Head vikerraadio kuulajad, saade jätkub ja tänane telekülaline on minu nimekaim Andres Andres Kuusk. Tervist. Tere tulemast vikerraadio stuudiosse. Tervist, tervist ja aitäh kutsumast. Palju õnne ETV-le on meie see koondpealkiri meie jutuajamisel. Oled juba palju saanud õnnitlusi ETV sünnipäevaga seoses. No õnnitlusi tuleb alati, aga ma ise õnnitlen, sest minu meelest on see kogu Eesti rahva pidupäev, sest tegelikult, et see roll, mis Eesti televisioonil on alates tema algusaegadest olnud, ma arvan, ta on palju suurem, kui me igapäevaselt kas teda vaadates või neid saateid tehes tajume, mõnes mõttes on see iga sõna iga noot, iga lause, mida seal öeldakse või tehakse jupike ajaloost. See on väga hea, et sa kohesele rollini jõudsid. Eesti rahvas seab rahvusringhäälingule väga kõrged nõudmised. Kas sa igapäevaselt saateid tehes tunnetad ka neid nõudmisi? Ma ütlen täiesti ausalt, ilma eputamata, ma olen alati vaadanud televisioonile alt üles ja see vaade ei ole muutunud, sõltumata sellest, mis rolli ma olen teinud, kas ma olen olnud nii-öelda kolmas väike toimetaja või, või peatoimetaja või saatejuht, uhke lipsu ja ülikonnaga, et see, see austus peab olema, see on austus tegelikult, et vaataja suhtes ja see on selles mõttes vastutus teha midagi paremaks. Sest mida see televisiooni muud teeb? Ta näitab terviklikku maailmapilti koos kõigi nende elementidega, alates uudistest, meelelahutusest, muusikast, spordist ja läbi selle, aitab inimestel saada paremateks, kodanikeks ja tervemaks ja tugevamaks ühiskonnaks. Kui palju sina pead selle tasakaalustatuse ja usaldusväärsusega igapäevaselt tegelema, vajab see üldse enam meeldetuletamist või see on nii elementaarne. Absoluutselt vajab, need on ikkagi professionaalsuse kriteeriumid. Me tegelikult arutame nendel teemadel rohkem kui isegi võiks arvata ja see ei ole mingisugune praeguse aja märk, see on pigem ikkagi kogu see televisioon, jaga tegelikult raadio on ju 95 protsenti ja vahel ka 99 protsenti ettevalmistus ja, ja kogu selle ettevalmistuse osa on ka kogu aeg see väike tunne kuklas. Kas see toon on õige, kas see sõnastus on õige, kas ma peaksin täpselt seda küsima või saab seda teha noh, viisakamaks, aga vahel ka teravamaks. Aga teravus ei ole ju mingisugune asi iseeneses, et me peame olema teravad, aga see stiil on ju ka Eesti televisiooni näiteks arutelu saadetes alati olnud selline terav, kriitiline, aga mitte lahmid. No sa oled see mees, kes on öelnud kas auhinnaga, aladel või, või ka lihtsalt ajakirjanduse vahendusel selliseid karme sõnu nii-öelda, kust see tuleb, et on see nagunii vajalik sellel hetkel või see on lihtsalt sinu loomuses aeg-ajalt, et noh ikka rahvale meelde tuletada, et mingit tsensuuri ei ole, ega ka tule. Ma võin siin veel kord kinnitada, mingi tsensuuri ei ole ja ei tule, et võite rahulikult magada, see on minu loomuses, natukene on ma talun kõige halvemini maailmas ebaõiglust ja kui ma midagi sellist näen ja eriti kui see puudutab minu kolleege ja selle kaalasena võtta puhul see puudutas noori, väga häid tublisid ajakirjanikke, kes teevad südamega oma tööd. Et siis ma loomulikult, et pean vajalikuks seda välja öelda, et ei ole siin nii hullu midagi, et me peaks sellest tsensuurist IGA PÄEV kraaksama. Andres sa oled ise Eesti televisiooni saatel üles kasvanud, millised need esimesed mälestused ETV programmist sul on või mis tegelaskujud või saatejuhid Sulle meenuvad? No mul sellist dokumenteeritud esimest mälestust mõistetavatel põhjustel muidugi ei ole. Küllap need olid ikkagi mingisugused multifilmid ja mõmmi aabitsat, et, et noh, kui mõtlema hakata, siis vaatamine oli tol ajal ju rohkem sündmus, kui ta praegu on. Ta oli üks kanal, loetud arv saateid ja neid vaadati, et telekas ei plärisenud niisama kuskil nurgas, nagu ta täna teeb, vahel mõnes kodus. Ja mul on siiamaani meeles need multifilmi lõputiitrid. Tõlkija Valeria, Viljandi režissöör Eugen Rosenthal ja helioperaator Herman lahtel ja uudselt ja ka need näitlejate nimed, et eks me ikkagi ahmisime kõik ära, aga mina muidugi olin, ma olin küll rübik lapsena, aga ma olin selline natukene väike vanainimene ka. Ja eks osa sellest põhjusest oli ka selles, et meie pere alati vaatas Aktuaalset Kaamerat, et noh, see oli nagu selline ilmasammas elu seisis, kõik istusid ja vaatasid, õhtusöök oli söödud selleks ajaks ja mingit juttu. Nii et migreen ja Endel Sõerd on sulle meelde jäänud. Endel Sõerd, Urmas Ott, Urmas Reitelmanni vuntsid, need kõik asjad on meeles ja, ja loomulikult ka rahvusvaheline panoraam. Mäletan isaga koos vaatasime ikkagi, et, et selline aken maailma, kus võib-olla videopilti oli küll vähem, aga kuulata mingisugust noh, tol ajal tundus natukene selline linnukeelne jutt, kui keegi räägib sulle Lähis-Ida rahuprotsessist või mingisugusest Lõuna-Ameerika kriisist, aga see jube põnev, et see oli võib-olla ka selline reisimise võimalus. Millal sa esimest korda mäletad end mõtlevat, et ka sina võiksid töötada Eesti televisioonis? Minu puhul läks natukene samm-sammult esimene konkursile minek ja väikesesse eraraadiosse top-raadios sealt hiljem päikeselt, et töökatsetused jube naljakad tagantjärgi tik televisioonis siis TV3 ja siis Eesti Televisioon, et selline natukene selline see mõte kasvas, aga aga noh, eks see mõte seal kusagil 99. aasta kevadsuvel idanes. Kes Eesti televisiooni legendaarsete saatejuhtidest on sinu stiili mõjutanud kas või alateadlikult, kui saga otseselt? Neid jäljendab, oi, neid on palju. Ma arvan, et neid nimesid, et kindlasti ma jätan kellelegi mainimata ja siis keegi on pärast solvunud, aga, aga noh, vanadest tegijatest Urmas otist loomulikult ei saa ümber, et ükskõik, kas ta tegi intervjuusaadet või estraaditähestikku. Enn Eesmaa, kes oma sellise malbelt ja suurepärase sõnaseadmise oskusega ma, ma ei tunne ühtegi teist inimest, kellel oleks nii hea sõnaseadmise oskus, n muide võttis mind hiljem TV3 tööle ja ma sõitsin üks minu esimesi autosid oli ka Ennu eelmine Toyota korraldamine. MTV3 öökulli logo oli külje peal, aga, ja muidugi mul on olnud privileeg istuda ühes koridoris Matti talvikuga, kelle tegemisi ma olen väikesest peale vaadanud ja ja sellises tõsises uudistežanris ja publitsistikat loomulikult Aarne Rannamäe. Et seda ma olen alati imetlenud, et inimene tulebki televisiooni tööle ja töötab kogu elu siin ja et sul on nii tugevad huvid. Just see välispoliitika, seesama Lähis-Ida rahuprotsess, mille eest tuleks talle vähemalt ausammas püstitada, et ta aitas eestlastele seda teemat seletada aastakümneid. Ja neid nimesid on palju tegelikult, et ega need pandid ja talvikud ja rannamehed töötavad ka tänases televisioonis, et minu meelest on praegu televisiooni kuldaeg Aga nad avastatakse siis jälle aastaid hiljem või, või siis, kui nad enam ei tööta või et ükski kuulsus pole tunnustatud sellel ajal, kui ta nagu tegutseb või Nojah, see on selline nali, et kui me töötame televisioonis, siis me oleme saatejuhid ei ole kindel, kas me saame siis kas pärast vallandamist või lahkumist. Räägime natukene nendest saadetest, mida sa ise oled teinud, no kas sa foorumit nüüd igatsed ka ikkagi, kui teda enam nii palju ei ole, aeg-ajalt ta küll tuleb jälle selles vormis, et on mitu vastajat stuudios ja nii edasi, aga iganädalase saate. Tänane foorum on minu laps natukene olnud 13 pool aastat üksinda sai seda veetud. Et muidugi ma valetaksin, kui ma ütleksin, et need need mõtted ja tunded, emotsioonid, mis seal on käinud, seal on ju olnud privileeg ja võimalus teha Eestiga koos läbi tema ilusamad ja koledad hetked. Ja seda kõike otsesaates, aga ei noh, kui sa mõtled, et kas ma nüüd ärkan öösel üles ja mõtlen pagan, tahaks foorumeid teha. Et ma olen väga rahul selle formaadi muudatusega, see sobib väga hästi, sobib meile tegijatele väga hästi, see aitab rohkem teemasid kajastada, see aitab olla päevakajalisemast ja see andis meile ka kõigile sellise žanris laienemise võimalused, et ma arvan, et see oli väga õige otsus ja meil läheb hästi. Kust muide need väljendid pärit on, et see või teine kaaperdas nüüd saate või nüüd tuleb taskust see või teist värvikaart välja. Oled sa ise jõudnud nende väljendite nii või on kusagilt laenatud? Need on kõik tulnud ikkagi refleksidega, et need memodon muidugi pikad ja põhjalikud, mis meil saateks kirjutama, aga ega neid nalja kui sa ükskord oled kasutanud ja vaatad, et toimib, et siis teinekord kasutad veel. Ja siis ta muutub juba kaubamärgiks, et no ma võin veel lisada siia ühed. Ma olin juba väike poiss, komad nendel teemadel rääkida. Sellistes saadetes nagu sina, juhid, on see taustatöö Maida kordades veel suurem. Mulle tundub, et olla tõesti iga nüansiga kursis. See tähendab ikka sellist, ka puhkuse ajal pead sa ennast hoidma kõikide arengute kõikide uudistega kursis, et, et mitte liiga palju nii-öelda uut infot ei tuleks korraga. Kui hooaja kella peale. No ma olen mõned korrad elus ikkagi katsetanud, seda ka, et oled üks nädal aega täiesti uudistedieedil ja, ja üllatus selgub. Ta oli isegi peaaegu võimalik ei noh, toim et pigem on praktika, see, et mul on mitu korda olnud see, et lähen puhkusele, jõuan maale ja siis istud varbad vees ja mingisugune suur kriis on kusagil lahti, siis küll mis seal salata, sõrmed sügelevad. Aga eks see noh, uudiste ja, ja Päevakaja toimetuse töö on rohkem ikkagi elustiile, et ma ei saa eristada, et millal on mu tööaeg, et millal ma mõtlemise lõpetan, et ma tõenäoliselt ei lõpeta seda kogu päeva jooksul magades. Aga kas poliitikud otsivad saates seda kohta saatejuhile öelda, et nüüd te küll ajate pada või siin on kodutöö tegemata või midagi seesugust? Noh, eks nad juba teavad, et mul on isegi kui ma jõuan küsida 20 küsimust, siis ma olen seal paberi peal vahel kuus, 70 ja see tähendab seda, et sa oled need teemat läbitud. Ta on, teosel on faktid olemas, nii et kui keegi ütleb sulle, et oot, kus sa nüüd selle võtsin, torkad näpupaberile, ütled, näed, Eesti Päevaleht, kolmas september ja kodutöö peab olema tehtud, aga eks muidugi piiride kompamine, poliitikutel käib see, neid taktikaid on väga erinevaid. Jah. Andres üks maiuspala, mida sa kindlasti ootad, on sellised valimiste erisaated, kui saab kajastada, et kes pääseb riigikokku ja nii edasi, need on küll kahjuks väga harva, aga seda magusamad need saated vist on või vähemasti vaatajana tundub niimoodi. No need on need hetked, kus tegelikult saadki aru, kui oluline see töö on, mida me teeme, sest et seal ikkagi mingisugused otsesaated, et hetke, et kus sa tead, et järgmine päev on valimised, sul on peaministrikandidaadid stuudios ja, ja ühest või teisest lausest, mida keegi ütleb, võib sõltuda, kes mõne tunni pärast valimiste võitjaks kuulutatakse. Et see kaaluta oleku tunne, mulle on alati meeldinud see natukene õõnes. Ja ta on muidugi topeltvastutus, sest et need memod ja pabereid, mida me läbi kirjutame, valimissaadetakse, need on ikka väga pikad, et seal noh, asi ei puuduta ainult valimisprogramme loed läbi paari tunniga ja on nagu nuusatud. Aga sa pead olema kursis ka ju, mis sul seal siis seal majanduspoliitikas parasjagu toimub, eks ole see numbrite rida, faktide rida, et see eeltöö on väga suur, aga noh, äge on. Tegelikult on äge. Muide, kas selliste valimisdebati oleks tegelikult üksi lihtsam teha, et ei pea nagu jälgima, mida teine nüüd ära küsis ja nii edasi, et sul on nagu oma skeem kindlamalt ees? No loomulikult on jagatud vastutus parem, aga siiski. No tegelikult erinevates riikides kasutatakse erinevaid versioone, eks see kahe ja rohkema saatejuhi kasutamise mõte on see, et kui sul on võrdsed partnerid võrdselt saatejuhid siis nad ikkagi maandavad teise nõrga koha ära, et sa võid parasjagu midagi maha magada või või, või lihtsalt mitte pöörata tähelepanu teisele. Tuulsahhaa, näed, nüüd ta ütles seda, saab kinni haarata, noppima selle üles, et selles mõttes on kahekesi turvalisem, kuigi see jagamine, see on ka omaette loogikaga, seal tekib tegelikult ka juba, kui sa paar korda oled teinud selline märguannete ja märksõnade keel, et sa saad sõrmega näidata ja vahel isegi paberinurga peale kirjutada, et eks me natukene seal vahepeal jagame ka. Kuidas saatejuht selle ära tunnetab, et kõik need valimispeod istuvad ETV kanalil, kõik need eesti rahvapeod kui nii võib öelda, eesti rahvas istub ETV kanalil, ootab tulemusi. Kas see on ka kuidagi tunnetatav saatejuhina? Ta puhul muidugi on see õhkkond, see ju noh, see ju lausa pritsib igast sellest kaadrist, mida nendest valimispidudest näha on, need on põnevad hetked ja ma arvan, et noh, valimised on sellise tõsise poliitika ajakirjaniku jaoks üks pidupäev ja neid hetki, mille nimel on mõtet töötada Neid, keda te kaasate saatesse, kas ekspertidena või, või siis lihtsalt laiendama teemat. Ilmselt on väga palju Eestis, kes tegelikult sellel hetkel on nõus tulema saatesse ja tahavad oma sõna sekka öelda. No mida lähemal on valimised, seda parema meelega tullakse ja, ja piltlikult öeldes on järjekord ukse taga, aga tegelikult tullakse üsna hea meelega, et ma võin tuua ka näiteks selle äsjase koroonakriisi eriolukorra perioodi. Minu meelest ei saanud mitte ühtegi ei vastust kutsele. See pigem näitab seda, et meie kaubamärk usaldusväärsus on suur, nad teavad, et isegi kui ta saab kriitikat, teravused küsimused ära küsitud. Aga, aga me oleme ausad ja erapooletud. Vist ainult üks selline logistiline ei, oli jah, aga see ei puudutanud mitte seda, et mulle teie saade ei meeldi või ma ei taha tulla. Andres, kas sul on olnud selline külaline, kellele sa tagantjärele aastaid oled endiselt tänulik, et ta tuli ja päästis saate ja sa oled valmis ta nüüd alati uuesti kutsuma, sest ta tuleb ja päästab uuesti, kui vaja, on. Noh, neid on väga erinevaid neid lugusid. Mulle meeldivad vahel ka sellised ebastandardsed või, või nii-öelda moodsas keeles boksist välja mõtted, et näiteks paavsti visiidi puhul kutsuda stuudiosse hoopis Teaduste Akadeemia president, et see lööks vapustavalt hea leid, see oli väga hea leid ja tal tõesti ta oli läbi mõelnud ja tal oli sõnum teaduse ja usu ja inimeseks olemise mõtestamise eest. Aga päästmisi on ka muidugi sitt koroonaajastu. Eriolukorra väljakuulutamise päev, kus kokkulepe oli peaministriga istung viibis asendama pidi Tanel Kiik, kes viibis üllatus-üllatus muidugi samal istungil ja lõpuks siis Mailis Reps tuli, päästis ära ja see selgus kell 20 20. Nii et selliseid hetki, kus meid on päästetud, on päris palju. Kuidas on siis need sõprussuhted pärast esimest stuudiot või ka valimissaateid, kas enamus inimesi läheb stuudiost ikkagi sõbraliku käepigistusega minema või on ka selliseid, kes ütlevad, et ma ei tule enam? Kunagi teie saatesse, valdavalt minnakse ära sõbralikult, et ekspoliitiline vastasseis on ka ikkagi rohkem selline poliitiline mäng ja see, et üks tahab astmelist tulumaksu ja teine ühetaolist ei sega ju neil koos komisjonis mõistlikku koostööd teha ja koos välisreisidel käia ja asju arutada, et need meil on mitmeid kordi, kus saates suled lendavad ja pärast surutakse kätte, minnakse naeratades ühe taksoga ära, et ja noh, muidugi on mindud ära ka uksi paugutada, aga need on pigem ikkagi üksikjuhtumid. Aga see väljend, et kohe lastakse tuled ära ja ja noh, nii-öelda, et me ei saa enam edasi rääkida, mis te siis räägite, tegelikult, kui tuled ära lastakse ja televaataja teid enam ei kuule, on see siis mingisugune kokkuvõttev jutt või vabandav jutt või mis seal tavaliselt on? Kui ma nüüd selle ära räägin, siis on kogu see televisiooni maagia kadunud. No ei pruugi olla, võib-olla just vaatad saadet veel suurema huviga. Ja eks selle huvitavama saate vahel saaks enne ja pärast teda ja ta on ikka muidugi, et eks seal nii mõnigi kord külaline ütleb, et oi, oleks võinud veel seda ja seda öelda ja, ja, ja on ka neid juhtumeid, kus enne saadet, et öeldakse, et vot, näed nüüd ma tahaks ikka seda ja seda öelda ja siis, kui see küsimus käes on, et siis tuleb selline natukene selline rattata papa, selline ümmarguse versioon, et noh, võib-olla siis mõeldi ümber käigu pealt. Andres, sa oled ka see saatejuht, kes hea meelega teeb selliseid tööampse, teisest valdkonnast lähed ka laulupeole või ma ei tea, kas sporti oled näiteks kommenteerinud või ei ole. Kas sa nagu pakkuda ise välja, et ma võin teha ka hoopis teistsuguseid asju, kui ma igapäevaselt teen ja võib-olla te harjunud olete? Aitäh, aga minu esimene tõsisem raadiotöö top-raadios oligi spordikommentaator, nii et minu pagasis on isegi üksikud pikad mammutiülekanded ja sellest tulenevalt on minu austus ka selle valdkonna suhtes jätkuvalt väga suur. Et seda teha tasemel, nagu tegid omal ajal uba või rebane ja mida tegelikult ka praegu poisid ju jätkavad, et et selleks peab olema väga-väga pühendunud ja seitse päeva nädalas. Vot laulupeo rongkäik võib olla küll, on üks žanr, mille ma jätaksin hea meelega teistele teha, aga mul on neid teisi huvi elasite küll olnud siin, et paraadid ja oleme mõningaid selliseid väikse vimkaga projekte ju ka proovinud siin saatejuhtide vahetusi ja vahel isegi pilli kätte võtnud. Eks mulle selline ulakas vahel on meeldinud, jah. Millise saatejuhivahetuse kohas nüüd võtaks vastu, mis saadet sa nüüd hea meelega teeks, mida sa varem teinud ei ole? See nüüd tegelikult pööratud küsimus, et mis saated mulle kõige rohkem meeldivad. Ma arvan, et üks võib-olla suuremaid väljakutseid praegu, kui ma programmi vaatan, on teha sellist hommik Anuga tüüpi saadet, et noh, muidugi väljakutse teha kiiret magasini iga päev viis päeva nädalas teha ringvaadet tund aega seal hullumeelne koormus ja võtan mütsi maha ja ja kummardan väga sügavalt, et nad seda suudavad teha. Aga siis pühapäeva hommikul peab tulema veel Anu pärast seda, kui on kolm korda nädalas olnud esimene stuudio eetris. Ja, ja veel aktuaalne kaamera, kus on ka veel külalised ja televisioonis on külalised ja siis ta peab ikkagi veel üllata uued külalised ja et see on tõsine väljakutse. Anu Välba on väga äge. No üks mida sa oled teinud ja kuhu ma arvan, väga pikk järjekord ei ole, on niisugused rindereporteriülesanded see on sul ka vist kuidagi natukene ikkagi veres, et sa hea meelega kihutad kohale kuhugi kriisikoldesse ja, ja sa naudid seda protsessi, mis see töö seal. Ma olen endale selgeks teinud, et neid lugusid on vaja eestlastele jutustada, et eks siin natukene nendest, et eeskujudest võib-olla ka tulenevalt, mida ma mainisin siin välispoliitikasaated ja, ja ka mõnes mõttes Aarne tegemised, neid lugusid on vaja jutustada, neid lugusid ei tea inimesed ja ja noh, minu selline silmade avanemine toimus võib-olla jah, 99 seal kevadel põgenikelaagris Kosovo piiril, kui sa näed ikkagi ligi kahtekümmend tuhandet poriselt põllul ja seal lõkke peal oma konservi suitsetamas, et siis noh, Su silmad kuidagi avanevad ja sa saad aru, et neid lugusid ei saa lihtsalt kusagile vaiba alla lükata, neid on vaja rääkida. Kas su lähedased muide manitsevad ka, et ära mine sinna või teise piirkonda või vähemasti olla väga-väga ettevaatlik või nad on juba harjunud sellega, et sa niikuinii läheb? Ega ma nüüd tükk aega pole käinud ka, et viimane tõsisem käik oli tegelikult 2012, aga see oli siis ka selle eest päris korralik käik, see oli kuu aega Helmandit, iga päev poistega väljas. Lähedased saavad aru, et ega mind pidurdada ei ole mõtet, et kui ma midagi tahan, et siis ma ikkagi selle ära teen. Aga ma ei ole ka selline ju hulljulge riski ja minu käigud ja tegemised on alati seotud olnud sellega, et et sul on asjad läbi mõeldud saide lollusi ja nagu ütlevad professionaalsed rindereporterid, keda mina ei ole või mida mina ei ole. Et ükski kaader ei ole väärt, et seda, et sellepärast oma elu anda. Kui turvaline, muide rahvusringhäälingu ajakirjanikel on olla sealsamas Afganistanis näiteks, et pildis tundub see kõik suhteliselt ärev, aga kas tegelikult on seal mitu sammu ette ja taha ära mõelda? See sõltub kohast ja situatsioonist, kui sa kõnnid afganistani külavahe tänaval, et sul võib olla ju kaasas seal 20 sõdurit, aga see ei anna sulle mitte mingit garantiid äkkrünnaku või mingisuguse lõhkekeha suhtes, mida, kas siis miiniotsija ei näita või on ta lihtsalt, et noh, mingisugune ootamatu rünnak. Et selles mõttes see turvalisus on väga suhteline mõiste, et senikaua, kui ei ole midagi juhtunud, on jube turvaline. Aga noh, mis seal salata, ega siis ju Eesti televisioonil seda jõudu ei ole ja võib-olla ei peagi olema, et päris oma käe peal käia sõjas, et maailm on tänapäeval ka muutunud ja natukene on ikkagi vaja siin kaitseväe tugevamad. No hetkel on suvi ja saated on puhkusel, aga sügis ei ole enam kaugel, mis siis ees ootab, esimene stuudio läheb edasi. Foorumilaadset saadet tulev ei tule. No me oleme ikka üritanud vähemalt korra kuus ja sellist suurt debatti ka teha ja see on mõnus, aitab natukene meil endil saatejuhtidel ennast vormis hoida suurt debatt, sa näed kõiki neid näoilmeid kogu seda mängu ilu, et mida siis parasjagu Jürgen Mart Pille ütleb või vastupidi. Aga noh, üks-ühele saated jätkuvad ja meil on selline päris hea OG-s, eks me nüüd üritame natukene puhata. Aga siis sealt augusti alguses tuleb hakata koostama sellist ajatut. Külaliste nimekirjas on meid tegelikult päästnud päris palju. Et üritatakse välja mõelda ikkagi mingisugune kaks, kolm lehekülge nimesid. Kes on huvitavad inimesed, keda võib siis sellisel noh, kui on selline hall sombune päev ja on kuulda v tilkumist kraanist saatesse kutsuda ja tuleb ikkagi hea saade. Andres Kuusk aitäh selle jutuajamise eest. Jõudu tööle ja palju õnne. ETV.