Head kuulajad, vikerraadios on taas külalisi ja kuna juulikuu on Eesti televisiooni sünnipäeva kuu, siis ka tänasel päeval teeme juttu Eesti televisioonist ja see mees, kes täna stuudios on tema tunnetada muidugi hääle järgi ära, aga no ma ikka ütlen, nimega tervist, Urmas Vaino ja tere tulemast vikerraadio stuudiosse. Tervist kõigile vikerraadiokuulajatele loodetavasti tunnete ennast. Nagu ma aru sain, ei ole sa vikerraadio stuudios saadet teinud, sa oled raadio kahes teinud ja siis kolisid ETV-s üle. Ja ja ma olen isegi teinud Tallinna raadios. Olen teinud lühikese saate koos Maieniga, aga vikerraadios mitte kunagi varem. Aga. Mis ei tähenda muidugi, et sa ei oleks siin külas. Käin külas olen käinud ja ootan pikisilmi seda hetke, kui ühel hetkel on nii palju küpsust, ideid ja, ja, ja elusaatust, et saaks vikerraadiost saadet teha. Urmas, kui me mõtleme juubilari peale Eesti televisiooni peale, mis see sinu lugu eesti televisiooniga seoses siis on, kuidas sa sinna sattusid siit raadiost, raadios oli ju mugav olla. Ahaa, no väga huvitav, et kui sa ütled, et milline on nagu minu Eesti televisiooni lugu, siis minu Eesti televisiooni lugu ei ole mu enda peas kuidagi seotud minut töötamisega Eesti Televisioonis. Sest mulle tundub, et, et vaatamata sellele, et ma olen teinud Eesti televisioonis väga erinevaid saateid on Eesti televisiooni kõige paremini võimalik hoomata ikkagi ekraani ees, mitte ekraani taga ja, ja nii ka minu enda jaoks on eestitelevisioon. Peamiselt, kui ma peaksin seda kuidagi kirjeldama, ikkagi miski, kus mind ennast ei ole, nii et Eesti Televisioon, kui kõrvalt seda kõike suudaks tänast päeva rohkem näha, oleks võib-olla veel parem, aga, aga ikkagi ütleme, et Eesti televisiooni sellised nagu suured B ja V tähe kangastunud ikkagi minu peas kuidagi nende hetkede kaudu, kus, kus ma olen jah, mingis ühes või teises situatsioonis televiisorivaataja ja neid lugusid tegelikult on õige mitu. Et üks asi on kindlasti mingeid, et suured spordisündmused, olümpiamängud, maailmameistrivõistlused, Toomas Uba, Lembitu Kuuse, kogu see kirgia hasart selle hetke ees, mis tulema hakkab. Ja tõesti, võib-olla sinna mingi killukene ka sellest, et ma olen ise saanud seda võrkpalli turniiri ajal kuidagi osa sellest, olles selle meeskonna liige, kes maailmameistrivõistlusi Venemaal kajastas, aga ikkagi seal kuidagi mälestustes, teine killukene on reede õhtud. Päevad, nädala töised päevad on läbi ja siis 21 30 peale peale Freemiat sellel hetkel veel ennem seda, eks ju, oleme kaamera Leopold ja Leopold siis aktuaalne kaamera siis Freemia ja siis algab teatriõhtu. Ja, ja, ja see teatriõhtu Eesti televisiooniga see on nagu mingi täiesti kindla, sellise mälu pildi emotsionaalse pildina kangastub igale hetkel, kui sa lähed seda otsima, leiab ta sealt eest ja see on, see on üks oluline asi lapsepõlvest, peamiselt hiljem nooruspõlvest ka. Ja siis, ja siis võib-olla see kolmas asi on nagu mingid sellised sündmused, mis elavad korraga nii ühiskonnas, aga ka siis teleekraanil, näiteks laulupidu, ma ei mäleta, mis aasta, aga ma saan esimest korda teleka ees istudes teada, et ema ja isa enne veel, kui nad omavahel üldse tuttavaks said, olid ühel laulupeol. Üks tegeles seal minu mäletamist mööda kas mingi asjaga seoses õlle müügiga, teine mingi toidukauba müügiga ja järsku kõik see, mida ma näen ekraanil ja ja kuulen neid laule seal ja isa ema laulavad ise ka, sest et mõlemad olid väga musikaalsed ja siis see tekitab mingi sellise pildi, need eestitelevisioon minu jaoks on eelkõige see ja kuigi mingile sellel hetkel, kui ma ise jah, sinna tööle jõuan raadio kahest tegema tegema kunagi erisaadet rohkem kui 10 aastat tagasi, siis see pilt muidugi see on, see on nagu kirjeldamatu ja mõõtmatu, aga ta muutub natukene teistsuguseks, et kui sa oled ikkagi ise seal sees, siis siis kõike enam ei näe, nii nagu, nagu nendel ammustel aegadel. No seesama sinu esimene saade, erisaade, see sai väga palju niisugust kriitilist noolt selle nime pärast juba, et kas nüüd tuleb mingi erakorraline teade ja nii iga nädal hakkabki olema. Samas mänguruum on saatel selline nimi ja midagi hullu sellise tali eriline saada ja miks teda siis mitte nii nimetada? Ta oli väga eriline saade ja mulle tundub takkajärgi mõeldes siis see oli üks mingitest võib olla noh, eelkõige meie endi nagu tegijate jaoks oli kahtlusteta oluline hetk, aga aga, aga noh, üks sellistest toredatest katsetustest, mida Eesti Televisioonis aegade jooksul on alati tehtud ja, ja, ja mis jäävad pikemaks, mõned mõned et tulevad ja lähevad, aga, aga selline mängu tegemise lust oli selles kahtlustada olemas. Kui sa nüüd küsid, et kas ma teeks täna seda saadet, siis ma ütleks ausalt, ma ei julgeks. Et ma ei julgeks seda saadet kindlasti tegema hakata ja mitte sellepärast, et ma olen 10 aastat pluss kõvasti vanem ja alalhoidlikum. Aga taevas, me ei teadnud peaaegu üldse tegijatest, kuidas tehakse televisiooni, režissööri teadsid, valgustavad kaameramehed tõesti, aga nagu see meeskond, kes oli toimetuses, kes kõike seda segadust planeeris. Noh, meil ei olnud mingeid reegleid ja takkajärgi mõeldes tean ma väga hästi või näen väga hästi, kui paljusid kirjutamata reegleid me iseenese teadmata rikkusime ja kui palju selle kaudu oma tööd keerulisemaks võib-olla tegime, aga, aga, ja see nõuaks täna palju suuremat julgust, kui toona. Nii et kui ma küsin, et mida sa täiesti valesti teletegemisel juures ette kujutasid, enne kui sa telesse läksid, siis enamasti Peaaegu kõike ma olin küll teinud, muideks me olime teinud, ma olin varem, töötasin ajakirjade kirjastuses, muu töö kõrvalt veel siin raadios ja, ja siis ühel hetkel meile ikkagi autopildis tundus, et me peame tegema telesaadet ja nii sündis esimene autosaade pealkirjaga sõidame, millel selle tänasega peale pealkirja ei ole peaaegu mingitki seost. Võib-olla see hasart ja lust seda saadet teha on, on ka, mis ühest ja teisest toimetuses on ja me tegime seda ja me eksperimenteeris ime ja me katsetasime seal veel nagu segasemalt, aga tõsi, et see oli eetris natukene teisel ajal pool kaks, enamasti jõudis, saad eetrisse mitte päeval või öösel. Et kui kõik televaatajad, kes vähegi mingilgi südametunnistuse ajel selle silmas elavad, olid juba magama läinud ja telekate ette olid jäänud ainult väga juhuslikud, väga juhuslikud vaatajad või öötöötajad, öötöötajad täpselt, nende jaoks töötasimegi, aga, aga ega see andis selle Hazardi, aga teadmisi, kuidas need tunded, et mida nad teevad ja, ja mismoodi sind juhivad teletegemise juures, need jäid sealt muidugi kinni püüdmata, sündisid seal erisaates. Aga sa juba nimetasid Leopoldi ja mõned saatejuhid veel need siis ongi päris esimesed mälestused sul lapsepõlvest testi televisiooniga seoses. Ma ei oska nii-öelda võib-olla jah, et nagu reaalselt, et ma saan aru, et siin sünnib televisioon, mingid asjad olid kindlasti varem ka ja lasteaia lastefilmid pühapäeviti ja ja, ja kõik, kas see, kuidas Eesti televisioon meid sellel ajal nagu kandis, aga, aga jah, nad on pigem nagu sellised episoodilised või või mingid väikesed nagu, nagu täpikesed noh, mingi multifilm või, või, või mingi animafilm või midagi, midagi taolist, eks ju. Aga selline arusaamine, et noh, et on kava ja seal miski nagu juhtub, et see oli kindlasti, ma arvan, Leopold oli üks esimesi, noh, lastesaatesarju oli ju varem ka olnud ja sa teadsid, mis kell see algab. Aga noh, et sul on nagu kuidagi oled sa mingis nagu nagu dialoogis, mida sa näed, et see juhtus seal vist esimest korda. No Urmas, sa oled see mees, keda kuidagi otseselt võrreldi Urmas otiga legendaarse telemehega ja häiris sind ka nüüd loomulikult enam ei võrrelda ja sa oled nüüd sellest varjust täiesti välja astunud ja tõestanud, et sa oled ise Urmas Vaino, aga tollal, kui see nii oli, kas sa tegid teadlikult midagi samamoodi nagu ott või oli ta mõjutanud? Siin kindlasti oli mõjutanud absoluutselt, kindlasti oli ta mind mõjutanud ma ju ise sain aru, et kusagil mingites mingites maneerides või episoodides ju võiks olla midagi, mis seda meenutab, eks ju. Aga ma andsin endale ju kohe esimesest hetkest peale aru, et nii kui ma seda natukenegi tõsiselt võtaksin, oleks kõik halvasti, et minu tohutu suur õnn, minu tohutu suur õnn televisiooni kontekstis oli see, et ma jõudsin sinna peaaegu täiskasvanud inimesena. Et mistõttu on jäänud kindlasti paljud asjad tegemata, aga teisest küljest on, sain ma sellel hetkel aru, et see on krediit, mida mulle pakutakse, aga mida vastu võttes on suur tõenäosus sattuda mingitesse raskustesse. Ja võib-olla mis on veel ütleme, rääkides Eesti televisioonist, mis on oluline. Et Eesti Televisioon on olnud alati varmalt vastu võtmas seda, mida ühiskond on talle pakkunud, ehk neid ajas erilisi hetki ja võib-olla need kõige suuremad teletegijad, ajakirjanikud ma ei mõtle ainult televisioonis, vaid mujal ka tekivadki seetõttu, et nende vaist selles olukorras on absoluutne ja nad loovad midagi, mida ei olnud võimalik teha enne ja mida ei ole võimalik olnud teha ka hiljem. Ja just see Urmas oti puhul ma arvan, oligi see, mis, mis laseb temast rääkida ka nii palju aastaid hiljem, et ta see arusaamine, see ühiskonna tabamise vaist oli absoluut ja noh, võib-olla Eesti televisiooni mõeldes nende nende saadete või nende projektide peale, kus Eesti Televisioon on olnud kohal nende peale tagasi, mõeldes oma ajastusse, me sealt nimekirjast leiamegi, need päriselt Nende ajastu hetkede suured tegelased. Ma usun, et need on muidugi tänaga absoluutselt kindel, olen selles, et neid on talaga. Urmas, millist põnevat tagasisidet ja niisugust tänulikkust oled ise kogenud oma vaatajalt läheb sulle korda, tuleb seda tihti? Seda tuleb väga mõistlikul määral ja võib-olla kõige toredamad hetked, kus ma tunnen seda nagu sisemist enda nagu rõõmu kõige rohkem. Need ei ole need hetked, kus me pikalt arutatud, võtame ühte või teist teemat mõne saate kontekstis, mis on eetris olnud ja, ja kus kus televaatajal on oma mingi arvamus, mida ta tahab edastada ja ma olen nende hetkede eest väga tänulik, et inimesed, kes pikemalt rääkima jäävad, on kindlasti enda jaoks need teemad läbi mõelnud ja sealt kuuleb ühte või teist sellist toredat, mida sa võib-olla ise ei ole märganud. Aga täitsa siiralt. Mulle meeldivad kõige enam need hetked või need on kõige toredamad hetked, kus inimene ütleb sulle tere ja siis ehmub. Ja, ja see on see koht, kus ta siis aru saab, et et ta on öelnud kellelegi tere, kes, kes talle väga hea tuttavaga, kelle osas võib-olla teisipidi tutvuse liin on puudu ja, ja see lihtsalt on, on selline pisikene grammikene seda õiget kas siis soola või suhkrut või mõnikord pipart. Et mis teeb selle tunde nagu väga toredaks. Ehk ehk inimene isegi ei pea midagi ütlema, sa lihtsalt näed, ta ütles. Ja siis see väike naeratus sinna juurde, mõnikord ehmumine. Need on need toredad hetked, kus sa saad aru, et ma olen tal külas käinud palju-palju kordi. Samasuguse näite on muide sinu kolleegid ka toonud, nii et see on järelikult üks selline levinud asi, mida välja tõugud. Tead, see on võib-olla üks hea märk selle osas, et me oleme ikka üks tore väike ühiskond, just, me oleme üks tore väike nagu seltskond, kus on täiesti selge, et igas külapoes, juhul kui ta on veel avatud ja lahti käib keegi, kes tegeleb millegiga, mille tõttu ta on võib-olla rohkem, kui kui me kõik teada kes siis kes siis mis põhjusel. Ja, ja, ja kui ta võib-olla ise ei käi, siis käib siin tema vanaema või käivad siin tema lapsed, et et meie jaoks oh, ma kohtusin temaga, see ei ole sama, mis suures riigis ja, ja ma arvan, et see, see, sellel on omad väga head jäljed või sellel on omad väga head mõjud ja jutustab meist tegelikult palju. Urmas sa teed ilmselt sügisel jälle saadet suud puhtaks, sest see on niisugune saade, milleta jälle ei kujuta enam ette Eesti televisiooni programmi. Esimene küsimus on niisugune inimlik, kuidas sul kõikide esinejate nimed seal ikkagi okei, sul on nad paberi, kuidas sa oskad õige nimega õige inimese poole pöörduda. Ja no sa oskad küsida, vägagi küsimus, sest on juhtunud kolme ja poole aasta jooksul, kus seda saadet on tehtud ikkagi ka selliseid hetki, kus ma tean, et ma pean selle inimese käest, kelle nimi on Jaan või Yana. Aga nüüd küsimuse küsima, aga milline see inimene siin stuudios on, ma ei tea, ma vaatan, kuhu ma vaatan ja siis selle juurde käib alati, et sissejuhatuse juures meil alati enne saadet on selline nii-öelda asjade läbirääkimise voor käib ka nagu see palve, et kuulge, sõbrad, kolm korda on seda saates juhtunud, et ma pean pöörduma konkreetse inimese poole ja ma ei tea, kuhu poole ma vaatan, et olge head, kui te näete, et ma vaatan täiesti teises suunas, hakake ikkagi vastama, kui te olete kuulnud, et teie nimi kõlab, et ma siis pöördun teie poole ja tõesti, seda on juhtunud kolm korda, ehkki üks nendest inimestest, keda ma siis pidasin selle loo koostisosaks. Uuesti saatesse jõudes sain ma öelda, et Aivar, sinuga see asi juhtus, mäletad, Aivar ütles, pole olnud minuga, sellist asja ei ole juhtunud, nii et ma olengi praegu segaduses, kas seda on olnud kolm või kaks korda, aga, aga tõesti selline asi, väikene, on, see päriselt saladus on muidugi võib-olla selles lihtsalt, et, et enne seda saadet ma ikkagi enam-vähem tean mitte enam-vähem, vaid enam rohkemiseks. Tean seda, mis asjus ma selle inimese käest midagi küsin, et see läbimõtlemise koht on enam-vähem seal ja siis enam ei ole keeruline, et sa vaatad paari minuti jooksul, kus need inimesed istuvad ja nad jäävad meelde, aga seal on ikka hea mäluga. No seda on nüüd saanud treenida selle saate käigus ka küll ja veel ja mis on eriti tore, saate toimetaja ka, kellega me oleme koos seda saadet algusest peale teinud, Birgit Rae ka aeg-ajalt, et me suudame öelda, nii. Meenub mõni nimi, näiteks ütleme, et Reet Linna on käinud saates ühe korra, kolmas tribüüne esimene ja keskel, ehkki ta käis seal kaks aastat tagasi, siis me mäletad, ütleme seda, kus see inimene istunud on. Asetus asetus on meeles ehk tema nagu positsioon ja, ja näiteks mõned külalistest, kes on käinud väga mitu korda, noh näiteks sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse meenub mulle kohe siis tema puhul on ta istunud paar korda ühes kohas ja siis Ühe korra teises ja ka veel kolmandas kohas, nii et meil on enam-vähem nagu selle järgi see meeles ja nii et ikkagi see, see emotsionaalne nagu laetus sellel hetkel jätab kohesele sügava jälje ja saate ajal sa tegelikult leiad. Urmas, kuidas sa saatajal tuletad või sa ei pea meelde tuletama seda endale, et olla tasakaalustatud, et see Eesti televisioonivaataja saaks nii-öelda sealt selle arvamuse aga ei saaks aru, et mis on nüüd õige või mis on vale, et see säiliks see osa, mida ETV-lt oodatakse. Ma arvan, et see tuleb jällegi ikkagi selle saate ettevalmistamise käigus, ma loodan, et et paljude vaatajate jaoks nemad seda saadet vaadates täpselt samamoodi, nii nagu sa ütled praegu. Ja lõpuks, kui sa oled selles konfliktisituatsioonis sees, siis oled sa ühe ja teise poolega rääkinud sedavõrd palju, et sul juba see esmane emotsioon on maha läinud ja, ja sa saadki aru, et olemas vaade A ja On olemas vaade b nende vahel on mingid ühendavad niidid. Ja noh, me ju tegelikult püüamegi seda saadet teha just nendest niitidest, mitte niivõrd A-st ja B-st, vaid nendest niitidest, eks, mis neid siis omavahel seovad ja püüame seda läbi näidata. Ta lihtsalt väga tore detail, saate ettevalmistamise juures, see tähendab lõputult helistamisi, eks ju. Ja on mõnikord olnud nii ja üldse mitte väga harva. Et sa helistad ühe inimesega, räägid sealpool tundi, võib-olla 40 minutit ja siis mõtled, et okei, ma nüüd tean seda, kuidas asi käib, et see on selge, et siin on need asjaolud, siin on need aspektid, siis võtad järgmise telefoninumbri, räägid umbes sama pikalt. Ja siis saad aru, et põhimõtteliselt on need asjad täiesti vastupidi selle asjaga, mida sa olid hetk tagasi enda jaoks paika pannud ja need on väga head momendid, need on suurepärased momendid, kus sa ise oledki, nagu siis see eesel kahesele heinakuhja vahel ja sa saadki aru, et tegelikult tulebki nüüd need heinakuhjad lahti lasta ja eestlane astuda oma rada ja, ja näidata neid kuhjasid kusagilt kõrgemast vaatest. Urmas, sa teed regulaarselt seda suud puhtaks saadet ja siis näed siin näiteks ma ei tea laulupeo rongkäigus intervjueerimas kedagi. See on sulle niisugune nagu kompvek, ma kujutan ette, et saab vahepeal astuda nagu täiesti teise rolli ja koguda emotsioone sealsamas tänaval inimestelt niisuguse noh, näiteks sellesama laulupeo rongkäigu seoses niisugusse meeldiva sündmusega. See on muidugi, see on väga tore ja see on seesama, mida ma olen alati nagu Eesti televisiooni puhul nautinud juba kunagistest aegadesse sündmusel kohalolek ja, ja see sündmus, mis on korraga nii siin selles paigas siin ja praegu toimub vana aga siis olla sellel sündmusel kohal selle pilguga, et ka kodus oleks täpselt seesama tunne, et võib-olla see ongi võrdne valik, et kas me vaatame seekord kodust siin jalg üle põlve oma piparmünditeetassiga koos või siis oleme seal paigal, et see oleks võimalikult, et üks-ühele, võimalikult nagu võrdne ja seal on suur asi muidugi olnud kõikidel nendel toimetajatel kõikidel nendel kolleegidel, kes seda tööd teevad ja kui ise saab sellest osa, siis on suurepärane muidugi. Urmas siin koroona ajal pidid sa tegema saadet oluliselt väiksema rahvahulgaga stuudios ja Skype'i teel väga palju. Kas see ongi nüüd tulevik, kas 10 aasta pärast, televisioon ongi selline, et kohal enam keegi ei tule? Kõigil on väga head ühendused, väga head kaamerad ja võib-olla ei pea sa isegi enam stuudiosse minema, keegi kusagil miksib selle kokku, mis sa arvad, mis 10 aasta pärast teles on toimunud? Ma ei usu sellesse, et sellisel moel televisiooni vaja oleks ja muide, ma arvan, nii ka raadio puhul on ikkagi see see koha kohaspetsiifiliselt, ma ei tea, kas selle kohta on varem sõna olemas sündiv miski erakordselt oluline ja noh, muidugi see nii nagu iga saade ootab mingit uuenemist, kas see tuleb väljastpoolt, kas see tuleb seestpoolt on, on iseküsimus. Iseenesest oli teistmoodi, seda saadet selles ajas teha väga nautisin. See andis mingeid täiesti uusi vaateid, aga kui vaadata üldiselt, siis ma ei usu sellesse, et raadiosaateid saaks teha kodust, et need oleksid huvitavad samavõrd kuulata kõigile televisioon, raadio, nad on ikkagi vormid, mis sünnivad omavahelisele otsesuhtlusele ja, ja midagi ei ole teha. Kui me vaatame ekraani, siis omavaheline läbikäimine on täiesti teises kohas kui, siis kui me arutame ühte või teist teemat omavahel koos olles seal on seal on mingid pisi pisiasjad, mis loevad, aga need on need, mis eristavad meist. Ja mis teevad meist ainukordsed ja ainulaadsed, et, et seetõttu ma arvan, et televisioon ilma kahtlusteta, niikaua, kuni teda on, toimub kohapeal, mingid olulised sündmused peavad toimuma nii-öelda selles toimumise paigas ei saa kodust võtta seda ülekannet kommenteerida, ehkki näiliselt eks ju ka spordivõistlusi ju nii tehakse, et meie siin Peterburi teelt kommenteerime midagi, mis toimub Milanos ja see võib-olla kõik orgaaniline, aga meil ei ole päriselt neid võrdlusvõimalusi. Ma julgen niimoodi, ütleme, et 97,4 protsenti olla veendunud selles, et me tajuksime seda vahet, kas see on tehtud kohapeal või see on tehtud distantsilt vaadates et televisioon nii kaua, kuni ta on veelkord ütlen sellise kellelegi poolt programmeeritud nähtusena ta kindlasti jääb kohapeal toimuma. Jupiter ühel hetkel on populaarsem Eestis kindlasti kui Netflix, kui ta juba täna ei ole seda, see on üks võimalus koostada ise endale programmi, aga televisioon selle voolava programmina nagu omamoodi matemaatilise kunstiteosena, mida on keegi kokku pannud oma meeskonnaga. See, nii kaua, kuni ta püsib, toimub otse. Väga paljud küsimused, mis ma siin ETV sünnipäevajuttude juures olen küsinud, noh, korduvad ikkagi, sest teema on ju valdavalt üks, üks, kust on väga põnevaid vastuseid tulnud, on selline küsimus, et milline inimene on olnud sinu teleajaloo jooksul selline külaline, keda sa hea sõnaga tänaseni meenutad, tagas, päästis, su päeva päästis, saab, või ta ongi selline, et sa kutsud hea meelega ta taas ja taas, sest sa tead, et nad päästabki saate, on sul sellist ühte konkreetset nime või situatsiooni välja tuua? Suud Puhtaks viimase ehk siis lõppenud hooaja jooksul oli meil stuudios üle 3000 inimese erinevatest paikadest Eestis, mõned neist, tõsi, sattusid sellesse nimekirja mitmekordselt. Terevisiooni puhul oli umbes selline viis, neli, viis, kuus intervjuud hommiku jooksul ja, ja mis tähendab ka jälle siin lihtne matemaatika näitab, et kui palju neid intervjuusid olnud kindlasti üle 10000 nende jaoks, kes usuvad jätkuvalt sellesse, et 10000 kordust ja siis sa võid hakata arvama midagi selle teema kohta mida ma olen aru saanud, on see, et eriti otse-eetris ja, ja see on koht, kus ma tunnen ennast eriti hästi ei ole ükski olukord lõplik. Tee on saate lõpuni aega rohkem, kui ükskord ühel hetkel on viimane sekund ja siis ei ole teha midagi. Aga alati on mingi järgmine sündmus, mis järgneb millelegi. Muidugi on mul kümnete kaupa lemmikuid, aga siin ühte või teist inimest välja tooma hakata on väga keeruline, aga Ma ühe siiski nii ja ei ütle seda seda nime, sest sest sest see ei ole tähtis. Aga Ühel hetkel läbi helistades kõik inimesed ja läbi rääkides ja, ja saab selle saate nimekiri kokku. Meil on üks väga konkreetne teema oli seotud alkoholiga ja siis umbes kaks minutit enne saate algust, ütles üks oluline saatekülaline. Oota, aga sellest ei ole midagi rääkida. Tõusis püsti ja läks minema, lausa nii tõusis püsti ja läks minema enne meetri algust. Kõik olid olnud. Noh, ju ta teeb suitsu ära, tuleb kohe tagasi, aga ta ei läinud suitsu tegema, vaid ta läkski minema. Ja see oli hetk, kus järsku nagu see, mis ma olin ette valmistanud varises umbes 75 protsendi ulatuses kokku, sest temaga olid seotud nagu paar nagu sellist võtmeküsimus ja ma ei tea, siiamaani me ei ole kohtunud, ma ei tea siiamaani, mis tal juhtus, sest kui me kokku leppisime, me rääkisime veel pikalt sellest asjast, ta noh, ei, ei saanud olla, et ta tuli liiga jooksuga. Ja, ja siis sündis järsku olukord, et Ta ja taga istus esimeses reas ja esimene rida oli nüüd järsku tühi, ehk seal istus küll üks inimene, aga meil istub seal tavalist kaks inimest, eksju ja siis ei olnud teha midagi, tuli võtta üks noorhärra teisest reast, tule istu siia ette. Noh, lihtsalt kohal nagu alguses täiteks minu sees, täielik nagu ikkagi päriselt mitte paanikas, aga, aga noh, ütleme, et arvuti töötab kärisedesse, kõvaketas käib. Et kuidas seda asja ümber sättida, sest et üks nagu nendest olulistest, kes teemat pöörab, kes annab mingit uut suunda, lahkus. Ja see poiss, kes sealt tuli, see noorhärra, kes oli siis meditsiinikooli õpilane, sõitnud kiirabi ta nagu tegid täiesti selle saate ta, ta andis sellele täiesti teistsuguse värvingu, väga vaimuka, väga säravana, ootamatute arvamustega, sügavate teist tüüpi bee lähenemistega andis sellele täiesti nagu omaette värvingu. Ja, ja peale seda sain ma aru, et kui on stuudios kohal kas või kaks inimest ja ülejäänud kõik tõusevad püsti, lähevad minema sisse saade toimub ja, ja ma olen selles mõttes sellele inimesele siiamaani sügavalt tänulik. Lähete ära läks. Ja, ja, ja ma ei näe selles takkajärgi üldse mitte mingisugust probleemi, vastupidi ta ta lükkas lahti minu peas mingid need väravad, mis võib-olla ennem krigisades aeg-ajalt nagu ainult irvakile sattusid, aga, aga nüüd ma tean midagi, mida ma ennem ei teadnud. Ühtlasi on sind üha raskem üllatada nüüdsest sa oled sellise situatsiooniga nii-öelda toime tulnud. Jah, see on aeg-ajalt küsimus, et kuidas sa seda otse-eetrit ei karda ja, ja selles on mingi maagia, sest et seda ei saa võrrelda, seda ei saa õppida, seda ei saa kogeda mujal kui ainult selles otse-eetris ja seal on saatus soosinud mind, seal ei ole päriselt juhtunud kunagi midagi sellist, mida täna siin seistes ja Viker raadiokuulajatega mõnusalt lobisedes peaks ütleme meenutama kui väga ebamugavat kogemust muidugi on olnud paremaid saateid, muidugi on olnud halvemaid saated, halvemad saated on alati eelkõige saatejuhi ja tema meeskonna probleem, muidugi neid on olnud. Aga ma loodan, et need positiivsed on olnud rohkem. Urmas, mis oleks hea kingitus Eesti televisioonile? Olla oleks oluline üks väike nagu nõksakas, ma ei arva, et sellega on halvasti Eestis, ma ei arva, et sellega on halvasti. Aga võib-olla seda mõistmist, mis on rahvusringhäälingu suur roll ja suur väärtus, mis kahtlusteta on, on olemas. Ühel miljonisel rahval on võib-olla kõige suurem, kõige kallimaks minevam siis selline eksitus, see, et me hakkame kõike seda, mida me ümberringi näeme pidama loomulikuks ja, ja see see ei. Ja me vaatame seda kui suurt tükki, aga see on paljudest väikestest tükkidest koos rahvusülikool rahvusooper, eestikeelne kirjandus, kõikide nende uute iga-aastaste esmatrükkidega ja seal reas kusagil veel Eesti Rahva muuseum, kunstimuuseum ja kusagil seal reas on rahvusringhääling Eesti televisiooniga ja, ja raadiokanalitega. Ja see on miski, mis ei ole loomulik, see on miski, mis on ühe suure kokule tulemus. See on olnud, et Eesti rahva jaoks suur kulu, see ei ole kunagi tulnud nagu päriselt, lihtsalt see on kogu aeg tulnud millegi arvelt, aga minu nagu süda ütleb, et me oleme mõnel hetkel halvemini ja teisel jälle paremini, aga suutnud olla oluline tegija selles mängus, mis seda eesti rahvast tegelikult loob. Ja nii lihtne see ongi. Ja, ja väga lihtne on otsustada, et noh, me, nüüd seda enam ei tee ja see miljon, kes me seda keelt räägime, kes me siin paigas elame, see on hoopis teine kontseptsioon. Vot kui kui me seda mõistame, siis on kõik hästi, siis tulevad mingil hetkel uued majad, siis tulevad mingil hetkel neljandasse stuudiosse uus lagi, mis karjub selle järele juba tükk aega, kõik, kes kuulata oskavad, kuulevad, eks ju, siis see kõik muu tuleb pärast seda järele. Arusaadav Urmas Vaino, aitäh selle jutuajamise eest. Praegu on suvi, sa puhkad, mis päeval ja mis sõnadega sa taas ekraanile naaseb. See saab olema väga põnev meie hooaeg, kui saab natukene teistsugune olema kui varasemat saatesarjaga, Suud Puhtaks ja, ja me oleme võtnud enda sihiks ülesandeks ja sooviks minna teatud teemadega natukene sügavuti minna natukene vaatama rohkem, kuidas need asjad toimuvad päriselt. Ja ma luban, et see saab olema lõbus, saab olema põnev, väga mõtlemapanev ja asi, millest on võimalik õppida. See on see, millega me tarkusekuul septembris alustame. Vaatame selle ära ja siis näeme, mismoodi need asjad kõik edasi hooaja jooksul minema hakkavad. Aitäh Urmas Vaino. Ilusat suve ja palju õnne, ETV aitäh.