Kaheportaal ja Kristjan Port tere. Eetris on portaal tehnolooga kommentaaris Kristjan Port. Twitteri juht Jack Dorsey olevat juba enne viiruse puhangut kavandanud ettevõttes kaugtöö osakaalu suurendamist. Hiljutine otsus lubada töötajatel kodudesse võis avalikkusele jätta mulje tujukamast reaktsioonist viiruse kriisile. Torsi juhib ka teiste IT-sektori ettevõtted rahaülekannetega tegelevat koeri. Seal tegutsevatele töötajatele kehtib sama kodus töötama jäämise võimalus. Lausa igaüks ei saa kontorist koju jääda, aga need, kelle tööülesannetega see sobib, võivad püsivalt kodust edasi töötada. Isegi Põdderi ja Square'il tööpakkumistes on kandidaadil võimalus valida kontori ja koduse töö korralduse vahel. Twitteris töötab natukene alla 5000 töötaja. Facebook'is on palgal umbes 45000 töötajat. Mark Zuckerberg korraldas firmas küsitluse, millest selgus, et umbes iga viies töötaja on kas huvitatud või väga huvitatud ka pärast viiruse põhjustatud piirangute lõppu siirdumisest püsivale kaugtööle ja teist umbes sama palju olid huvitatud suurema paindlikkusega töökorraldusest millest osa tööst saaks teha kontorist ja ülejäänu siis kodust. Seega peaaegu pooled Facebookis töötajatest on valmis suhteliselt suurteks töö korralduslikes muutusteks. Firma juht peab soovidega arvestama, sest märgatava osa eduka ettevõtte töötajatest on kõrge väärtusega spetsialistid kelle hoidmine sõltub rohkemast kui palgaks makstavast rahast. Teema on huvitav, sest edu ka suured ja modernsed toodete ning teenustega seotud ettevõtet mõjuvad ülejäänud maailmale tee näitajatena sealhulgas ka töökorralduse küsimustes. Zuckerberg on suures pildis kaugtööle üleminekuga kaasnevate töökorralduslik muutustega päri kuid ta pole valmist võtteriga võrreldavaks kiireks reaktsiooniks. Firma strateegias on avada veel mitmeid kontoreid, kaasa arvatud kaugtööd arvestavalt. Kuid nagu peadirektori sõnastas nädal tagasi töötajatele edastatud sõnumis tuleb liikuda mõõdukalt. Juhi hinnangul võib muutus aega võtta viis kuni 10 aastat. Järelikult peab kaugtööle ülemineku põhjendatus olema vaba viiruse hirmudest ning muutust peab motiveerima mõni konstruktiivsem tegur nagu näiteks tootlikkus. Eelmisel aastal ületas uudiskünnise lugu Microsofti jaapani kontorisuvisest töökorraldusest. Allüksuses otsustati, et tööl käiakse neljal päeval nädalas aga saadakse palka viie päeva eest ja tulemuseks oli umbes 40 protsendiline tootlikkuse kasv. Lisaks leiti tänu ühe päeva võrra vähem kontoris veedetud pojale. Trükiti võib paljundati koguni 60 protsenti vähem paberlehti. Toonast eksperiment käsitleti lühema töönädala võtmes, milles inimestele antakse rohkem vaba aega. Vaba aega omakorda võimaldab painduselt töö kraavist väljuda, rikastuda tööväliste signaalidega ning võimaldada pause kõige kombineerumiseks uute mõtete ja ideede märkamiseks. Viiruseohu tõttu pealesunnitud isolatsioon kihutas massilise maletöö ja koduga seotud aja- ning ruumikombinatsioonidega eksperimenteerimis ele. Uudne olukord ajas harjumuspärasest väljuma tema seniseid töö tegemise viise uue nurga alt ega kõik oska rutiinist väljuda ning kindlasti leidub neid, kelle jaoks kõik kuus, vaid halb mis toob juba mainitud suurte ja edukate ning börsil noteeritud ettevõtete teema juurde tagasi. Sest kui nemad otsustavad seni edu toonud töökorraldust muuta, peab selleks olema ju väga hea põhjus. Võtke Google on juba teatanud, et kaugteiega jätkatakse käesoleva aasta lõpuni. Amazon ja Microsoft on seni pikendanud kaugtöökorraldust oktoobrini. Apple kavatseb alates juulist käivitada nõndanimetatud teise tööelu taastamise faasi, milles kontoritesse kutsutakse tagasi need, kes on seni saanud kodus töötada. Mais alanud esimeses faasis naasid tööle need, kes peavad kontoris olema. Kaugtöö osakaalu kasv haarab endasse konkreetse ettevõtte toimimisest kaugemale ulatuvaid muudatusi. Näiteks tänu kõrge väärtusega töötajate kontsentreerume selle suurte ettevõtete pea kontoritesse kasvasid hüppeliselt esmalt elamu asemel ja seejärel teenuste hinnad. Ehk elu muutus kallimaks. Peakontorid jäävad endiselt kallistile pindadele. Aga kui töötajad saavad oma tööpanuse ära teha kasvõi metsalagendikule, siis ta ärkab ja küsimus, kas nemad saavad oma töökoha eest ka hüvitist. Ja Šveitsis on väidetavalt ühes töövaidluses koos otsustanud, et raamatupidamisteenuseid osutav ettevõte peab osaliselt hüvitama koduteel olijate rendikulud. Kuivõrd kodud on muutunud töökohtadeks saanud potentsiaalselt vaid muutuste algus. Sest kui taoline otsus muutub seaduseks, ootavad ees vaidlused, kui palju võib tööandja asuda näiteks kodust elu korraldama või kas ettevõtja saab sundida alluvaid kodus töötama ja nii edasi. Unustada ei tohi ka kasvavat automatiseerimise survet, mis võib muutuste tingimustes võtta uue hoo ja ulatuse. Sest kui seni käsitleti TÖÖD vanadekodust tegemisena, siis järgmises faasis muudab töötamise piiska tööd ennast ja selle muutuste tagajärjel. On arvatavalt pöördelised ja tulekus, räägitakse tööst enne ning pärast viirust. Kuula varasemaid portaale. L2 orden.