Vikerraadio. See on väga hea. Anvar Samost ja Toomas Sild. Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit on üheksas august ja vikerraadio otse-eetris on ajakirjanikud Anvar Samost, Janek Luts ja esimene hea uudis on see, et Toomas Sildamile on puhkus. Ja teine hea uudis on see, et tegelikult seda saadet siin eelmise tunni jooksul ette valmistades pidime Janek tõdema, et ega Eestis sellise kauni suvenädala jooksul väga palju midagi juhtunud ei ole. Aga üht-teist siiski on võimalik jutuks võtta, alustame siis koroonast. Meil on siis tekkinud selline täiesti uudne situatsioon, kus iga päev saame teada, mitu nakatunut on lisandunud Tartu tuntud või vähem tuntud Vaare paaride nimesid kandmates nakatus nakkus nakkuskolletes Iiv naiiv ja Meruuters näkku vabank, mis nad seal kõik on, et et kui ei oleks tegemist tõsise asjaga, võiks nalja heita, öelda, et terve hulk Tartu lõbustusasutusi on saanud tasuta reklaami mitmeid nädalaid. Jah, enamus enamus inimesi Tartus on kas naiivsed Mekud, kes, kes käivad shooter siis? Aga jah, selline kalambuure on võimalik koostada. Kui andmed ei võimalda väga pikalt muheledes sellisel teemal ja see arvud kasvavad, on tõenäoliselt natukene vajutavad pitseri selle peale, et kas keegi midagi teeb või ei tee või lihtsalt oodatakse, et kuidas sündmused edasi arenevad ja lähinädalatel oodatakse siis et mis nende numbritega saab ja selle pealt siis hakata midagi otsustama, olgu see siis esimest septembrist koolide avamine või 30.-st augustist, mis on siis sellel aastal septembri esimese täisnädala esmaspäev et neid otsuseid püütakse siis välja kerida, aga see, kuidas praegu ka nakatud siis sellesse olukorda suhtuma, eks. Eks inimesed on saanud ka seda ise kõrvalt jälgida, et kasvõi kui vaadata Tartu linnapea käitumist, mis natukene kordab seda mustrit, mis oli eelmise nii-öelda selle või noh, esimese laine puhul, kus väga palju vaadatakse, pöördutakse riigi poole, et miks riik midagi otsustab. Samas kui pädevust teha otsuseid on ka kohalikul omavalitsusel endal ja kas selle taga on siis selline kuidas öelda ohutunne, et kui me kohalikus omavalitsuses midagi ära piirame, midagi ära keelame või midagi kinni panema, et kas meile esitatakse siis pärast ta ootuspärast õigust, et ait, aidake meil siis nii-öelda kuidagi ellu jääda sellel ettevõttel, mille nii-öelda teenused täiesti lukku panite või võib ka küsida, et kui Tartu linna peletab, et meil kaks lasteaeda panime kinni selliseid paar nädalat tagasi, aga, aga ööklubidele ja paaridele piiranguid ei tee, et et on ka koht, kus võib Urmas klaasile natuke ilkuda. Aga mis puudutab otsustamist, Sa ütlesid, siis on selle asja poolt hakatakse otsustama, et mismoodi edasi minna, siis tegelikult peakski vaatama, et mis info meil siis on, mille pealt siis nagu tulevikku suunatud otsuseid selle nakkusolukorrapealt teha, et ma ütleksin, et esiteks võiks öelda, et ega, ega mingisuguseid dramaatilisi muutusi juhtunud ei ole, et Eestis on endiselt väga vähe inimesi. Koroonasse nakatunud väga vähe inimesi on jätkuvalt haiglas koroonaga ja, ja väga vähe inimesi, kui arvestada nagu muu Euroopa konteksti, on ka selle koroona tõttu too surnud Eestis 63 inimest ja nad tõenäoliselt sinna ka pärast seda tervise arengu instituudi korrektiivi kuulub veel neidki, kelle puhul koroona võis olla mingisuguseks. Täiendavaks teguriks, mis surmani viis, et et mingit teist lainet on siin küll vähemalt Eesti puhul praegusel hetkel ju ikkagi väga raske näha, et meil on tegemist üksikute juhtumitega. Jaa jaa, võib-olla teine olulisem selline järeldus, et võiks olla, on see, et alustasime naljaga, et lugesime kõik need Tartu meelelahutusasutused üles, et kus kohas siis rikki lugenud kus, kus kohas inimesed on nakkust saanud. Et ma mõtlen, et korraks selle peale, et see on ju suur erinevus võrreldes sellega, mis meil oli siin märtsis või aprillis, kus me ei saanud niimoodi tulla pühapäeval raadiosse. Et jah, et eelmisel nädalal oli meil ma ei tea, kaheksa juhtumit kohas nimega yks ja 16 juhtumit kohas nimega Y, et eks see oli ka neid nakatumisi rohkem, aga mingil hetkel oli neid umbes samas suurusjärgus ja sellist täpsust nagu nende nakkusjuhtumite kindlakstegemisel nende nakkusjuhtumite kontaktide kindlakstegemisel kogu selle nii-öelda detektiivitööd, mida terviseamet teeb, seda ei olnud praegu ma küll usun tegelikult, et ilma igasuguse kahtluseta võib öelda, et kõik need nakkusjuhtumid on kontrolli all, need inimesed Nende kontaktid selgitatakse välja hämmastava põhjalikkusega, tegelikult, et selles osas nagu selle pealt tulla, nõudma mingeid üleriigilisi piiranguid, et noh, selleks peab tõesti Urmas Klaas olema. Teisalt tuleb sellesse teemasse tõsisemalt suhtuda kindlasti kõigil, olgu see siis tavainimesed, sest ega täna näiteks kogu aeg poodi minna toidupoodi ma mõtlen siis ka nende inimeste suhtarv kõikides Poes käijatest, kes ikkagi võtavad vaevaks, põeb nii-öelda sissekäikude juures ära kasutada võimalus käsi desinfitseerida poest lahkumisel sama moodi. Et kutsun ülesse, olgem Nende võimaluste kasutamisel jätkuvalt aktiivne seda enam kui, kui sel nädalal me saime ka lugeda, et Tartu ülikooli juhtimisel korraldatud koroonaviiruse antikehade uuring ja selle tulemused näitavad, et viirus on Tallinnas levimas ikkagi 10 ning Saaremaal ja kolm pool korda suuremalt. Kui ütleb siis ninaneeluproovide põhjal riiklik statistika, see ninaneeluproov on siis mida iga päev meile ka ette loetakse, et noh, täna oli viis nakatunut, aga nemad siis selles uuringus kasutasid veenist võetud vereproove ja me see näitab, et väga paljud inimesed põevad selle koroonaviiruse niimoodi läbi, et Ta ei, peaaegu selliseid tõsiseid sümptomeid üldse ei ole ja sul on see uuring eilset saadet vaadata, mis kuupäevadel see tehti, mis seal tehti 11 mai kuni 29, juuli ja tika najal tegelikult ja testis testiti siis 3608 inimest ja ja see näitaski, et, et Tallinnas on kolm inimest, 200-st Saaremaal kuus inimest 100-st koroonaviirusega kokku puutunud andmeid analüüsides leitigi, et et see koroonaviirus levib Tallinnas 10 ning Saaremaal kolm pool korda enam, kui näitab siis see statistika, mida meil on ninaneelu, prooviga saame, saame kätte ja saame siis tõdeda ja sellest on ka siis erinevate tohtrite teadlased teinud järelduse, et 80-l protsendil juhtudel võibki niimoodi selle haiguse ära põdeda, et ise seda tähele ei pane. Niimoodi, et ei maksa nagu väga-väga üleolevalt ka nendesse hoiatustesse suhtuda, sest me ei tea, kuidas see käivitub. Samasse enne saadet algust vaatasid Euroopa kaarti ja millised riigid täna on siis nii-öelda kõige suurema nakkusega ja seal esikümme on, on väga tublisti kohti vahetanud ja ma jäin just huviga. Kuulame neid riike, nimetasid, et kui me vaatame neid riike, kus täna on maski kandmine suht-koht kohustuslik. Et paraku ei ole ka see andnud väga suurt efekti, ega samas ka meie teadlased, kusjuures vist üldse mitte tegelikult Andres Merits, on ka tõde, nagu, et kui inimene kannab kirurgimaski, tekib tahtmatult tunne, et olukord pole normis, tekib riskitunnetus. Lihtne on unustada asja, mida silmaga ei näe. Ja samas möönaka Katri Fischer, et et ei ole täna ühtegi lõplikku tõendit, et maskid on need, mis kaitsevad. Aga kui nakanuid liikumas arvestataval hulgal, siis maskid poodides, ühissõidukites on lihtsam asi, mida saab ette võtta iga inimene. Ja Ma siiski jään selle juurde, et väga keeruline on seda riiklikult kohustuslik muuta. Sest me ei tea, mina olen näinud, kuidas inimesed lennujaamades lennukites käituvad siis see, kuidas seda maskina eperdatakse ja seda siis ninalt ära tõstetakse, tagasi tõstetakse, siis rikub kõiki neid maski kandmisreegleid, mis tegelikult selle asja juurde käivad ja natukene kummaliselt või jaburalt mõjus ka see, et noh, et ööklubisse võib minna küll, aga mask ees siis kujutage ette, mitu korda inimene seda maski eest ära tõstab, et kasvõi endale seda jooki, vett juua, vett juua. Et, et eks ta, eks ta on järelemõtlemise kohta, aga, aga veel kord mis selle uuringute puhul minule silma jäi, oli see, et väga paljud inimesed ei reageerinud sellele kutsele kui neid juhivale juhuvalimiga välja valiti. Ja kuna ma tean, et nüüd läheb käima veel üks sarnane uuring, siis palun suhtuge sellesse tõsiselt. Kui teil on juhuvalimiga välja valitud. Püüdkem, püüdkem siiski kaasa aidata sellele, et saada rohkem selgust, sest hämmastav varsti on pool aastat kui mitte rohkem möödas sellest, kui see viirus lahvatas maailmas. Ja signaalid teadusmaailmas, mis tulevad, ei ole väga selged ja üheselt, olgu ta siis selle ravimi osas olgu ta vaktsiini osas, olgu ta selle osas, kuidas nakkus levib ja ja kindlasti ei maksa naeruvääristada neid inimesi või kuidagi kummaliselt suhtuda, kes kannavad maske, sest kui vaadata ka neid nii-öelda teadus videosid, mida on tehtud. Et kuidas levivad piisad, kui köhida, aevastada maskiga ja ilma et see on tuntav vahe. Ma ka vaatasin just sedasama tabelit selle pilguga, et kas ma suudan siit helistada mingisugust loogikat, viiruse leviku dünaamika ja siis näiteks maskide kandmise vahel ja võib-olla kõige silmatorkavam näide ongi siin Hispaania, kus oli väga raju karantiin kõigepealt pikki, kuid inimesed praktiliselt ei pääsenudki kuidagi liikuma ja siis siiamaani on tegelikult, et ütleme ikkagi niimoodi, et päris üldine maski kohustus olnud Hispaania vahepeal oli umbes samas kategoorias, kus praegu on näiteks noh, ütleme Eesti tasemele ta vist päris ei jõudnud, aga noh, ikkagi oli suhteliselt vähese nakatumise ka riik siin kuskil juuni alguses, aga praegu on ta põhimõtteliselt seal kevades tagasi ja, ja sellest, et tõesti järeldada, et ega need maskid ei ole, ei ole kuidagi nakatumist takistanud või nakatumiskõver ülespoole minekut takistanud, et noh, siin võiks veel mõned samasuguseid näiteid võtta hakkasid välja tirima, aga noh, neil ikkagi siin on. Et samas jälle riigid, kus maski kohustus pole kunagi olnud Eesti, Soome Norra kuni nimetada, et meil on siin kõik selle tabeli selles rohelises otsas, kus tegelikult ikkagi selgelt võime öelda, et tegemist ei ole mingisuguse pidi epideemiaga ühestki otsast ja võib-olla pole kunagi olnudki, et et noh, see on nagu ta, nagu ta on, et me jätkuvalt ma olen igakordsest koroonast mõeldes rääkides meelde tuletanud, et ega me sellest viirusest jätkuvalt eriti midagi ei tea. Et selge on see, et surmajuhtumite arv on igal pool vähenenud. Võib olla tegemist on lihtsalt sellega, et nüüd nakatuvad teistsuguses vanuses või teistsugust. Ma ei oska öelda teistsuguse terviseseisundiga inimesed, võib-olla on ka viirus muutunud võib-olla nüüd. Me leiame lihtsalt testimise käigus palju rohkem neid inimesi, kellel see haigus kulgeb kergemalt. Võib-olla on paranenud hooldekodud vanadekodude, muude selliste asutuste nii-öelda ennetusmeetmete rakendamine, väga raske on seda sellise ajalise distantsi pealt öelda, aga, aga selge on see, et kui ma õigesti aru saan, siis näiteks Eesti valitsuse nagu ka mitmete teiste Põhja-Euroopa riikide valitsuse lähenemine, et igal juhul nakatumise võimaliku kasvu puhul saab olema selline, et mingisuguseid samasuguseid, kogu riiki sulgevaid piiranguid enam ei tule ja ma arvan, see on ainuvõimalik ja ega teistmoodi ei ole, seda ka. Ei ole seda kuidagi teist korda enam võimalik nagu ette võtta, et väga suure kindlusega võib öelda ka seda, et eks me esimesel korral kõik pingutasime siin märkimisväärselt üle, et et võib-olla poleks seda majandust olnud vaja nii kinni puua, kuigi Eesti muidugi selles osas oli pigem rootsi kui Prantsusmaal. Mis on veel silma jäänud, on see, et valitsusliikmed hakkavad jälle vastakaid signaale andma, nagu ka esimese faasi ajal, kui seda nüüd tuleb. Et seda ei oleks küll vaja teha. Kõige silmatorkavam on ehk see, et me väga karmilt tahame kuidagi raputada ja tutist kinni hoida välistudengeid või ka siia siis nii-öelda ametlikult töölubadega saabuvaid võõrtõelist töölisi. Ja siis samal ajal näiteks kultuuriminister edastab avalikkusele signaali, ta taotleb näiteks Rally Estonia WRC ralli pahandustes jah, selle veeret WRC ralli ajaks siia saabuvatele sportlastele ja spordihuvilistele autospordihuvilistele erandit. Mis puudutab siis seda 14 päevaliste karantiini, kui inimene saabub riikidest, kus nakatumine 100000 elaniku kohta ületab nii-öelda paika pandud kriitilist piiri. Et, et noh, et miks sellist erisust sellist erisust teha ja, ja see ei soodusta seda, et, et inimesed suhtuksid siis piisava tõsidusega vähemalt nendesse vähestesse asjadesse, mida me saame igaüks ise teha. Nii et kui selline soleerimine jälle algab, siis ausalt öeldes muutub natukene olukordadele naeruväärseks, aga eks see soleerimine koalitsioonivalitsustes on alati tavapärane. Ja noh, eks, eks see selles mõttes küll see olukord on selles mõttes nagu tundlik, et. Väga suure väärtusega spordisündmus sedasama Rally Estonia või siis ralli maailmameistrivõistluste etapi näol, mis võib-olla jääbki üldse selle aasta viimaseks etapiks tegelikult mida, mida normaalselt või kuidagi peetakse, eks. Aga teisest küljest on siis ikkagi jah, meil näiteks Tartu linnapea, kes tuleb ja ütleb, et kuna mina ei suuda mingeid paare takistada kuidas majandusministeeriumi ametniku tsitaat oligi umbsetes ruumides halva muusika saatel liiga kalleid jooke liiga suures inimkonsultatsiooni Starbimast, eks ju, kuigi ta saaks muidugi, et siis palun mingeid üleriigilisi piiranguid kehtestama hakata, eks ta natukene, eks natukene tekitabki sellist skisoFreinilist õhkkonda, aga, aga ma arvan, et terve mõistus ikkagi, antud juhul on meil praegu nii-öelda võidupoolel, et keegi ei hakka nende nelja või viie Tartu baari üksikute nakkusjuhtumite tõttu ma ei tea kuskil mujal Eestis mingisuguseid lasteaedasid või kuule kinni panema. Jah, aga selle teema lõpetuseks siiski, mis mõnede teadlaste uuringutest välja tuli, millest siin juba juttu tegime. Et need sümptomid, mida siis tuvastati nendel inimestel, kes, kellel oli juba antikehad olemas ja nad oma teada ei olnud siis nakatunud ja seda põdenud, et seal tuli välja, et kellel oli natukene väike nohu, kellel oli väike palavik, kellel oli teha või kellel oli pisut kõht rohkem lahti, kui oleks pidanud olema, et siis tegelikult siin tuleb nii inimestel kui juhtidel kui ettevõtetel suhtuda ka pisut natukene tõsisemalt sellesse, kui töötaja hommikul teatab, et mul on siiski mingit, et asjad ma peaksin siiski andma testi täna tööle ei tule, loomulikult see tekitab ettevõtjatele tööl tööjõu osas lisakoormust, kas selleks valmis ollakse? Loodan, et ollakse, sest enamus inimesi siiski ei saa oma tööd vormistada ainult kaugtööl, nii et seal võib tekkida asendamise lisakulu. Ja, ja see võiks olla pisikene asi jälle, mis võib-olla seda nakkumust väga laialt ei levita. Ja räägime siis ka, mis oli siis meil nüüd tunnelist? Ei, ei. Me räägime nüüd pensionist, et esmaspäeval ma mõtlesin, kas esmaspäeval, teisipäeval, esmaspäeval oli mingis mõttes üsna harukordne, harukordne asi meil teisipäeval teisipäeval, siis oli üsna harukordne asi meil siin Eestis mitte ainult Eesti mõttes, vaid ka vaid ka muidu laiemalt, et üks, ühe riigi kõrgem kohus arutas sisuliselt otse-eetris kõikidele soovijatele kättesaadavalt, et põhimõttelist poliitilist, õiguslikku riigiõiguslikku küsimust, milleks siis antud juhul oli seesama pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise seadus. President oli selle mäletatavasti riigikohtus vaidlustanud, tuues esile terve hulga punkte, mis tema hinnangul olid põhiseadusega vastuolus ja kokku kestis arutelule viie tunni. Vist isa ise kõike algusest lõpuni vaadata, vaadanud ka mul on siin puhkusenädal olnud, aga ma saan aru, et oleks pidanud olema. Ja eks siin puhkuse ajal saab ka muud teha peale selle pensionireformi arutelu vaadata. Kuid ma saan aru, et, et vaatajaid oli väga palju ja, ja, ja, ja teiseks, ma saan aru, et tegelikult oli ka väga hariv nende jaoks, kes seda viit tundi kas või osaliselt jälgida soovisid, sellepärast et arutelu kvaliteet oli kõvasti kontsentreeritum kui näiteks riigikogu vastavatel vastavatel istungitel. Jah, aga sealt sellest riigikohtu ärakuulamisistungist sellises ärakuulamine, kus riigikohtunikud said esitada osapooltele küsimusi ja sealt ikkagi see tunnetus minul vähemalt, et poliitikud esitasid siis poliitilisi argumente. Õigusinimesed esitasid õiguslikke argumente vahagimiseks siis välja riigikohus peab siis küll jah, lähtuma õiguslikest küsimustest, mitte sellest, et kas kellelgi midagi meeldib või ei meeldi, kas ta peab seda õigeks või õiglaseks ja mõistlikuks, et sealt nagu seegi, aga miks see, miks see vastandus üldse kuidagi nii oluline on, et siin ma vaatasin ka, et suur diskussioon puhkes selle üle, et et vist rahandusminister Martin Helme nimetas seda vaidlust poliitiliseks vaidluseks ja siis mitmed inimesed jooksid ütlema, et tegelikult inimeste puhta õigusliku vaidlusega, et lugedes näiteks presidendi põhjendusi siis mina arvan, et väga selgelt on tegemist väga suures osas poliitilise vaidlusega. Jaa, jaa ja ma ei ütle seda sellepärast et ma tahaksin öelda, et, et see oleks kuidagi hea või halb poliitika oma olemuselt ongi vaidlus selle üle, kuidas ühiskond ennast korraldab. Ja kuskil leitakse mingisugune kokkulepe, kas see kokkulepe leitakse koalitsioonisiseselt, mis on olemas, eks ju, kas see kokkulepe näiteks Riigikogus hääletuse tulemusel, mis on ka olemas või see jõuab siis põhiseaduslikkuse kontrolli teostuvasse kõrgemasse kohtuastmesse? Noh, väga harva on selliseid juhtumeid olnud, kus nagu sõna otseses mõttes parlament on kas siis kogemata või meelega Reaalse õigusnormi vastu niimoodi eksinud, et, et see on puhtõiguslik vaidlus, alati on mingi poliitiline komponent ju loomulikult olemas, et selles ei ole midagi traagilist ega halba, ega, ega tegelikult jäägu riigi juhtul ja täiskolleegium siis otsustada see, et kas see, kuidas seda sinna kogunenud raha välja võtta, et kas seal siis rikutakse kellelegi ootuspäraseid, õigus, õiguspäraseid ootusi ja samas ka antakse siis õiguslik hinnang sellele, et kuidas siis ära kasutada seda nelja protsenti, et kas seda on õigus välja võtta nendel, kellel on seda kogutud riigi poolt ja mis suhe tekib siis nende inimestega, kellel kellel ei ole olnud teist sammast ja kes on ära maksnud oma neli protsenti hoopis teistel eesmärkidel. Pidime nende sotsiaalmaksust on seda ära makstud, nii et seal selliseid õiguslikke nüansse, mida selgeks vaielda, on piisavalt, sest ega ka sellelt lagunemisistungilt ei jäänud praegu muljet, et küsimus on kindlasti täiesti selge, mustvalge, et kuidaspidi seda asja teha, aga siinjuures tahaks meelde tuletada, et et ega see ka keskmisele inimesele väga lihtne ei ole, sest ära unustatud ka see, et kui paar aastat tagasi eelmine riigikogu koosseis võttis vastu otsuse, et reformitakse pensioni esimest sammast siis sellega ju tegelikult nii-öelda kõrgema palga ja inimeste nii-öelda, kes saavad kahekordset või enam kõrgemat keskmist Eesti palka nende jaoks esimene sammas süsteem muutus halvemaks halvemaks. Nendele, kellel aga küsimus on kohtusse jõudnud Riigikohtusse, täielik vaikus. Ja, ja toona siis põhjendati seda, aga võimet põhjendati või motiveerite seda sellega, et noh, et teine sammas tasandab selle. Ja samas meil selle teise samba arutelude diskussioonide käigus on ka väga selgelt ei ole eitatud seda, et teine sammas on kasulikum nendele, kes teenivad keskmisest rohkem tublisti ja nendele, kes teenivad vähem, sest nendele sai lisa, mis sealt lisanduks, on väiksem. Nii et ühest küljest, esimene sammas muutus solidaarsemaks. Nüüd siis aga kuidas see, et kas teine sammas üldse jääb alles? Üks õiguslik küsimus on kindlasti ka see, et noh, et kui palju saab halvendada teisest sambast välja jooksnud inimeste arv, neid, kes sinna sambasse jäävad, et kas siis no see, see, see on muidugi niisugune tore vaidlus, ärme, ärme ei, mulle isegi täitsa meeldib see. Et seal ma panin tähele, et näiteks Kilvar Kessler, kes on finantsinspektsiooni juht, et et tema ikkagi kinnitas päris selgelt, et kõik fondid on likviidsed, et nad on selle seaduses sätestatud tähtaja vältel, mis on vist ma ei mäleta kuus kuud või midagi taolist on võimelised kõik need väljamakset tegema. Et nende likviidsus kuidagi kahjustaks, et mis, missugust väidetes hingas reformi kriitikud korduvalt esitasid, et, et noh, mulle mulle tundus juba tollal seal väga imelik, et kas tõesti on võimalik, et pensionifondid on suutnud ennast niimoodi investeerida, ei suuda kuue kuu jooksul väljamakseid teha. Meil toimub ju ka tegelikult kolm korda aastas on võimalus inimestel fonde vahetada, mis mõne fondi jaoks, kes ma ei tea, millegipärast peaks nagu ebasoosingusse sattuma on täpselt samasugune ju raha väljavõtmise stsenaarium, et et hea, et nagu see nüüd seal ka vähemalt sai nagu selgeks räägitud. Et noh, et millal see otsus tuleb, et vist kuskil oktoobrikuus, et et saab kindlasti väga põnev lugemismaterjal olema, et minul on Eesti paljude oluliste kohtuvaidluste otsused olnud selliseks Detektiiv detektiivi põnevusromaaniga sarnanevaks lugemismaterjaliks tihti soovitan ka kõigile teistele tasuta kättesaadavad, kui nüüd keegi kohtadest otsasid, just salajaseks ei taha teha, eks ju, ja ja tihti tihtipeale ka päris hästi kirjutatud etega kohtunike seas on päris palju tarku ja ka vaimukaid inimesi. Jah, ja eks jääb ka õiguse nendele, kes ütlevad, et ega see tänane laamendamine siis praeguse koalitsiooni poolt ja ühe erakonna poolt käivitatud ka kui küüniline see võib olla. Et saada sellest teise samba kohustuslikkuse lahti vähemalt niipalju, et sealt mingi tõhus hulk inimesi välja astuks, vabastada sellega neli protsenti sotsiaalmaksu, mida saaks siis erandkorras suunata kiiresti praeguste pensionite tõstmist või et kui palju siis arvestada riigieelarves on selle 20 protsendilise tulumaksuga, sest kõik, kes sealt fondist kui õigus avaneks, lahkuvad, peavad siis selle pealt maksma tulumaksu, kui nad sealt raha välja võtavad, et kui palju see ühekordset rahasüsti annab, sestap, ega sellisel nii-öelda jutumärkides vandenõuteooriad on ka oma põhi olemas. Ei ole ju vandenõu teoorias on jäänud riigieelarvestrateegias on kõik need numbrid kirjas nende ma ei mäleta, mis rääkides, et, et see ühekordsete, sest me teame, et noh, et enamus meie riigieelarvest täna on. Et noh, riigikogu võib koguneda, valitsus võib nuputada, aga enamus riigieelarvest on meil juba nii-öelda ette ära jagatud, ei saa seal väga suuri summasid siia-sinnapoole niimoodi liigutada, et keegi ei saaks öelda, et noh, et mina tegin või et ma andsin kellelegi midagi väga suurt, et kätte ja kõik, kes teil enne valimisi seda lubavad, siis vaadake kõikidele nende valimiskampaaniatele viimase kümne-kahekümne aasta jooksul tagasi, et et see dilemma neil kõigil. Ühe asja võib-olla tahaks sinna juurde öelda, et tegelikult muidugi detailid detailid võiks, aga, aga mingis mõttes on tegemist ka sellise väga maailmavaatelise vaidlusega, kusjuures jälle meie ajale ja, ja praegusele maailmale kohaselt on nagu pooled kuidagi väga sassi sealt. Vaidlus käib ju ka selle üle, et kas inimestel on õigus ise mingeid otsuseid teha kas oma raha üle või oma mingite tulevikuvalikute üle või siis peab riik kuidagi nagu väga selgelt sinna käe vahele ajama ja nende eest neid otsuseid tegema, et selles mõttes on noh, ma kujutan ette ka riigikohtul päris paras noh, kuidas öelda. Küsimus, mille, mille peale mõelda. Jah, aga ärme nüüd sellesse maailmavaatesse kinni kinni jookse. Et me teame ka seda, et kui inimene jääb Ta kõrges eas või tänu haigustele, siis ega ta pöördub ikkagi riigi poole või omavalitsuse poole, et ega seda ei saa öelda, et, et see on ainult maailmavaateline küsimus, et küsimus on ka selles, et kui kui mõistlikud inimesed suudavad käituda, aga, aga see selleks, sest täna ikkagi me võime küll öelda, et natukene on ju täna töötav teise pensionisamba süsteem pankades inimestele natukene vastu tulnud natukene. Et valitsemistasusid on langetatud, natukene on abi olnud sellest, et inimestel on õigus fondi vahetada ja otsida endale parema tootlusega fond. Aga neid küsimusi, et kui palju inimene saab ikkagi veel lisaks ise sekkuda sellesse ja käsutada seda raha või kui palju fondid võivad liigutada seda rahaga natukene diskantsemates punktides, et need küsimused on ikkagi tänaseks lahendamata ja lahendamata, aga on see, et kui inimene teisel päev pensionipäeval, kui ta pensionile läinud lepingufondiga sõlminud, siis raha ja fondi, et tema pärijatele sureb, sa tahtsid? Jah, vabandust. Sest nakkuda jas esimese maksja sealt kätte saatmisest sambast, et siis võib-olla see ehmatus, et see summa nii väike, võtab südame seisma. Aga selle naljaga kohana teised teevad, aga, aga noh, vaatame, et ega sealt edasiminekuks on vaja tegelikult oktoobrist seda riigikohtuotsust Eelmises saates tee üks väike võlg, et siis sai lubatud, et räägime Helsingi Tallinna vahelisest tunneliprojektist, mida meil on kaks projekti, tegelikult üks on selline pigem teoreetiline ja, ja siis Omavalitsuste ja riikidevaheline ja teine on Peter Vesterbacka, Soome ettevõtja juhitava ettevõtte Finest Bay Area Development projekt ja räägime sellest teisest teisest projektist, mis üle-eelmisel nädalal sai siis põhimõtteliselt ikkagi lõpuotsuse. Nimelt. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et teeb valitsusele ettepaneku jätta see tunneli ja tehissaare riiklik eriplaneering algatamata, noh, tõenäoliselt valitsus sellega nõustub, siin ei ole väga suurt üllatust tulemas, nii palju, kui mina aru saan. Ja ilma selle eriplaneeringut ma kujutan ette, et perspektiiv selle tunneli rajamiseks. Ma arvan, et nullilähedane. Aga mis on huvitav veel, see, et tegelikult siin on meil nüüd võimalus natukene rääkida sellest, et miks see nii on läinud ja, ja missugused onud siis kahe noh, põhimõtteliselt sama küsimuse ette seatud valitsuse, Eesti ja Soome valitsuse. Et tegelikult on seal aastate jooksul mitmeid erinevaid valitsusi nii Eestis kui Soomes, ütleme, valitsuste käitumismudelit või valikute, nagu eripärad, et Soome riigi poolt on olnud ju praktiliselt kogu aeg selles Vesterbacka projekti selline suhtumine, et see ei ole tõsine asi. Sellega ei ole nagu vähemalt. Tõsimeeli tegeletud isegi kuni selleni välja, et vist oli siin mingi aeg tagasi selline juhtum, kus Soome saatkond siin üsna otseselt hoiatas Eesti ajakirjanikke. Et ärge nüüd liiga liiga nagu paljugi, oodake sellest asjast, et Soome riik seda tõsiselt ei võta, Eesti poole pealt vastupidi, et seesama eriplaneeringu menetlus, eks ju, ja paljud muud asjad on viidanud sellele, et Eesti riik teeb kõike reeglite järgi Paide bukett, kui taotlus on esitatud, menetleme, menetleme, planeeringute jumal teab, et juhtub mingi ime ja et äkki siis seesama ettevõte hakkabki seda tunnelit ehitama, et nüüd tagantjärgi muidugi võib öelda, et ilmselt oli kogu aeg kuskil taga, oli mingisugune küsimus julgeolekust ja sellest, et mis on see Hiina raha, kes seda tunnelit siis nagu oleks võinud finantseerida, et kas sa üldse on olemas ja et kui ta on olemas, mis allikatest pärineb ja milliseid muresid see võib kaasa tuua ja siis selle nii-öelda ei jaoks tõenäoliselt siis Eesti riik valis selle sama eriplaneeringu menetluse võimalikult keeruliseks ajamised siin eelmisel nädalavahetusel Helsingis ilmuvale rootsikeelsele ajalehele phuh staatuses plaadet rääkis sama Peter Vesterbacka, et et vastas vist 1500-l leheküljel väga detailsetele, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt esitatud küsimustele kuni selleni välja, et mitu-mitu tualetti ehitatakse sellele tehissaarele mille muidki detaile üldse olemas ei ole, ometigi vist Peter Vesterbacka vastas ja, ja kui ma ei tea, Eesti majandusministeeriumi lootus oli see, et äkki Vesterbacka nagu lööb käega, ei viitsi kuskilt advokaate palgata, kes sellele mahukale nimekirjale küsimustele vastama hakkavad, siis nüüd tuli ikkagi lihtsalt öelda selgelt, et, et ei näe, ei näe, ei näe eeldusi, et äriidee pole veenev ja, ja muud sellist, kuigi mina arvan, et äriidee üle võib vaielda, et siin on palju asju, mida nad ei tee. Ei tundu veenev tavamõistes, aga probleem, ma arvan, pigem on ikkagi selles, kust oleks võinud tulla raha või mis oleksid olnud selle hiina raha nagu muud muud mõjud. See natukene läheb selles jadas, et et mida kõike ei tasu uurida. Ja see nüüd oli natuke retooriliselt irooniliselt jaa, sarkastiga küsitud ja öeldud, et kui me tänaste teadmiste juures otsustama selle eest, mis võib-olla 10 20 aasta pärast mis vajadused siis tasub alati meenutada, et nüüd, kus meil on väljapool Eestit puhkamine pisut keerulisemaks tehtud, siis. Ma loodan, et väga paljud on kasutanud võimalust meie naaberriike külastada Lätit, Leedut, ja kui te püüaksite näiteks sõita Tallinnast Vilniusesse ja kõige mõistlikum on seda teha kas läbi Riia või härjaringtee kaudu, siis saate aru, et noh, et, et me oleme 30 aastat kõik kolm riiki varsti iseseisvad olnud, meil ei ole kolme pealinna vahel korraliku auto autoteede ühendust. Meil ei ole riigi kahe suurima linna vahel korraliku auto ühendust maanteed, vabandust Eestis. Meil ei ole raudtee ühendust nende kolme pealinna vahel. Ja, ja seda on korduvalt küsitud Eesti kohta, et kui palju on Euroopas neid pealinnu kus teiste Euroopa pealinnadega või Euroopa liidu pealinnadega on tegelikult infrastruktuur väga ühekülgne ja üks selliseid linnasid on Tallinn täna. Ja see on tõsi, et lihtsalt väikse praktilise soovitusena kõikidele turistidele, kes sõidavad oma autoga Tallinnast näiteks kuskilt kuskile Riiast lõuna poole, noh, oletame Vilniusesse, võib-olla kangasse igaveseks. Et ärge sõitke mööda ringteed, sõitke Riiast läbi, seal on palju kiirem, et võidate mingi 40 minutit, et juhul kui tegemist ei ole, sellega satute kella viie selle tipptunnile või, või midagi sellist, eks, et tegelikult olen palju kordi testinud ja nii see on ja, ja tõsi, on tõsi, on see, et tõsi on see, et näiteks eilegi kogesin, et Tallinna-Riia trass on ikkagi nüüd lisaks rekkadele üle koormatud ka tavaliste sõiduautodega. Noh, on turismi tipphetk ja noh, nii palju inimesi pole ilmselt autoga kunagi siin Eesti-Läti vahel reisinud. Ma kõhutunde pealt räägin, mul mingit statistikat ei ole, aga noh lihtsalt vaadates, milline kogus oli kasvõi eile pärastlõunal Riiast Tallinna poole suunduvaid Läti ja Leedu numbritega autosid minu kogemusest esmakordne, pole kunagi näinud midagi sellist, et Eesti Eesti numbritega autod Lätis, Leedus sellest me rääkima, kes on juba mitmeid aastaid üsna tavapärane, aga tõsi on see, et, et et suurte infrastruktuuriprojektide puhul mingisugused sellised noh, nii-öelda tänasel teadmisel põhinevat äriplaanid või tasuvusuuringud, need on tihti nagu suhteliselt mõttetud, et ükskõik kui kallibüroo käest neid osta või kui kriitiliselt või või pooldavalt suhtuva nõustaja käest neid ei küsi. Et lõpuks on ikkagi niimoodi, et väga tihti mingite suurte asjade puhul see võimalus tekitab nõudluse, et kui ei olnud Tallinna Helsingi vahel ma ei tea kolme või viit erinevat laevafirmat, mitut tuhandet inimest mahutavate kruiisilaevadega, siis ka sõitis päevas 800 inimest, praegu on okei, praegu on koroona, aga aasta tagasi samal ajal sõitis need mitu 1000 inimest mahutavad laevadega punnis täis ja sõitis iga päev 10000 inimest, eks ju, rohkem ei teagi, pallis oli, eksju aastast aastasse üheksa miljonit, eks. Et kes oleks osanud seda 92. aastal või 85. aastal ette ennustada sellise kindlusega, et teha neid miljarditesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid. Et mis nüüd puudutab tunnelit, siis tõesti, et siin võib küsida, et kas näiteks tunnel kuidagi muudab, vähem põhjendatakse sedasama Rail Balticu, et on, on selliseid parklaid olnud, kes on seal seal nädal juba küsinud, et mina ütleks küll vastu, et ma ei näe mingit vahet selles mõttes, et tunned iseenesest, kui seda ehitataks mingisuguse, mitte Hiina komparteile kuuluva ettevõtte poolt kontrollitud rahaga, et see oleks vahva, aga Rail Baltic ilma tunnelit on täpselt sama vahva, et kui tahaks näiteks sõita laupäeva õhtul Riiga selleks, et et teha midagi toredat või esmaspäeva hommikul Riiga selleks, et käia mingisugusel nadi kohtumisel muud nõupidamisele, sest ma kujutan ette, et ikkagi kahe tunniga Tallinnast Riiga suunduv rong absoluutselt konkurentsivaba, et sellega ei võistle, lennuühendus sellega ei võistle neli tundi ise roolis, võimlemine, sellega ei võistle bussiühendused, nii see lihtsalt on ja ja kui sellele on vaja, nagu ma ei tea, algusest peale maksta, siis leitakse raha ja maksta, kui sellepärast et mingis mõttes on see umbes ju, nagu ma ei tea. Käte pesemine. Jah, eks igaüks peaks ka rahulikult mõtlema, et kui ta ütleb, et selliseid suuri infrastruktuuriprojekte ei ole ei ole vaja ja, ja ühendus muu maailmaga on praegugi väga hästi, siis tasub mõelda, et seesama meie eelmine teema, see pensioni teema, et tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub ennekõike tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetuleku suurusest kuidas tekivad maksumaksjad ja kuidas tekkib nende sissetuleku suurus, tasub kasvõi ruudulisel paberil proovida ise siis välja kirjutada ja ja püüda jõuda järeldusele, et mis tegurid mõjutavad seda. Siin korra juba Eesti Parlamendi ehk siis riigikogu tegevuse kvaliteeti põgusalt sai puudutatud pensionireformist rääkides, aga sel teemal võiks natuke pikemalt jätkata, nimelt et esmaspäevaks siis oli kokku kutsutud riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ühisistung kus oleks pidanud osalema ka rahandusminister Martin Helme, selleks, et põhjalikult küsimustele vastata USA advokaat advokaadibürooga Freeh Sporkin and Sullivan sõlmitud õigusabi lepingu asjas. Aga Martin Helme teadis juba vist ette, et selle ühisistungi kvoorum, nende kahe komisjoni liikmete nõutav minimaalne arv, kui on, sellepärast ta ei hakanud sinna komisjoni istungile minema. Mis tekitas muidugi opositsiooni esindajate sügavat pahameelt. Lugesin seda pahameelt, vaatasin tore parlament, töötab. Pahameel, see tore parlamenti, parlament töötab, eks ju, kõik on, kõik on nagu enam-vähem normis. Et kas on põhjust muretsemiseks, ma arvan, põhjust muretsemiseks ei ole, tekkis mul hoopis kaks toredat assotsiatsiooni, mida ma tahaksin ka Janek sinuga kuulajatega jagada, et kõigepealt küsiks ühe küsimuse, et et kas keegi mäletab enam, mis oli see situatsioon, kus samuti riigikogu soovis tutvuda ühe lepinguga. Leping oli inglise keeles umbes 600-l leheküljel ja riigikogu liikmed said selle lennukiga. Nad saaksid selle lepinguga tutvuda ühes riigikogu hoone kolmanda korruse ruumis reedeti kella 13-st 18-ni. Laupäeval ja pühapäeval kella 11-st 16 kümnendi esmaspäevale teisipäeval kella üheksast 18-ni. Seega kui 33 tundi kuule, saatis vastuse endalegi leping. Ma tänan kuulajat. Õige vastus õige. Ja, ja põhimõtteliselt mäletan, et sai välja arvutatud omal ajal, et, et selleks, et see leping nagu läbi lugeda, siis riigikogu liige oleks pidanud suutma ühes tunnis läbi lugeda 20 lehekülge ingliskeelset üsna keerulist ja vastikut teksti. Olen seda lepingut ise lugenud, ma tean, millest ma räägin, eks ju. Et ei saabunud maailma lõppu ka tollal, sellepärast kuigi pahameelt sellise korralduse üle oli tollal palju, mis ma tahan öelda, on see, et, et ega tegelikult nende lepingute avalikustamine tihti ongi keeruline, et, et riigikogu liikmel loomulikult peaks olema õigus neid lepinguid näha, et mis viisil ta nüüd näha saab või mis viisil ta infot lepingute kohta. Eks see on üks selline teine küsimus ja teine, teine, teine teine näide, mis mulle meenus, puudutab natuke rohkem seda, et palju siis nagu riigikogul või ühel või mitmel Riigikogu liikmel sellist nagu mõju või võimu või või staatust nagu on ja kuidas see staatus väljendub selleks et mingites keerulistes küsimus selgust saada, siis meenus mulle üks teine olukord, et et kuidas riigikogu erikomisjon 2016. aastal uurimiskomisjon tol ajal Artur Talviku juhtimisel uuris Tallinna Sadama praamihanget ja pikka aega see komisjon jõudnud kuhugi, kui nad korduvalt saatis kutseid sellistele tublidele meestele nagu Allan Kiil, Ain Kaljurand ja Neinar Seli. Ja ma kui ma õigesti mäletan, ma vist oli niimoodi, et eks vist lõpul lõpuks mingil moel nende käest kõigest vastuseid sai ja Neinar Seli ikkagi ka vastas kaljurand ja kiilvastase vist advokaatide kaudu võib-olla vastanudki noh, põhimõtteliselt nii palju siis riigikogu staatusest, aga ma küsin, et Neinar Seli oli üks põhjus, miks ta ei saanud tulla riigikogu uurimiskomisjoni selgitusi andma, kas sa mäletad, põhjus oli, vot nüüd jään vastuse võlgu, aga see oli suurepärane põhjus, et minul on see väga hästi meeles. Neinar Seli väitis, et tema oli vanaemaga sõlmitud kihlvedu, et tema oma elu jooksul oma jalg riigikogu ukse rohkem ei tõsta ja vist pärast oli niimoodi. Ta sai Artur Talviku, kes oli komisjoni esimees kuskil mujal hoones kokku ja siis andis vastused nendele küsimustele, mis lugupeetud Näiteks võiks sellel veel mainitud korruptsiooni ja riigieelarve komisjoni istungile Peeter Ernitsa läinud üks riigikogu saadikuid, kes siis kuulub nendesse komisjonidesse ja siis ta ütles, et tal on autoteenindus kuigi autotennis nagunii sina, mina kui kõik teised teevad, see tähendab seda, et sa võid auto hommikul viia teeninduse juurde, et õhtul. Kui, kui sa just ei ole seal autoteenindus, aga vaata riigikogu liigale oma valikutes vaba, eks ju, et kas ta tahab erikomisjoni istungil või ta tahab olla autoteeninduses, vaadata, kuidas tema autol õli vahetatakse ja kohvi juua mõnusat mõnusat kleepival diivanil, et jah, aga mulle meenus, et et noh, et meil on kaks korda veel olnud, aga need Sa täitsa NRG näite, mis on meeletult mahukas, ka samamoodi väga mahukad olid need dokumendid, mis puudutas Eesti raudtee erastamist 2000 2001 ja 2006 raudtee nii-öelda erastamise tagasipööramist Edgar Savisaare poolt, kus siis rakembeldisele. Et kas need lepingud on avalikud, ei ole, kus neid lugeda saab, keset lugeda võib seda kemplemist on olnud ka varem, aga need kaks näidata Eesti raudtee ja NRG, Eesti Energia erastamise lepingud, noh, need on, need on muidugi väga drastilised näited vähemalt mahu poolest selle keele poolest. Kas kõigele ongi pädevus seda seda läbi lugeda, aga see on hea, et seal ilusti sa ütlesid, et kas kõigel ongi pädevusse läbi lugeda, et ma isegi mõtlesin, et seal on need õigusabilepingud, on kõigil on sellised, et et noh ma ei ole kindel, et, et et keskmine ajakirjanik, ütleme siis niimoodi või ka keskmine riigikogu liige. Kui ta seda loeb, et ta saab aru kuhu kuhu peaks oma tähele ei taha ju ometigi praegu öelda, et, et ah ei, ei taha, ei taha, Järleid loomulikult mitte, tehtagu see leping seal ruumis number, see ja see kolmandal korrusel, kolmandal korrusel nendel kellaaegadel kättesaadavaks ja riigikogu liikmed, kes ei ole parajasti autoteenindusse aega kinni pannud, võiksid minna kõike sellega tutvuda ja kui nad leiavad sealt midagi sellist, mis tundub maksumaksja ja valija huvide vastasena, siis võiks sellest nagu kõvasti teada anda ja vajadusel siis õiguse parlamendil. Mina küll tahaksin siiski, et põhimõtteliselt, aga ma arvan, et see pole kõige häda kahtlustama, et sa siiski muutunud, et ma lihtsalt jooksul valgustatud monarhia pooldaja ei, ei, ei. Ma pole kunagi seda öelnud, et ma lihtsalt tahan öelda seda, et see see kõik sarnaneb natuke etendusega. Ma siiski loodan, et et riigikogu liikmed ja opositsioon teeb oma tööd esitab ära need küsimused, nagu ma aru saan, järgmine nädal siis kas mitte homme, lausa peaminister, on andnud nõusoleku osaleda ja vastata riigikogu liikmete küsimustele ja seal on kaks küsimust, mis minu arvates on jäänud veel vastuseta on, kas tõesti lepingusse on antud eraõiguslikule Ameerika Ühendriikide õigusbüroole juurdepääs? Eesti riigi riigisaladus, kus teil on, ma võin sulle kohe vastata, kõlale sa oled lugenud? Ei ole lugenud, aga see kõlab niimoodi, et teatud riigisaladuseks tehtud dokumentidele advokaadibürool peab juurde käes olema, muidu ta ei saa lihtsalt oma tööd teha. Et mulle tuli eelmisel nädalal kiri Saaremaa vallavalitsuse salajane, kus küsiti minu nõusolekut ühe kinnistu aadressi muutmiseks ja see kiri oli tehtud salajaseks riigisaladuseks. Põhimõtteliselt otsin ametkondi 75-ks aastaks, nii et kui ma praegu siin rääkinud, seda ma vist on juba toime pannud isikuandmed ja sinu Saaremaa kinnistu on täitsa täitsa jabur, andke andeks, nagu et kinnistu avalikud riigisaladus, riigisaladus kõlab väga ilusti ja pühalikult, aga tegelikult ma arvan, et see advokaadibüroo lihtsalt peab saama mingitele paberitele ligi, ilma milleta ei tohiks oma tööd teha, kui need on jälitustoimikud riigisaladusega, mitte sinu kinnisvara aadressiga selle muutmisega, aga see ei ole nii dramaatiline, kui see kõlab. On küll. Aga ärme selle üle vaidle ja, ja siis ka kolmas küsimus, millel on minu arvates vaja kindlasti vastust, on seesama, et kas siis meie prokuratuur, finantsinspektsioon ja teised ei ole siis koostööd Ameerika Ühendriikidega teinud või on teinud seda poolikult ja kehvasti. Ja, ja kindlasti võiks ka riiuli ikkagi küsida, et näiteks ma arvestan Leon Kentmanni Krikmanni arvamusega, Kedama. Siiski võiksin usaldada, sest tema tunneb, kindlasti on Ameerika Ühendriikide õigusruumi rohkem kui mina tunnen. Ja tema küsimus on ka väga lihtne, et kas ei olnud siis ühtegi advokaadibürood, kes oleks nõustunud töötavalt tulemustasu eest? Ma kardan, et kui see leping, nagu ikkagi läbi loetud saab, selgub avalikkusele ja lugupeetud riigikogu liikmetele selline tõsiasi, et tonni tasu kui ka tulemustasu ahaa jälle mitte midagi erilist, muidugi nagu küsimus, et kas me oskame läbi rääkida, kas meil on selliseid inimesi, kes suudavad nende ameerika õigus haidega võrdne võrdsega läbi rääkida, et see küsimus muidugi jääb õhku, sest need sünkad, mütsid, mida meile on siin Eestist püütud kududa on päris jaburad olnud, aga no vaata, valikud on tegelikult ikkagi sellised, et me läheme nende Ameerika mis iganes siis või muu muu maailma väga-väga-väga hästi ette valmistatud ja kogenud inimestega ikka alati midagi tegema. Nende inimestega, kes meil on olemas, pole võtta kuskilt paremaid. Jah, aga samas ma kokku võtaks selle teema on sellega, et ei, ei saa kahtluse alla, et kui on Eesti riigile mainekahju tekitatud, seda võiks nendelt skandinaavia finantsorganisatsioonidelt ettevõtmistel natukene vähem maha koorida. Mul ei ole selle vastu midagi, sest kui ma võrdlen rootsi emapangateenuse hindasid Rootsis klientidele ja nende hindasid minule siin Eestis võiks tagasi küsida. Vaata, sa oled lihtsalt lihtsalt oma pangaga halvasti läbi rääkinud. Kindlasti tahaks pank pilguga üksikkliendiga läbi rääkida, aitäh, Anvar andsid lootust. Nii ja saate lõpetuseks räägime siis ühest kolleegist raadios Alari kivisaar, Eesti ühe populaarsema hommikuprogrammi saatejuht juba ma ei tea, 20 20 aastat ja väga palju aga raske töö tegelikult jaa, jaa, jaa. Müts maha igal juhul sellise staaži puhul väga kuulatav saade ka, ma olen aru saanud ja, ja miks me temast räägime, sellepärast et Alari kivisaar on nüüd esitanud hagi inimeste vastu, kes taotlesid avaliku petitsiooni kaudu temalt selle 21 aastat kestnud töö äravõtmist ja see peaks mainima seda, et niipea kui mina aru saan, Alari kivisaar on eesti raadiote kõige paremini makstud saatejuht. Selliste draiverite avalikult ei ole tehtud ja maksu- ja tolliamet pole seda kinnitanud, aga vähe raha ta kindlasti ei saa, nii et see töökaotus, mis ma tahan öelda, mitte et ma nüüd roniks teise inimese rahakoti, et tema firma eelmise aasta käive oli 178000 eurot, et ühesõnaga see kaotus, rahaline materiaalne kaotus on igati minu meelest proportsioonis selle tema poolt nõutava 75000-ga, kui ta peaks oma tööandja survele allumise tõttu töökohast tööst ilma jääma sellest lepingust ilma jääma, siis tema kaotus on kindlasti suurem kui 75000 eurot, et mis siis nüüd saagi suurus on ja pikka aega mõtlesin, mis üldse peaks nagu selle situatsiooni kohta ütlema, et, et et, aga noh, põhimõtteliselt asi väga lihtne. Eestis on sõnavabadus. Laadial on tavaliselt mitu nuppu, ühes saab heli vaiksemaks keerata, teisest saab kanalit vahetada, kolmandast saab seal saavad üldse välja lülitada. Kellelegi ei meeldi näiteks see saade, kus meie siin praegu räägime. Minu jutt, eks ju, alati on võimalus mitte kuulata, mida, kui andmetele juurdepääsu inimesed enamus Eesti inimesi seda saadet ei kuulu, just seda, seda, seda nagu lihtsam, eks ju, tegelikult ei, ei pea kuuluma ka mingisugusesse kohustusliku enamus, eks ju. Vähemusse vabandust. Et ja, ja teisest küljest olen vaadanud, et kuhu ikkagi nendes ühiskondades, kuhu Hardo Pajula võrdlust kasutades meie Kolga-Jaanis siinse kultuuriline laine varem või hiljem jõuab, eks ju. Ameerika Ühendriike, kuidas siis Euroopasse Eestisse, et kuhu sealse tühistamiskultuur välja on jõudnud, siis see on kindlasti selline ühiskond, kus mina nagu näiteks ise väga ei tahaks elada, et et see tühistamiskultuuri import, kui ta nüüd näiteks Alar Kivilo saarel praegu sellise jõulise sammu tõttu, mis on kõvasti tähelepanu saanud, on saanud sellise piisava profülaktiline vastulöögi ja siis võib-olla see on väga hea, et on see õpetuseks kõigile teisest küljest, kui keegi tahab nõuda kelleltki kuskilt ametist maha Meestest vaba ühiskond, jumala eest, tehku seda lihtsalt arvestage, et see ei ole selline tore sport, mida võib nagu suvaliselt harrastada, sellepärast et Ameerikas tehakse ju ka Igalühel õhtuti oma hobi, sina loed kohtuotsuseid, aga keegi koostab petitsioone. Et vaba maa, vaba valik jah, hinnangute andmine, arvamuse avaldamine, see ei saa olla kuidagi koordi, mitte koordineeritud, vaid reeglistatud seadusega. Mõeldakse seda kõla minu jaoks natuke sama kummaliselt kui et noh, et laulupidu vajab eraldi seadust. Aga ärme nüüd siga, kägu võrdle et äkki vajab laulupidu lausa mingit oma asutust, asutus olemas, sihtasutus, aga noh, et oleks natuke pidulikum, andis ministeerium või midagi. Aga ärme nüüd teemast kõrvale mine, et ja, ja selle juures kindlasti peab arvestama seda, et et sa ei kasuta otseselt roppusi solvamist. Aga ausalt öeldes, kui, kui ta oleks kasutanud roppuse solvamist, et kas, kas iseenda ei jah, ei, ma saan, ma saan aru, aga ma ütlen, et, et põhimõtteliselt mina läheks isegi selleni välja, ütleks, et kui kuskil on mingi raadiojaam, kes paneb eetrisse saate, kus ropendatakse selliseid saateid on, on olemas. Kas me peaksime võtma tõmbama kuskilt mingisuguse joonlauaga mingi joone ütlema, et siit jookseb selline Eesti ühiskondlik norm, et seda sõna võib kasutada teist sõna? Ei, võtame saatejuhi maha. Aga, aga kui sa, saatan, kuule, mis me teeme, Obama minu meelest võiks olla. Sellest saab nagu ei laskuks, ma tahtsin just jõuda sinna, et noh, et nii nagu üks meediauurija, aga on ka kunagi öelnud, et kanal ise on sõnum või meedia on ise sõnum, et et ärge ära unustage sedasama põhimõtet, et kui te näiteks nüüd sügisel tulevad tagasi Raadio kahe eetrisse Juur ja Kivirähk, see, mis on nende saateformaat ja saate sõnum, mis on sinna sisse kodeeritud, siis te peate arvestama sellega, et et seal esineb ja sõnakasutust, mis teinekord võib-olla ei ole sobiv näiteks siia saatesse, mida meie sinuga teeme, me tajume seda väga hästi, me püüame neid sõnu siin mitte kasutada, mida me teame kõike, mis meil on elu jooksul ära õppinud, kõik need toredad sõnad Ja kui te kuulate igal hommikul Sky plussi hommikuprogrammi kas teil siis ei teki tunne, et noh, et ega tegelikult midagi sellist ei teinud, mida nad iga päev ei tee? Sellega tänaseks ka lõpetame, tuletan meelde, et vikerraadio otse-eetri said ajakirjanikud Anvar Samost, Janek Luts ja Janek Luts on siin koos minuga aga järgmisel pühapäeval seniks kõike head. See on väga hea. Reisib kuskilt, Anvar Samost ja Toomas Sild