Jalana. Kordan, Toompead rünnatakse, tule taevas appi, ainult sellises kriisis krahviks ma tahaksingi elada. Mis on sellel pildil valesti? Olukorrast riigis? Tere, head kuulajad on pühapäev, kellraadiomaja viienda korruse stuudios on 12. Ning otse-eetris on ajakirjanikud Andrus Carnov ja Harri tuul. Tundub, et tuleb Isamaaline saade täna sest räägime uuest koroona pealinnast Tartust räägime Suure-Lähtru mõisast. Räägime sellest, et laulupeo kivisse raiumises kogumispensionist kahest väiksest erakonnast, kellest sai üks väike ja lisaks ka lõpetuseks Luif riist. Ja enne kui me läheme nädala sündmuste edetabeli juurde, siis üks väike teadaanne, nimelt järgmine kord. Me läheme eetrisse, mitte pühapäeval, aga läheme eetrisse juba reedel, nimelt reedel kell 11. Paides vallimäel on meie tavapärane arvamusfestivali otsesaade, nii et kõik, kes meid armastavad või kõike ka, kes meid vihkavad, võivad tulla ja on väga lahkesti palutud neid kuulama ja vaatama. Olukorrast riigis. Ja nüüd nädala sündmuste edetabel nädala kõige tähtsamaks sündmuseks valisime valitsuse otsuse, et politsei siis võib asuda piirama alkoholi müüki Tartus ja Tartumaal. Ja nagu on olnud erinevates ajakirjanduskanalitest lugeda, siis on see mõjunud imepäraselt art õelule, seda millegipärast enam ei ole. Uudiseks number kaks valisime ka mõnes mõttes teistpidi uudised nimelt taastub otseühendus Rootsiga 26. augustil. Tallink avab otseliini Stockholmi, et mõeldud on see peamiselt kaubaveoks, aga laevale pääsevad ka autodega. Reisijad. Uudis number kolm teade selle kohta, et, et Soome uueks suursaadikuks saab pikaajaline kaitseministeeriumi töötaja Sven Sakkov kes praegu juhib rahvusvahelist kaitseuuringute keskust, ilmselt siis suursaadikukohaga, mis on Eesti üks tähtsamaid suursaadikukohti. Seni täitis seda ametikohta Harri Tiido, kes mäletatavasti lahkus sealt, et õigem vist öelda pauguga öeldes, et talle suursaadikuna ei sobi valitsus, kes on praegu ametis ja tal on õigupoolest ka riigiametnikuna võimatu siis täita valitsuse poliitikat, kes praegu Toompeal võimul on. Uudis number neli näitab, kui tugeva löögi sai turismisektor sel suvel, et juunikuu andmed tulid ja seal, sealt on näha, et väliskülastajad ja nende nende siin veedetud ööde arv langes eelmise aastaga võrreldes tervelt 83 24 protsenti, et kõigest siis nendest oodatud külalistest sisuliselt tuli iga seitsmes ainult kohale, aga natukene sai leevendust siseturismist. Kuna kokkuvõttes, kui siseturism ka arvesse võtta, siis langus oli 60 protsenti, et kuuldavasti juulis on küll kõik spaad ja hotellid Tallinnast väljas, mitte Tallinnasse üsna täis, aga aga sügisel ilmselt siis jäävad nad taas. Lühemaks ja uudis number viis teada selle kohta, et elu läks Eestis odavamaks nimelt statistikaamet on välja arvutanud, et tarbijahinnad on juulis aastavõrdluses langenud, et peaaegu terve protsendi 0,9 protsenti. Ja energiahinnad ennekõike siis andnud panuse siis elu odavamaks, mis tõsi, toiduained kallinesid. Ja nüüd siis räägime koroonast, et et ma enne saadet hakkasin mõtlema, et et peaks kokku otsima selle numbri, et kui palju siis Tartus on saanud inimesed. Koroonaviirust viimastel päevadel viimasel nädalal, et ma jõudsin selle numbriga kuhugi 60 juurde, aga siis ma lõin, lõin käega, sellepärast et miks ma käega leidnud selle mitte sellepärast, et saatejuhina siin raadiosaatesse ma peaks olema kuidagi alainformeeritud, aga lõin käega, sellepärast et tegelikult see ei ole tähtis, miks ta tähtis ei ole, ei ole tähtis, sellepärast selliseid otsuseid, et milline on olukord nüüd nakkushaiguste tõrjealane olukord Tartus, et kas number on suur või väike, mis on Tartu kolletes levinud kas see on ohtlik ja kui ohtlik see on, et selliseid otsuseid tegelikult ju iseenesest ei peaks analüüsima ei ajakirjanikud ega ammugi mitte poliitikuid ja need peaks olema puhtal kujul siis tervishoiuekspertide otsused ja hinnangud. Aga nüüd vaadates seda olukorda, mis Tartus on toimunud, et tegelikult ju. Ma arvan, et ma vist ei tee kellelegi liiga, kui ma ütlen, et vähemalt pealkirjade ja selle tooni järgi otsustades, mis siis koroonaviiruse levikust Tartus räägitakse, et selle tooni järgi otsustades on jäänud selline mulje, et veerand Tartu elanikkonnast on surnud. Ja siis see osa, kes veel elus on, nendest pooled on raskelt haigeid ja tõenäoliselt surevad ära. Et vähemalt mulle tundub, et tegemist on ikkagi suurel määral ülereageerimisega, mis praegu on käimas. Noh, kuidas võtta, eks kui me meenutame seda Saaremaa juhtumit, siis toona ma arvan, et see oligi tagantjärgi vaadates see oligi selles mõttes hea juhtuvalt pärast seda hakatigi seda koroonaviiruse levikut Eestis tõsiselt võtma võeti end käsile ja tegelikult me saimegi sinna piduri peale. Et andmed võeti käsile. Ma tahaksin aru saada, et kuidas selle viirusega võitluse käsile võtmine sellest, See käib, see käib väga lihtsalt, see käib niimoodi, et inimesed, inimesed teadvustavad seda endale minu tähenduses, sellepärast et ükski käsukest ega ükski inimene ei hakka selle pärast kuidagi teistmoodi käte ettemaid. Maskis Jüri Ratas loeb ette, et palun ärge tehke seda, eks, et see, kui inimesele jõuab lõpuks kohale, et see on probleem, siis ta hakkab teistmoodi käituma. Ja praegu nagu tundus, mulle näib, et paljud võivad, osad inimesed tundsid, et nüüd on nagu kõik jälle korras ja lasid ennast lõdvaks ja, ja. Vaata, mis tähendab, lasid ennast lõdvaks, nad, mida siis need inimesed, kes nüüd valesti tegid, nad läksid ööklubisse, mille, mis on seaduslikud. Inimesed ei teinudki aga aga need inimesed, kes olid haiged, nemad tundsid võib-olla, et see ei olegi nii suur haigus, eks ole, et see läks justkui meelest ära. Ma arvan, et see juhtum selles mõttes on hea või selles mõttes, kui ma midagi head otsin, sealt siis just see selline reaktsioon sellele selline üsna valulik, et see paneb nii mõnegi võib-olla mõtlema oma käitumise üle. Jah, et need piirangud, mis mis järgnevalt need olgu ikkagi spetsialistide otsustada, et kuigi ma jõudsin juba öelda, et see on ülereageerimine, aga ilmselt siis spets, ma loodan, et see adekvaatne olnud ja terviseamet nikega kooskõlastatud otseselt alkoholi Mihkel piiratud. Kuigi noh, selge on see, et alkoholiga teatavasti Meie praeguse valitsusega Eesti valitsusega, kus on kolm erakonda, Keskerakond, Isamaa ja EKRE on ju teatavasti niiviisi, et ainus tulemuslik poliitika, mis sellel valitsusel olnud on, on siis ju see, et inimesed rohkem jooksid. Et nende viimane otsus, et Tartus võib alkoholimüüki piirata, tegelikult on ju valitsuse poliitika oluline muudatus, sellepärast et arvestades üldist suundumust arvestades ka riigikassa olukorda, arvestades seda, et maksud tahavad halvasti laekuda, siis tegelikult peaks Tartus veel rohkem joodama, et maksud laekusid ja ka üldine selline suund, mis valitsusel on, et see täituks, et et selles mõttes, kas on see nüüd kiiduväärne, et on siiski suudetud oma poliitikast üle olla ja vaadata siis ka pisut pikemaajalisele perspektiivile kui lihtsalt järgmise aasta riigieelarve täitumisele. Mis natukene häirib, et see nagu näpuga näitamine, selline halvustamine on läinud ka nende ööklubide ristlejat, eks, et seal on kaks asja, mis mind esiteks ööklubid ei ole, nagu just ütlesid, et tuleb ennast kokku võtta, mis inimesed, inimesed kui sina, mina näiteks ei käi, mina ei lähe ööklubisse, kas ta on avatud ööpäev läbi või 24 tundi ööpäevas või ükskõik, kui palju ma praegusel hetkel tunnen, et mina ei pea minema, et aga need inimesed, kes lähvad ja on valmis seda riski võtma, noh ma ei tea, aga, aga need ööklubid, need on ikkagi ametlikud, nad peavad mingisuguseidki reegleid täitma, aga kui tuleb 80 soomlast kusagil kokku, eks ole, Eestimaa pinnal Neist kaks on koroonaviirusest, kõik on, eks ole, alkoholi tarbinud, et kuidas me neid üritusi ka, neid me ei saagi kontrollida selles mõttes ööklubid on ikkagi kontrollitud mingi, vähemalt mingil määralgi kontrollitud. Miks sa peaksid kontrollima seda, kui soomlane tahab kusagil Lihula taga kaunis suvises endises koolimajas sünnipäeva pidada, et miks seda peaks üldse kontrollima ja kui me kas või seda sünnipäevapidu meenutame, siis tasub tähele panna seda, et need kaks soomlast, kes olid haiged et niipea, kui nad sellest teada said, siis nad ei jätkanud mitte pidutsemist, vaid sulgesid nende autosse, suundusid tagasi. Et noh, ma jätkuvalt nagu tahan ironiseerida sinu sõnakasutuse üle, et kui sa räägid sinu kõikide teiste inimeste sõnakasutusele, kes räägivad enda kokkuvõtmisest, jagusaamisest ja muust säärasest, et noh, mida need sõnad õigupoolest siis tähendavad, et kui olukord on selline, et riigis kogu maailmas liigub üks ohtlik viirus, mille siis vältimiseks ainus viis on tõesti see Ta ei maksa pik pikemaajaliselt võõraste inimestega ühes kinnises ruumis koos olla, siis noh, nii niiviisi see ongi, et ja kusagil juhtub see, et ikkagi viirus levib, siis ei ole võimalik kuidagi enda kokku võtmisega neid siis takistada. Seda on võimalik ju vältida sul käi käimist, vaid see on sinu otsused, Ma tahan, ma pigem nagu räägime sellest, et selline nagu ülevõimendamine, et nüüd ma ei tea, mis selle inimesega tuleks nüüd teha, kas ta tuleks siis vangi panna või kinni panna, kui seda mitte kuidagi karistada, eks ole. Et noh, see paratamatult kindlasti juhtub veel selliseid juhtumeid, et aga mulle tundub, et on, oldi ikkagi suhteliselt hästi valimised ega, ega need kolded ja need inimesed on üles leitud, et selles mõttes on asi pigem kontrolli all. Jah, et see on ka hea võimalus Tartu linnapeale Urmas klaasile, kes mäletatavasti on näidanud ennast väga nõrgajuhina, kui ta vandus alla toosis arstide aadelkonna nõudmistele, et ta loobuks soovist reformida Tartu Ülikooli kliinikumi juht või mis ta nüüd siis on tal võimalus natukene aega natukene pisut rohkem kui aasta enne valimisi näidata tartlastele endale sellise ennast sellise võimeka juhina, kes nõuab karme piiranguid, kes neid ka Tartu linnas siis jõuliselt sisse viib, et see on tal kahtlemata poliitlased, hea võimalus ja ja eks see ilmselt on ka valitsuse poolelt siis ministrite hea võimalus siis tõusta püünele ja öelda, et meie, nüüd oleme asunud võitlusse siis noh, millega mille nagu vaadata, millega nad siis õigupoolest võitlevad, siis nad võitlevad tõepoolest sellega, et mõned noored inimesed käisid ööklubis, nakatasid teisi, et et vot see on, see on ikkagi, minu meelest on see kahetsusväärne poliitiline retoorika, mida minu arust oleks vältida, jätta asjade üle otsustamine spetsialistide ehk siis tervishoiuspetsialistidele, kes seavad piiranguid, jälgivad haigeid, nõustavad neid ja kontrollivad seda, et nad oma siis raviplaanist kinni peaks. Nojah, teistpidi jällegi just Tartu linnapea näitel ma ütleks, et see on selline tõenäoliselt mingisugune ühiskonna ootused. Et oleks karm, karmimat kätt, karmimat, selliseid piiranguid, et sellest me saame hiljem ka rääkida. Ühe teise teema juures. Inglane, kes peaks olema siis? Valgas vabadusega, tehinguga vabaduste ees või jah, aga tegu, aga ta on täpselt muutnud vajadusel meelt, võib toetanud neid ideid, mis on nii-öelda sellised noh, kuidas ma ütlen, rahvalikud. Et kui me mõtleme siin, ma ei tea, eriplaneeringut või mis iganes, et alati olnud nagu teist, teisel sellel pool joont kustpoolt, tuul puhub. Jah, et vaadates ka enda kodulinna Haapsalut seal ju järgmisel nädalavahetusel ära jääb üks üritus, kus pidid tulema siis tänavatoidupakkujad ja kogunema tuhanded inimesed, aga ja viidatakse siis võimalikule koroonaohule siis kohaliku linnavalitsuse poolt, et aga samas praegu siis on seal käimas siis mis on siis Haapsalu kodukandipäevad, kus on ka tuhandeid inimesi peadpidi koos ja siis koroona oht ei ole, et, et noh, see selline valikuline suhtumine minu meelest ikkagi väga halb, et et kui ikkagi riigis on piirang, mis ütleb, et, et 2000 inimest tohib ühel avalikul üritusel olla, siis valikkused ürituse ära keelata näitavad püügiks stardikontsert sai toimuda, aga siis järgmisena pidanud toimuma siis Curly Stringsi kontsert jäi ära millegipärast, sest et justkui nagu üks kontsert on siis koroona ohtlikum, teine kontsert ei ole koroonaohtlik, et see on väga kummalisi valikuid tehakse. Et see on halb, et ja kui sa võtad sellesama Saaremaa näitajale, siis tegelikult nüüd, kus koroonapuhangust Eestis on mõned kuud möödas, siis ju tagantjärgi vaadates tagantjärgi targana, et mis selle võrkpallilahinguga oli võrkpallilahinguga oli siis tõenäoliselt tõesti see et siis tõenäoliselt itaallased tõid koroonat kaasa, tõenäoliselt seal oli pealtvaataja hulgas inimesi, kes olid tulnud välismaalt nakatasid ja tõepoolest nakatumine toimus aga vaadata reaalseid sündmusi siis tõeline nakkuse pesa ja Saaremaal märtsis mitte võrkpall ega ka siis toimunud vahuveinifestival, vaid tõeliseks nakkuse pesaks osutus haigla kus ei saadud nõudeid kontrolli all, kus inimesi massiliselt nakatuti, et samamoodi ka Tallinnas tegelikult, et noh ja ja see, see oht, kus, kus nüüd tulles tagasi sinu nõudmise juurde, Harry, et tuleb ennast kokku võtta, siis see koht, kus tuleks kus tuleks ennast kokku võtta, on tegelikult haiglat, kes tegelevad koroonahaigetega. Et see on see koht, et seal tuleb täita siis nõudeid, et haiglad ei muutuks uuesti koroonapesaks, et see võimalus on tegelikult ka Tartu Ülikooli kliinikumis olemas, et seal piisab vaid mõne mõne reegli vastu eksinud, sest et noh, see on tõepoolest koht, kus ennast kokku võtta, aga kuidas peaksid inimesed ennast ööklubis kokku võtma? Ei no see on sinu valik ja sinna minna, aga kuule, aga üks positiivne uudis tuli ju sel nädalal veel, kui noh, vähemalt minu tõlgendus on see positiivne uudis, et Tartu ülikool tegi ju uuringu sellest, et kui paljudel inimestel tegelikult on koroonaviiruse antikehade tuli välja, et Saaremaal on kolm ja pool korda rohkem neid, kui on avastatud haigusjuhtumeid ja Tallinnas lausa 10 korda, et inimesed ei saagi aru, et nad on seda põdenud, et see teeb muidugi keerulisemaks ka ei ole vältida mingeid üritusi. Tõsi, seal põdemisega minu meelest on ka niimoodi, et küsimus ei ole mitte põdemises, vaid küsimus on selles, et see hilisem uuring näitab seda, et organism on koroonaviirusega kokku puutunud, aaria organismi immuunsussüsteem on koroonaviirusest jagu saanud, et noh, see, see, et iseenesest inimene puutub kokku iga päev erinevalt, et siis viiruste, kas need iga päev, aga ütleme noh, piltlikult öeldes iga päev viirustega ja inimese organism on selliselt ehitatud, et ta peab selle viirusega hakkama saama ja need, kes lõpuks haiglasse satuvad või surevad. Et siis lõpuks ju on küsimus selles, et organism hakkama siis oma loomupärase kaitse, kaitse sissemehhanismiga nüüd küsida. Et kui organism viirusega kokku puutuda, sellest jagu saab niiviisi, et inimesed oleks peaaegu aru ei saagi. Et kas tal on õigushaiguseks nimetada, noh, see vähemalt meditsiinialase ettevalmistuseta ajakirjanikuna haigus, et ega siis, kui nüüd siin paari kuu pärast algab viiruste periood, siis on kogu aeg Ati lendab sinna ette ja taha ja vasakule, paremale ja kogu aeg ma, organism võitleb sellega märkamatult ja ja kui ma ületöötanud ajakirjanikuna, nagu mul kombeks on, siis ma loomulikult lõpuks vannun alla ja siis jääb mul üks pühapäev vahele. Mind ei kuule, sest ma olen kodus ja ravin ennast. Aga, aga kui rääkida nüüd kokku võtma, sest tegelikult siis kokkuvõtmise koht on tegelikult valitsuses, mitte selles, et pidada siin selliseid dramaatilisi sõnadega. Ta vaid valitsuse kokkuvõtmise koht on selles, et parandada Eesti siis haigusrahade maksmise süsteemi. Teatavasti Eestis on olukord selline, et kolm esimest päeva, kui tööinimene haigeks jääb, siis tal ei maksta mitte pennigi selle eest järgmiste päevade eest maksab tööandja ehk tegelikult on kogu haigus süsteem lükatud erasektori õlgadele. Et kui rääkida neid kokkuvõtmisest on ja ma loodan, et sa oled väga, ei pahanda, arry narrinal Arrin sind, igat minutit on sõna kokku võtma. Ma rohkem ütlen aga, aga kui rääkida nüüd sellest, et mida Eesti valitsus saaks teha ja tõesti anda ühiskonnale midagi, et ühiskond saaks hakkama nii koroonaviirusega kuhugi teiste haigustega sama et tuleks ikkagi maksta inimestele haigekassa toel, haigusrahasid ma ei tea, kas maksta päris esimesest päevast on põhimõtteliselt see semine, täpselt see ettepanek on, seda ei hakka mina sind sõnastama, aga see suund peaks olema selge, et Ta ära kiusatus inimestelt minna haigena tööle ja väga paljudelt inimestelt, kellel on väikesed palgad, Eestis on väikesed palgad, kuigi statistikat vaadates mulle tundub, et me elame iga päev järjest paremini, elame ka, aga palgatase on ikkagi madal, et võtta inimestelt ära nii sundus kui kiusatus minna haigena tööle, et see oleks see, kus tõesti valitsus saaks midagi teha ja mis oleks käega katsutav. Ja minu meelest on ka need ettepanekud, millega võiks tegeleda, Urmas Klaas, eks ta võiks tegeleda süstemaatiliselt ettepanekutega olukorra parandamise nimel, mitte siis sellise Vastase võitluse, seda siis oleks, kas see oleks see koht, kus võimegi laenu võtta, selleks et ära süüa piltlikult. No no ma ei, ma ei oska öelda, ma jään sulle käigu pealt võlgat, kui halb, käigu pealt võlgu vastased, kui halb see Eesti riigimaksude laekuma süsteem on, aga vaadates seda, et tööpuuduse tase ei ole väga palju tõusnud vaadata seda, et tegelikult ju ka keskmine palk vist peaks jätma kasvamist, vähemalt ei ole vähenenud, et tegelikult ju haigekassal on raha olemas. Riigikassas on raha olemas, et, et noh testideta. Seal pigem on ju, ütleme viimastel aastatel me oleme pigem arutanud seda varianti, et see kogu see see nii-öelda haiga hüvitis üldse väljadest haigekassa alt kuskilt mingitest teistest vahenditest rahastada, kuna haigekassa vahendid ikka pigem pikemas plaanis ikkagi kahanevad. Jah, ja kui jätkata selle rahva tervise olukorraga, siis tegelikult ju on ju eestlastele hulk inimesi, kellel ei ole haigekassakaarti, kes ei ole haigekassas kindlustatud ja noh, ka see on teema, millest aeg-ajalt räägitakse seeriasse uuesti, unustatakse selleks, et Ta on ju palju-palju lihtsam on ju võidelda sellega, et baarides alkoholi müük keelata, kui palju keerulisem on leida riigikassasse raha, millega anda inimeste haigekassakaart või siis suurendada haigusrahasid, siis on palju keerulisem ja raskem ülesanne ja sellega loomulikult ma ei kuule, et keegi tegeleks. No kevadel korra leiti selline lahendus, et igaüks endale ise haiguslehe välja kirjutada, sisuliselt. Seal see süsteem töötab siiamaani, et tegelikult see nii oluline lihtsustus ja mis, mis kevadel, kus sa tähele paned, meenutad siis ju eriolukorra ajal haigekassa maksis erakorraliselt ka esimese kolme päeva eest toetust ja kui see oli toona põhjendatud, siis miks seda ei võiks edasi jätkata, et see on arusaadav, sellepärast et ega siis üks asi, millest koroonaviiruse juures minu meelest eestikeelses ajakirjandus väga vähe räägitakse, millest on ilmunud inglise keelses päris hea, et lugusid on ju see, et tegelikult seesama koroonaviiruskahjustused inimorganismile on märksa pikaajalisem praegu lugedes siin terviseametiteated, siis jääb selline mulje et haigeks, kui ta läks halvasti, sattusite haiglasse, läks veel halvemini surite ära, aga kahenädalast olete terve, aga vaadates maailma praktikat, siis on näha, et umbes kümnendik siis koroonaviirusega haigestunutest kannatavad väga pikaajaliste tüsistuste all. Ja, ja noh, see on ka teine koht tegelikult, kus saaks nii Urmas Klaas kui ka valitsus tegelikult pingutada nimelt parandada seda, et Eestis paraneks inimeste järelravi või taastusravialane olukord, et tegelikult ju olukord on ju selline eestlased, et kui inimesed väga haigeks satuvad haiglasse, seal ravitakse terveks, siis lükatakse ta tänavale, mis tast edasi saab, mis Teiskonna tervise olukorda edasi on, kas ta vajaks toetust, reeglina vajab toetust, et noh, ma ei tea, kas seesama küsimused kui palju Eesti koroonaviirusesse haigestub haigestunutest on täielikult paranenud, tegelikult noh, mina seda statistikat lugenud, võib-olla terviseametil on see olemas ja nad ei suuda seda Marutadest leida. Aga ma pigem arvan, et ei ole olemas ja kedagi ei huvita see, mis saab inimesest, kes on haiglast välja kirjutatud ja Justke tervenenud. Olukorrast riigis. Nüüd räägime siis Suure-Lähtru mõisast, et on selline suveaeg ja inimestele meeldib ringi sõita ja kuna väga kaugele sõita ei saa, siis kellel midagi targemat teha ei ole, siis võib ka sõita läänevalt läbi, seal on Marta lähedal on üks ilus päris päris ilus mõis. Et Monica ja Mart Helme vist muuseumi, mis neil kunagi selle mõisa esimesel korrusel olid nad vist midagi täpselt, kas sinna etteteatamisega on võimalik vaatama minna seda väikest eramuuseumikogu või mitte kunagi oli see võimalik. Ühesõnaga, et on Läänemaal üks mõis ja nüüd on see mõis siis sel nädalal uuesti jõuliselt üles tõusnud seoses sellega, et endine europarlamendi liige, endine välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand avaldas Eesti Päevalehes vist jah siis Eesti Ekspress Eesti Ekspressis kusagile ekspertgrupi väljaannetes avaldas artikli, kus ta ütles, et, et Mart Helme sai välisministeeriumist hundipassi, sellepärast. Ta kuritarvitas raha, mis oli mõeldud tema Moskva saatkonna remondiks, kasutas seda ühtlasi ka oma Suure-Lähtru mõisa remondiks. Ja sellest on nüüd siis tõusnud selline suvine skandaal, et kui ma kõiki neid artikleid lugesin, siis korraks mõtlesin, et vanasti öeldi ajakirjanduses, et on hapukurgihooaeg, et ma saan aru, et nüüd edaspidi seal augustikuu kohta öelda, et linna Suure-Lähtru mõisahooaeg kuigi Suure-Lähtru mõisahooaeg tegelikult on eestiaegne sellest ikkagi aasta ringi, et ikkagi hapukurgihooaeg. Ma ei tea, mis sa siin mõtled, et selles kirjatükis Seda, et EKRE dikteerib ju nagunii meeleju agendat ja kuna Mart Helme lapsuvita suure lähtus, sest tegelikult võib ju seda siis ka pidada pidevaks Suure-Lähtru ajaks, aga sa ei sa, Kogu see kirjatükk algaski kohtumisest Spriga ja minu arust, kui ma nüüd õigesti tarand otseselt ei maininud seda ega ka pole muuseas ka Toomas Hendrik Ilvesega Mart Laar maininud, et milles siis selline kuritarvitamine. Toimus aga jah, et see kahtlustus kunagi ma ei, ma tean, kahtlustus, kunagi oli selles, et kuna seal samal ajal üks ettevõte, siis remontis seda Eesti saatkonda, et siis seesama ettevõttega ütleme, parandas seda Suure-Lähtru mõisa ja et seal võisid mõned arved nii-öelda sassi minna, et aga tagantjärgi on ka kõik nagu osapooled kinnitanud, et asjad aeti korda, ma saan aru. Ma ma, ma, ma ei saa ikkagi aru sellest arry, et mis, mis selline pehmendav selline toon, selline sihuke häbeneda. Tagantjärgi võisid mõned arvestada. Vargus ehk see on kahtlustus minu minu, ühtegi tõendit selle kohta meil ei ole. Selle asja nimi on vargus, mitte kuidagi häbenevate pool häbelikult öelda, et võisid mõned arved sassi minna. See on kahtlustus, meil ei ole ju ühtegi tõendit, et varguses ühtegi uurimist pole toimunud. Üht. Ja midagi elu, Indrek Tarand viitab õu välisministeeriumi siseauditile. Mis seal selles mõttes ei saa öelda, et ühtegi uurimistele toimunut. Aga mina ei ole seda siseauditit näinud, et ainult tema ongi seda näinud, et noh, minu arust väga hästi ilmekas, et näiteks Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves tunnistas nii-öelda esmakordselt avalikult, et tegelikult ta ei teadnud sellest juhtumist peaaegu midagi, ta kuulised mingite rahadega oli mingi jama, aga et Eesti üks toona kindlasti üks olulisemaid sellise välissaadikuid korraldas põhimõtteliselt väidetava varguse, noh see tähendab, põhimõtteliselt ei huvitanudki, kuna see oli selline tühi-tähi. Ja ega Mart Laar ka täpselt ei mäletanud, mis seal täpselt toimus või mis seal toimus, et tema teada oli, oli mingi kahtlane asi, et aga mis siis? Noh, selline paljasõnalised ja mitte midagi ütlevad, kommentaarid on siiski kinnitavad ja ja ütleme, löövad seda skandaali siin lõkkele. Jah, et mis ma öelda tahan, on see, et ainuüksi juba see olukord, et suursaadikuna Mart Helme palkas sama ettevõte, kes saatkonnahoonet Moskvas remontis, palkas oma isikliku mõisada remontimas, isegi see ei ole tähtis. Kas mõni kroon liikus valesti, see ei ole tähtis, ainuüksi juba see on ebaeetiline tegu, kui niiviisi teha. Ja, ja selles ei ole ju kahtlust, et Mart Helme on teinud selgelt ebaeetilisi valikuid suursaadikuna. Ja ka mulle näib nii, aga noh täna on see tänaseni 20. Kas, kas üks ja sama ettevõttega remontinud siis saatkonda ja partnerluses? Eetilised kompasside üsna isiklikku laadi, et kompassi mulle tundub, Mart Helme ei näe selles probleemi varastuse isiklikku laadi, aga kas ta varastas? Sina ütlesid, et oli eetiline konflikt, et kuna ta oma firmas olnud No ma ei, ma ei oska, ma ei oska öelda, sinu meelest ei ole eetiline konflikt, kui sa oled riigiametnik, kes tekib paratamatult huvide konflikti oht, et sellist asja pole vaja lihtsalt teha. Põhimõtteliselt väldi selliseid olukordi. Seal võiks olla A ja O sõstraid. Ütlesid, et see ikkagi on eetika rikkumine. Jah, see ei ole hea toon, jah, ma nõustun sinuga, aga ma ei tea, 20 aastat tagasi vaadati võib-olla sellele läbi sõrmede, seal juhtus väga erinevaid asju, juhtus üheksakümnendatel buss ja sajandivahetusel, et. Mis seal öelda, et kas, kas Mart Helme peaks nüüd tagasi astuma, sellepärast? No teine asi, mis selle juhtumi puhul mind nukraks teeb ja ma ei ole ainus sellepärast et poliitikud, kes on seda ja avaliku elu tegelast, kes on seda juhtumit kommenteerinud sotsiaalmeedias, et tahaks tegelikult Mart Juur siinkohal tervitada tavaliselt tead kuulajate kuulata teda pärast meie saadetki, ta teeb naljasaadetega, nagu te teate, siis naljameeste jutus on tegelikult rohkem tõtt teinekord kui kui tõsist ajakirjanik jutused. Et seesama küsimus, et see pilt, mis nüüd avaneb, kui te loete Indrek Tarandi väita, et siis loetasena juurde Mart Helmet ja Toomas Hendrik Ilvest, et see pilt tegelikult, mis avaneb ju kui uskuda seda, mida need kolmest kirjutavad, siis olukord selline, et Mart Helme suursaadikuna tekitas olukorra, Indrek Tarand täpselt ei ütle, mida ta siis tegi ja ta ütleb, et tekkis delikaatne olukord. Et tahtsin arusaamatut või täpselt ei ole teada, et kas läks mingi raha või, või taheti mingit raha liigutada sel teel. Ühesõnaga, tekkis ebaeetiline olukord ja mis siis toimus, selle peale toimus see, et niipeaminister Mart Laari kui ka välisminister Toomas Hendrik Ilvese teadmisel luku mätsiti kinni. Kui ma seda lugesin, siis mulle esimene asjana tuli meelde see, kuidas ma ahtaga siin stuudios paar aastat tagasi vaidlesin, siis kui Eesti aeglasest tuli üles Danske skandaal. Ja mina olin umbes seal, kus sina praegu seisad ja Ahto siin, kus mina seisan, sel pole tähtsust, ühesõnaga jah, ta tegi tõsiseid etteheiteid. Ahto Lobjakas tegelesid etteheited siis Eesti finantsjärelevalvele kui politseile, kui ka poliitilisele eliidile, et nad on vaadanud läbi sõrmede sellisele asjale. Ja mina sellise lihtsameelse ajakirjanikuna siis olin lummusest selles lummuses, mille oli siis loonud loonud ka, kaasa arvatud ma ise ajakirjanikuna Eesti finantsmaailmast ja finantsjärelevalvest vaidlesin talle tõsiselt vastu, et nad, millest sa räägid, et noh, eest ei saa olla rahalise transiitmaana. Et see, see ei ole võimalik ka nüüd on faktid selgunud, et see oli võimalik, et see ei olnud nii, nagu me siin Eestis lihtsameelselt arvasin ma, et lätlased on pahad, aga meie, eestlased, oleme jube eetilised, ei olnud sellist asja. Et kui ma mõtlen selle pildi peale, mis tarandi Laari ja Ilvese jutust maal maalitakse 90.-te aastate lõpus kui Eestist, siis ma ausalt öeldes olen umbes samasuguses olukorras, et ma olen kogu aeg mõelnud seda, et et sellised nii-öelda valgete paremerakondade valitsuseks toona oli Mart Laari valitsuse, eks ole. Et see ei saanud niimoodi olla, et, et kusagil sai keegi midagi varastada nagu keegi varastas siis antide kohtu alla. Aga nüüd tuleb välja, et üliprominentne juhtum, ülisuured summad, kui me räägime poolest miljonist kroonist 20 aastat tagasi. See on, ma arvan suhtelises väärtuses on see noh, ma ei tea, mis ta praeguses väärtus võib-olla see võib-olla ikkagi mingisugune mitte pool miljonit eurot, aga viis miljonit, miks micro täitsa võrreldav summa võib isegi alla? Ei, ma arvan, et praeguses rahas võiks suhteline väärtus olla ikkagi pigem mingi viie miljoni euro kanti. Nii, ühesõnaga ülisuur summa, ülikõrge poliitiline tase seal lihtsalt mätsitakse kinni. Jah, et siin Mart Helme oli ka selles eliidi hulgas toona, et. Kuna ta tahta, ta oli ka pärast seda oli ta eliidi hulgast, ta võib olla ka ringlaski mõningates teistes ringkondades, aga eliidi hulgas olid jätkuvalt No paljud asjad, mis viimasel ajal on Eestis toimunud, on selliselt eliidivastased, et see eliidi istub, kas see Mart Laari? Sest siis ikkagi oli selline valitsus, kes 92. aastal tegi platsi puhtaks ja 99. aastal jätkas seda poliitikat et kui, kui sellised asjad said toimuda ja see kiideti heaks sellised asjad siis kas, kas siis on sellesama platsi puhtakslöömise ja korruptsioonivabadusega Eestis samasugune lugu nagu on rahapesuga, et meile tundus, et midagi ei ole, aga tegelikult oli ülimalt palju. No aga need küsimused ei ole siiamaani kadunud, et kui me räägime 20 aasta tagusest ajast, me võime mõne aasta tagusest ajast rääkida, kui, kui me meenutame seda armatamise juhtumeid, kus ka samamoodi liit leppis omavahel kokku, kuidas seda skeemi nagu seaduslikult välja mängida. See on kirjeldamatu sigadus, kui lihtsalt vabariigi president kõrgeim aukandja kasutab oma positsiooni selleks, et enda isiklikku kinnisvara väärtust kasvatada. Pluss siis veel see EAS-i rahade tagasimaksmisest keeldumine, et ja noh, ma saan aru, et kõik on vait ja ainsad, kes sõna võtavad, on mõned ajakirjanikud siin aeg-ajalt ja siis mõne aasta pärast on see unustatud ja, või see on juba nii vana, et ei ole põhjust sellest enam rääkida, et väga kahetsusväärne on see olukord Kolmanda teemani täna, et meil on siin stuudios minuni mine Andrus karnauma, vastas Harry tuul ja saade olukorrast riigis, kui keegi veel ei tea, et mis saade see on, et oleme otse-eetris Tallinnas raadiomaja viiendal korrusel ja me räägime nüüd laulupeoseadusest. Et mis on laulupeo seaduse väljatöötamise plaani juures hea, on see, et koorijuhtidele tantsujuhtidele Et see töö, mida nad teevad selleks, et, et lastele ja täiskasvanutele tantsud selgeks õpetada ja laulud selgeks õpetada selle töö eest, tegelikult neile ju ma võin nüüd eksida, aga minu arust otseselt ei maksta praegu mitte midagi, et reeglina inimesed, kes töötavad dirigendina või tantsujuhina on kusagil mujal ametis, et ühesõnaga, kas koolis õpetajad või nad on kusagil omavalitsuses kultuuritöötajad. Ja mõnel üksikul juhtumil näiteks Tallinnas ma olen kuulnud, et, et inimesed on teinud ka seda, et inimesed on eraalgatuslikult pannud rahad kokku, teinud koorija valgendada dirigendi, aga see on, see on täielik erand, et või need juhtumid on väga üksikuid. Et kui te head kuulajad meelde tuletada, siis eelmisel aastal laulupeoaastal Rasmus puur kirjutas ühe tähelepanuväärse kirjatüki, kus ta just nimelt rääkis sellest, et et Eesti muusikakultuur ei saa püsida kommikarbil ja lillekimbud ja, ja sooja käepigistuse, mis reeglina siis dirigentidele osaks saab. Ja need seadus, mida, mille koostamise valitsus 100 neljapäeval otsustas ja mida nüüd Tõnis Lukas hakkab juhtima. Selle seaduse kõige positiivsem pool saab olema tõesti see, et, et võiks tekkida riiklik toetus selleks, et diligendid saaksid teha tööd lauljatega saaksid, et inimestele õpetada muusikat, õpetada laulmist, õpetada selle kuulmist ja edendada ühte. Ma ei tea, kas nüüd kõige kaunimat teatrikunst on kõigi kauninguid teatri kunstlik, see on selge, aga ühte ühte kõige kaunimat kunstiliiki, mis inimkond on loonud. Et see on kahtlemata selle seaduse juures hea, aga. Ma lisaks veel väikse asja, et nad vist osad inimesed siiski sellesse laulupeo või tantsupeoga tegelevad, saavad mingeid tasusid, aga näiteks siin koroona ajal, kuna siukseid, kogunemisi, kooride kogunemisi ja mingeid asju on siis need kõik kraanid sisulised keerati kinni, et et noh, siin ma võin nõustuda, kuigi ma täpselt siiski ei saa aru, et mis on keelanud selle näiteks sellise tasude maksmist ka praeguses olukorras kas või kultuurikapitali alt või, või kusagilt mujalt hasartmängu nõukogu rahadest või noh, see on nagu ju tehnidki, nagu ütlevad venelased, et küsimus on vormistuses. Issand, Mart Helme on nüüd sellesse saatesse sisse murdnud. See tema komme Nõukogude marksismi klassikud vene keeles tsiteerida, et see on ikka hämmastav, et aga hästi, läheme nüüd laulupeo juurde tagasi. Nii et selles mõttes nii et ma ei saa ikkagi aru, et miks see peab seaduse, ma saan aru, et luumõte luua see seadus, see on ringelnud juba siin vist üks kümme-viisteist aastat, et et aga, ja seda sellega pole kuhugi jõutud, et nüüd siis tahetakse see lõpuks teha, et 100 siis 50 aastat on inimesed kogunenud, laulnud, tantsinud, kõik on toiminud ja, ja aga, aga nüüd on siis aeg millegipärast seaduseks vormida. See on jah, kuidagi niiviisi, et kui esimene laulupidu toimus, siis ju minu arust esimene laul, mis lauldi, lauldi vene keeles, lauldi hümni, et tegemist oli tsaaririigi osa Kristjan. Et nüüd siis. Ma ei saa täpselt aru, et kas siis meie ülirahvuslikult meelestatud valitsus, kes millegipärast armastab seda igal sammul toonitada tahab, siis nüüd, et sa saaks kuidagi seadusesse raiutud, et et jumala eest ei juhtuks niimoodi, et järgmine kord siis koori lauru ühing tuleb kokku ja otsustab laulupeo repertuaari. Et siis koorijuhid leiavad, et võib-olla kunstilise taseme mõttes ehk seekord hümniga ei alusta, et võib-olla see hümn on nagu Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu on kunstiliselt juba alla käinud ja ta on muutunud iga liiga igapäevaseks, laulame midagi huvitavat, et ta nagu selline olukord siis nagu välistada ja et ühesõnaga, kuhu ma jõuda tahan, on siis see, et et selle seaduse abil institutsionaliseerinud s laulupeo laulupidu on juba niikuinii intsist tutsionaliseeritud sihtasutuse kaudu, mida riigi rahakotist rahastatakse. Et see siis veelgi rohkem tsementeerida muutuda selliseks riikliku tseremoonia osaks mille juurde käivad kindlad elemendid, hümnid, sõnavõtud, paraadid, marsid, tule, et et see kõik muutub millekski selliseks, mida kirjeldas Mikk Pärnits ühes loos, mis ma tean enamikku kuulajaid sügavalt, solvas solvav siiamaani. Aga kui korraks oma solvumisest üle saate ja selle Mikk Pärnitsa munaloo üles otsita ja suudeta sellest üsna kehvalt kirjutatud loost ennast läbi närida siis te saate aru, et tegelikult see, mis ta toona kolm aastat tagasi ütles ja hakkab tõeks saama, kui ta juba tõeks saanud Huvitav, et sa Pärnitsa lühitad, sest et ka minu mõtted viisid samasse suunda, et, et see, mida midagi ühist meil peab ju olema peale selle juba poolt. Et me näpuga näitasime, eks ole, Pärnitsa Pärnits eksib, et ta on mingisugune hullunud tegeleda täna, kes mõtleb asju üle, siis täna me olemegi liikuma sinna suunda, kus on see riiklikult reguleeritud ja valitsus otsustab ja riigikogu võtab vastu ja et see ei ole enam. Noh, mulle meeldis Rein nagu Rein Lang selle sõnastas siin ühes vikerraadio kommentaaris, et ei olegi enam vabade inimeste vabapidu, vaid on riiklik. Ma ei tea, kas just sund, aga ootus ja eeldus, et sellega inimesed tegelevad ja ja ta muutub muutub niivõrd selliseks riiklikuks, et seal. Ma arvan, et paljudele inimestele muutub see ka ühtlasi ka väga vastumeelseks, et sellised pitsantsliku mingisuguse ülesehituse ilmingud Laulupidu on saanud vabaduse nõrkuseks autoritaarse maailma tööriistaks, et panna eestlased valima eestimeelsuse kasuks. Saad aru? On oht, et noor eestlane valib midagi muud ja läheb kuhugi mujale. Nooret tuleb viia suurel üritusel koos tuhandete ka massipsühhoosi, mis annaks nende isiksusele tugeva hoobi, suunaks neid ka tulevikus, pioneerid üritus aga oma riigi rahadega tsitaadi lõpp. See pärineb siis Mikk Pärnits sealt, et et jah, et see, no näib niiviisi minemata, et eelmises saates me rääkisime pikalt perepiletist, mis jäi meile arusaamatuks algatuseks selles mõttes, et see, millised pileti või hinnasoodustusi siis ettevõtted teevad selleks, et meelitada inimesi enda asutusse, et see on ju suurel määral juhul olnud siiamaani kommertsvabadus. Et hinnasoodustuse andmine on üks, viis, kuidas kliente meelitada. Aga noh, ma saan aru, et praegune valitsus tahab sellest teha mingisuguse riikliku institutsiooni väga täpselt ei ole aru saada, et kuidas see käib, et aeg-ajalt on kuulda seda, et täpselt seadustatakse, kuidas ettevõtted seda pakuvad, siis kui sellest tekib probleem, siis sõnu võetakse tagasi, aga see suund ja mõtteviisi on ja selle poole, et et oleks seadustatud ja laulupeoga läheb samamoodi, et ilmselt siis Segenbacki maja hakkab aari jest. Vaat siis, need on need ohud, eks, aga, aga kõige huvitavam minu jaoks kõige hämmastavam on see, et me võime kritiseerida siin valitsust, aga see ootus Nende kunstiinimeste poolt on samasugune, on täitsa olemas ju ka nemad on rääkinud sellest, et võiks olla, et, aga milles on seal küsimus, üks on neile, et võiks, kõik asjad võiks olla riigi kaitse all, riik võiks reguleerida, õudselt selline ihalus Eestis on minu arust täitsa olemas ja teine ihalus on ju saada seda raha ikkagi maksumaksja raha, et saaks seadusesse raiutud mitu protsenti sisemajanduse koguproduktist võiks minna laulupeole. Mis meil on see venekeelsete inimeste osakaal siin kolmandik või veerandi kanti? Veenan vist jah, need nimekirjad, kus on siis kus on siis venekeelsed laulud? No ma ei tea, kas need noh, ütleme ega nad ilmselt laule vähemalt esialgu reguleerima seaduses otseselt Toorid õpivad ära väga ilusasti eestikeelsed laulud siis minu meelest olukorras kus Eesti okupeerimisest on okupatsiooni lõpust on möödas ikkagi jämedalt võttes 30 aastat siis minu meelest ju oleks ka ju viimane aeg minna jõudnud nii kaugele, et kui vene koorid õpivad ära eestikeelsed laulud, siis võiks ju ka eesti koorid ära õppida mõne ilusa venekeelse laulu. Noh, seda seda ei juhtu, ma ei näe, seda juhtub lähiajal ja eriti ei juhtu sellepärast seda laulupeo. Seadused, või arvestades seda, kui tugevalt kui tugevalt inglisekeelne popkultuur on noorde põlvkonda tunginud enne järelikult jõuga oleks ilmselgelt ju ka laulupeo repertuaari siis aeg minna, aga mõnel siis ingliskeelsel laulul. Et noh, see, et mis ma sellega öelda tahan, et, et see on selline seesama, millest Mikk Pärnits kirjutab sellest samast aporteidist, et see temaga kindlasti nõus selles osas, et, et Eestis on olukord võrreldav sellisena, aga aga ikkagi, et kui me siin elame ja noh, arvestades ka seda, et, et ka muudest rahvustest kogukond järjest kasvab ukraina kogukond järjest kasvab, et. No aga selle vastu võikski just olla see seadus, et, et ka need uued kogukonnad peaksid osa võiksid osaleda sellele üritusele, teada seda üritust ja ja hinnata seda üritust. Olukorrast riigis. Sel nädalal oli riigikohtus siis arutlusel kauaoodatud pensionireformi, pensionireform siis, et kas ta on siis õiguspärane või ei ole, et oli seal erinevaid esinejaid ja riigikohus peaks otsuse tegema lõplikult oktoobriks. Aga võib-olla kõige huvitavam selline poliitilise vähemalt nurgal, et areng oli hoopis see, et puhkes kemplus sellele. Et ühesõnaga rahandusminister Martin Helme lubas, et kui juhul, kui riigikohus siis ei ei tunnista, ei tunnusta seda või pea seda õiguspäraseks sellist lähenemist teise pensionisamba muutmisele, et siis kaotatakse teine pensionisammas sootuks. Ja kui siis ajakirjanikud küsisid, et mis, kas see on selline valitsuse seisukoht, siis, siis oli väga huvitav Helir-Valdor Seederi reaktsioon, kes ütles, et aga see ongi tema idee juba ammu olnud ja ja et hoopis EKRE püüab seda ideed kappe kaaperdada. Samas noh, Jüri Ratas ütles, et tema ajal teist sammast ei kaotata. See on tõesti niimoodi, et Helir-Valdor Seeder või siis tema rahastajad on soovinud seda, et Isamaa tuleks välja ettepanekuga, et teine pensionisammas likvideeritakse. Et mis selle rahaga saab teise pensionisambasse kogutud, et selle kohta ma jään praegu vastuse võlgu, et kuidas nad ette nägid seda, et kas jagatakse inimestele laiali või liidetakse kuidagi siis riigieelarvega. Et see ettepanek oli, aga Isamaa, sai Helir-Valdor Seeder selles küsimuses vähemusse, mistõttu siis tuli välja isapoolne ettepanek, teine pensionisammas vabatahtlikuks, et selles suhtes on harva olenema heade kolleegide suhtes kriitiline, aga see õhtulehe ajakirjanik, kes Martin Helme kelkimise üles korjas, sellest uudise tegi ilmselgelt oma tööülesannetele alla, sellepärast et noh, päris uskumatut väidetest ei maksa ka uudiseid teha, et selge on see, et, et see on lihtsalt tühibraalimine, millel ei ole toetust Isamaa sky, rääkimata Sist järjest valitsuskoalitsioonist. Jah, samas valitsuskoalitsioonile Parempoolsete erakondadele, seal on see ju kasulik, selline arutelu, et näe, siin arutaks, et kas teine sammas võidakse kaotada, siis paistab, see teise samba, selline remont on täitsa hoo. Siis tundub see teise samba remonti täitsa mõistlik. Mis remont, mis remondis sa räägid, et, et kui. Sotsiaalsest remondist. Siis on see sõnakasutus, mida on kasutatud selle siis reformi käigus Tuletame korraks meelde sellest, et mida valitsusliidu seadus kaasa toob, valitsusliidu seadus toob kaasa selle, et iga inimene võib oma teisest pensionisambast loobuda ja võib sinna kogutud raha välja võtta. Nii. Ei nimeta mulle nüüd üks, mis missugune nendest muudatustest on sinu meelest reform? Noh, võib välja võtta, mis ilmselt eks reformi lase. Jah, aga mis, kui me mõtleme reformi all seda, et midagi oluliselt parandatakse, sest tegelikult te parandate mitte midagi või lihtsalt ju lammutatakse, sest lihtsalt lubatakse, kes tahab oma raha välja võtta, mida see nüüd, missugune reformi osa selles teaduses? Ei noh, see lõplik see, see variant, mis lõpuks on valmis saanud, et see nüüd nii lammutamine ka ei ole, et see on nagu ka samasugune liialdus, nagu see koroonapuhang on, meil siin on mis, mis mõttes mis mõttes ei ole lammu suhteliselt, ta on ikkagi, sest ta on sulle ikkagi kohustuslik ja siis sa saad otsustada, kas sa temast loobuda või mitte, et noh, selline nagu poolik asi. Ma lihtsalt natuke korra tuleks alguse juurde tagasi, et mis need üks esimesed mis need sambad üldse tähendavad, esimene on solidaarne ja kõigile üsna sarnane. Nii teine oli, oli see, teise mõte, oli see, et ta on küll kohustuslik, aga sealt tulevad sisse need siis palga ja sinu panuse erinevused ühiskonda, et sa maksad siis rohkem sambasse, saad ka ilmselt sealt rohkem tagasi ja siis see kolmas sammas on vabatahtlik, et praegu, kus me teisega muutun, vabatahtlik. Mõtlesin kohe parandama ka esimeses sambas on tegelikult see palgaerinevus väga tugevalt. Sisse kirjutatud ja aga selle puu, aga, aga see mõte, algne mõte oli, et esimene sammas muuta järjest enam staaži põhiseks ta ei sõltuks palgaks, aga sellest juba jäi eelmine valitsus jäi poolikuks selle reformiga ja nii edasi, et see on tegelikult aastatepikkuse aastate pikku, on see, see mõte sealt täiesti hägustunud ja välja läinud, et see mõte oli ikkagi see algne mõte, et ongi kolm sammast, et nüüd nad on nagu omavahel nii läbi põimunud, et sa ei saa enam aru, et milline on esimene, milline on teine ja võib-olla kolmandast ainukesest saad aru, sest see on täiesti vabatahtlik ja esimese teise vahest noh, ongi nagu pärast sõda, kui ta muutub vabatahtlikuks, sest seal ei olegi mingit vahet ja siis siis sa saad sealt välja võtta raha, et selles siis on, siis on see siis on esimese ja teise samba vahe on see, et ta teises on, sa saad raha välja võtta, enne kui sa pensionile saata, sest et no kas sa usud, et pensionid on mingi 30 aasta pärast esimesest sambast suuremad või mitte noh keegi seda arvut, kui keegi tahab sind veenda, et ta oskab seda arvutada, siis siis ta on pigem nagu pettur, ma arvan Kui keegi vaatas seda istungit, et ma soovitan kõigil pensioni huvistluseda, istungit vaadata, et seal oli küll palju populismi aga oli ka asjalikke arutelusid, et, et minu meelest üks tähelepanu väärne nüanss oli seal riigikohtunik Ivo Pilvinguküsimuses, kes märkis seda, et põhjus, miks riigikohus tegelikult peaks seda teemat tõsiselt kaaluma just nimelt see, et valitsus otsustas muuta teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise seaduse usaldushääletuseks Riigikogus. Mitu selle seaduse vastuvõtmisega ei kaasnenud tavapärast arutelu siis tavapärast seisukohtade läbirääkimist Parlamendis. Et iva Viljandi just nimelt viitas sellele ja miks ma sellest räägin, on see, et ma olen seda ka varem öelnud, ütlen uuesti, et riigikohus ei hakanud ka kunagi hindama poliitilisi valikuid, et kui riigis on võimul valitsus, kes on otsustanud, et teine pensionisammas edaspidi on kas tühistatud või vabatahtlikku, kes kõik muudkui tegemist poliitilise valikuga, siis riigikogus seda hindama ei hakka. Samas küsimuses tegelikult riigikohtunik pilving viitas sellele, et tänu sellele, et valitsus surus kiires korras jõuga läbi sealse Parlamendis tänu sellele tegelikult on riigikohtul tekkinud, siis kohustus asja tõsisemalt kaaluda ja tegelikult ka hinnata. Ta juba ilmselt vähemalt selle küsimuse toonist seal varu hinnata ka poliitilisi valikuid, mida valitsus on teinud, et see on tähelepanu väärne nüanss ja teine asi on ikkagi, minu meelest tasub meelde tuletada seda, et mida president tegelikult vaidlustab, president ei vaidlusta ju midagi muud, kui vaidlustab seda. Teise pensionisambasse kogunenud raha saab välja võtta. Ta ainult saab välja võtta sellisel juhul, kui inimene ei ole veel pensionile läinud. Ja ka sellisel juhul, kui inimene juba on pensionile läinud, siis ta saab oma sõlmitud pensionilepingu siis tühistada ja raha välja võtta. Et see on see, mida president vaidlustab presidendi vaidlusta valitsuse poliitilisi valikuid, et kas ta on vabatahtlik või kas sealsamas on üldse olemas. Et just nimelt see selline tagasipööratud suund et juba kogutud pensionivara saab iga inimene siis vabalt kasutada, et see on see, mis on vaidluse küsimus. Jah, ja samas on see, ütleme valitsusele üks võtmeküsimusi, sest just need inimesed, kes on läinud pensionile ja näevad, et neil on väga väiksed summad, seal tahaksite seda tagasi pöörata. Nojah, et seal on tegelikult, sellest võiks rääkida terve tunni sellest, mis seal teise pensionisamba nõrkusega ühele nüansile tahan ma veel tähelepanu pöörata. Nimelt sellele valitsust esindas riigikohtus advokaat Paul Keres, et ääremärkusena tahakski teda kiita, minust jõuab igasse pulma igasse kohtuasja advokaadina, aga see on väga tubli, aga mis ta ütles, tähelepanuväärse lause ütles seda, et valitsuse meelest vanadus kui selline ei ole risk, vaid vanadus on, kuidas see pealkirjastada, ma jään täpse sõnastuse võlgu, aga mõte oli seal õnn ja õnnistus. Ehk siis kõik Keskerakonna valijad, kes andsid hääle keskerakonnale eelmisel aastal tänu sellele, et valitsus lubas teile head pensionärid suurt pensionitõusu, tasuks tegelikult väga tähelepanekud nüansse tähele panna. Et sellise välise raha lubamise taustal tegelikult Keskerakonna valitsus, Keskerakonna juhitud valitsus tegelikult ütleb teile vaadake ise, kuidas hakkama saate, et meie valitsusena garanteerime teile selle, et ära ei sureks. Minu arust see vaidluse osamisse digikohtus kulges, rullus seda ei ole tegelikult väga palju senises debatis tähelepanu pööratud, just nimelt sellele nüansile. Et mis on see ühiskonna panus selle nimel, et kui inimene on väga vana ja ei jõua endale enam elatist teenida, et mis on see ühiskonnapoolne soov ja panused, missugust elu inimesele kindlustada, kas sellist elu, et ta elab, elab, elab, elab suremise piiril, sure ära või talle siiski kindlustatakse ka vahendid, mille abil ta saab ka siiski elusast Parempoolsed, parempoolne valitsus pigem, et parempoolne vaade ütlebki, et igaüks vastutab endast ise ka pensionär. No see on see aeg, mis, millest me rääkisime, saate alguses, ehk siis mingi selline 80.-te aastate lõpuaeg hüperinflatsiooni aeg, kus tõepoolest siis aga minu meelest isegi siis, kui sa tood kaasa mingeid parempoolsuse seal mingi minust väga ülimalt lihtsustatud arusaamist. Laura liberaalsest poliitikast, seene niimoodi nad üritavad seda ju esitada. Aga kas see on ju umbes sama mõistlik kui Mart Helme praalimine eelmises teemas ma teenisin 60000 krooni kuus? See, see on ju naeruväärne, tühine, häbiväärne tegelikult see on just nimelt et küsimusena küsimusena solidaarsuse ühiskonna panuse sellesse, et mida siis eluvõimelised inimesed peavad panustama sellele. Sest ega kui vaadata teise pensionisamba nõrkusi, siis tegelikult ju suurim nõrkus on ju see, et, et tegelikult see reform, teise samba reform täies ulatuses jõustub 30 aasta pärast siis kui 83. aastal sündinud põlvkond, esimene kohustuslik põlvkond jõuab pensioni ka siis, kui täies mahus tööle hakkab, siis ta jõustub. Ja teine nõrk koht. On nõrku, kohti on palju, aga teine nõrk koht on ju selles, et Eesti on viimastel aastatel läbi elanud erakordselt kiire sissetulekute kasvu ja majanduskasvu. Ja selge on see, et see raha, mis on kakstuhatkolm kõrvale panime see raha, mis 2003 oli suur siis loomulikult, tänapäeval ei ole see mitte midagi. Mart Helme poolt väidetavasti siis talle süüks pandud raha oli 500000 krooni, see, mis ta on 32000 eurot tänapäeval ja 32000 eurot Kekige kiirelt selle peale teist peadki. No üks väga positiivne asi on kogu selle pensionireformiga, et sul valitsused võivad muutuda, seadused võivad muutuda, nii et mingit kindlust riigi riigi peale ei ole, et vaata ikkagi tasub. Ja mis sa veel selle praeguse olukorra nõrkus on ju Eesti opositsiooni täielik küündimatus, sellepärast et poliitikud, kes on peaksid olema sotsiaaldemokraatidest kui ka siis Reformierakonnast teise pensionisamba kaitsta, nad ei saagi oma ülesandega hakkama, nad ei suuda juhtida seda mõtteviisi, mis toetab teist pensionisammast. Nii Isamaa kui ka EKRE poliitikud ega Keskerakonna poliitikud räägivad nad iga kell üle, et, et selline väärtushinnangute vastasseis selles kysimus täielikult puudu või, või siis teise pensionisamba kaitsta on juba enne all andnud, et pole ime, et avalikkus on väga tugevalt siis sellele kogumisviisile vastu. No lühidalt mainimata, aga selle sel nädalal siis sündis kolm minutit ei ole väga lühike aeg, mis ei olnud minu meelest seda teemat. Sündis mõtteliselt uus erakond sel nädalal Eesti tulevikuerakond, kui elurikkuse erakond ja Eesti Vabaerakond panid leivad ühte kappi ja leidsid siis hääletusel uue nime, et eks seal erakonna liikmeid vaadates ongi keeruline aru saada, et osad on vanad vabaerakonna liikmed ja seal Elurikkuse erakonnas ja teised on siis suur segadus, et no iseenesest on, minu arust on tore, et on ka teisi alternatiivseid erakond Eesti poliitmaastikule, aga tundub, et sellist protestiparteid või sellist teistsugust parteid väga keegi ei oota täna, et need on kõik olemas juba Riigikogus, et et kes tahab äärmu ühest, ühest äärmusest teisest äärmusest, et mulle tundub, et noh, et see partei on küll olemas, aga ega ta kuhugi jõua. Minu meelest Artur Talvikule selle uue erakonna, ma saan aru eestvedajale ja ilmselt siis ka ühele vähestest poliitikutest, kes, kellel on seal ka potentsiaali võtta hääli. Talle kuulub ju mõte, et Eestis võiks alandada valimiskünnist ja kui me mõtleme praeguse riigikogu peale, et eelmistel riigikogu valimistel jäi välja jämedalt võttes üheksa või peaaegu 10 protsenti valijate häältest ehk siis nii palju hääli oleks Eesti 200-le sealhulgas siis ka rohelistele ja Artur Talviku sellisele erakonnale, ehk siis mis tal, see oli elurikkuse erakonnale. Et see valimiskünnise alandamine minust oleks täitsa nutikas mõte, sellepärast et kui me mõtleme märgata, et need 10 protsenti häältest läksid pealsed Reformierakonnale. Et kui nüüd siis mõne sellise üsna kergekaalus reformierakondlase asemel oleks riigikogus näiteks Zuzu, Izmailova või Artur Talvik siis minu meelest oleks Eesti Parlamendi see pilt või ka kaal oleks ikkagi mitmekesisem ja need vaated, mis oleks parlamendis esindatud, oleksid, et minu meelest märksa huvitavam noh, rääkimata Eesti 200-st, kes sai ülimalt napilt välja, et et see mõte minu meelest tasuks mõtlemist valimiskünnise peale tasuks mõelda, et ka sellised väga väikesed erakonnad siiski saaksid oma oma häälega esindatud kõrgemal tasemel kui lihtsalt kusagil sellises poliituudiste kurioosumiks poliitiliste kurioosumiks rubriigis. Olukorrast riigis. No ja paari sõnaga jõuame rääkida ka Lui friis või õigemini tema advokaadibüroost, kes, kes on siis sõlminud kas rahandusministeeriumiga lepingu Eesti esindamiseks siis USA-s? Paar, kas sa oled aru saanud, kumb siis nende esindab Eestit, kas advokaadibüroo, kus ta viimase ajani töötas või tema isiklikult? Ma sain aru niimoodi, et nii advokaadibürooga, kuigi ta isiklikult sest siin toimus üks tehing, kus ta nagu liikus kus ta karjääriredelil edasi, jah, et ta nagu justkui ei tööta, aga esindab meid edasi, et, et need, ütleme et seal kõige hullem ongi see, et me upume, võime siin ära uppuda seal juriidiliste detailidesse, et aga noh, ütleme jah, et see on natukene siin juba, ütleme Martin Helme vaatas natuke piinlikuks läinud, et kui ta ei ilmu isegi aru andma riigikogu, et. Ära kasuta sõna pehmendavad, sõnab piinlik, see on lugupidamatus parlamentaarse demokraatia vastu. Jah, et sõnadesse pooldame, eks ole, just selliste demokraatia põhimõtteid ja siis keerame lihtsalt selja taha kuulusid. Stuudios olid Andrus Carno ja Harri tuul ja vabandust reedel kell 11 paides seal selle torni all laululaval oleme kohal, tulge meid kuulama ja vaatama kuulmiseni.