ma näen päriselt, kes seal maski taga on ja ma olen kirjutanud, kuidas ma lasin oma maski maha, aga kõike seda tegelikult tänu oma kaaslasele. Et tema võttis oma nii-öelda eesmärgiks, ta nägi seda inimest seal taga, nagu ma tulin alati välja, see väike tüdruk pistis pead, ninad aia tagant välja, nagu mulle meeldib öelda, aga ta ei julgenud veel nagu väljas mängimas käia, piilus pealt nagu mängu ja tema nägist väikest tüdrukut ja ta aitas tegelikult mul läbi nii-öelda oma olemuse, avada mind ennast, nagu ta näitas mulle, kui okei on olla vale, kui okei on teha mingeid lollusi, geian eksida ja nii edasi kõike, ja kuidas mitte, kellegi teise arusaam sinust ei ole tegelikult ei puuduta üldse sinusse. Alles sellest, kusjuures saime nüüd alles viimase raamatuga aru, millest me räägime kohe varsti ka pikemalt, aga mida inimene sinust arvab, ei räägi mitte midagi sinu kohta, sest igal inimesel on sinuga eriarvamus. Kas see tähendab, et sa oled kõik need asjad? Ei, kõikide inimkõik, mida mina näen, sinus on ainult minu peegeldus, nagu ma näen sinus neid osi, mida ma olen iseendas ära peitnud. Mulle hullult meeldib selline ütlus. See, mida on see, mida sina minust arvad, ei ole absoluutselt minu asi ja see on ainult sinu. See on sinu asi ja, ja see nagu tahe ennast lugu vormida teiste arvamuse järgi ei saa, see ei ole isegi võimalik vorming siis ennast kõikideks nendeks inimesteks, kes tulevad sulle midagi ütlema just ja, ja sellepärast ongi, et nagu absoluutselt nagu. Ma tunnen ka, et ma läksin nagu õnnelikumaks tänu suhtele, aga ma arvan, et et see vahe oli selles, et, et ma lasin ennast üles tõsta olles ise juba kuskile nagu kuskilt välja roninud. Et ei oodanud, et lääne mind välja aitaks, kus polegi kusjuures sama, et ma juba nagu tegelesin ma teatsemanni katkemaime, joome ühtegi, mitte kunagi ja ma läksin esimene õhtu sõbrannaga välja ja seal ta istus või seisis. Aga point sama, et nagu no muidugi selles, et iga inimene on meie ellu tulnud ikkagi õpetajaks Me rajad ristuvad sellepärast et meil on sellelt konkreetselt inimeselt midagi õppida ja, ja ega see ja see, aga see ei olegi sama nagu et umbes et sul on vaja seda hingesugulust oma teist poolt. See, kes teeb sind täiuslikult, vaid sul on vaja erinevaid õpetajaid. Ja praegu ma tunnen, et järelikult me mõlemad oleme jõudnud oma eludes sellistesse kohtadesse, et need inimesed, kes meid praegu lõpetavad, kõige rohkem, on lihtsalt nagu selle eluetappi jaoks sobilikud, me olime jõudnud, aga ennem pidi käima väga palju muud jama läbi pidimaga neljarduma õpetajana kaitsen nagu inimene, kes teeb sulle haiget, on sulle nagu saadetud õpetaja ja nii paljud ei saa sellest aru, nagu ta teeb mulle haiget. Ma pean lõikama oma elust välja, põgenema täiest, täpselt samasuguse või veel hullema inimese enda teekonnale ette. Priit selle õppetunni ära, kuni lõpuks on ikka täiega pähe taotud nagu valemid, noh just, sest et sa ei saa, sa ei saa nagu õppida, kuidas kukkuda, kuidas moonduda, kui sa ei ole varem kukkunud, kõik väiksed lapsed panevad pepule nagu ma ei tea, kui mitukümmend korda ja sa ju ei hoia neid, ma ei tea, pensi nende vouppidega üleval, et nagu peaasi, et ta nüüd ei kukuks kukkuda ja seal kohas tegelikult jõuabki selleni, et mis asi see õnn on siis? Õnn on, tegelikult ongi pidev kasv ja aktsepteerimine selles, kus kohas oma eluetapil oled ja sa jood, et nagu okei häda nüüd need näed materiaalsed asjad kõik kõrvale noh, autodes ja nendeni ma, ma arvan, et igaüks saab aru, et kui sa saad oma Porsche sa tahad järgmine hetk, hammasrattaid ja nii edasi, et nagu sa tahad aina edasi edasi liikuda. Et sellest me saame kõik aru, et maja suurus ei loe ja mingi asja, mis sul püksis on, suurus ei loe. Piltide suurus ka ei loe jah, täpselt, et nagu kõik on tegelikult selles kinni, kuidas sina otsustad näha maailma, sest mõne jaoks vihmane ilm on imekaunis, ta läheks vihmaga, Ta lõbutseb ja ta teeb pilti seal mida iganes, teise jaoks nagu vannub maha, mul on kõik nüüd nädalavahetuse, plaanid on nüüd sinna kohta kukkunud ja nagu mitte midagi ei saa teha. Et kõik, me näeme elu tegelikult täiesti erinevad. Üks moment on see, et näiteks me veedame õhtu koos, lähme koju, üks ütlevad appi, kui igav, teine ütleb. Issand, kui mõnus, rahulik ma sain taga nii mõnusalt aega veeta ja nagu sügavalt diskussiooni langeda ja kõike. Ja teise jaoks jumala iga õhtu, et me ei teinud midagi põnevat. Et kui me, inimesed suudame aru saada, mis on meie jaoks õnn ja me oskame nagu leida enda jaoks selle koha, kus me saavutame nagu selle rahulolu, me ei pea olema eufoorias, siis me oleme juba õnnestunuks just rahul, rahulolev inimene suudab rohkem ju kohandada ennast olenevalt siis olukorrale, et kui sa ootasid päikselist ilma, sajab hoopis vihma, siis rahulolev inimene saab aru, et mis seal ikka siis paneme vihmakeebid selga ja teeme midagi muud või ka nagu reaalsus on see, et vihma sajab ja teeme nüüd selle, et mida me saame teha selle jaoks ära, kas me kasutame enda jaoks ka enda kasuks ära või me laseme oma mõtetel võtta ennast üle? Ta taga midagi, mida ei, mida me lihtsalt ootasime jällegi see eelduste koht tegelikult, mis tuleb väga tugevalt sisse, kus me eeldame seda olukorda ja ma ei saa seda. Ja ja nii ongi, ma ma olen selles suhtes olen tõesti nõus, et selline ütleme siis löökidega kaasa minemine ja lihtsalt lasta nendel asjadelt tulla, nii nagu need on, nii palju lihtsam on elada, kui sa kogu aeg ei muretse, et mis, mis nüüd peale järgmist käändu sind ees ootab, vaid lihtsalt lasta kõigel juhtuda, sest et varem või hiljem elu teeb omad korrektuurid absoluutselt elul on plaaninud, saaks niikuinii tehtud just, ja siinkohal võikski siis olla rahulikult ja lasta asjadel juhtuda ja kuulame sellega seonduvalt ka lugu. Fiilid Theo hoidsiga, Aldamen. Naiste saun. Siinpool siis naiste saun, Merilin Taimre ehk paljas porgand ja minu kõrval istumas kaunis Kristel Aas just nimelt turnimist. Tegelikult me juba enne tahtsin rutata natukene endast ette ja ma korra mainisin ka, et ma lugesin viimasel mena, tegelikult kuulasin raamatut, sest mulle meeldib audiopukki kuulata, mulle meeldib olla, saab ostma, sõidan rattaga, ma kuulan raamatut. Ma teen endaga tööd. Et ma kuulasin üli üliägedat raamat, autod, mille ma sain kolleegilt soovituseks. Ja selle nimi on lavinguatiis autoriksis Bayrang Heidi. Ja tegemist võiks nagu öelda, et tegemist oleks vaimse raamatuga, aga tegelikult üldse mitte nagu sa võid olla nii kaugel spirituaalsuse eest ja universaalsete kõvedes kõiges kui vähegi võid olla. Aga see on lihtsalt kõige parem nii-öelda bluubrenud, selleks et saavutada õnne ükskõik mis olukorras. Sest tüüpiline on see, kui inimene tuleb siia juurde ütlema, et oh, sa räägid küll, et kõik võiksid olla õnnelikud, aga ma ei saa olla õnnelik, kui mu naine kodus. Okei, kui mu mees kodus peksab mind, aga naised rõkkab, eks ta igal juhul nagu see on lihtsalt nii tüüpiline, et inimestel on, ma oleks õnnelik siis, kui ja nii paljud jäävad eluks aegsena kinni. Ma küll ma kunagi olen õnnelik, ma töötan praegu sellel töökohal, mis ajab mind lihtsalt nii keema ja ma üldse ei kannata seda. Aga ma olen õnnelik siis, kui ma teenin selle rahasumma kokku ja ma lähen reisima it never will happen, nagu te peate olema õnnelikud nüüd kohe ja praegu ja sa saad tegelikult ise valida, kas teed läbi viha ja nagu halbade emotsioonide seda tööd võis aktsepteerib, et see töö on praegu sulle oluline ja vajalik, et liikuda edasi järgmisele etapile ja sa naudid ja armastad seda tööd, Saktsepteerid. Et sa oled seal kohas, sa oled õnnelik selle tööga, mis sul on väga hästi huvitav mõte, et kui sa jõuad selle lausena üldse oma elus, et ma olen õnnelik, siis kui sa teed teadliku valiku praegu olla, mitte õnnelik, just mis tähendab seda, et mis paneb inimest sellises mõttelaad üldse. Et õnne võib ja peab edasi lükkama. Et miks see on nagu kuidagi kergem tulema kui otsus, et nagu okei, praegu on olukord halb. Aga mida ma saan teha, et halb olukord keerata teistpidi? Et pigem nagu on, on olukordi, millega peab leppima, aga mõnikord on, on nagu vaja natukene rohkem mõelda, et mis, mis asi see on ja mida ma saan teha, et muuta muutused positiivsema poole. Sest nagu minu arust on natukene ju kurb see, kui sa võtad nii lihtsalt vastu selle otsuse, et nagu ma ei peagi praegu olema õnnelik, ma pean olema tunniks või paariks päevaks, tegelikult seal on kogu aeg võimalik olla õnnelik. Just seda on küll tegelikult nagu kerge rääkida, aga oletame, et ma ei tea, surebki, laps ära või elukaaslane või sa jääd invaliidiks, kaotad nägemise, mis iganes, nagu päriselt reageedilist võib juhtuda, siis keerab pahupidi, kuidas siis jääda õnnelikuks, nagu kuidas sa tuled haiglast välja ütled? Mind ei huvita, Ma olen õnnelik ja see ongi tegelikult see küsimärke nagu, kui sul ei ole päriselt elus kõik korras ja seal ma ei tea, ole vaelad vägivalla all või su pera pole sind kunagi armastanud ja lihtsalt nagu keerab sul igatpidi käki kokku. Mis iganes see probleem võib-olla siis tegelikult sealt raamatust ma leidsin vastuse, sealt leiab, ma arvan, igaüks vastuse ja selles mõttes ongi ideaalne raamat, et ta lihtsalt ei räägi seal oma lugejaid. Me oleme linnulaulu ja puhume selle ilusa suure mulje, kõik saab korda vaid seal on päriselt antud sulle ette küsimused, millal siis esitad iseendale teed tööd iseendaga ja sa pöörad läbi oma küsimustele vastates oma elu ümber, nagu see probleem, mis sul oli, ma ütlen ausalt, ma tegin seda, ma kuulasin raamatu poolteist korda läbi, enne kui ma julgesin enda kallal seda teha. Ja terve raamat tegelikult, mis ta kestis, ma ei kujuta ette, mitu tunduda kestis. Igal juhul terve raamat oligi ülesannete lahendamine, kus ta lahendust teiste inimeste muresid ja tuligi esile see, et mu laps suri ära. Ma ei peagi olema õnnelik ja ma ei suuda olla enam kunagi õnnelik pärast selle ümber inimene ütles, et ma suudan olla õnnelik, ma suudan aktsepteerida, ta suri ära, mul on hea meel tema nimel. Ja seal ongi erinevaid nagu näiteid, kus siis keegi kas jääb maid invaliidiks või mingi kasvõi oli näiteks parandajad, et nagu see sõda ja värki, see teeb mind õnnetuks, ma ei suuda olla õnnelik, kui inimesed surevad nagu tsiviilisikud, surevad nagu ma ei suuda olla õnnelik ja see kõik pöörata ümber ja seal tuleb mängu hästi palju reaalsus. Ja tegelikult ma olen väga-väga palju raamatuid nagu lugenud, jagulanud ja peamiseks nagu minu nii-öelda iidoliks maid Liidolaga nagu kaaslaseks siis ütleme nii, on Ekar tolle, kes on üle maailma lihtsalt nii tuntud oma mõtteviisi poolest, milleks ongi lihtsalt nagu leninkinda näo ehk siis ela momendis ei ela reaalsuses võtta seda, mis sul on. Ja seda on nii raske igavesel teha, sest me mõtleme ahk, mis mul õhtuseks vaja poest osta. Kogu aeg mõtetega tulevikus, kus me muretseme tuleviku pärast, võime, nutame taga minevikku, oht jättis mu maha, mis on juba juhtunud, sa ei saa seda muuta nagu Lerikov või siis ma ei tea, et ah, ma astusin sinna sopaloigu sisse, nüüd on kõik mu kleit rikutud nagu ja sa nutad seda järgmisele viiele külalisele, kes sul tuppa tulevad ja mida iganes. Et me elame koekas minevikus või tulevikus ja see raamat õpetab sind aktsepteerima reaalsust elama reaalsuses jälle huvitav on ju. Miks, kui me elame, me saame elada ainult nüüd praegu, mina ja tulevikku pole sündinud minevikus ei saa muuta ja tuleviku kohta seal. Noh, sa ei tea ju. Ja see on, samas ongi see nagu, miks alati on tulevikuga hirm. Miks ei võiks olla pöördpõnevuseks, mulle meeldib kunagi üks sõber ütles, et et ma otsustasin, et mina enam ei vihastuma, üllatun. Oi, mulle meeldis nagu suhtumine, nagu et sul ongi valik. Et kas sa nagu vihastad selle peale rikud enda kõik olemas või on ka võimalik. Hästi huvitav, kas raha, sõber, nagu oleks ikka lugenud seda eks ideaalne näide, et ma olen vihane esse Taiskukas maha, aga keset asju kukkus maha nagu otsida neid ühepäevaseid. Kas sa nagu vihastubki selle üle või sa nagu aktsepteerib, et see juhtus ainult käigud nagu see, mis juhtus, ei tee meile haiget, see lihtsalt juhtus, see on sama nagu päike paistab, see on sama nagu pilv on väiksed, sellised on südamele haiget vaid meie. Et see päike peaks kogu aeg paistma, et see pilv ei tohtinud sinna päiksete minna, vot see on see, mis meile haiget. Ja see on see, mis tegelikult rikub ära meie õnne, kus me arvame, aga ma pidin kaotama viis kilo, kuna ma jooksin iga päev tund aega. Ma pidin selle kaotama, Sai kaotanud kullake nagu see on reaalsus ja kui sa ei aktsepteeri seda, tekitad lisastressi, sa võtad veel rohkem juurde, nii nagu alati, kui me püüame põgeneda reaalsuse eest. Me saame ämbritäie vett kaela, reaalsusest põgenemine pole kellelgi kilosid kaotanud. Ütleme siis niimoodi. Ja tegin tegelikult ka mina siis selle raamatu järgi natuke neid ülesandeid ja tegelikult on huvitav see, et maa murdusin, sest mul oli elus paar komistuskivi main, üli, üli õnnelik. Aga paar asja ajasid mind lihtsalt nii endast välja, et ma tundsin, et ma ei saa seda muuta. Ma pean muutma seda olukorda, oli minu eesmärk. Ja ma jagasin instastoorides Elailised nagu kätte, ma ütlen ausalt, ma olen kinni elus. Ma tunnen, et ma ei saa ühte kohta oma elust muuta ja see puudutab teisi inimesi. Sa ei saa veel veel vähem. Sa oled sa teisi inimesi muuta, millest me oleme rääkinud. Ja nii tore, et seal hüppaski kohe. Carola Madis mulle. Ta ütles, et tead, raamat läbi ja siis vaatame, mis saab. Ja ma lugesin selle läbi ja noh, poolteist korda lausa. Ja kui ma lõpuks hakkasin tegema. Ma olin magamistoas. Ma täitsin väga korralikult päevikut, kirjutasin kõik sinna üles ja ma nutsin lademetes nagu lademetes, ma lihtsalt tõin nagu joovastus, pisarad lausa, et ma sain nagu selle valu endast välja, need nagu valed arvamused, et nagu valed uskumused pigem. Ja tegelikult, et ma tegin ka väikese video kohe selle peale, kus ma nagu nutsin, ma mulle meeldib näidata enda toorest poolt kõigile, näe, mina nutan ka ja mina olen ka nagu, nagu nii-öelda nõrk, mis tähendab, et sa tugev, kui sa nagu jagad oma nõrkuseid. Et ma olen ka haavatav inimene ja ma tahtsin jagada seda momenti, mida see pakkus mulle see raamat. Ja ma filmisin selle kõik ära ja ma juba panin üles, siis ma ikka tead, ma ikka võtan maha, sest ma ei viitsi tegeleda mingi elu 20 neljade asjadega, et keegi kirjutab jälle mingit asja nagu pastakast välja, sest see tuli nagunii otsa ja ma nagu ei nii-öelda lõiganud midagi sealt välja, et ma võtsin selle ikkagi maha, aga ta läks mul nii sügavuti ja ta pööras, ütleme nii, et mu ma ei ütle, kellega, aga inimsuhted täiesti ümber. Ma mõistan seda inimest, miks ta ütles mulle kerisinaga sinnasamusesse? Ma mõistan sind ja nii on, et kui sa tahad mulle öelda, ma saan ise valida, kas see päriselt ka kajastab mind või see kajastaks sinu nägemust minust. Ehk siis see on peegeldus sinust endast, kus sina oled iseenda peale vihane. See inimene on iseenda peale vihane, et tema näiteks ma ei tea, kui ta tuleb, ütle mulle, et sa, ma ei tea, ei olnud piisavalt. Sa ei olnud piisavalt hooliv, sai tulnud mind kallistama, kui mul oli raske. Ta saab seda tegelikult ainult iseenda kohta, sest mina olen mina ja mina ei saa ju teha midagi, mis teeb teda õnnelikuks, vaid siis tema, esiteks kas ta on vihane enda peale, et tema ei tulnud kallistust otsima või siis ta ei paku seda ka teistele talle silma, see, et mina ei pakkunud seda ta alla ja nii edasi. Üli ülivinge raamat, mis on mindajaga aidanud ja tegelikult ma mõtlesin, et pärast mõnusat kuula meistri äkki kuulama mingit ägedat vikati, laseme natukene selle emotsiooni siin vabamaks ja õnnelikumaks taas. Pärast seda me sinuga koos teeme ühe ülesande, mida saaks ikka meie kallid raadiokuulajad kaasa teha ja hakkame ülesannet oma, aga enne seda kuulame ja lugu Rein. No nii mõnusad lood, kulatud emotsioonid jälle natukene päikselisemat ja nüüd lähme kohe pilvisemaks siin aktsepteerima seda, mis on. Et teeme siis Kristelile siin väikese ülesande, kus paneme ta natukene ennast analüüsima, vaatame, kas tal on ka midagi elus ees, mis hoiab teda võib-olla õnnest natukene kaugemal. Tean vastuseid, olgugi käed värisevad. Et eeskujuks võtta ma siis sellesama lavinguatees raamatu nii-öelda Wordžirina kutsuvad seda work ehk siis justkui töö töö iseendaga, et võtame selle töölehe endale, et tegelikult seda saavad kõik inimesed endale guugeldades, selle nimeks Tšatšova Neiber Võrtsiks. Et ma ei tea küll huvitav nimi, et ongi vist, kes inimene sulle ette jääb, et teda sa siis hakkadki nii-öelda tema kallal tööd tegema. Ja praegu vaatame siis, kes Kristjanile hätta jääb. Ma ei ole naabrid. Palun sul Kristel mõelda mingisugusele situatsioonile kellegagi näiteks kas mingisugusele argumendile ja kui sa mõtled sellele olukorrale, siis pane kirja, kuidas see sulle tundub ja mida see sinus tekitab ja ole võimalikult nii-öelda. Näe, ja siis vastan võimalikult lühidalt. Et siis mõtle sellele situatsioonile ja meister sulle küsimuse, kui sul on üks situatsioon peas olemas mis selles situatsioonis sind vihastab, ajab segadusse, teeb haiged kurvaks või valmistab sulle pettumust ja miks see lause võiks olla näiteks? Ma olen mingi emotsioon. Näiteks ma olen vihane kellegi suhtes, võib-olla ka iseenda suhtes mingisuguse olukorra suhtes ja miks. Ta ütles, see on niisugune hea küsimus, eks ole, võiks, neid momente on palju. Tegelikult kui ma nüüd selle kataloogi läbi lehitsesin oma peas, eks ole, siis ma tegeleda raamatu raamatukonverentsiga juurde seekord ei läinud, jätsin raamatukogu sinnapaika, võtsin lihtsalt ühe kataloogi ette ja hakkasin seda liidsema. Ja ma pean ütlema, et vist kõige rohkem olen pettunud, et ma ise ma olen pettunud iseendas väga tüüpiline tegelikult ja sest ma nii palju tagasi vaadates näen neid ja neid kohti ja neid neid otsuseid ja neid olemisi ja tegemisi, kus ma ei lase ise endale õnne tunda, kus ma astun iseendale nagu vastu. Ma olen nagu iseenda õnne väravahoidja nagu väravavalvur, nagu et nagu nagu selline tunne nagu tihtipeale on see, et nagu õnn kui selline on nagu mingisugune kindla, kindla mahuga või kindel, kindel, ettemääratud suuruses, mingisugune maavara ja ma ei saa seda, kui ma praegu seda tunnen, siis ma ei tea, kas seda jätkub ma kogu aeg, arvan, et, et tahetud. Et kuna ma olen nii kaua elanud mingisuguses kurbuses et ma ei saa nagu, et need õnnehetked, ma pean need nagu kontsentreeritud kähku niimoodi enda siis ära hoidma ja juba ootama, et kust tagasilöök tuleb. Et ma, ma olen kogu aeg valetama, just nagu sinu õnne väravate kyljes peaks küll olema silt kuri koer, vaid kurigrisse, just kaude. Jah, aga proovisime siin lühidalt, aga raadiosaatejuhid nagu me oleme siis ühel jutukad ja kui me võtame nüüd ühe lausena nii-öelda koht, siis ma olen pettunud iseendas, et ma ei lase endale õnne tunda. Kusjuures see kõlab nii, ilusad, sõitsid mingi luuletuse sel teemal teha, ma arvan, et see on väga tüüpiline, et inimesed ei lase endale õnnelikud olla. Nii nagu me lähme, edasi siis küsimus number kaks selles olukorras, kuidas tahad, muidu oleks nagu kedagi teist muuta, aga siis iseennast muuta. Mida sa endalt päriselt soovid? Mõnda tee pealt ostuks pane endale see lausega igaks juhuks kirja stsenaarium selle juurde kohe. Kristo siis soovib, et astuks enda tee pealt eest ära, et ta võtaks selle kuriKristel sildiselt värava küljest maha. Just selle ma võin muidugi Elaboreerida, kuid mul on tunne, et me peame selle peale nagu ei, ei tee. Ja selles situatsioonis, mis nõu sa annaksid siis iseendale, mida sa peaksid tegema selle jaoks nagu ütles luudakris oma väga heas loos muu keratu või eraldi või muu seda kuulda, sest mu kott laulab olla, olla otsal, aga mul on küsimus kellest siin jutt, nagu on talle nii palju nalja, eks ole, alati hea nokkida teiste kallal, nii et me mõlemad peaksime sinna seda nõu kuulda võtma. Aga, aga noh, kui nendele nagu tõsiseks minna, enne nagu lihtsalt nagu noh, ma tunnen, et ma olen, ma olen sellega veidi tegelenud ka nüüd ja üha rohkem nagu lasknud, aga ma jõuangi sinna, et kui ma, kui vaadata selliseid enda elu peale tagasi. Ma näen seda. Ja ma näen seda teistes ka hästi palju ja ma arvan, et see on täpselt seesama enda värav, õnne värava ees seismine. Kurbus kui selline kurbus, kui tunne depressioon ja kõik sellised asjad, onju. Seda on nagu võib-olla isegi natuke vastik öelda, aga see on. Seda on nii lihtne tunda. Ja sellest kinnihoidmine on nii lihtne. Sest et kurbus, paatsus, see on kõige lihtsam asi, mida sa ei pea mitte midagi tegema, sa lihtsalt oled seal. Aga äkki sa panebki kirja siis hoopis lause, et ma peaksin. Ma peaksin siis kurbust mitte tundma. Ma ei ütleks, et kurbuse, et õnne tundma ja pigem siis pigem peaksin õnne ka tundma. Sellepärast et. Hästi palju on ka muidugi see, et kui sa ei lase seda kurbust endast läbi sa pead selle enda süsteemist läbi laskma, sa pead seda, sa pead seda tundma, kui sa tunned ennast kurvana ja kui sa jätad selle, kui sa jääd seda alla pressima, sealt lõpuks tekibki see, see nagu valuge ala ja see kaustav nii täis ja siis sa hakkab igalt poolt mujalt üle tekivad uued, mingisugused asjad. Et nagu see seda lohi läheb vohama, just seda looma ei tasu sööta, vaid sa pead, sa pead sellel loomal lasku niimoodi endast läbi käia sellega, ehkki ma juttu temaga tuttavaks saama oma deemonitega tuleb sõbraks saada, absoluutselt nõus. Ja sellepärast nagu öeldakse, et oma vaenlastega tuleb ka ikkagi kõige parem sõber olla, on ka oma nii-öelda deemonitega. Ja et sa oleksid õnnelik siis selles olukorras, mida sa peaksid mõtlema, ütlema või tegema. Mina olen aru saanud, et sellistel hetkedel ma pean endale meelde tuletama, et see õnnetus või kurbus on on mu enda peas suuremaks mõeldud. Ma tahan jälle viskuda sellesse, kus on kerge olla, kus ma ei pea mitte midagi tegema. See on nagu selline, mis on see mingis sensori, mingisugune asi, vaata, kus sa oled v sees, lihtsalt, ja Oleskled. Sa oled põhimõtteliselt lihtsalt meritäht omaenda õnnetuse sees, sest et. Õnnetus nüüd ta lihtsalt tuleb peale, onju, aga valida, et ma olen nüüd praegu õnnelik seda tööd, sest et sa pead seljatama kurbuse, sa pead oma kurbuse viimateedile teda söötma, teda nunnutama, temaga saama sõbraks, aga see ei ole lihtne töö. Ja see on nagu selline asi, millega sa peadki, sa pead vaeva nägema. Aga see, et sa oled lihtsalt isese kurbus, sa lihtsalt oled. Ja, aga mul on tunne, et ma olen lihtsalt vahepeal jõudnud nagu sellisesse kohta, kus ma valel eesmärgil toidan seda kurbust. Sest et ma tahan, et et ma, et ma nagu olen seal kur kurvas kohas, siis kõik, et ma ise tunnen ennast nagu haledalt ja haledalt ja et, et tundke mulle kaasa, mul on nii raske nagu miks keegi ei arus aru ei saa ja ma olen see ohver ja ja, ja, ja et kõik on minu vastu seda nii kerge tunda, sest et see justkui on lahendus kõigele sellele, miks on halvasti ja miks sa tunned ennast kurvalt, et kõik on sinu vastu, ma olen iseenda vastu. Ma ei saa ennast aidata ja ma ei tea, ei tea. Aga nüüd see teine Kristel ka kunagi meile raadiosse tuleb, küll oleks põnev temaga vestelda, natukene tutistada, mis sa virised. Oi issand, ma olen ta tutistamist korralikult ja, ja, ja tegelenud ja ma sain aru, et ma tegelesin kõige paremini nõnda et ma lihtsalt rääkisin endaga ausalt ja sain aru, et nii palju oli olukordi, kus ma tõin ennast ohvriks, kuigi Ma ise, kas jätsin ütlemata asju, mis mulle nagu liiga tegid või, või et ma otsustasin nagu võtta selle veel rohkem endale hinge ja, ja, ja ma otsustasin, et kui inimesed ei tee seda jälle eeldused on ju, kui nad ei tee täpselt seda, mis ma arvan, et nad võiksid teha, siis kõik see, mis ei ole täpselt minu stsenaariumi järgi, on minu vastu. Et nagu see ongi kohver, sest kõik teevad keegi ei, nõnda nagu ma arvasin, et te teeksite ja aga nagu me kõik tahame jumalad olla ka teistele just mitte ainult iseendale. Okei, ma loodan, et said midagi endale kirjaga sain ja siis võtamegi siin küsimused ja tegelikult küsimused on väga lihtsalt, siin ongi ainult neli küsimust. Naiste saun. Esimene küsimus sellele jonnakale ja kurjale Kristjanile. Kas see on tõsi, kuidas su esimene lause kõlas? Olen pettunud, et ma ei lase endale õnne, tundub, kas see on tõsi? Jah. Teine küsimus. Kas oled täiesti kindel, et see on tõsi, et sa ei lase mitte kunagi endale õnne tunda? Mitusada protsenti ehk selles suhtes, et on hetked, kus sa lased endale õnne tunda ja ja siis on hetked, kus ma leian, et ma ei ole seda teinud. Ehk siis ma olen pettunud endas, et ma ei lase endale õnne tunda, kas see on tõsi või see ei ole tõsi? Sõnastus on vale. Noh, jah, juba saame muuta, on ja ma olen. Ma ei lase endale õnne tunda. Vahepeal vahepeal või kogu aeg, okei, aga algne see juba ei olnud. Liigume sellega edasi, et kuidas sa reageerid ja mis juhtub, kui sa usud seda uskumust, et sa ei luba endale õnnelik olla? Päris kuna Meil on ka selles suhtes nõela ära tee endale nõnda täiega nõme meiega. Tee miks sa pead ja kuidas sa tunneksid ennast ilmasele, vaata et sa ei luba endale õnnelik olla vähemalt 50 protsenti õnnelikumana, ehk siis pooled korrad, kus ei luba siis selle nad tunneksid ennast õnnelikumana, hea, onju. Ja pööramegi su mõtte nüüd ümber, et sa saaksid lahti sellest mõttest, mis siin nii-öelda hoiab nendes rakmetes kinni. Kui sinu lause oli, et ma olen pettunud, et ma ei luba endal õnne tunda, siis pöörase nüüd ümber täpselt vastupidiseks, 180 kraadi ümber. Ma olen õnnelik. Et ma lasen End olla, kurb olla. Et sa lased endal õnnetunde õnnetunde ja pere praegu niipidi ümber. Ahah, okei, selge. Kuidas resoneerib sinuga, kas see on tõsi? Ja kas seal on rohkem tõsi, kui see väide, mis esimest korda ütles, et sa oled õnnetu, et sa ei luba endale õnne tunda nagu mitte kunagi, noh ma arvan, et statistiliselt see on rohkem. Peab peab, peab vastu ja see kõlab juba paremini, kaine. Ja kuidas kõlab su lause kaks? Ma pean enda tee pealt eest tulema, on see tõsi? Et meil on küll, aga on tõsi, et sa oled iseenda tee peal ees. Et sa ei peaks enda tee peal ees olema. Ja sa oled täiesti kindel, et see on tõsi, et sa oled kõigega enda tee peal ees, ei lase elul üldse juhtuda. Ja sina seisad mõnes? Ma arvan jälle, tihtipeale ma hoian ennast kinni. Aga tegelikult, kui me vaatame reaalsust, siis väga tihti see ka ei ole tee peal ees, sinuga juhtuvad imelised asjad, imelised olukorrad. Ja tegelikult see ei ole end õnnel ees, vaid sinul on ees üks mõte, mis arvab, et ta on sinu õnnelees. Tegelikult sina ei ole see koba munamäe ridagi. Sa oledki nagu sa oledki ohverses nagu kurat, nagu see mõte tuleb ja ta rikub ära. Aga tegelikult sina ei ole kunagi see, kes nagu astub enda tee peale ette vaid see, et sa ütled, et sina oled see, kes astub enda tee peale ette. Siis tegelikult reaalsus on, et meil kõigil on paremaid päevi, meil kõigil on halvemaid päevi, meil kõigil on seda, et üliilus, ilm on mis iganes, aga me lihtsalt oleme kurvad. Ja mis on meie ülesanne lihtsalt olla kurb. Ja see ei ole sinu, see ei ole tegelikult sina, kes astub ju mõttele, see ole sina, kes astub oma õnnele ette, vaid see on lihtsalt kurbus, kes tahab ennast väljendada ja kas sa tahad temaga olla või mitte. Ja eks, eks see ongi, et kuidas nagu mõtestatud siis kogu seda olekut, kuidas jälle need on mingid kaitsekilbid, onju, et ma pean, ma pean seda, ma pean olema ise see, kes endale nüüd liiga teeb, sest et keegi teine mulle liiga ei tee ja ma olen ainuke, kes suudab oma saatust ja kõike nagu kontrollida või mitte kontrollida. Mul on mul on väga hea meel, et, et ma. Et ma saan öelda, et üldiselt. Ma olen saanud aru, mida ma mingites olukordades pean tegema paremini, mida ma. Kus ma saan n ennast nagu korra olukordadest välja võtta. Et see on see on ka selline asi, millega peab hullult kaua vaeva nägema. Aga see, et ikka tahad olla ohver ja enda, aga me oleme tegelikult iseenda mõtete ohvreid, me ei tee endale päriselt liiga vaid me teeme oma mõtetega liiga, mida me ketrame. Drame, ketrame ja me kujutame ette lihtsalt midagi, mis ei ole isegi reaalsus, kui me vaatame reaalsust, sa oled õnnelik. Kui me vaatame reaalsust, siis sa tegelikult sul on olukord, sa oled õnnelik, aga see mõte, et sa ei oska olla õnnelik, on sinul sinu tee peal ees. Ega me pöörame selle teise lause ümber. Kuidas ütleksid? Et mu enda tee pealt eest ära tuleks, on siis, et, et ma mitte sina, vaid su mõte, sinu vastand, ahah, ma tahan, ma tahan, et see mõte tule tee pealt. Palju paremini, kõlab justkui nagu sul oleks nüüd võim sellest mõttest nagu selle mõttega rahu sõlmida. Sa võid nüüd minna, et on päevi, kus ma olen õnnetu, aga on päevi, kus ma olen väga õnnelik ja ma ei lase sellel rikkuda juba seda, et sa kardatki, hirm on ju see tegelikult, mis sind vaevab, et millal nüüd tuleb see mõte ja võtab jälle mõne ära, millal tuleb, millal läheb see värav kinni ja, ja see hirm juba iseenesest ongi ta juba tegelikult tekitab keeldused, see asi juhtub ja juba ootad seda pluss, kui sa ootad seda halba, mis juhtuma hakkab, sest see takistab sul õnne nautida selles momendis. Täpselt. Nii, et mis sul järgmine lause veel oli, peaksin õnne ka tundma. Ja kui sa pöörad nüüd ka selle ümber Pust oskama anda. Sest tegelikult see vastus ongi sinu sees olemas. Ei, sa vaatad just selle peeglit, just ilmselt on siis pideva kurbusega võitlemine olla. See tekitab sinus seda pidevalt kurbuses ja Paidavai, ma ruttu ütlen ära, sest meie eetriaeg hakkab otsa lõppema. Minu depressioon, mis oli väga-väga sügav, ma pean, ütleme, see oli väga-väga raske aeg. Mu elus sai pöörde siis, kui mulle öeldi, et kukku depressiooni kokku sinna sisse. Sest selle vastu võitlemine on see, mis veel rohkem nagu tekitab depressiooni. Ja sa tunned, et see on võimatu missioon. Lase sel olla. Koge seda, vaata, mida see tuli seal ütlema ja samamoodi ka selle koha Kuusad õnnetu elus. Pöörase, vastupidi, ja vaata, mida sa päriselt sulle öelda tahab kõige ägedama neid ülesandeid teha veel teiste inimeste peal, kus sa näed, et su suhtekaaslane sina oledki tema peegeldus, kõik, mis sulle tema juures on sinus peidus, kõik, mis sulle sõprade üles, meile on sinus peidus vanemate kolleegide bossina kõik, või siis su mõtetes. Su mõtted on ka sinu peegeldus. Hirmud, hirmud teevad meile meie suhetele tihtipeale üks null. Blood meeldib üks üks kuut, mida ma kunagi Instagramis nägin. Ma võtsin sellesama energia, millega Ma ennast vihkasin ja pöörasin selle ümber enesekindluseks ja niimoodi taaskasutatakse Energiat. Issand, see on täiesti tõesti ilusti öeldud ja miks mitte seda energiat, mida sa paned ühte kohta ja panna see mujale, kus on seal palju kasulikum ja palju mõistlikum. Aitäh sulle, et sa selle nüüd võiks analüüsi, mul on kindlasti see raam, läheb sul raamatukokku, läheb raamatukokku kindlasti raadioid eetris olid mingisugused seinad veel üleval, eks nende seintega tuleb meil kõigil ise ka natukene rohkem ja kõik ei peagi olema kõigele valla. Just. Aga ma arvan, et tänase sellise natukene tõsisema ja samas õnnelikuma teema siis panemegi selle peatüki kinni. Jah, ja kohtume teiega siis juba järgmisel pühapäeval kell üks ikka raadio kahes ja kuulakesis nüüd mõnusat lugu ei mätsiniori Fränd. Just eetris oli teiega, Kristian Jaak.