Head vikerraadio kuulajad, saade jätkub ja tänagi teeme juttu väärikast juubelist, nimelt Eesti Televisioon saab 65 aastaseks ja sellel teemal on täna minuga stuudios spordireporter Alvar Tiisler. Tervist, Talvar. Tere. No räägime sellest, et sa oled noormees ja Eesti Televisioon sinu elus on kindlasti suurt rolli mänginud, sest sa oled natukene nüüd see põlvkond, kes võib-olla enam Soome televisiooni nii palju ei vaadanud, et sina ikkagi kasvasid juba Eesti televisiooni saated, on mul õigus? Ikka täiesti õigus, et kui minu sünniaasta on alles 93, siis ma olen ikka täiesti eesti ajal sündinud. Et jah, kindlasti eesti televisioonis televisiooni spordiülekanded. Esimesena tuleb kohe meelde Sydney 2000 ja sealt siis algas minul selline nii-öelda pandi mulle diagnoos, et mina olen siis see, kes vaatab sporti ja kellele sporti meeldib jälgida, nii et noh, kindlasti ikkagi väga Eesti televisiooni mees, nii et sa ikkagi juba mäletad neid esimesi mälestusi spordiasjadega seoses, et ma ei tea, aga või mõni meelelahutussaade ei, kindlasti kindlasti see, kuidas üldse sport minu ellu tuli, arvestades on mul nagu ei olnud mingisugustest ütleme, sportliku eeskuju või kedagi, kes selle sama asjaga tegeleks. Et see oli üldse kuidagi kummaline, kuidagi ma sinna Sydney ülekannete peale jäin, ma olin seitsmeaastane ja, ja sealt hakkas see jada pihta. Et sealse tulija no sa oled ju laulumees bariton, kui ma ei eksi, ikka bariton, nii et selline väga hinnatud hääler tegelikult mida otsitakse, tenorid on muidugi natuke rohkem hinnatud veel, aga nii ja naa, tavaline eesti mees ongi baritoni lapsepõlves eelkõige rohkem laulsid, mitte ei teinud või noh, eks ma tegin tegelikult mõlemat, et ütleme, selline laulmine hakkas, ütleme seal 10 aastaselt pihta, enne seda ma olin juba käin korvpalli trennis, jalgpalli, trennis ma saan öelda, et ütleme, meie vanusegrupp, kes siis praegu ütleme, on 27 28. Meie ikkagi kasvasime üles ikkagi selles vaimus, et me läksime hoovi veel kossu mängima, eks ole, et, et noh, nüüd on seda väga väheks jäänud, et see põlvkond, kes juba meist järgmine, et seda enam väga palju ei ole pigem kuidagi käsikäes, käisid mõlemad. Kas see pilt, mida ma sinust nägin, kas seal võis olla allkirja, et saates kaks takti või see ei olnud, see oli laulukarussell karussell just, just nii, et seal sa oled ikkagi laulmas televooru sain täitsa täitsa peale, nii et. K oled sa vaadanud seda salvestust ja enam ei ole vaadanud, ma arvan, et see on alles, et kui arhiivist otsida, siis kindlasti on alles, isegi Ma arvan, avalikult on see alles, aga ei ole vaadanud, et see on kõik nii teistsugune võrreldes sellega, mis ma, mis ma tänapäeval teen, et mis ma sellest ikka vaatad, kuidas sa Eesti televisiooni sattusid, mis juhus oli, Eesti televisiooni sattusin ma tegelikult, et läbi sellesama, kus me praegu oleme, ehk siis raadio. Ma olin hästi noor, ma olin ainult 15 aasta oli 2008, kui Tiit Karuks, Erik Lillo, Tarmo Tiisler ütlesid, kuule, et äkki tahad tulla, et kuna sul juba selline diagnoos on, et sporti meeldib jälgida, et äkki tuled. 2008 tegime juba vikerraadio esimesed saated ja tegelikult raadio sporditoimetus jäime umbes viieks ja pooleks aastaks, nii et ma läksin siit ära 2014 Talv kui toonane spordiboss, Marko Kaljuveer. Noh, eks mul endalgi motiivi, et äkki tuled ja olümpia ajaks Sotši olümpia jaoks oli vaja siis nii-öelda täiendust. Keegi pidi tegema saateid ja noh, selles mõttes ma sain ülihea kogemuse. Et kuna kõik kolleegid olid Venemaal ära, siis tol ajal 2014 talv. Ma arvan, et ma olen olnud Eesti televisioonile paagid ja kõige noorem ankur ma olin 20, kui ma tegin ankruna esimesed spordisaated, et ETV-s aga see oli super kogemus, et kui sul on võimalik, ütleme, kolme nädala jooksul 21 päeva jooksul umbes 13 korda saadet juhtida, siis, siis pärast seda ei olegi enam midagi, et pärast seda sa oledki juba nii ära harjunud. No sa kindlasti enne telesse minekut kujutasid, mismoodi see teletöö käib, mida sa kõige rohkem nagu valesti ette kujutasid, mis üldse ei olnud nii nagu sinu ettekujutustes? Tead, ma olen õudselt selline enesekindel inimene olnud mingil põhjusel, et on see siis laulmisest tulenev, ma ei tea, kuskohast, et mul nagu ei ole väga palju hirmu olnud. Kindlasti ma muidugi kartsin neid esimesi asju, ma kindlasti kartsin. Minu mingis mõttes õnn oli see, et ma sain kohe esimesed saated teha tohutult palju siukseid nagu olulisi asju. Et ma mäletan, et meil oli seal kui Kristiina Šmigun-Vähi dopingu ütleme siis skandaal tekkis, ma sain seal telestuudiointervjuud. Et see kuidagi tõmbas mul selle närvi maha, aga et kas midagi oli teistmoodi? Võib-olla isegi mitte, et vähemalt spordi osas küll mitte, et lõpuks me tegime ikkagi sama asja lihtsalt selline vastutus oli teistmoodi endale kuidagi olek oli, teistmoodi on kindlasti ka see harjumine, et noh, see on ikkagi aeg, kui inimesed hakkavad sind ära tundma. Et see kindlasti oli teistmoodi. Ja kui sa lapsena vaatasid neid spordisaateid, milline telenägu sulle siis meelde jäi, kes oli see esimene, keda sa seostasid Eesti televisiooni, ütleme, uba ja rääk olid juba see põlvkond, keda mina, noh, väga ei näinud, aga noh, Lembitu Kuuse kindlasti, et Lembitu Kuuse juba seehäälse maneer, noh me, me siiamaani mõnikord, kas me teeme nalja, aga me nagu meelega räägime mõnikord selle maneeriga, mis Lembit Ta rääkis, või kasvõi ülekande ajal mõne sporditeises spordikommentaatori, kui me teeme mingit ülekannet. Me lihtsalt nagu meelega matkime mõnikord selleks, et endal oleks lõbus, et me teeme nüüd Lembitut järgi. Et noh, kindlasti kindlasti Lembitu oli see ütleme siis 2000.-te väga suur ikkagi spordikommentaator. Et ma usun, et temast väga palju ikkagi sai sellist ja eeskuju matkida. Samas sa nagu oled ikkagi omanäoline, sa otseselt ei jäljenda kedagi, on see nagu kogemust vaata tulnud või sa oled ikka ei pidanud mõtlema selle peale, et kuidas sina seda sissejuhatus teeb ja mis intonatsiooni ja häälega ja ma eeldan, et ma tean, mida sa nagu silmas pead, et see tuli kuidagi, see tuli kuidagi täiesti juhuslikult. Ma tahtsin kuidagi, et see spordisaate alguses, et see oleks kuidagi nõusi konarlik või kummaline või, või noh, et siis mõtlesin, et aga teeks niimoodi, et sellel on alati täpselt samasugune intonatsioon, see on täpselt samasuguselt juba tehtud üks ma hakkasin siis seda tegema, kui me kolisime uude majja, mis on siin meie kõrval praegusel hetkel see on siis kolm aastat tagasi varem ma ei teinud seda, aga siis ma mõtlesin, et uus asi ja teeme siis uutmoodi. Et, et ma tean, et see on natukene selliseks noh, legendaarseks saanud, aga, aga see on midagi, mida inimesed teavad. Jah, aga sa möönad, et seda on lihtne parodeerida, on väga lihtne ja seda on ka parafeeritud. Ja, ja ma tean, et väga paljud inimesed sageli, kui nad minuga kas kohtuvad kui täiesti tundmatud inimesed, siis nad teevad alati seda esimese asjana järgi. No tuleb see sul une pealt praegu kohe alustada selle häälega, kuidas see käib ja tere õhtust ka sporditoimetuse poolt. Täpselt nii, see on tõepoolest ja seda on vaja niimoodi alla veel mõnusalt. Kasutan seda võimalust ära, mis mul hääleliselt on, et jah just just, et hääleulatus tuleb juba selles tervituses välja. Muidugi sa vaatad praegu siin kla poole ja sa näed, sa, ma ei tea, enamus autosid seisab ja üks näiteks leidub, kas sa suudad sellest ka kohe ülekande teha spordiülekande intonatsiooni ja sellises stiilis see ei ole mingi probleem, et neid asju nii palju juba tehtud, selliseid asju, et piisab sellest, kui keegi kuskile liigub, midagi teeb ükskõik mis tegevus see on, isegi kui tegevust ei ole, siis põhimõttelist on ikkagi võimalik, et ju midagi nagu teha, aga sa pidid ikkagi alguses natukene harjutama seda, et nüüd tuleb see kulminatsiooni välja ikkagi nii-öelda jah, seda nii-öelda kujundamist kui sellist, seda sa mingis mõttes nagu ikkagi matkid. Sa võtad selle eeskuju inimestelt, kes on seda teinud juba noh, mõtlen, mul oli raadios lihtsalt tohutult hea võimalus seda pagasit kogeda. Tiit Karuks, Erik Lillo, Tarmo Tiisler, kellega me endiselt ei ole sugulased, et me meil oli noh, tõesti nagu tohutult hea võimalus, väga paljud noored seejuures seal oli Joosep Susi raadiost. Taavi Libe, Valtryk Pihl, noh, kõik noored, et meil oli hästi hea võimalused, et kindlasti jah, et, et see ei tule niisama selline ütleme lihtsalt nagu rääkimine või oskus rääkida, aga mitte millestki väga sageli. Et aga meil on ka spordiülekandeid olnud, kus midagi ei toimu või midagi juhtub, sellistelt lihtsalt sul on ülekandes vaja täita, ütleme 20 minutit, 25 minutit, mitte millestki ja siis sa hakkad minema ja ketrama ja pärast sul meelde aa, et tõesti oli selline paus, et, et sa kuidagi nii sujuvalt selle täitsa ära ja selle raadiokogemusega, kui sa oled raadios sporti kommenteerinud minna telesse, on lihtsam tõenäoliselt, sest raadio ju pilti ei näita, sa pead kõike kirjeldama ja nii on lihtsam, et kindlasti alguses oligi, televisioonis oli noh, väga suur probleem oli see, et noh, lihtsalt liiga palju rääkisid, et sa kogu aeg tahtsidki ainult rääkida, rääkida, rääkida, lasknud pildil domineerida. Et see oli alguses probleem, aga õnneks vist on ka see üle läinud. Kui sa veel mõtled lapsepõlve peale, et kas Eesti televisioonis oli mõni saade või sündmus või uudis või mis konkreetselt sinu isikliku elu nagu muutis, pani sind, ma ei tea, tegelema mingi harrastusega või kuidagi muud moodi muutis su eluharjumusi või meenub sul midagi sellist? No eks kõigepealt seesama Sydney 2000 olümpiaülekanded, kui Erki Nool võitis kulla ja sealt ma ikkagi mäletan mingeid ujumisvõistlusi ja nii edasi ja noh, tol ajal see kõik tundus hästi eksootiline, ikkagi Austraalia ja, ja kõik ja puha kindlasti sinikaks 1000. Ma kujutan ette, et kindlasti mingisugused laulupeod, kontserdid, noh, mida ma siiamaani väga hea meelega vaatan, kuulan, mul on väga meel, kui kultuuri oleks rohkem mees televisioonis ja nii edasi, et aga noh, ma ütlen, et ma tean, et noh, midagi teha, aga lõpuks sport ju muutis minu jaoks väga palju elus ja, ja ma arvan, et see jäi sinna 2000 sinna piirkonda. Jätkame jutuajamist. Alvar Tiisler iga ja nüüd ma tahan sult küsida, kui palju sina saad oma vaatajatelt tagasisidet, et läheb sulle korda, on see pigem positiivne, negatiivne, mida sulle öeldakse? Pigem väga vähe. Mul on nagu kurb meel isegi, et nii vähe, et, et ma ei taha uskuda, et see on sellepärast, et ma teen oma tööd hästi, aga noh, et me võime ju ausad olla, teks hästi palju Eestis ikkagi on see anonüümne, aga sellist isiklikku tagasisidet, et keegi võtab emaili, kirjutab mulle, kirjutab kasvõi Facebooki mulle just sellist konstruktiivset tagasisidet, seda on hästi vähe, seda on aastas võib-olla korra või kahe aasta jooksul kaks korda, aga see konstruktiivne peaks olema siis nagu, kui on midagi faktipõhist läinud viltu või mitte faktipõhist. Aga noh, ma ütlen, et spordiülekanne koosneb tegelikult hästi paljudest elementidest. Kuidas sa just nimelt, kus sa neid paused, kuidas sa selle ülekand üles ehitad, seda sa kunagi ei teagi, see ongi spordiülekande üks hästi suur võlu tegelikult, et seda narratiivi tegelikult mitte kunagi ei tea, kuidas see tegelikult lõpeb, et seepärast mulle just meeldib selliseid juhuslikke alasid teha, kus sul ei ole õrna aimugi, kuidas see asi lõpeb. Aga noh, lõpuks kas me üldse saame Eesti spordi, ütleme kommenteerimisest defineerida kuidagi konstruktiivset tagasisidet, et, et mis see on, see, mida keegi peaks üldse ütlema, et selge mõnikord siin kolleegidel Tarmo Tiisler ikka annab mõnikord tagasi selle, mille üle mul on väga hea meel. Aga noh, ma ütlen, et mis mulle nagu ei meeldi, on niisugune nagu lahmiv kõnetoon, näed, üks fakt või noh, lõpuks me iga päev unustame mingeid fakte või mida iganes, et see ei ole nagu mingi tagasiside. Aga ma ütlen, et seda tagasisidet on väga vähe ja tegelikult võiks olla palju rohkem. No spordikommentaatorid liiguvad palju rahva seas ja eriti praegusel ajal, kui välisvõistlusi praktiliselt ei ole. Kui inimene, kes teab sind, kohtub sinuga, tuletan sulle juurde, räägib ta sulle midagi, imestab ta millegi üle, too Te olete hoopis selline või teistsugune? Pigem ma ütlen, eestlane on hästi ikkagi tagasihoidlik, aga ma üldjuhul tunnetan selle ära, kui keegi inimene lihtsalt vastu tulles mind tunneb ära, noh, ma saan sellest nagu aru. Üldjuhul inimesed, kes jäävad vaatama või kuidagi, see pilt on selline, et sa tunnetad ära. Hea küll, Taavis tundis mu ära, sellist juurde tulemist on hästi vähe, see, see pigem ei ole juhuslik, vaid kui sa satud mingit üritustel kokku, seal mingisugune kinnisem üritus mingi mingisuguse portsu inimestega, siis lihtsalt võetakse julgus kokku ja räägitakse ja Phildule on see hästi positiivne, tore, äge ja ma ei ole kunagi nagu läinud kuhugi või keegi mulle kunagi tuleb. Täna ma pean ütlema, et see oli jube kest, mis sa tegid. Ma ei taha sind enam kuulda, et, et seda kunagi ei ole olnud, et pigem on alati selline toetav. Tore ja eks me siis noh, üldjuhul ikkagi räägid spordist, kuigi ma üritan ikkagi tööväliselt nagu spordist rääkida, et noh, mul on klassikaline muusika on samamoodi minu tohutu suur kirg, millest ma võiks võib-olla isegi rohkem rääkida kui spordist. Et ma üritan seda alati vältida, aga noh, see on nagu selline paratamatu, mis käib ikka kaasas. Kas seega vahel häirib, et mõni sportlane on sinu hea sõber, on kogemata saanud selleks ja sa ei saa nagu enam tõsiselt teda nii-öelda kommentaatorina kritiseerida. Tegelikult ikkagi saab küll, et, aga, aga see on tõsi, et Eestis noh, Eesti on nii pisike, et ma siin alles eilegi käisin kahe Eesti tippsportlasega koos trennis, mis tähendab otse loomulikult seal see suhtlusviis kõik on erinev, eriti kui need on ka eakaaslased. Aga ikkagi noh, võistlustel sa ikkagi jätad sellise noh, sa saad aru, et see on teine roll ja, ja ma usun, et sportlased saavad sellest kaalu, need, kellega sa tõesti saad ka inimlikul tasandil väga hästi läbi ja võib-olla räägid ka sageli paljust muust kui üldse spordist, mis on jällegi hästi tore. Aga ma arvan, et need asjad on ikkagi lahused. Ja noh, kui selline jällegi konstruktiivne kriitika, ütleme siis meie poolt tuleb sportlastele, ma usun, et nemad saavad ka sellest aru mis mõtteid teil toimetuses liigub, mis suunas näiteks televisioon ja Eesti Televisioon 10 aasta lõikes liigub mis muutumas on kas või selles sporditoimeta, mina arvan, et üks asi, mis muutub 10 aasta jooksul, on see, et spordiülekanded hakkavad domineerima tegelikult televisioonis seetõttu, et see on üks väheseid asju veel, mis toimub nüüd ja praegu ehk siis on kaks asja, uudised ja sport, noh, neid on tagantjärgi sa võid vaadata, aga see ei ole enam see, sest see ei paku sulle enam sel hetkel midagi. Ehk siis ma usun väga sellesse, et spordiülekanded tõusevad veel kõrgemale, kui nad on siiamaani olnud just nimelt seepärast, et see annab sellise võimaluse inimestele olla kuidagi koos ja jälgida midagi koos, neid emotsioone koos vahetada. Ja neid sa enam nagu järgi ei vaata, et see on kindlasti see, mille peale me loodame. Et nii läheb ja soni nagu priviligeeritud seisus, eks ju siis sport ja uudised, et ma väga loodan, aga me ei tea, võib-olla inimesed ei tahagi nüüd harjuti ära, et kolm kuud sport ei olnud tegelikult saime hakkama eluga küll, et aga, aga ma loodan, et nii läheb ja ja noh, nii palju kui meil ikkagi tagasisidet ja kõik on siis inimesed ikkagi Eesti inimesed on väga spordilembesed. Kas tehnilise poole pealt, spordivõistlusel ja lauluvõistlusel, kas seal on enam-vähem sama tehnika, ütleme minu jaoks ikkagi laulmine on natuke keerulisem, et see nõuab ikkagi ettevalmistust märksa suuremat, et noh, ütleme näiteks praegugi, ma tean, et mul on kuu aja pärast kontserti, et noh, ma pean sellega kogu aeg tegelema. Et ma ei, ei vajuks nagu ära hääleliselt pluss partiid, et noh, ikkagi tänapäeval nõutakse, noh ütleme ülimalt täpsust, aga, aga hästi sellist korrektset laulmistest plaadikultuur ja salvestusskulptuur on ütleme siis viimase 100 aasta jooksul sellistest lihtsalt muutunud, et sul on teatavad nõudmised, kuidas sa pead seda kõike tegema ja eelkõige puudutab see just sellist intonatsiooni täpsust ja, ja kõike seda, et ütleme, spordiülekanne kui selline, noh mis seal salata, tuleb juba lihtsamalt, et ma võtan päeva, ma võtan kaks, aga mitte rohkem, et see, et see on juba niivõrd selline ütleme, lineaarne jada, et see kuidagi tuleb iseenesest, aga, aga laulmine kindlasti on raskem ja ja noh, ma olen ka käinud, seda ütlen ma olin kaks pool aastat tagasi Moskvas Tšaikovski saalis suures saalis 2200 inimest äkki täismaja. Ja noh, ma teadsin, et kui mul on tol õhtul Venemaa, ütleme riikliku kammerorkestriga kontsert, soolo veel ka üks lugu, siis noh, mul ikka jalg värises kogu päev ja kõhus oli õõnes, et ütleme, spordis mul on seda viimasel ajal väga harva olnud. Mis seisus laulmine siis on, millal on, ma ei tea, plaati oodata või soolokontserti või, või kuidas me peame sellesse suhtuma, et sa oled laulmise jaoks juba kadumas, veidi veidi peame selle ära, et plaati ei tule, aga soolokontsert tuleb ja neid tuleb kolm, need on kaheksas, üheksas ja 10. detsember, muide see on hästi tore, et sa küsisid seda, siis ma arvan, et see on praegu esimene koht, kus ma üldse sellest räägin, Eesti Kontsert, Eesti Kontsert, selle korraldab ja pianisti ja minu väga hea tuttava Kadri Toomoja ka, kes on super klaverimängija. On siis meil jah, kolm soolokontserti Tartus, Tartus, Jõhvis ja Pärnus kontserdimajades, nii et selline õhtu mina ja siis klaver, et hästi huvitav plaat ei tule ja nüüd õige pea juulis laulan siis ka Haapsalu vanamuusikafestivalil. Nii et selles mõttes on tegemist on ja on ka nagu rahvusvahelist tegemist, et siin sügisel sai käidud Venemaal ühe kollektiiviga, noh tõesti maailmakuulsa kollektiiviga muusika terna, kuhu ma sain läbi ikkagi katsete, saatsin oma helisalvestused videot. Ta kandideeris 250 võeti üks ja see oli mina. Et see oli nagu kummaline, et see oli ka võimalus nagu maailmas kogeda väga professionaalset muusikat koos siis muusika, tärna ja teadolgurentsisega, kes baseeruvad Peterburis, laulsime Moskvas, Peterburis, Pariisis ja Saksamaal ka ühe kontserti, nii et mul on nagu kirg, on kohati selle vastu palju suurem kui selle spordist alati rääkida. Et et jah, et asja ikkagi on, aga jah, kolm soolokontserti, sel talvel tuleb Alvar, kuidas kolleegid suhtuvad su sellesse suuresse hobis leiad sa toetust, leiad alati vangeldamis ruumi, et saab minna alati Brundija kontsenlasti, leian, et see noh, mis siin salata, et see on üks hästi suur pluss, et vangerdamis ruumi küll on hea küll majandid, aastase tee seda nii palju, üks ütleme neli, viis kuus projekti. Aga seda vangerdamis ruumi on ja Emalan kolleegid suhtuvad hästi. Tarmo Tiisler, see, käisime ühel kontserdil, kui ma messias, laulsin vist üle-eelmine aasta, nii et et kindlasti seda toetust on. Jällegi, inimeste jaoks tundub see midagi nagu hästi eksklusiivsete, et sa paned kii või sa paned ülikonna, kontsert, klassikaline muusika. Mis minule üldse ei meeldi, et, et see tundub niisugune elitaarne. Et noh, see on jällegi, see on natukene selline hästi sihuke vana kuvand, et ütleme, 100 aastat tagasi võib-olla tõesti oli ta elitaarne või kanti fraki ja nii edasi, et aga noh, see on hästi suur asi, et mida kahjuks muusika tegema peab selleks, et üldse elus püsida ka lähima 50 aasta jooksul, et et jah, ma loodan, et selliseid elitaarsusest küll pääseb, sest tegelikult see on ju meile kõigile Alvar, tulles telejuurde tagasi, nüüd kui sa mõtled tehtud saadete ja stuudios olnud külaliste peale, kas tuleb üks nimi kohe meelde, kes on eriliselt meelde jäänud, kes kuidagi päästnud saate kellele sa olid tänulik, kes see oli ja mis situatsioon see oli? Päästnud saadet õnneks väga palju ei ole olnud, see on tõsi. Mul on paar külalist, kõigepealt Kristiina Šmigun-Vähi, veebruar 2014, seni minu teine uudistesaade. See kõik tekkis umbes 45 minutit enne saadet, mulle helistati nii, nüüd on see hetk, nüüd sa pead selle tegema. Pärast seda saadet ma ei tundnud vägana pabinat, sest ma pabistasin selle 45 minutit kõik nii ära. Et see oli minu jaoks suur asi ja mis veel hästi kihvte asju stuudios on olnud. Selge, on kindlasti olnud ka inimesi, kes on tulnud viimasel hetkel lihtsalt midagi, sest mul oli vaja kuskil midagi täita. Tänapäeval väga aktuaalne teema Eestis, korvpalli endine korvpallur Howard flaier, kes on siis mustanahaline mees, kes räägib puhast eesti keelt, see oli, see oli kuidagi nii lahe. Ta oli, ta on jõudnud nii kaugele, et ta võib tulla otsestuudiosse Eesti televisiooni ja rääkida puhtas eesti keeles korvpallist, et see oli tohutult kihvt ja see on kuidagi nagu hästi meelde jäänud. Et võib-olla need on jah, midagi sellist, mis nagu tõesti olid sihukesed erilised, aga muidugi meie töös neid erilisi momente tegelikult kogeme iga aasta ja noh, seepärast me lõpuks seda ka teeme. Alvar, ETV on sünnipäev, mis on parim kingitus ETV-le, mis sa arvad? Oh lihtsalt, et kõik oleks tore. Et inimestel oleks tore need inimesed, kes seda teevad, neil oleks võimalusi ja nii edasi ja noh, parim kingitus ongi see, ma arvan, et kui need inimesed, kes seda teevad, nendele on siin hea olla. Ma ei räägi ainult televisioonist teises rahvusringhäälingust üleüldse, et et ma arvan, et sihuke toredateks inimesteks olemine, head inimesed ongi selle kõige alus ja kõige suurem kingitus, mida Eesti Televisioon võib saada. Ja muidugi vaatajad ja muidugi vaatajad, aga noh, jah, ei vaatajate tänu on, on ka hästi tähtis, aga ma ütlen ise selles protsessis seda nautida, seda, mis sa teed. Võib-olla see isegi öelda. Alvar Tiisler, aitäh selle jutuajamise eest ja kohtume siis juba nii, et sina oled ekraanil ja meie teleka ees küll. Me kohtume.