Head vikerraadio kuulajad ka tänases saates on külaline televisioonist, sest Eesti Televisioon tähistab juulikuus 60 viiendat sünnipäeva. Margus Saar, tere tulemast vikerraadio stuudiosse ja palju õnne, TV. Aitäh, et kutsusid aitäh. No sa oled nüüd tõesti see ETV saatejuht, kes on ikka juba pea legendaarne, oled sa isegi üllatav tundnud, et nüüd aeg niimoodi on läinud? Et sina oled see, kes on juba päris kaua olnud. Ja kuigi selle ajaga see legendaarses vist ka see kaasas ei käi, ma olen päris kaua olnud ja ma saan aru, et ma siis nüüd olengi 30 aastat ETVga suhtes olnud ja alguses oli see ebakindel ja selline vahelduv, aga ma olen siis 2003.-st aastast päriselt Eesti televisiooni ja nüüd siis Eesti rahvusringhäälingutöötaja. Enne seda ma käisin sutsakad tegemas. Mainisid ebakindlust, kui me mõtleme siin mõned päevad tagasi, kui sa tegid seda jaanipäeva saadet. Kas see hetk, kui sa selle selle limbotantsusammuga pidid selle, mis asi see oligi kogu alt läbi minema või? Nii et kas see oli ebakindluse, et kui sa ütlesid, et nüüd kaamerad jälgivad, mis merel? Või see oli lihtsalt selline, et, et sa ei taha eesti rahvas püherdada seal? No ma ei kujutanud ette, kuidas see päriselt välja näeb ja siis eks ta siis nägigi kuidagi veider välja. Nojah, ei. Tead, ma olen mõelnud seda, et välja mõelnud enda jaoks seda, et nende aastatega tuleb selline asi kokku, et sa oled teinud toredaid asju ja mitte nimega toredaid asju. On nagu ebaõnnestumisi ja, ja sure ja suuremaid õnnestumisi, et tekib nagu mingi keskmine Margus Saar võib-olla et mul ei ole midagi selle vastu, kui ma aeg-ajalt libastun, et võib-olla siis see keskmine kohe paigast ära ei lähe, kullaga seal vaataja ju tegelikult ootab just selliseid, mitte äpardumisi, aga niisuguseid, kus ta näeb, et saatejuht on lihtne inimene, tal ei tule ka kõik ideaalselt välja ja nii edasi, mitte et ma tahan öelda, ideaalselt sa välja ei tulnud, mitte seda ma arvan, selles formaadis niimoodi, see sobis seal natuke Limbutada. Et lihtsalt olen vahel kimbatuses, et kui inimesega käib mingisugune pilt kaasas või imago, siis öeldakse vist selle kohta, et siis sa näed teda mingis uues situatsioonis, et siis tekib tõrge, võib-olla selles põhifunktsioonis teda jälle tõsiselt võtta, et ma nagu tahaks, et et ma saaks aru, mis inimene nagu tegelikult on. Kui ma tegin kunagi pühapäeva hommikusi meelelahutusprogramme teles, siis ma seal küll kalipso kostüümis, aga olen ka ujulas ujunud, eks ju. Et kõik mu kehakumerused olid näha ja ma mõtlesin, et miks, et võib-olla praegu ma seda ei teeks enam, et noh, et sa pead teadma, mis on su põhitegevus avalikus ruumis ja siis need kõrvaltegevused ei tohiks seda kohustada. Mainisid tõsiseltvõetavust Eesti Televisioon, mille saatel sina üles kasvasid, see oli ikka väga tõsiseltvõetav. Seal ikkagi nalja tehti suhteliselt vähe, et seal ei olnud sellisele-sellisele käitumisele ruumi, nagu me nüüd näiteks jaanipäeva ajal saates nägime. Ja, aga mina kasvasin üles lastesaadet lastesaateid vaadates ja seal tehti nalja küll. Mida sa kohe esimese kolmesaatena saatejuhina tegelaskujuna välja tood, mis su lapsepõlvest Eesti Televisioonis meelde on jäänud, miks seal ikka see laupäeva õhtul koos isaga edasi tuli, siis kõige suurem sõber ja Hunt Kriimsilm kolm saigi kokku hunt kriimsilmalugudes oli palju teisi tegelasi, et see, ütleme see nuku show'd oli äge ja siis ikkagi Leopoldi temaga, et, et see on see, mis minu maailmapilti kujundas, hoidis ja ma olen seda mantrat pidevalt nagu praegu Eesti Televisioonis lastesaateid tehes tuletanud, meelde tuletanud, tuleb teha eesti lastele eesti autoritelt eesti näitlejatega Eesti asjadest lugusid. Et me võime osta välismaalt ägedaid filme ja multikaid lastele, aga see ei räägi Eestist kasvõi jaanipäevast või kuidas Eestis sweet tuleb veeta jõulusid, et eesti lapse jaoks peab, on mingisugune oma Eesti asi olema eetris, et et seda lastesaadet tehes. Me oleme püüdnud järgida, et meid peaks ühendama miskit. Ma olen nagu mõelnud sellele, et et vot kui minuealised või isegi nooremad mingisugused 25 aastased noored saavad kokku esimest korda, armuvad, eksju, ja siis tahad meenutada lapsepõlve. Et siis neil lapsepõlves nagu ühiseid asju, mida meenutada, aga kui sa välismaa mehe või välismaanaise võtad et siis ei ole nagu võib-olla sellist ühist meenutusruumi ja see võib olla ei too selliseid emotsioone ja, ja maailm jääb mõistmatuks ja sama kehtib ka filmitsitaatide kohta. Ega ei ole võimalik nalja teha või kass Arturi kooki, eks ju, et ahah, kes on vaadanud, kõige suurem sõber, tead, mis asi on kass, Arturi kook, õige, mis oli siis laupäeva õhtul koos isaga ja see on siin juba meie jutuajamistes ka mitu korda teemaks tulnud. Sa oled isegi öelnud, et see on nagu kuritegu jätta lastele see Eesti oma saade mingile põlvkonnale tegemata, et nad jäävad nagu vaeslapse ossa. On see siis olnud nagu probleem, et ei taheta teha ja sa pead seda nagu meelde tuletama oma või mille taha asi on jäänud või siis on lõpuks ikkagi kõik ära tehtud ja kõik põlvkonnad on saanud oma lastesaate ikkagi oma ajastu lastesaate kätte. Ma arvan, et enamvähem ikka on saanud, eks ju, et sel ajal, kui mina hakkasin et lastesaadete tegemist juhtima Buratino tegutseb jälle, siis meil oli, saame kokku kui Tommy juures. Ja praegu on lastetuba, et need on üsna pika ajalooga saatel ja need ongi nagu nende põlvkondade saated, mida siis noh, mu enda vanem tütar nagu mäletab ka, eksju, et kunagi ta käis Buratino salvestusi vaatamas imikuna aga praeguse aja noored teevad meeme Interneti siis Buratino ütlustest või nende tegelaskujude ütlustest, eks ju. Et see ongi nende kultuur, mis nendega kaasas käib. Aga lihtsalt lastesaadete tegemine on suhteliselt kallis. Eriti kui sa tahad teha lavastust lavastust kas lastele või täiskasvanutele teha on sama kallis, eks ju. Et see, kas lastele ei peaks tegema mingeid nii-öelda allahindlust, aga et raha leidmine on raske? Kuule, aga kui ma mõtlen oma lemmikute peale nõiakivi tegelased Kessu ja Tripp, miks nad siis tänapäeval ei toimi enam niimoodi, mis seal nii palju muutunud on? Ta on muutunud, ütleme, see telepilt ikkagi praegu sähvib, eks ju, kui sa vaatad vanu lastesaateid, siis seal on palju aeglasem paiga aeglasem jutt ja karuisa tuletõrjujad karuisa, eks ju, et noh, et ei tahtnud kuidagi nagu sündmuspaigale tõtata, et vot selline mõnes mõttes nagu aeglus on seal sees. Aga see ei ole mitte sellepärast, et lastesaated halvasti tehtavaid tollel saated tehtigi niimoodi, et aega jutustamiseks oli palju eksi, jutusaateid oli palju, mehed olid stuudios, rääkisid oma vaatevinklist asju, eks ju, et ma nüüd ütlen võib-olla midagi. Ma olen ootamatut, eks ju, aga noh, praegu ju Valdo Pant sellist saadet 25 aastat tagasi. Valdo Pant sellist saadet ju praegu ei teeks, eks ju, sest et see on kõik liiga aeglane, see ole televisioon, et sa siis selle pika kepiga maakaardil olevaid tanke seal edasi liigutud, eks ju, nagu tema seal stuudio põrandal tegi. Praegu oleks graafiline graafiliselt lahendatud ja see oleks hoopis teistsugune saade. Et ühesõnaga ootused televisioonile, konkurentsi küsimused ka sinna juurde, eksju valiku küsimused. Et see teeb nagu praegu eestikeelse televisiooni tegemise keeruliseks vargus, sa oled see saatejuht, kes hea meelega lööb kaasa erinevates eri projektides. Sedasama mainitud jaanipäeva saade, laulupeoülekanded ja nii edasi, EV 100 ülekandeid ja kõik seesugune. Kas see on nagu teletegija jaoks pidupäev või lisakohustus. Minuga on enam-vähem hästi läinud, et ma olen saanud teha neid asju, mida ma päriselt ka tahan. Et siis kuna ma teen põhitööna ikkagi tööd uudistetoimetuses ja siis. Meil on veel televisioonis elamussaadete toimetus, kus ma tegelen lasteprogrammiga. Et need annavad minut põhitegevuse, aga et elevust oleks ja sellist vaheldust, et siis oleks tore vahel midagi teha teistsugust, et siis ongi need suurülekanded või, või tantsupeo produtseerimine või laulupeo produtseerimine kui jaanipäeva tähistamine, et see on nagu selline heas mõttes ikkagi pidupäev, aga seda tuleb teha väga tõsiselt. Ma lähen väga närvi, kui ma peaksin minema ette valmistamatult saatesse. Et siis mul on kõrged nõudmised nii kas saatetegijate suhtes kui ka iseenda suhtes mis nende suurülekannete puhul on see, mis jääb varju, mida televaataja sugugi ei tea, mis seal kõige keerulisem on taoliste projektide tegemise puhul, no võtame näiteks tantsupeo, et tundub nagu ju, et tantsujuhid panevad paika selle liikumise ja siis tantsijad tantsivad ja televõtab seda kogu staadioni pilti ja kõik on näha ja siis tuuakse mingi detail välja, kuidas tegelikult asi on, mis seal on seal üldse keerulist midagi? No seal on tööl umbes, ma arvan, mingi 40 inimest tantsupeoülekande jaoks seal on umbes 13 kaamerat, mis seda etendust võtavad ja nad kõik ei saa seda üldplaani näidata, kõik nad ei saa, et on vaja näidata, näidata detaili, aga selleks on olemas režissöör ja me oleme ikkagi saanud alati teha seda, et režissöör ja tantsupeo pealavastaja ja alaliikide juhid saavad kohtuda ja läbi rääkida. Mis selles tantsus on tähtis, kas muster ehk üldplaan ehk siis droonivõte taevast või siis on selles kohas ka tegelikult emotsiooni ja sellist täpset tantsusammu. See tantsusamm, mis on sul kooli aula laval või siis kultuurimaja laval on tegelikult hoopis midagi muud kui see, mis sul on Kalevi staadionil. Siis sa pead sealt võtma suuri kaari ja kiiret tempot, eks ju, et see tantsusamm võib-olla ei olegi nii puhas kui sa seal trennis ja proovis oled aastaid teinud. Aga seda ma võin küll öelda, et meie režissöörid on saavutanud sellise koostöö ikkagi tantsujuhtidega. Midagi juhuslikku, nagu eetrisse läheb, väga harva, et vahel me saame tagasisidet, et miks te näitate ainult kuidas ja inimesed seal tantsivad, ma tahan näha mustrit, aga sel hetkel ei ole muster korrektne, me ei näita sel ajal mustrit, eks ju. Et või Me oleme tantsujuhiga kokku leppinud, et sel hetkel me ei näita mustrit, vaid nüüd me näitame sel hetkel just seda tantsusammu ja, ja emotsionaalset Pilku kahe noore inimese vahel. Et see on see koostöö, mis siis on nii-öelda loominguline pool, aga, aga tehniline pool on see, et selleks peab olema valmisolek, selleks peab kohale vedama kaamerat, selleks peavad juhtmed olema ühendatud ja tulgu rahet, pussnuge või lõõmaku päike. Ülekanne tuleb ära teha, sest see on nüüd ja praegu ja seda linti ei tehta. Et see on see, millega siis tegeleb produtsent, et, et see meeskond töötaks ja oleks ühe eesmärgi nimel rõõmsalt koos. Kõige rohkem inimesed ikkagi näevad sind uudiseid lugemas. Räägi, kuidas sul nende võõrnimedega seal uudiste lugemisel aktuaalses kaameras on, kui palju sa pead harjutama ja millal nad hakkavad sulle juba pähe jääma. Nende võõrnimedega on see lugu, et tuleb ikka uurida ja esimesel korral ei pruugi ka pihta saada, sest et tuleb mingi uus poliitik, eriti, mis puudutab seal Euroopa poliitikuid, et sa täpselt ei saagi aru, kust maalt ta tegelikult pärit on, on ta hollandlane või, või mis. Ja teiseks on see, et et inglise keel on ka erinev, eks ju, et sa kas ameerikapäraselt või, või britipäraselt. Aga see selleks minu jaoks on kõige tähtsam, et eesti keel oleks suhteliselt korrektne. Järgmiseks on võõrnimed. Vahel tuleb tagasisidet ja vahel saab vaielda, vahel tuleb teadmiseks võtta. Aga me püüame erinevatest allikatest ikkagi uued võõrnimed endale selgeks teha. Ütleme, et kui sa oled juba viis korda lugenud sedasama, kas sul juba jääb siis sõjaldus meelde, et siis sa enam ei pea, näiteks kuu aja pärast ilmub jälle, siis sa enam ei pea, nagu seda aheldust üle vaatama nooreneb, kui keeruline see ikkagi on, et kui on Korea ja Hiina nimedel, on ka näiteks erinevad hääldusjuhised, kuigi isegi tähed on nii-öelda ladina tähestikus samasugused, et ikka tuleb üle vaadata. Ja vahel sa avastad alles saates mulle mingi nimi kontrollimata, et siis on selline huvitav hetk. Siis tuleb otsustada, mida otsustada, kas öelda see nimi või mitte. Siis läheb järgmine kord õigesti räägi, kuidas sinu kogemuse järgi nende külalistega on, kes sul AK-s käivad, et tuleb neid rahustada või stuudiojase eeter kuidagi tekitab sellise sunnitud rahustatuse, et ei olegi vaja midagi teha, lihtsalt esita küsimusi ja vastavad nagu kulda. Nojah, oleneb kes on vastajad, et reeglina ikkagi probleemne teema, lepime kokku ja, aga sellist noh, seal on nagu mitu asja, ma tihtilugu ikkagi saatekülalisi ütlen, et kas te olete ju siin spetsialistina kohal, et ta ei ole siin vastutava poliitikuna kohal, kui inimene tuleb selgitama, mis sa siis temaga õiendada. Et, et pealegi võiks selline optimistlik uudishimu saata intervjuusid, pole mõtet inimesi ju mutta tampida, vaid sa ikkagi tahad teada, miks need asjad on juhtunud ja inimesele võimalust seda siis selgitada. Närvi ajavad tavaliselt saatejuhti, sellised asjad, kui inimene hakkab keerutama või tuleb. Ütleb ja jah, aga kõigepealt ma tahaksin öelda seda, et aga ei küsitud seda aegset, küsiti midagi muud, et, et see on nagu ebaaustusväärne külaline. Kui koduselt sa muide end ise seal AK stuudiost tunne, et kas sul endal ka veel mingi esinemisnärv tekib või see on ikkagi nii läbitud teema ja nii mitmeid kordi esinetud enamite Nikon närv ilma närvid ei tohi saatesse minna, siis läheb saade nässu. Aga selles mõttes ma olen küll öelnud, kui vahel käivad meil ekskursioonid seal stuudios, kas küsivad ka, et kuidas te siis siin olete närvis ka või siis ma ütlen, et see on minu elutuba. Et siia ma kutsun oma külalisi ja näitan oma paremat poolt, aga see on minu tuba. Et ja see annabki sellise suhte sellele asjale, et et ma tunnen ennast seal hästi. Aga ikkagi ma olen natukene valvel, sest et minul on külalised on need inimesed siis kodus televiisori ees, et näitame siis oma paremat poolt. Margus, millist tagasisidet sa üldiselt oled saanud, selle 30 aasta jooksul on mõni niisugune eristuvam hetk meeles ka, mida hea meelega praegu meenutad. Noh, igasuguseid asju on olnud, mul on olnud mõned pikaaegset kirjasaatjad. Ma ei ole mingi vastajagama, järsku avastan, et et seitse aastat järjest keegi saadab mulle juba jõulukaarti, eks ju, et praegu äkki vastata selle veel suur tänu, et, et ikka tuleb tagasisidet, aga tänapäeval on see tagasiside ka see, et nüüd helistatakse või siis kirjutaks kiire meil või saadetakse hoopis Facebook'i kaudu midagi. Et kui on selline neutraalne ja heatahtlik, siis ikka tuleb vastata jah. Aga no mis seal ikka noh, ega siis tagasiside jaoks on vajalikud inimesed, keda sa usaldad, kes on teinud televisiooni, kes saavad aru, mis on televisiooni tegemine ja ütleme, televaatajate tagasisidet, sa saad oma sugulastelt sõpradelt, kes televisioonis ei tööta, et sellest nagu piisab, aga selleks, et teha televisiooni ja saada tagasisidet, kas televisiooni saade läks korda või mitte, selleks on vaja inimesi, kes on õnnestunud ise televisioonis ja nende tagasiside on kõige tähtsam, kuigi vanasti öeldi, et Eestis elab 1,3 miljonit telespetsialisti. Ja televaatajat tagasiside on väga tähtis, aga kõiki neid arvamusi ei saa lihtsalt arvestada. Margus, sa oled tuntud nägu, kui sa käid üritustel kohtuda oma vaatajaga, mida nad ütlevad sul, imestavad nad midagi, sinu puhul küsivad nad midagi või sa oled juba neile nii tuttav, et kõik on teada. Eesti inimesed on üldiselt heatahtlikud. Kui ma käin Tartu linnas, siis inimesed ütle mulle tere. Kui ma käin Viru tänaval enne koroonat, siis inimesed kutsuvad inglise ja vene keeles restorani sööma. Et Tallinnas inimesed üldiselt ei suhtle omavahel pilkudega mitte kuidagi. Ja ongi ka Tartus, ma sain aru, et inimesed vaatavad televiisorit ja sel aastal ma sain veel aru sel kevadel, et ka väiksed lapsed on hakanud televiisorit vaatama ja ilmselt see koroonaaegne televisioon on ikkagi selline aeg, kui televiisorit vaadati kogu perega ja vaadatigi televiisorit, mitte siis midagi Youtube'ist või Netflixist. Et sa vaatasidki Eesti televisiooni. Ja väikesed poisid ja tüdrukud tänaval tunnevad mind ära. See teeb rõõmu, kui väike laps tahab teada, kuidas Eestis elu käib. Margus, sa oled teinud Eesti televisioonis väga erinevaid saateid, taid, mis saade nagu tõmmata on. Võib-olla uuest hooajast näiteks oled sa küsinud endale mõnda täiesti uut formaati või kuidas see käib? See käib, see läks pikaks, kuidas see käib. Aga ma olen saanud ikka teha igasuguseid asju, isegi spordisaadet olen teinud seda küll lastele. Ma olen saanud teha erinevaid saateid ja see mulle väga meeldib. Ja kui saatejuhtide vahetuse taoline projekt taas tuleks, mida sa seekord siis hea meelega vastu võtaks, millist formaati lebo teeks hommikul terevisiooni? Margus, Eesti Televisioon on 65 aastat vana. Mis võiks olla üks hea soov Eesti televisioonile, kuidas seda sõnastada, kuidas temani viia? Ma ei saa öelda, et meil ei ole värskeid ideid, aga et ma ikkagi sooviksin värskeid ideid ja Eesti televisioonile ikkagi televiisori vaatajat? Paljud ei vaata seda nüüd ja praegu televisiooni enam, eks. Ja, ja, ja paljudes saadetes tehakse veel mingisid järgmised uudistooted. Aga ma tahaks, et Eesti televisioonis toimuksid saated nüüd ja praegu ja et neid vaataksid vaatajad nüüd ja praegu see küll kogu aeg väheneb see vaatajate hulk, kes nüüd ja praegu vaatab. Ma isegi vaatan ahel, aga ta alles õhtul kell 11, kui mul on teatriõhtul olnud, eks ju. Aga et et sellist nüüd ja praegu televisioon välja ei sureks. Nüüd ja praegu, televisioon on kallis televisioon. Aga sellel ikka vaatajaid oleks? Margus veel üks küsimus, millega sul on võimalik näidata oma tänu oma külaliste suunas, on sul olnud keegi selline saate külaline, kes päästab saate? On sinu jaoks olnud täiesti uus leid. Vahel on lihtsalt see, et sul on mõne inimese vastu selline suur aukartus, aukartus või au paklikus isegi, ja siis kui sa oled temaga intervjuu ära teinud, siis tundub, et küll ta oli lahe inimene ja ta päriselt tahtiski minuga rääkida. Et vahel on mingi tõrges inimene, aga siis ikkagi nagu päriselt ta isegi ei näi, eks ju. Meil on vahel selliseid professionaalsed esinejad, kes kaadri taga on sellised pahurad ja teeme ruttu ära ja siis, kui kaamera läheb käima, siis säravad ja on kõige meeldivamad inimesed maailmas, eks ju. Nii aga et nagu päriselt ka inimesed on huvitavad ja huvitatud nii sinu küsimustest kui huvitatud vastamast. Need on kõige tänuväärsemad esinejad. Margus, kas sa Eesti televisiooni sünnipäeval, ma ei tea, tähistad seda kuidagi, võtad väikse klaasikese? Vaat ei ole veel plaanile pidanudki mõelda tavaliselt kaamerat väga väärika tähistamise võimalust, ma arvan küll. Margus Saar, aitäh selle jutuajamise eest. Edu sulle, ilusat suve ja palju õnne, ETV. Aitäh sulle.