Head kuulajad, Eesti televisiooni juubelikuu on ja sellel puhul on ka täna kaks telekülalist, mul on väga hea meel tervitada vikerraadio stuudios Hannes Hermaküla, tere tulemast. Tere tulemast ja Jüri Muttika tervist. Tere. Palju õnne ETV läbi teie saan soovida ja see soov on siiras, otse nii-öelda salvestused, ma saan aru, mõlemad tulete, sest teil ei ole suve, kust ringvaade suvel kestab ja tuleb saadet teha. No me natuke jagame seda, et ikkagi üks ääri-veeri puhkevõi siis kui teine, salvestame vastupidi, aga mutikesi testi tuli, tulin otse võttelt praegu. Jah, ma ei saa ära rääkida, aga lühidalt ütlen, et aastal 2022 veebruaris esilinastub uus äge Eesti koguperefilmi. Kivisõda ei ole Hannese pojast Eerikust, vaid on seal üks, teine Erik, kes tegutseb, ühesõnaga, käisin selle võtteid vaatamas ja suu ammuli, siiamaani. Arusaadav mehed, kui ma teid vaatan, mul tuleb esimesena mingisugune nagu võistlusmoment kohe meelde, et kas, kas nurga taga on Maida kaks ratast või paati või kaks paari suuski, kuidas see kuvand teile tundub, on see nagu tore kuvand teie jaoks ka minu jaoks isiklikult see on päris lõbus ja tore, sellise rolli me oleme kuidagi saanud ja see on natuke nagu meile külge kleebitud, kuigi võiks ütelda, et me tavaelus võidu ei tee. Tavaliselt aga siis, kui kaamerat käima pannakse, siis on, need kuulub tööülesannete hulka. Ei ole nii, et kui ikkagi see püstolipauk ära käib, siis ükskõik mis alal maika asun võistlema, täiesti niukene instinkt on nüüd vahet ei ole, mis, kes seal siis nii-öelda võistlus ütleme, joonel veel on, Hannese vastu võistlemine on tore selle poolest. No ma tean, et ma enam-vähem alati on teiseks seal kindel värk. Aga ikkagi auhinnaline koht siiski esikolmikus olevad alati alati ja see ei ole teps mitte nii, sa oled võitnud mitmeid kordi, minu arust sina neid mäletad, mina mäletan neid teisi kohti. Kas võistlusmoment, mida ma teiega seostasin, kas sa tekkis juhuslikult või ta ise, nagu provotseerisid, hakkame võistlema, anname sellele loole läbi selle nagu väljundi. Ma üldse ei mäleta, kuidas see tekkis ja millal oli esimene kord, aga meie selline ringvaate formaat näed tsipa seda välja, et lähme katsetame ise tegelikult asjad, mis me teeme, Mei lavas tokiga kaadrit siia-sinna, paigutame kaameraid, me teeme seda päriselt kõiki neid asju ja see kuidagi tuli sealt välja. See idee, tavaline inimene läheb, proovib päris asja, kuidas seda kõike teha on. Ja kas sa mäletad, millal sa esimene kord oli, milles me võistluse või mis võistlus, võistlus võis olla mal, et kui ma väga sõbra on väga kaugetes aegades, ehk ringvaatel hakkab sügisest 12. hooaeg minu jaoks Hannese jaoks hakkab 11-st 12-st k sulge 18-le sealpool jah. Et, et seal on nagu huvitav ja tema tuli esimese hooaja keskelt. Vot seal minu meelest oli üks talvehooaeg. Me tegime ringvaate suusavõistlust Pirital ja kilomeeter 500 oli ring ja seal tegelikult kõige esimese võtte meil kogu toimetus võistles omavahel olid juba seal. No vot see oli nüüd see esimene võistlusžanr, kus kõik korraga võtsid mõõtu, Hannes muidugi võitis suusaasjana, kuna see oli võistlusalaga pärast hooaja jooksul talvehooaja jooksul kõik erinevad. Eesti artistid käisid ja proovisid meie vastu sõita ja kui ma ise seal Pirital aeg-ajalt suusatasin, siis tulid tavaliselt niimoodi. Tead, ma sõitsin sinu aja üle. Tegelikult käis väljaspool ekraani ka seal see võistlemine, c esimene šanr võistlemist minu arust oli tookord, ehk siis esimese aasta talv. Siis oli veel lund ka ja kui me juba siin nii-öelda meenutuste peal oleme, lähme siis sinna ETV ajalukku, Te olete mõlemad ETV saatel kasvanud. Mis teile meenub sellest enda lapsepõlvest, ETV-ga seoses, millised saatejuhid, millised tegelaskuju ja nii edasi. Jüri saadist sa pead alustama, sest mul on jube piinlik reeta seda, et kui mina kasvasin üles, ma ei vaadanud Eesti televisiooni, Soome televisioon jääma, kas siin ainult Soome televisiooni peal, kui sa näiteks küsid diktoreid, ma tean, et Arvi lind oli seal üks inimene, keda ma alati jälgisin, kes mul meeles oli ja, ja ma vaatasin Soome uudiseid, Soome lastesaateid ja kõiki selliseid asju, kuigi ma tean, et mu isa kas siin režissöörina siin Eesti Televisioonis ja midagi siit-sealt silma nagu jäi ka, aga ma, ega ma eriti ei vaadanud, kuule seni, kuni Jüri mõtleb, ma küsin su käest, kas sa mäletad mõnda Eesti televisioonisaadet ka Soome televisioonis, mida tollel ajal näidata tee või mõnda diktoreid, kes käis Soomes aeg-ajalt? Seda ma olen ainult õppinud ja kuulnud, et kes siin käin teleekraanil ei näinud teleekraanil hästi, seda ei mäleta tõesti. Jüri, meil oli kodus mustvalge rekord, mis näidanud mitte midagi, ta kui ta üritas midagi näidata, siis tavaliselt see kahisesse sahises ja siis tuli sinna panna käega üks pauk ja siis pärast seda pauku näitasime preemiad ja no kes see ikka nagu et see on nüüd niisugune veidi liialdusega, see peaaegu on selle kohta, et ega meil väga kõvasid televaatamise komme polnud, sest see rekord oli nii pees omadega, seda ei saanud vaadata, mingil hetkel tuli meie koju värvitelekas ja see oli kuskil 80.-te keskel. Ja sellele pandi kohe soome plokk. Ja ka sellega algas ka minu nii-öelda teleajalugu, kus ma vaatasin Soomet, kui ma nüüd meenutan enda jaoks ETV endale lapsepõlves, siis hakkad mäletama seda eelmisest aastast ei saa nii-öelda, pigem vastaks nii et mulle meenub sealt üks hääl. Nii, see võiks naisterahva hääl, kes luges ette, mis saateid on täna oodata, diktor. Ja, ja see hääl on see, mis minu jaoks on selline kõige esimene mälestus Eesti telesellest, ma arvan, et kas see võiks olla äkki tädi Rutt, oli keegi, kes oli sellise häälega, ma kahtlustan nüüd teine mälestus, veidi niuksem, teravam, selgem see nüüd juba tuleb sellest, kuidas mul olid seal Rakveres kortermaja hoovis sõbrad, kes kõik tsiteerisid tohutult Leopoldi onu Raivot ja siis ma ükskord koju läksin pidulikult, ütlesin vanematele. Ma tahan näha seda lasteekraani praegu kohe vanemad olid kohkunud, et mis mõttes ei, televisioon on õudne, sealt tuleb ainult mingit raketikatsetusi. Ühesõnaga siis ma sain seda vaadata ja armusin esimesest hetkest sellesse saatesse ära. Minu lemmik oli kana. Leopold ja Äpu aineid tegelesin, ma tean küll jah. Mul tuli seoses sellega meelde, tead, mis mul on Eesti televisioonist kõige rohkem meeldis. Tõlkinud Valeri Viljandist, no päris Viljandit. Viljandi meelde, see on mul tõesti meeles, mul esimene mälestusdieet on see, et mu vend ütles, et kohe hakkab saade pihta, olime siis kolmeaastane võib-olla, ja seal teleka ees oli siuke ekraani mingisugune, kuidas sa nimetad seda vaata värvitabel siis. Ja siis mu vend ütles kohe, hakkab pihta, siis ma istusin pingsalt, ootasin multifilmi, vaatasin, vaatasin, et millal see pihta hakkab, ei hakanud, muidugi mu vend tõmbas mind ühest kohast, tõmbasid mind haneks põhimõtteliselt ja kiusas mind ja mina ootasin ja vaatasin, et hakkas pihta, ei hakanud ja see oli mu esimene mälestus telekas, vaata, mis taga. Siis ma tõesti vaatasin Eesti televisiooni otse multifilmi, mulle tuli seal Valeria Viljandist, jah, mul on see muidugi multifilmide kohta selline veidike naljakas kommentaariks ma olen kakskeelne, seal on tegelikult lapsepõlvest kuni kolmanda eluaastani põhiliseks vene keele, siis hakkas ka eesti keel sisse tulema kõiki neid multikaid, mida eesti lapsed tsiteerivad ja tõlkija Valeria villandit maa. Tean kõiki neid venekeelsena, mind alati häiris, kui neid ETV-s näidati ja keegi luges sinna midagi peale ja ma kuulsin, et kurat, ta loeb valesti peale, et see hoopis ütles teist asja. Ja kõige hullem oli see, kui laulud olid ilusad ja siis neid tõlgiti monotoonselt niimoodi, et no ja nüüd laulab siis sellest ja siis sellest ja see oli tüütu, seda ma alati mõtlesin, et miks ei võiks seda häält kinni panna, panna seda originaalkeeles. Aga noh, need on nii ammused ajad tegelikult siiamaani ma võib-olla matrjoška räägib minu jaoks ikkagi tabakovi häälega sekunit. Krjukov ja Hannes vahepeal sina otsustasid siin Nõukogude Liidu lõpupäevadel, et pühid selle kauni maa tolmu jalgadelt ja läksid läbi Itaalia Ameerikasse. Kas see, et sa vaatasid Eestist Soome televisiooni sisse telešokk, kui sul jäi usast tulemata või mäletad sa, et seal tehti ikka hoopis teistmoodi televisioonis? TeleShaggy, USAs tulemata? Kõige huvitavam asi on see, et kuna Ameerika niivõrd meediapõhine, televisioonifilmidepõhine see kultuur on palju rohkem häbi, võimud sellega kui tol ajal Eesti kultuur oli, kui ma läksin Ameerikasse ja nad ei saanud aru, mis olen ma selline olen eestimast, nad ei teadnud mitte midagi, ikka kogu aeg ütles, et sa oled venelane, Nõukogude Liidust, mis üritasin kõigest jõust võidelda sellest, ma olen eestlane Eestimaalt. Aga mis meid tohutult ühendus oli see, kui ma ütlesin, et kuulge, et ma vaatasin selliseid shouci nagu nagu Alfonso, häbi teis ja hooline family ja McAivari ja siis nad said aru, et ma olen päris inimene, et ma ei olegi nagu teisest maailmast pärit, et ma olen samast oskab rääkida telekeele lahendused, et ma olen sama tuuri ruumi äärepealt nad olid nii rõõmsad, kuna said aru, et me tunneme ja siis me oleme ühiselt filme vaadanud ja ja me teame neid ühiseid tegelasi ja see seal sellist šokki ei olnud, pigem oli seal väga ühendav sõitma Soome telekas, siis vaatasin Ameerika filmi, Ameerika shouci, mis iganes näidati, see oli selline selline meid ühendav link või meid ühendava ühendus ja minu jaoks oli just see üks neid asju, mis lahutas mind ETV vaatamisest, soome pealt tuli nii ägedaid asju ja kui siis vaatasid sinna kõrvale seda kodumaist kraami ja mõtlesin, issand, aga noh, saab teada, siinsamas lähedal tehakse nii ägedalt, ma ei tea, siis. Ei ole niimoodi, tuleb see asi välja, et siis mind natuke häiris, aga minu jaoks toimus šokk tegelikult kuskil 91 92, mul oli juba kodus ammu MTV, mis hommikust õhtuni mängisin ja kõik see tuli sealt. See välismaa kultuur ja vallutas minu noored ja voolitavad ajudega. Kõige ägedam saade minu lapsepõlves ETV-s on ikkagi teletop, seda ei ületa miski. Ja muidugi mina olin seotud, tuli naturaalselt minu kasvamisega kaasa ja kõik need tele- ja teatriinimesed kunsti ja kultuurivärk käis meil kodunt läbi kogu aeg, et, et ma ei olnud, ma olin nagu teadlikkus, oli mu poeg minu sees olemas. Et seda ma kõike tajusin, teadsin seda. Ta isa esineb filmides ja teatris, isegi isa ema on siinsamas televisioonis telelavastuse teinud, kaheksa koos masinakirjutajad on selle nimi maa siiamaani üritan seda kuskilt arhiivist leida, et ma olin väga teadlik sellest kõigest, ma olin nii-öelda sellega kursis. Või kuigi ma detailselt ei teadnud see kuidagi, noh, seal naturaalne osa üleskasvamisele, et Eesti kultuuri tegemine, arendamine, hoidmine ja nii edasi, et see, see oli selline. Ma ei saa öelda, et ma kasvasin üles või et ma nii-öelda ainult olin ainult teadlik Soome televisioonist, et ma hetkel teadlik konkreetsetes saadetes siin. Aga, aga see, see kuidagi tuli kaasa nagu minu tollel ajal vähemalt 80.-te lõpus minu jaoks võib-olla palju olulisem kanal telekast oli vikerraadio, sealt tuli nii ägedalt musu ja hommikust õhtuni, aga keskmine programmid kõik kuulasin ära, aga nüüd tulles teletopi juurde, siis ma võiks öelda, et minu teledebüütaasta siis oli 93 kevad oligi teletopis, seal tehti teisel hooajal siukest nalja. Et saatejuhid tegid oma saadetega, siis tegid naljaga pooleks saatejuhtide konkursi, siis saarest ja läänest olid kõik need metsikud igasugused tegelased kokku, kes püüdsid siis ühe laulu sissejuhatav sattusin ka mina sinna, kirjutasin kirja. Ootasin pulss laes mitu kuud vaikust ja siis järsku helistati, helistati, tere. Te olete siis ka oodatud, tulge siis detsembrikuus teatud kuupäeval kell seitse hommikul kohale telemajja ja siis me lähme teiega, teeme selle teie sutsu ära, rääkisin koolis ära, et noh, korra oleks vaja nüüd Tallinnas käia, siis tulin telemajja kohale Gonsiori tänaval, hommikul kell seitse oli seal hirmus kuri valvur, ta oli relvastatud, mitte ei kavatsenud mind sinna sisse lasta, ootasin seal, kirjutasin sõrmi, siis tuli keegi. Tegijatest oli Aasiasse Jüri ja tulid siis salvestada, läheb väga hea, tule meiega kaasa ja siis räägite sellele relvastatud arvuti ei asenda, see normaalsus on kontrolli all, see meie oma võeti kaasa, tiriti läbi maja Felmannist, kuskilt läksime maja teisest otsast, läksime autosse. Sõitsime linnahalli mereäärsesse otsa, seal, kus oli vanastigi paar laki luuk, kui ma ei eksi. Loomulikult kaamera soolati näkku oli, noh, räägi. Mis ma siis ikka siin räägin, aga ausalt öeldes ei olnud nagu midagi öelda, sellele sai tuttav, millele ma seal ise midagi rääkima hakkame, siis tuli välja, et ma pidin ühte u juut Suu Q2 mingit laulu sisse juhatama. Vähemalt juhatas, laulsid sisse. Juhatasin selle laulu sisse. Ja nii see läks. Mul on see sinine kampsun siiamaani alles seal eetris, Jürise tundub mulle peaaegu uskumatu Loonat, sina, sa ei osanud midagi rääkija? No vot, ja see juhtus talvel ja sealt edasi läks, tead, mitu kuud lõpuks kevadel siis helistati, nii, see nädal nüüd vaataja, pane kõik oma klassikaaslast suguvõsa helistama, sest et seal oli võistlus ka. Ja siis muidugi kogu klassile rääkisin sellest loost kõike väga jahmunud, kõik püüdsid ja helistasid, üks klassivendadest isegi panin kodus videomakki käima, salvestas selle kõik. Ja see oli päris piinlik. Ja mis oli muidugi tore oli see, et läksin järgmine päev kooli, kõik vahivad. Mõtlesin, et no mis te vahite, et keegi on mu selja taga või mis asja on ju ja siis ütlevad, näen, et see on seen. Siis ma sain aru, mis see siis tähendab, kui sa saad, saad millegagi hakkama ja oled järsku nagu kuule. Tead ja huvitav tuli mingi noorema klassi poisina, kuule sa räägid seda vene keelt, olen siin selles kodutöös mingi asi, ma ei saa aru, eksased aidates, mõtlesid johhaidii, see kuulsus ei ole üldse niisugune naljakas ja siis on ikka metsik vastutus, mida sa sellega siis pea nii? Ma nüüd kaaperdan muide, sest tohutu oht ja mutikese koos ehitisega sõnarik Ma mõningaid müüte, nüüd hakkan veel teiega lahkama. Hannes, kas sa oled tõepoolest maailma kõikidel spordialadel võistelnud ja proovinud vähemasti ära need maailma kõikidel spordialadel? Ma ei ole võistelnud küll, aga ma arvan, et ma olen vist ilmselt siin Eesti rahvusringhäälingus ainuke inimene, kes on niivõrd palju tippsportlastele kaotanud, alati teiseks jäänud või kui neid on kaks, võistlusel oldi mina kolmandaks, ma olen alati kolmandaks jäänud, aga, aga seda küll, et ma arvan, et me oleme kõige rohkem meistri tippsportlaste vastu võistelnud ja alati jäänud, teiseks väga suure vahega ja mis ala on see, mida sa nagu oled tahtnud tükk aega saates või saate kontekstis teha, aga ei ole nagu kass võrdset vastast leidnud või ei ole vahendeid olnud või ei ole piisavalt ruumi olnud või kui sa nii küsid, siis sügeleks võib-olla mingisuguse mingisuguse suusatamise järele. Suusatamise eile käisin aga, aga Eima sügeleks mingisuguse mootori asja järele. Väga lustakas, aga me Jüri Muttika tegime erinevatel maadel küll võistlust, mina olin, vist oli Slovakkias, kus ma olin, ma ei mäletagi, täpselt, sõitsid sina olid Pärnus ja siis tema oli Porsche, minuni Porsche, tema oli nissan, jiti kombeks midagi, muide mina sain 230 kilomeetrit tunnikiiruseks siis midagi? Ei, minul oli 214, aga meist pani üle Sander Loite rajal mingi kiirendusautoga kuskil Haapsalus sirge peal 250. Mina arvan, et ma olen tänaseks need ajad üle sõitnud, eelmine kevad sõitsin vormel ühega Pärnus ja seal olid sirged, mis lõppesid, et läks ikka 300 kanti, aga no ütleme nii, et nendele kas need on need võistlusklassid, kuhu vist me ainult oma sellise reporteri rullitud satume. Aga mis see on siis taadikaming, Mootressa ja mingi mootor? Asi võiks olla mingi äkki mingi vormile päris põnev tundub olevat, sa pead nüüd ikka ühte asja põhjendama, mis sa just ütlesid, sa käisid eile suusatas samas suvel seal suvi, tähendab, meil on juulikuu. Ta palun, seal ei ole ju vahe minema ja suusailm, talvel on saamis suusailm, praegu lihtsalt tempel, tuur on natuke vahet, aga tingimustes London ikkagi nüüd antud kuul pisut vähem kui mõnel talvel, kui lund on sama palju kui AK sama pall, sama. Täpselt tegelikult on praegusele hetkele ümber Eesti sõita selline mees nagu Mart Kevin põllust Eesti kõige parem pikamaasuusataja, kes hakkas tartu kandist pihta, teeb tervele Eestile tiiru peale ja jõuab siis tagasi koju ühel heal hetkel täna-homme ma täpselt nende suuskadega siis sõidab, kõnnib ja siis ma sõitsin, et ühe väikse törtsu kaasa, selline ringvaate eetris kolmapäeval eelmisel kolmapäeval ja sõitsingi mardiga kaasa tegime väikse juttude rullsuuskadega looma, kes suusatab, arusaadav, nii veel üks müüt, Jüri, kas sa räägid kõiki suuri keeli, kui suuri ikka noh, nagu eestikeelne iga. Eesti on väga suur keel tegelikult siit vaadates teada, on huvitav vastata, nii et ma ilmselt olen nii-öelda kodune vene keeles küll hästi, isegi Lasnamäe venelased arvavad, et ma olen kuskilt Venemaa telekanalist tulnud siia, sest see stiil, milles mina seda kasutan, on mingisugusest teisest ajastust, võiks öelda midagi sellist, nagu väliseestlased räägivad praegu mitmes põlvkond hiljem veidi vanemat keelt ja veidi võib-olla stiilsemaid, kui seda tänavakeelt siin räägitakse. See on, mis puudutab mu vene keel inglise keeles, ma olen tõesti pidanud järjest rohkem rääkima, isegi täna seal filmivõttel tegin Reinar skoopersiga läti keele asemel inglise keeles intervjuust läti keeles ma teen kahtlasena Trauksia Paudi ees. Saal seal, kolmas siis, et noh, suurtest siis soome keeles oli mul au teha intervjuu, alles lõpp lõppenud hooaja sügisel käisime Soomes, ei võta ma alati püüdnud vältida soome keelest on hästi kerge aru saada, kui sa oled terve lapsepõlve soome telekat vaadanud, proovisin selles rääkida, aga seal kuidagi see intervjuu murdis minust selle eelarvamuse, et ma ei võiks soome keeles teha, võin küll, tuleb lihtsalt väga naljakas, et noh, eesti keel on ka piisavalt suur, et seda arvesse võtta, suurtest veel võib-olla saksa keeles oskaks üksi telest pärit väljendeid alles. Ei tõlgiks Hendehoffelisest vene filmidest pärit saksakeelne prantsuse keelega, nii et Ilmar Raag kindlasti paneks pika puuga üle, ma olen prantsuse keeles ainult hääldust õppinud, rootsi keelt õppinud ja ära unustanud, ehk siis kui ma käin Vasaloppetil, mul on kaks korda käinud, tuleb meelde siis tavaliselt Vasaloppeti lõpuks ma suudan seal selles suusatamise tempos nende suusatajatega rootsi keeles juttu rääkida, aga stardis veel ei suuda staaril seal inglise keel, aga et see nagu instinktid kisuvad alati sinna inglise keelde, kui mingi võõras, see situatsioon, aga indoneesia keel, tuhan parketimaks, see on? Jah, see on üks suurimaid keeli maailmas pindalalt ja seda ma veel hästi ei oska. Nii et Hannes, sina võid indoneesia keeles teha intervjuu mitte päris intervjuu külge, küll ma võin öelda kantang ja ajam ja sapi ja sellise asja kalkun ja ma sõna eesti keeles ma nüüd ei tea, kas ropendasid vikerraadio, kana, lehm kartma tule ja kalkuna sel kalkuna in täies indoneesia keeles kalkun. Nojah, ega telekas on selles mõttes huvitav olukord, ühest küljest sa oled seal paljas ja nii loll, nagu sa parasjagu oled, aga teisest küljest on seal võimalik siiski natuke oma tegevust planeerida ja mõnikord Ta mõnes keeles endast parema rääkija mulje, kui seal tegelikult oled näiteks Indoneesia näiteks eesti keel, mul on tihti see, et ma küsin endalt tutatud mõnes teises keeles kõlaks väljend nii, siis ma pean seda eesti keelde tõlkima, saan aru, et meil ei olegi sellist väljendit siin vahest aju töötab mingis teises keeles küll, kui kodugel. Räägime sellest ka, et te olete ka väga tihti eetris, see minu intervjuude sari siin oli mõeldud nendest inimestest, kes tänasel päeval kujundavad selle ETV näo. Kuidas te igapäevaselt nagu tunnetate seda, et teie mingit lauset teie tegevused, teie ideed, mis te annate vaatajatele, on nende elude reaalsed mõjutajad? Mina juba ammu õppisin ära, et ma elan klaasist majas ja kui ma kasvasin üles oma isa pojana, kui avalik tähelepanu oli nagunii tema peal, küll vähem tookord meepealse seltskonnaelu niimoodi kajastatud, nagu see tänapäeval on. Aga ma olen väiksest peale harjunud sellega, et, Vähemalt noh, minu isa jälgite pandi tähele ja kirjutati, et ma enam-vähem, ma olen teadlik, mida vanemaks saad, seda rohkem sa teadlik koledam üritan olla ekraani eest sama, kes ma olen ekraani taga, ei vaheta nii-öelda rollija, aga olen teadlik sellest ikkagi teada rahvusringhäälingu eetris ja sellega kaasnev mingisugune vastutus, tõsiselt vastutus ja mulle just seal teletopis käies tuli see vastutuse asi, nagu jõudis kõvasti kohale, et ma pärast seda, kui ma sattusin Pedasse, õpime raadio rehitasime, tegin enda jaoks kohe otsuse ära teiegi, et minu töö on siis siinpool neid juhtmeid, kus on see juhtmete kerimine, ühendamine ja kõik need asjad, eks, aga elu vedas ikkagi sinnapoole, kus kõik vahivad. On jah vastutus, aga teistpidi ma püüan kuidagi mitte nii palju mõelda, et mis ma nüüd ütlesin ja mis selle tagajärjed võivad olla. Pigem küsin endalt, et mis mul öelda on, et sellel oleks tagajärjed niipidi ehk siis kuidagi kogu aeg tuleb enda käest küsida ka ühte või teist lugu tegema minnes. Tore lugu küll, aga miks ma seda teen, mida ma sellega öelda tahan? Tihti ma lähen mõttele ja hakkan seal kohapeal tükkidest leiutama, millest see lugu siis on, siis saan ise ka aru, et issand kodus arvasin, see ei ole üldse nii, hoopis teistmoodi, nüüd on oluline see välja tuua, millest see asi tegelikult on. Nii et ma arvan, et see olukord seal on üsna nüüd alasti, ega ma seal väga hästi ennast ei tunne, et nüüd see, mis masid järeldan, saabki seda asja defineerima. Telekal on paraku hästi suur mõju ja kuidagi lihtsamad asjad pääsevad rohkem mõjule, kui keerulised need siis tegelikult minu ööbist praegustes rollides on kõige rohkem suure keerulise asja lihtsustamine, nii et kõigepealt ma ise sellest aru saaks. Ja siis need, kes mind jälgivad, saaks siis ka nii aru, nagu mina sain või siis jääks neil võimalus vastu vaielda. Arusaadav püüame nüüd lihtsustada ühte suurt keerulist asja, mis sellel nädalal Ringvaates toimub, sest ma saan aru, et külalissaatejuht on tulemas. ETV juubelinädal on, sest pühapäeval ongi 165. sünnipäev käes. Täna on esmaspäev päev, mis siis täna Ringvaates juhtub? Täna vat ei, ma ei oska öelda, mis Ringvaates juhtub. Täna ei ole kumbki saates, et me ei ole keldris, on Marko Reikop, on puhkuselt, Marko Reikop on puhkusel edasi, Grete lõbu on puhkusel edasi, aga minu andmetel, kes täna ei puhka, on lugupeetud kolleeg Anu Välba, nii, nii et külalised, saatejuhid on siis, ütleme sünnipäevaga seoses ka Ringvaates, kes veel on ekraanile tulema, see on küll tore täna ringvaatesse tagasi tagasi edasi, kuidas öelda, aga kui seal on palju armsaid nägusi, no mina põnevuse kohtan Tarmo Tiislerist, ma tahaks näha, kuidas mõni intervjuu läheb spordireportaaži üle, aga, aga ma ei tea, kas läheb. Siis on meile tulemas, on vana hea, Neeme raud põrkab korraks tagasi ekraanile, meil on Jüri, kas sa tead ka maanteel ja, ja ma väga ootan Maire Aunaste naasmist ETV-s just selles meie saates, sest et ma tahaks väga näha, kuidas tema siis käsitleb sellist žanri nagu ringvaade temad tegemisi Reisile sinuga saates vaatasin väga lähedalt, sattusin sinna ükskord tegelaseks, seal juba õppisin mingit trikki Maire käest muidugi kõige naljakama komplimendi sain juba siis aasta oli 95 olime Krimmis korraga siis Maireid, stan küll oma eluaeg pidanud ennast kõige jutukam vaktsiini läks, aga nüüd ta kohtas kedagi, kes muutus, kus 93 ei saanud sõna suust kaamerast 95 juba olid niivõrd võimekas, et see tegelikult on väga kiire areng oli, ma ei taha teada, mis 2020 ka nagu ja ega neid on väga raske lasta koos nii-öelda mees Johannes Tralla. Aet Süvari vari palju me nüüd ütlesime, et kas ma Raul Rebane ja nojah, ega see korüfeede nimekiri veel lõplik Reet Linnaga ja Reet Linna tuleb ära Prillitoosist otse Ringvaates uskuvat Hannes masinaid ühte asja, mõtlen, et meid pandi siis päris huvitavasse olukorda praegu reflekteerima seda, mis tunne meil siis on, kuna me oleme sattunud ka mingis mõttes vaatajaid, et muljeid ja arvamusi mõjutama. Mulle meenub sellega seoses ilmestuseks sellest tundest, et kui me teeme ka saadet, milles muuseas on saatejuhtideks Kaunastaja, Raul Rebane ja Reet Linna, siis tead, see tunne on umbes see nagu üks anekdoot. Ühel ööl Kadrioru lossis Arnold Rüütel mõtiskleb, mõelda vaid. Mina lihtne maapoiss sanga elus presidendiproua kõrval magada. Vot mul on sama tunne praegu, et vau, kuhu me jõudnud oleme, uskumatu, teeme siin oma lolle katseid, hüppame pea alaspidi vette ja. Kuulge üks hästi kiire küsimus veel, sest heas seltskonnas lendab aeg kiiresti, mis teil meenub oma vaatajaga kohtumistest ma võin vastata, mul juhtus just eile õhtul nii. Läksin poodi, enne kui see kinni pannakse ja võta sealt liiter Vettumiseks kiiren, otsin seda vett sealt poest tagasi. Vorstilettide vahel üks väga kena, proua Muttika. Nii, nüüd ma räägin sulle, tead, kui tore ta küsis, kuidas mu lapsel läheb, ta on kõik kursis kõigega, kuidas kaal on ja kuidas pikkus on ja kuidas vanus on ja mis nimi on ja mis meil siis kõik saates tegime, kuidas Hannese tervis on ja olime me seal küll väga rõõmsad, et miks me siis nüüd edasi koos teed kordamööda jälle, et kuidas siis on, ma seletasin, tead, et me peame vahepeal puhata ka saama, ütlesid, mis sa siis praegu puhkeda ei usu, mis sa siin linnast mõtlesin, tead poolt oleks kohe kinni, äkki ma nüüd jooksen, näeme jälle, sest selge, kui ma järgmine kord näen, siis räägime edasi. Et juhtus jah, keset poodi, siis oli nii siiras järjekohtumine, ühesõnaga varsti tuleb sama teema, jätkub on hari kohta ja minu jaoks on kõige lõbusam see, kui inimesed teretavad Stameerikas, paljud teretavad, kui see silmsideme, tee sa juba noogutate, sõltub natuke osariigist, sõbralikum õhkkond on seal muidu siin Eestis, vaata, olete niimoodi siis tihti on see, et sa käid kuskil ringiga poes või kus iganes inimesed, tere. Siis ma ütlen tere vastu kasti rõõmsalt ja siis ma saan aru järgmisest, nende reaktsioonist tabavad ära, et me ju isiklikult ei tunne, et ta ei näinud tele vahendusel ja ma justkui oleksin nende sõber oma formilars olekuga ja mul pole selle vastu midagi, see teeb alati nalja. Et see on väga lõbus. Ma ikka küsin niisugusel puhul ka, et kuulge, meil on see saade, Me oleme igapäeva veetis kas teil mõni lahe lugu ka? Ma võin väita, et umbes 70 protsenti lugudest, mis me tänapäeval Ringvaates teeme, tulevad nendest sellistest juhuslik tänaval, kontserdil, kohvikus, keegi astub juurde. Kuule, tead, ma siin vaatan, et sa vist oled see, tead, mul on sulle üks asi, ma ei tea kellega, kelle poole teie saatus pöördumis, räägi mulle ära, ma saadan ja nii edasi, et tegelikult väga palju seda infot tuleb otseallikatest meile saatesse sisse praegu. Nii, no meil jätkuks juttu kauemaks, aga tõepoolest nüüd lülitame mikrofonid välja ja siis räägime edasi. Stuudios olid Jüri Muttika ja Hannes Hermaküla, aitäh teile, mehed stuudiosse tulemast ja palju õnne, ETV, aitäh, ja palju õnne meile kõigile.