Head vikerraadio kuulajad saade jätkub ja tänaselgi päeval on meil üks telekülaline, sest Eesti Televisioon saab juulikuus 65 aastaseks. Väärikas juubel. Reet Linna tere tulemast. Tere, tere vikerraadiokuulajatele ja tere Andres Sulle. Reet, kuidas Vahur Kersna sinu kohta ütleski, et sa oled nagu mööbel või ETV selline raudvara või kuidas sa muide suhtusid sellesse? Tundes Vahurit, ma ei võtnud seda väga tõsiselt, aga samal ajal ta ju parandas selle kohe või siis kristallvaas oli seal taga, nii et aga me tegelikult olengi, et ega midagi ei ole teha, et ma olen ja tean seda ise ka, et ma olen kõikide kanalite kõige vanem ikka näoga kaadris töötav saatejuht Erik üle 50 aasta juba sellel sellel teel nagu. Kuigi mulle tundub sa igapäevaselt ikkagi selle mõttega, ei tegele saadet lihtsalt oma tööd ja kõik lihtsalt voolab selles rütmis, nagu ta on sinu elus juba üsna mõnda aega voolanud. No ja eks ta nii on, et kui hommikul üles tõused, vaata nagu Baskin ütles, et kui hommikul kusagilt ei valuta, siis oled surnud. Et kui ikka on kuskilt niimoodi, et võib-olla natukene siit selg on kange ja seda teistelt, aga muidu ma ei pane tähele. Kui sa mõtled see Eesti televisiooni ajaloo peale, mis kõige varasem mälestus Eesti televisioonist, kui sa veel ei töötanud seal, mis seal sinul on või sina vaatasid ka Soome televisiooniga? Soome televisiooni, kuna meil siin põhjarannikul ikkagi meil oli see võimalus olemas ja me väga palju väga palju vaatasime seda. Aga millegipärast kangastub mul peas mingi koosta pere või mingisugust, ega meie peresse tuli televiisor üsna hilja, üsna hilja kohe. Et me, mina olen rohkem nagu ikka, raadioga on peal üles kasvanud, aga see kostab kuidagi, nagu jääb, mulle mulle niimoodi silme ette tuleb. Aga ega ma praegu ei oska sulle rohkem öeldagi. No ilmselt mingist ajast ikkagi kõik muusikasaated sinu isa-le mõeldes ja nii-öelda teie perekonnale, muusika on sinuga kogu aeg kaasas käima. Suhteliselt, ja et Kalmer Tennosaar ja kõik see, need ennast, sellel laulud ja siis, kui need Marino marini laulud tulid, mida sai hiljem lauldud ju küll koolipidudel ja pärast ka kuskil mujal, et et see aeg, aga jah, aga aga vaata, siis ei olnud televiisor selline nii-öelda narkomaania, eks ole, et ta ei tõmmanud nii hullult. Kes sul eetrinägudest Eesti televisiooni ajaloole mõeldes esimesena meelde tulevad või see oli hoopis mingi tegelaskuju mõnest lastesaatest? Mulle tuleb Hardi tiidus kohe hoobilt. Moidena Tõnisson, kellega me olime ühes toimetuses ja kes oli väga vitaalne ja selline väga alati hoolitses endast, kuidas ta riides oli niuke viimase moe järgi ja oma suure musta tukaga ja tal oli niisugune ka natuke kätega rääkija ja tema on mul väga-väga meeles kohe. Ja Hardi tiidus oma teadmiste, kas ta oli meie toimetuses tööl ka mingil ajal ja siis kuidas ta kirjutas alati Mõidele tellise Ardi kirjutas alati mingiks kellelegi juubeliks mingi Kublee ja siis me koos terve toimetusega seda laulsime, tema on jätnud sellise sellise mingi millegipärast mulje ja kuna ta minu ema teadis, Sist alati ütles, tervita hellad ka. Reet, sa oled ise teinud väga erinevaid saateid Eesti Televisioonis. Mina mäletan sind näiteks levi kaamera saatejuhina ja see oli see hey hey levi kaamera vaatajad alustasid kuidagi nii efektselt. Kas alati mõtled, et kuidas seal mingit konkreetset saadet, kui see sari veel, et sa võtad sinna mingisuguse konkreetse alguse või kuidas see sul käib, mida sa ette kujutad, enne seda saadet? Ma ei usu, et ma seda algul kohe oskasin nii mõelda, et, et ma mõtlen endale niisuguse mingisuguse valmis lauset tuleb ikka aastatega hiljem, aga levi kaamera oli minu enda laps nagu selles mõttes, et enda välja mõeldud ja pakutud ja, ja siis ma tahtsin kindlasti olla väga niisugune noortepärane ja Rockilik ja kuna ma Aga oli ka põhjust, sel ajal olid ju väga noor inimene. Ja natuke noorem ja sain Tartu muusikapäevad kõik läbi käidud selle levikaameraga ja väga palju toredaid saated, õnneks neid on ka natuke alles veel isegi et ja see oli, ma olin selle ära. No ma olin kade su peale, sest see oli nagu nii tore formaat, mida sa said teha ja nüüd selgub, see on su enda välja mõeldud. Ja, ja ma tegelikult ju varastasin Tartust ühe poisi, kas see oli äkki Kalle Müller või kes oli mul seal abiks saatejuhina? Mul on väga palju väljamõeldud saateid küll, et et ikka fantaasia pea töötab, töötas. Kuidas Eesti Televisioon sinu isikliku elu muutnud, on ta sulle andnud mingi mõte või mingisuguse idee, kuidas isiklikult hoopis teistmoodi elada või midagi teistmoodi teha. Kõigepealt, ma pean alustama sellest, et kui ma lõpetasin keskkooli, mis, millest on ka juba väga palju aega möödas siis ma olin päris hea joonistaja, aga samal ajal ma laulmisega tegelesin ikkagi juba lapsest saadik kõikides nendes Raadio Noorte ja tütarlaste ansamblites ja ma mõtlesin, et noh, et õpin laulmist, siis ma läksin proovima, Konssi Konsis öeldi, laulsin koopaoravat, ma rändan siin ränne, seal mul kaasas kaapara öeldi, hääl ei ole välja kujunenud, tulge uuesti enam rohkem ma sinna ei läinud, siis ma mõistus ütles, et ma ei, ei ole nii hea joonistaja kunsti sisse saada, aga samal ajal ma läksin estraadistuudiosse laulmist õppima, kus ma natuke aega olin seal ja, ja siis läksin Pedasse ja õppisin selle, selle nii-öelda kunstiajaloo ja joonistamise joonestamise, käsitöö, kokanduse, õpetajaks, aga kuna me ei tahtnud minna? Mul oli poiss oli väike, siis ei tahtnud minna maale tööle, kupatati humaale. Siis mul õnnestus kuidagimoodi. Toonasel ämmal oli tuttav Toonane Aktuaalse kaamera hakkas, ta oli peatoimetajagi Lembit karri ja siis tema kaudu sain ma siia televisiooni tööle, nii et see oli see algus, et ma ei olnud unistanud sellest, et telesse tööle minnes ei ole olnud minu pigemale unistasin, ma ei tea, võib-olla pigem laulmisest rohkem, et ma tahan öelda seda, et minu elu muutus sellepärast et ma tegin selle valiku televisiooni kasuks. Võib-olla ma oleks olnud laulja aktiivselt praegu ma lähen ikkagi hobilaulja või passiivne, selles mõttes. Ja sa oled ju läbi nende aegade näinud ka seda tehnilist revolutsiooni, mis on Eesti Televisioonis need esimesed kaadrid sinust seal režiipuldi taga. See oli üks suur kohmakas pult ja nüüd on kõik palju moodsam. Missa prognoosid, kuhu see tehnika edasi liigub, mis veel muutub, mida? 10 aasta pärast näeme. No ma ei ole muidugi eriti suur tehnika friik, aga ma kujutan ette, et kaamerad lähevad veelgi väiksemaks, et ja väga palju tehaksegi videosse ära, et seda ma ei tea, kui palju seda otse hakkab olema, et, et see on nagu põhiline, see tehnika ja kõik see kiiruse ja see pildikvaliteet ja et see on nagu sest ma ju tükk aega siin juba mu kolleegid operaatorid naersid, kui ma õppisin ära selleks, et meil on HD, meil on HD televisioon, kui me alustasime mõnda võtet, siis minu ütleme, juhtoperaator Tarmo Korol ütles, et on sul ikka meeles, millal HD televisioon muudab. Pildi kvaliteet on mu sinu nägu, kui sul ei ole korralik meik tehtud, ehk siis on Haadeeme ikk ka see on muutunud, eks ole, et vastavad kreemid on need, et siis su nägu muutub, ei ole ilus sised Haadeega tulevad kõik, kõik kõik vead välja, kuigi televisioon halastamatu ja too kõik vead välja. Et see on nagu üks asi, mille ma olen endale selgeks teinud, aga muuseas osas ja ülekandejaamad kindlasti neid niisuguseid suuri kolakad, ma ei kujuta ette, et ongi enam siis, et on kindlasti midagi muud. Väljamõeldud Meil on küll sinna naljaga pooleks öeldud, et robotid hakkavad tööle, aga ma ei tahaks seda, ma tõesti ei tahaks seda. Ma tahan, et selle kaamera taga oleks ikkagi elav inimene, kes oma silma läbi mulle silma vaatab ja, ja, ja teeb seda tööd, mis, milleks ta on kutsutud ja õpetatud. No näedsa teletöö on kindlasti niisuguste tõusude ja mõõnadega ja sina oled jäänutelasse, osad on ikkagi ära läinud, kes liiga vara sinu arvates telest ära läks, kes oleks võinud rahulikult veel teha ja ei oleks, oleks pidanud võib-olla midagi solvumise mõttes alla neelama või mis iganes seal põhjus oli. Ma saan aru, kuhu sa vihjad, aga aga, ja ma arvangi, et Reet Oja on see, kes oleks võinud teha edasi seda, see oli kõik olemas, rääkimata heast välimusest, mida ka televisioonis vaja on. Et ta oli väga-väga hea, meil oli ikka niimoodi, et et kui ma juba olin nagu saanud nii-öelda kerge tunnustuse saatejuhina, siis oli, et aunaste oja linna mina olin kogu aeg viimane. Kolmas kogu samas kõige püsivamad. Aga jäin ja vee peale, vaata, see on laulukonkurssidel ka need, kes jäävad kolmandaks või neljandaks, nendest saavad lauljad ületavad rauaga. Et jah, et oja, Reet oleks võinud kindlasti kindlasti jääda pikemaks, et tema on nagu see esimene, kes kohe meelde tuleb, siis teised on nagu ikkagi tasapisi küll kanaleid vahetatud, et väga kahju on, kui meie kanalist on ära läinud väga tugevad tegijad. Mul on väga väga kahju Rohaldist, näiteks kes on erakordsed ja kirjanikke, et ühel või teisel põhjusel on nad lahkunud siit ja poistest, ma ei oskagi öelda, et neid neid. Ja ei, mul tule praegu meelde poistest kedagi. Et Vahur on vahelduva eduga kogu aeg teinud. Mati oli minu mentor, mingi aja isegi temalt ma väga palju õppisin ka Mati ütles mulle talvikumati, ütles ikka, et tead, kui sa räägid ja intervjuud teed, et siis ära tõsta ennast kõrgemale tole nagu temaga samal levelil samal tasemel ja ma olen üritanud seda teha, et et olla ilmselt ma sellepärast vist jäänud olengi, et ma ei ole nagu selline nagu põue pugeja selles halvemas mõttes, et niisugust hinge. Jah, no kui õnnestub, siis, siis on hästi jah. Küll. Ret, kui sa laed mai tea, Urmas Oti mälestusi või Maire Aunaste on ka kahju, et ta meilt ära läks, just, just justkui sa loed neid mälestusi, tuleb sulle seal palju asju, tuttavaid, et vastavad need jutud tõele või on sul lisada praegu siin hoopis mõnipikantsem ja põnevam lugu, mis ei ole kunagi raamatusse jõudnud? No ma võin rääkida ühe loo, sellest ta algusest midagi ilmselt kusagil raamatus ei ole, sest see on isiklikult minuga seotud, et see oli seitsmekümnendatel kuskil, ma olin läinud televisiooni, ma olen ja see oli Leopold Piibu aeg, selline direktor oli meil, sellest alates olen ma kõik direktorid üle elanud ja maid mäletan, mis põhjusel ma õhtul televisioonimajas olin, et tööpäev oli ju tegelikult läbi ja salvestus ka ei olnud ja poisid, operaatorid ja, ja helimehed vaatasid kusagil puldis tšehhi jäähokit ja see oli see aeg, kui oli olukord, oli väga kriitiline, keeruline liidu ja, ja, ja Tšehhi vahel ja tsehhi lõi venelastele värava ja kõik karjusid, aga keegi käis, koputas Peebule, kõik karjusid ja seal oli ka Reet Linna, piip kutsus mu välja. Mina ütlesin, et mina ei tea mitte midagi, ma ei tea jäähokis midagi, ma ei tea isegi, et kus või mis kuidas seda käib, kuidas seda mängitakse kõik. Ja siis ta ütles mulle niimoodi teater, et no ma saan aru muidugi, et te olete naisterahvas, aga teeme niimoodi. Kui te nüüd veel midagi sellist näete, et keegi niimoodi käitub, tulge öelge mulle, püha müristus, sinna tuppa ma rohkem ei läinud. Ja just nimelt, et see on lugu, mis nagu mind natukene ehmatas ära toona ja ma väga mina ei ole selline uste taga kraapia kunagi olnud, et mul on nüüd vaja isiklikult kohe direktori juurde minna, rääkima ja sellest alates ma ei käinud üldse seal kunagi, et selliseid lugusid on olnud küll, jah. Aga need, ma ei tea, juustude ümber keeramine, mis ott. Kas see kõik on olnud, on olnud, see on olnud Marite kallasmaa kolhoosisaatmine, noh, selles mõttes ta ei läinud tõenäoliselt, aga AK toimetuses seal ka olnud, tõenäoliselt seda saab muidugi Mariita käest. Mis selle proua nimi oli režissöör Karin, kes iganes, kes oma koti taga otsis, aga kott oli tal käes peaaegu, et noh, ühesõnaga sellised. No see on, televisioon on ikkagi loominguline asutus ja me oleme kõik sellised suure fantaasiaga, visuaalsed nägemustega inimesed, et et me käitume teistmoodi. Võib-olla tõesti kui, kui inimene ütleme, mõne muu ameti pealt. Et selles mõttes jah, neid imelikke asju võib juhtuda küll veega. Head kuulajad, Reet Linna on endiselt stuudios ja me teeme Eesti televisiooni sünnipäeva auks ja loomulikult, mis oleks Eesti Televisioon ilma toredate inimesteta toredate saate juhtideta ja sellepärast on eriti hea meel reeta siin võõrustada, sest tõepoolest, nagu me esimeses pooles rääkisime, oled sa teinud kõiksugu erinevaid saateid Kesult külalistest niimoodi meelde on jäänud, et tan, kas Maidab päästmat subpäeva päästnud su saata olnud kuidagi üllatanud sind positiivses mõttes, et sa oled talle aastaid veel tänulik selle eest. Esiteks muidugi ma olen ise olnud selline päästjaga üsna tihti, et kui me tegime tähelaeva, siis kuna mul on õnneks ilmselt loomupäraselt selline kiirreageerimisoskus, siis alati, kui kellelegi keegi haigeks jäi, see saatejuht või midagi juhtus, siis helistati mulle, et kuule, kas sa saaksid teha, võib-olla oli kaks nädalat aega, võib-olla isegi nädal, et kuule, tee see tähelaeva ära. No kas positiivne karma on olemas oled siis ei saanud ka samasugust abi, et keegi on tulnud, sul on kohe vaja olnud? Mul ei olegi, et elu on õpetanud, et ma ei tee enam viimasel minutil, nagu ma varem oli, nii et ma jube lohakas. Ma mõtlesin 12-l tunnil, et ma peaks ikka nüüd helistama ja kutsuma, aga ma ei tee enam nii hilja, et ma Barakul panen asjad paika. Et aga kui rääkida sellest, kes, keda ma ise kõige rohkem väärtust on, on tähele, mille ma sain teha Ilon liiklandiga ja sa kujutad ette, ma lappasin nüüd selle koroonaaeg oma raamaturiiulit ja ja Elon on kinkinud mulle ühe oma tõmmise, ühest graafilise tõmmise ja ka raamatuid ja üks nendest olid, löön lahti, vaatan, Vennad, Lõvisüdamed on pühendanud selle mulle ja hakkasin lugema, lasteraamatuid on nii tore, nii et tegelikult Ilona Wikland'i ka oli väga-väga tore, siis oli näiteks selline. Praegu meenuvad tähelaevad Urve Tauts, kes, kellest ma sain teada, et ta oli väga kõvas suudion polnud õrna aimugi sellest, et et tegelikult minu stiil on see, et ma räägin küll põhimõtteliselt läbima, teen taustatööd, aga ma jätan alati midagi. Ja, ja mulle meeldib see avastamise rõõm iseenesest. Et kõige ägedam on see, kui, kui saatekülaline ütleb, et kodutöö on tegemata, kuidas sa seda ei teadnud, siis aga nii kaugele ma ei lase minna, et et need hetke on päris palju, et ja päästjaid, kuna mu tutvusringkond on tänu minu, ütleme mitmele ametile, eks ole, et ma ikkagi üsna palju laulan ja teen tekste, jaa, jaa, jaa. Olen ka raadios töötanud, et siis see ring on nii suur, et kui mul on täielik Cheebee jama majas, siis ma helistan ikkagi mõnel tuttaval. Kuule, kas sa saad tulla, palun aita välja, mul on vaja see lugu ära teha ja mitte, no see väga harva, kui keegi ära ütleb ja siis ka objektiivsel põhjusel, nii et, et iseenesest on ikka päästjad olnud jah. No sa oled tuhandeid sadu tuhandeid kordi kohtunud oma vaatajaga, ega nad vist sinu puhul enam väga millegi üle imesta, Nad teavad sind nii hästi, et nad ei ütle. Oi, te olete hoopis nii pikk või nii lühike või oi, teil on hoopis ikka viimasel ajal. Ta on nii väike, seda ütlevad küll, aga see on juba see uuem põlvkond, ei ole vanemad, vanemad inimesed, just et kui ma olen käinud siin, kas siis laulusaatega väljas või ise esinemas kuskil maakohas, siis ikka ütlevad, oi nii väike olete, kingivad ju nii palju kinni. Renditud on midagi olevat müünud. Üks selline heegeldatud lapitekk, kas see on, mul seisab ilusti ilusti aiamajas siis mul üks taat tegi mulle mingisuguse laeva purjeka, mille peale ongi ilus niukene päris korralikult, so niuke 50 senti vähemalt pike purjekaid küljes reet peale kirjutatud ja ja noh, neid meepurke, mul ei ole elus nii palju mett olnud kui praegu, sellepärast et inimesed teavad, et ma joon meega kohvi, et see kõik on nii armas. Alles nüüd nädalavahetusel turul jälle üks müüja kinkis mulle üsna joogitegemise võimaluse, noh, mingi mingid taimed olid pudelisse, siis kalla viin peale, siis tuleb väga jookiat taimedega pudeli kinkis mulle jälle, et see kõik on nii tore, tegelikult kõige armsam on see, et kunagi üks proua saatis mulle ümbrikuga 25 krooni. See oli krooni aeg ja, ja ütles, et te olete nii armas inimene, ostke endale midagi magusat, see raha on mul alles talismani, eks, et see on nii tore. Et eesti rahvas on äärmiselt armas ja ma ei räägi lilledest, mida alati tuuakse, et et ükskõik, kuhu sa lähed ja, ja kui mul on sünnipäev, sa ei kujuta ette, kui palju helistatakse, mitte sõbrad helistavad niikuinii, aga just need inimesed, kes on kuulajad ja vaatajad, et see on siis sa saad aru nagu, et noh, et oled nagu õiget asja ajanud. Aga need tuntuse ahelad, on nad sind ikkagi ahistanud ka, et no sa ei saa minna näiteks, ma ei tea, prügiämbrit välja viima niimoodi, et sa ei mõtle, et mis sul nüüd täpselt seljas on, sest tuleb nii paparatso ja pildistasid ja ja sa oled võib-olla puhvaikas ja mingisuguse baretiga. See on täitsa tore, leiate seal, aga ma arvan, et see on, Sa oled nelja lapsega jah, ja lillelaps ja ma peangi konsosid ahistatud mingil perioodil küll mingil perioodil küll ja, ja, ja, ja ma olen endale selgeks teinud, et sa ei saa mitte kunagi meeldida kõigile, siis on midagi viltu, kui sa ikka kõigile päris kohe meeldid, et oled nagu jumalus, sest kõikides mees on omad vead ka, aga praegusel ajal ei ole, see on isegi päris tore, kui, kui niuksed, ütleme, koolilapsed lähevad mööda, sosistavad siis nad ütlevad, et need ajalehed et nad mäletavad, reeta veel. Tänapäeval enam ei ahista, see mulle isegi meeldib see, et inimene läheb mööda, ütleb, et tere, vabandust, et me ju ei tunne, aga vot jah, eks ole ju, et ei, ma enam ei kannata selle all, võib-olla natuke rohkem küll ütleme meie ajakirjanduses, et teatud ajakirjanikud, kui sa annad intervjuu, mina olen sinisilmne oma pruunide silmadega, räägin puhtast südamest ja siis tõmmatakse mõni lausekese sealt välja selleks pealkirjaks ja tegelikult see on kontekstist väljas ja annab hoopis teise maitse maigusele. Ma olen hirmus põde ja ja siis ma vaatan, mida ma nüüd teinud olen, jälle issand jumal, lapsed loevad ja kõik, tegelikult selles artiklis ei ole mitte midagi halba. Et see mulle ei meeldi. Et siis ma siis ma tunnen ka ennast nagu, nagu ahistatuna, et see on teatud ajakirjanike nipp. Mis nõusa noortele annad algajatele ajakirjanikele, kuidas nad peaksid selle töö valudesse võludesse suhtuma, mida tähele panema? No seesama lause muidugi, et kui sa üldse oled, nüüd räägin muidugi selle saatejuhi seisukohalt, et ega mina ei alustanud ka saatejuhina ja ma ütlen kohe ära, enne kui ma alustasin. Ma usun, et ka praegu on tuntav see, et ma räägin päris kiiresti ja kui ma alustasin, siis meie kunagine trammijuht Voldemar Lindström ütles. Issand jumal, Reet Linna räägib nii kiiresti ja küsimused on nii pikad, et see küsimuse algus on lõpuks ammu ununenud. Elik seda tuleb, Sa räägid aeglased, sa räägid rahulikult, sa vaatad oma esinejale silma ja noh, tihtipeale on nii, et siis vaadatakse paberit tükk aega ja siis tuleb alles küsimus ja küsimused, ei noh, peaksid olema ikka sellised, millele saaks vastata ainult ei või ja ja, ja see taustatöö tegemine on ikkagi hästi oluline, et et nüüd. Ma tunnistan ausalt, et on olnud aegu, et ma lähen tegema intervjuud kellelegi, ma tulen sinu juurde intervjuud tegema ja juurigi seda lähen lihtsalt hakkan otsast küsimusi küsima, nii, seal teha. Tegelikult ma ei ole ämbrisse astunud küll, aga nii ei saa teha. Tegelikult peaks ikka, see taust peab mingil moel sul käes olema ja nagu jah, Mati ütles, et ole samal tasemel või noh, samas samal lainel nagu see inimene, kes sinu vastas on, et kui on sul vanem inimene, kas ta sellepärast ei pea hakkama muidugi nagu nämmutama seal aga aga ei ole aus. Reet praegu on suvi ja suvepuhkuste aeg sügisel, kui Prillitoos naaseb, oled ju sina, saatejuht. Millal me näeme sind ekraanil? Ja aga nüüd on teist aastat juba meie maja välja mõelnud juhtkond välja mõelnud sellise projekti, et septembris Prillitoos esitleb Prillitoos eelmine aasta esitles eakaid treenerid, mida mulle väga meeldis teha, meistrite meistrit, vaadatavus ei olnud küll teab, mis seepärast, et need olid võib-olla sellele Talle võõrad inimesed, aga mulle väga meeldis, see on dokumentaal ja sellel aastal tehti jälle pakkumine, ei lasta mul sugugi seal jalad seina peal olla ja sellel aastal on selle projekti nimi sõbrad muusikas. Ja ma võtan ette eakad muusikud. Juulis hakkan tegema seda ja paarikaupa, ehk siis sõbrad just nimelt neli saadet siis kõik need nelipühapäeval septembris täita. Esimene järjekorda ei ole võib-olla praegu õige agad, on sellised paarid nagu Olav Ehala ja Heidy Tamme on Anu kaalia, Volli Kuslap on Els Himma ja Tõnu Naissoo ja leelo tungal ja Andres valdkond on nii et ma usun, et see võiks nüüd küll prillitoosi vaatajad ka kindlasti nagu taha tõmmata, et, et need on ikkagi need inimesed, kes on kirjutanud, laulnud ja kirjutanud neid laule, mida nad väga on armastanud läbi aegade, et see on nagu see ja Prillitoosis selles, selles nii-öelda originaalprojektis alustab üldse oktoobris, aga meil on loomulikult läheme lugusid tegema, et ma juba selle kuu lõpus lähen Lõuna-Eestisse ja ja teen seal natukene tööd ja et keegi ei tea ju, mis sügis toob. Ja aga selle erisaate raames siis taas jõuad sa muusikani. Tead, see on nii ohtlik, sellepärast et oma sportlasi tegin ma väga armastan sporti, kui tunned hästi, kas ma räägingi sportlastega oli selles mõttes põnev, et ma ei tulnud neid, mul oli nii põnev teha, nüüd ma tunnen natuke liiga hästi ja siis on seda midagi küsimata. Ja et seda infot on nii kohutavalt palju, et mida valida, et ta ei ole nagu tähelaev, ta on ikkagi tegelikult selline lugude jutustamine, et see, kuidas need, kuidas see aeg on läinud ja mida nad koos on teinud, mis on juhtunud ja miks nad seda on teinud ja kus nad on teinud ja, ja siis vahele nüüd videolõiked, et, et see on natuke, pelgan seda. Liiga palju on informatsiooni, mida ma ei peaks teadma. Sellega on ilus lõpetada Reet Linna, aitäh selle jutuajamise eest. Ilusat suve jätku sulle ja kohtume sinu ekraanil meie telerite ees. Aitäh, ja, ja ärge unustage meid, jah, et aitäh teile, et te olete olnud Prillitoosi ka tänu teile, meil on tõesti väga hästi läinud, aitäh.