Head vikerraadio kuulajad, saade jätkub ja tänasel päeval on telemajast külas Anu Säärits, tervist. Tanu ja tere tulemast vikerraadio stuudiosse. Tervist ja ma tulin uudistama, kõrval. Et sul ei olnud kauge tee tulla, no ma pean nüüd kõvasti tempot tõstma, et sinuga nii-öelda ühel sellel levelil olla, sest spordiuudised need ei ole ikka selline rahulik lugemine või kuidas sulle tundub? Port üldse on tempokas tegevus, spordiülekanded, kommentaare näiteks ei ole. Aga seal on ka oma tempot ja põnevust, et sõltub, kui palju sa seda mõistad, kuidas sa seda lahti mõtestada suudad ja eks see sõltub ka iseloomust. Ma olen üldiselt üsna temperamentne inimene, kuigi püüan seda temperamenti nagu vaos hoida. Anu, kui sa loed spordiuudiseid, siis on sul ikka päris suur tempo peal, samas sa hääldad kõik selgesti välja. Kas see niisugune teadlik tempo või see ongi sinu tempot selles tempos loetki, neid uudiseid? No ma olen ise need uudised just valmis teinud ja meil on oma kindel aeg, kuhu sisse mahtuda, nii et see on täpselt nii nagu see minu tempon. Anu meie jutu peakangelane on Eesti Televisioon, saab 65 aastaseks. Millal sina mäletad esimest korda, et vot see saade, see tegelaskuju, see saatejuht oli just ETV oma. Mis mälestused sul on lapsepõlvest? Kui ausalt öelda, siis esimest sellist ekstra ETV saadet ma ei mäleta väga. Tuleb meelde lapsepõlvest, eks me vaatasime kodus kõikvõimalikke neid lasteekraani saateid, olid lahedad, tere, filmid, mehed ei nuta, siin oleme ja kõik, need Need olid umbes sellised, enne kui ma kooli läksin, oli ette nähtud ja, ja Ita Everi show'd ma mäletan, alati meeldisid väga. Et ja palju oli spordiülekandeid. No mina olen sellest lapsepõlvest pärit, et me olime kogu aeg õues, enne kui ma koolis käima hakkasin, ma väga palju lastesaateid. Ma käisin väljas jah, tegema sporti, müramas, lihtsalt väljas olemist oli palju rohkem teadlikumast ajast, noh, võib-olla kui sa tahad nagu spordi mõttes teada, siis meil kodus ema vaatas hästi palju kõikvõimalikke spordiülekandeid ja kirjutas oma markasse üles kõikvõimalikke suusahüppajate pikkusi, et palju Matti Nüganen hüppas ja kes see teine oli kolm aastat tema väga ilusa käekirjaga kirjutatud märkmikku sai kogu aeg lehitseda. Et siis ei olnud ju internetti, et võtta tulemusi ja vaadata. Ja spordileht ilmus ka nii pika aja tagant. Rekordeid mängu ilu mõttes oleks ilus, kui sa mäletaksid esimesena mõnda spordisaadet just oma teadlikkust ETV nii-öelda saadete pagasist. Näiteks on raske öelda, sest nüüd on nii palju arhiivi lapatud, et see ei pruugi enam tõde olla. Vodka olümpiamängude, mis õhkutõusmist jaagu kolmikhüppekatset on nagu palju vaadatud, aga mitu korda olen mõelnud selle üle, et kas ma nüüd seda mäletan lapsepõlvest või läbi selle, et me oleme nii palju kordi seda arhiivist üles otsinud ja saadete jaoks kasutanud. Külma mäletan kuuendas klassis, kui olid Roomas kergejõustiku maailmameistrivõistlused, kus tehkagustadinovaid bass siiani kehtiva naiste kõrgushüppe maailmarekordi kaks null üheksa. See oli millegipärast selline, et siis ma otsustasin, et ma pean ka nagu emaga võidu, sellist statistikakogumikku ja aasta hiljem, kui olite Calgary olümpiamängud, et siis ma olin selline ka veel põhikoolitüdruk, et siis mäletan, et Marju madik ained ja kõik need suusad täitsa yles kirjutatud, kes mis kilomeetri võitis. Aga hiljem ma sellist märkmikku Rida ei pidanud, küll meie kodus vaadati, noh, loomulikult aktuaalset kaamerat, siis välispoliitikat, mida Aarne Rannamäe tegi teatri Õhtut, mulle väga meeldisid. Just sellised Joe saated meie kodulemmikud olid, mis me kõik järge ahvisime, tegime Urmas Kibuspuu ja, ja Jüri Krjukov ja, ja, ja Ita Everi kõik võimalikult kõik, kõik need fraasid käisid läbi ja ma tuletasin just siia tulles meelde, et kodused kutsusid mind selliseks dirigendiks diktoriks, sest ma alati ahmisin, järginekesel teleris, tegid, jätsin, aga saab ju paremini. Aga päris naljakad ei ole pikaajaline sellele mõelnud, aga nüüd kuna sa ütlesid, et juubeli puhul maksab meenutada, siis jah. Muide, Anu, kui sa lähed mõnda seltskonda, kus on viktoriin näiteks sporditeemaline, kas kõik eeldavad, et sul on kõik maailmarekordit kehtivad peas ja sa nii-öelda puusalt ütled kohe, kes on omanik ja mis on rekord. Ja tõenäoliselt kõik seda arvavad nii. Sellega sellega on nii nagu ma ei mäletagi, kes on öelnud. Noored arvavad, et teavad kõike, keskmises vanuses saad kõhkled kõiges ja väga vana tead, et sa ei tea mitte midagi. Et iseotsimisvanuses ma olen. Ma olen üsna veendunud, et sul ikkagi sa oled praegu natuke tagasihoidlik, aga ütleme, et kui paljud maailmarekordit sul on ikkagi niimoodi, et une pealt oskad öelda. Lühikese ametki ta ikka ja tegelikult võib öelda seda, et ma olen kolleegidega ka arutanud, et kui sa oled nagu pingevabas situatsioonis, siis sul on lihtsam kõiki asju teha. Aga kui sul on suur vastutus, siis sa ikkagi kõhkled paljudes asjades ütleme, kui seda infoajastut nii palju peale jooksnud siis ma mäletan, noh, keskkooli ajal võtsid tabeli lahti, võisid ujumises 10 maailma parimat sellel alal või kergejõustikus 10 parimat rahulikult üles lugeda, sest ega midagi muud lugeda ei olnud. Mitu päeva lugesid seda lehte paremale ja vasakule. Aga nüüd, kui hommikust õhtuni kõikides erinevates alades oled, et sees ja uudistes Me ju kajastame kõiki, et, et kui ma olen uudispäevatoimetaja, mul on 19 minutit näiteks saadet, võib-olla sellel päeval on multimiljon palju erinevaid võistlusi, millest kõigepealt selektsioon teha, siis valida ja nii edasi, et parem kontrollida kui puusalt tulistada. Tihtipeale sest on lihtsaid maailmarekordeid, jam keerulisi alasid, mida sa puutud kokku väga pika ajavahe tagant, et ma arvan, et aastal seal 90.-te alguses ja 80.-te lõpus kõik teadsid, võib-olla Erika Salumäe maailmarekordeid, aga täna ma peast ei oska, võib-olla enamus öelda. Anu, millal see teadlik mõtte, et sinust võiks saada Eesti televisiooni töötaja sinu pähe tuli. Mis see sinu lugu on, ETVga seoses, kuidas sa siia sattusid? Ega ma ei unistanud spordireporteri ametist. Lapsepõlvest mäletan, et kõigepealt, et minu vanuses Maldi selline ennekooliga kosmonaudid saamisest, et kõik margid ja märgid ja kõik muud ilmusid Gagarini nägudega ja kõik muu tundus niisugune müstiline teema, ega mulle see kosmoseteema meeldis siiamaani põnevalt ja siis ja teisel kohal. Noh, kuna see ei olnud selline väga reaalne tegevus, siis kuni sellisena neljanda klassini oli mul selge siht silme ees oleks äge saada politseinikuks, detektiiviks selliseks uurijaks, aga mul oli hästi palju poisse hoovis ja nad kogu aeg ütlesid, et vaata ringi Ki actioni, kellel ei lähe naised, ainult mehed lähevad püüdma kedagi. No ja siis ma hakkasin juba vaikselt ka erinevatel treeningutel käima ja siis mul tekkis selge soov, et ma tahan saada treeneriks ja õpetajaks. Ja mul oligi see nagu rahu majas, et kui kuskil seal kuuendas või kaheksandas või hiljem kümnendas klassis kirjandit kirjutades pidi kirjutama, et kelleks sa tahad saada siis mulle sihtile, mina lähen ülikooli, õpin kehalt kultuuris, treeneriks ja õpetajaks ja nii läkski. Ja kui ma olin teise kursuse akul, siis tartust kommertstelevisiooni, Tartu televisiooni, ma käisin seal tegemas erinevaid asju ja siis muidugi ka panin kohe spordi siis spordiuudised olid pikemad kui uudised. Sest noh, meil oli selline, et kes suudab ja ma haarasin siis kohe kõigest kinni ja siis juhtus niimoodi. Ta oli Gustav Sule mälestusvõistlused ja üks sügisjooks oli ja tegime Tartu televisioonile sellist lugu ja siis ETVst kuuse oli helistanud, et öelnud, et kuule, aga äkki teeb see tüdruk meile spordiuudistesse ka, et meil ei ole lugu. Noh, ja siis öeldi, palju lugu on, mul oli mingisugune, ma ei mäleta, täpselt, oli mingi kaheminutiline lugu ja ETV tahtis minutist Burasin selle loo lihtsalt minutilise selline esimene kokkupuude. Ja siis oli selline asi, et oli tunnetut talved ja ma tegin Jaanus ja Tiia Teppani suusasaate suusk liuglema, et noh, kuidas uuesti maratoniks valmistuda, mida teha ja juhtus siis nii, et talvel, kui see saade pidi eetrisse minema, siis see kommertstelevisioon pakkis mingiks hetkeks oma pillid kokku ja siis ma mõtlesin. Ja siis ma mõtlesin, et no aga saade on jumala ägedad paks ETV-le, et täpselt ei mäleta, kuidas helistamine käis, aga igal juhul Toomas Uba võttis selle vastu pani eetrisse. Ja talvel helistati mulle, et mul ei olnud kodus veel telefoni naabrinaisele helistati ja kutsuti mind välja. Et kuule, ETV pakub tule Lillehammeri olümpiamänge tegema, et noh, nüüd kohe lähebki lahti, et tuleb mingeid kokkuvõtteid tegema. Ei, mina mõtlesin päris lahe, et ainus asi ei, mõtlesin, et noh, päris lahe asi kutsutakse lüntub tegema, jõledad, pani muretsema mulle Tallinnas kuskil olla, et pagan küll, kahe kaks nädalat ülikooliaeg ka ja kõik muu, aga noh, mida teha, on ju, et aga diivani peal saab seal ka magada kindlasti. Ja siis põhimõtteliselt hetke pärast oligi tulek Tallinnasse, tegin selle kokkuvõtte osa ära, isegi ühte pikka saatepäeva juhtisin hommikust õhtuni seal Raivo Järvi joonistusstuudios aitas mind hädast välja igasuguste asjadega. Hästi äge oli. Siis läksin Tartusse tagasi rahulikult, see oli ülikoolis ja siis kaks kuud hiljem toomas helistas, ütles, et nonii, tulge nüüd põhikohaga tööle. Siis hakkasin mööda Tartut ja Tallinnat sõitma, niimoodi. Head kuulajad, saade jätkub ja tänane telekülaline on Anu Säärits ja loomulikult me ei saa ümber ega üle sellest, et olümpiamängude toimumine on nüüd väga suure küsimärgi all, seda on edasi lükatud. Mis seis viimane siis on, räägime uudiseid ka, Anu, tead seal midagi, mis tuleb või ei tule või mis saab? No ma ei ole kahjuks seal Jaapanis Tokyo olümpia korraldaja taskus või, või südametunnistuses ei oska prognoosida, et kindlasti Jaapan on üle elanud väga palju keerulisi aegu nende maad on räsinud kõik võimalikult looduskatastroofid ja ega nad uut sellist tervislikku katastroofi peale ei taha saada. Kõik sõltub, mis ümberringi toimub. Fifty-fifty ütleks. Anuna sporditoimetuse reportereid kindlasti inimesed kadestavad, sest nad saavad nii palju reisida, needsamad olümpiamängud, kõiksugu tiitlivõistlused, rääkimata Ta väiksematest käikudest oled sa tunnetanud ka seda, kui sa kohtud oma vaatajaga, et ta ütleb sulle, et nojah, mis teil vigade jäi, ainult reisite, sest selline mulje jääb. No ma arvan, et teadlikum inimene nii ei ütle, sellepärast et ega me ei käi mingisse ekskursioonil seal ja me teeme tohutult palju ülekandeid ka tegelikult siitsamast stuudiost, et ja kui sa oled väljas, siis olümpia ajal igaüks teab, kui palju erinevaid alasid on peal, kus, kus need vahemaad, kõik on tohutud, et kui palju seal läheb aega selleks, et kasvõi ühest otsast teise sõita. Okei, teed ühe ülekande ära seal mingi paar tundi sõtkub bussiga järgmisse kohta paar tundi järgmist asja, siis sa lähed, püüad olümpiakülas veel kilomeetreid kaugem sportlast, kelle ülekannet sa üldse sporitust ei näinud. Igasuguseid lõbusaid lugusid võib rääkida, kus kus lihtsalt televaataja ja spordihuvilise jaoks nii-öelda oleme tulnud vastuni reporterite sportlaste poolt, et, et jutt ikkagi purki saada. Mina ju valiti ikkagi need alad, kus Eesti sportlane kaasa lööb. Palju siin maailmaalasid ikkagi olümpia on sellepärast inimeste jaoks põnev, et, et kui võib-olla nelja aasta jooksul ühte või teistalas on väga jälgijaga, nüüd sa näed tunni jooksul ära. Vau, et ka seal on selline huvitav tase või kes seal on, mis selle ala maailmarekord on, kes seal tipus on? Sest noh, olümpial ikkagi kui võtta erinevad finaalid, noh siis need on alati väga huvitavad, sest koos on maailma tõeline koorekiht, aga no reporterile on see üldiselt tõeline noh selline katsumus, laager eriti väikestelt riikidelt, kus reporterite arv on üsna üsna tagasihoidlik, et, et kui see tundide arv kokku lüüa, kui palju ülekandeid sa teed ja seal umbes 50 intervjuude kõike ringi jookseb, et et see ei ole nagu selline lõbust. Okei, aga sul on huvitav, see ongi sinu tööd, sa näed seda, mis sünnib nüüd ja praegu. See vaataja tagasiside, mis on vaataja on sulle öelnud või imestanud sinu puhul. Eks inimesed on erinevad, mõni haarab varrukast, ütleb kohe, mis talle meeldis, mis ei meeldinud, mõni küsib, et miks me seda ei tee, mis me kolmandat helistatakse ta saate järgi, vanasti saadeti kirju kar sukapüks kla klaasvaase kristalle igasuguseid kirju ja mis asju. Ja iga tänagi mul ei ole selle vastu midagi poodi ja kassapidaja küsib, et kuule, kas te selle MMi teete, et ma tahaks puhkuse võtta sellel ajal? Väga normaalne, küsib kohe ära, mitte ei hakka otsima kuskilt või meelde tuletama, et mul ei ole selle vastu midagi, kui on adekvaatne reaktsioon, aga noh, me oleme kokku puutunud ka sellega, et tihti helistatakse ja räägitakse hoopis kellegi teise kanali tööst või mingist muust asjast või tuletatakse meelde asju millel tegelikult loogil loogilist lahendust ei ole või, või siis noh, et a la teil on nii palju seda, aga kui faktid ritta panna, siis tegelikult ei ole asjad niipidi. Oled sa muide pahandada saanud ka sellepärast kui mõni sportlane teeb kehva tulemuse ja inimene ei saa sportlasele ise öelda, ütleb sulle, et vot see nüüd läks teil küll täiesti aia taha. Ka, et alati on ju, kui on kehvasti läinud, siis on kõik ümberringi süüdi, et meediakes enne sportlasega liiga palju rääkis või pärast või või järgi või kiitis üle või, või mis iganes, et kui sportlane, kes on olnud nii-öelda 60.-te kohtade peale, ütleb enne olümpiat või MM, ta tahab 10.-ks tulla ja meie ei ütle selle peale, et noh, me loodame, et ta tuleb 10.-ks, vaid see on sportlase lause jaama pärast küsin, et kus su 10. koht käib, siis on kohe kõik pahased, et no aga miks sa nii küsida. Aga sportlase lubadused, aga nii mõnigi kord on hoopis selliseid asju, et ta helistab ühe või teise ala spetsialist ütleb, et kuulge, kandke talle mu number, ma aitaksin kaasa asjale. Vahva, et kui tahetakse koostööd teha ja ega meile ka väga palju saadetakse kirju ja tänusõnu, et vahet te tegite selle või teise või kolmanda, et vahva oli neid ülekandeid näha. Head eesti keeles ikkagi tehakse ja kõik nii edasi. Anu Eesti Televisioon on 65 aastane, mis suunasse telespordipool liigub, et mis näiteks 10 aasta pärast toimub spordiülekannetes on mingi suur kardinaalne muutus toimunud või on kõik umbes nii, nagu praegugi on. No kindlasti elu on kogu aeg muutuses, ega kui ma tööle tulin, meil ei olnud nii-öelda kamba pealegi mobiiltelefoni. Ja üks üks arvuti oli paberi peale, kirjutasime, läksime stuudiosse, minu käekirja, luges kolleege, mina lugesin tema käekirja, igasuguseid nalja sai eetris. Ma arvan kõike nüüd otse ja kohe sünnib 10 aasta jooksul veelgi rohkem ja, ja kindlasti suuremad alad muutuvad veel suuremaks, kes suudab atraktiivne olla, see jääb ellu, väiksemad alad muutuvad veel väiksemaks, sest selles tohutus infotulvas käib meeletu killustumine. Ja kuigi võib-olla mõni väike ala võib-olla noh, selline hästi äge ja tal on isegi palju selliseid oma vaatajaid üksjagu, siis ta suurele auditooriumile ei pruugi jõuda selle tõttu just olümpia ongi hea, et et selles summas saab näidata väga erinevaid alasid ikkagi, kas või no no kasvõi 30 sekundiga, et kes selle ala olümpiavõitjaks tuli ja sul tekib huvi, et ahaa, mis nad teevad. No praegu on suvi, on puhkuste aega ka sporditoimetuses on seal vist kõige suurem tööaeg ju, kõige rohkem toimub No arvestades seda, et nüüd pärast seda eriolukorda väga paljud võistlused just lähevad keema ja kuna juulis on juba võimalik suurema arvuga üritusi korraldada, siis juuli, august, september hetkel vähemalt Eestis lähevad päris kõvadeks võistlus kuudeks ja see on alati niimoodi olnud. Nüüd ei tule ainult selliseid rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, mida me näitaksime hommikust õhtuni. Aga tulevad kohalikud võistlused ja ma ütleksin, igas keerulises olukorras tuleb näha head, et nüüd me näemegi ära, millised alad suudavad oma koduseid võistlusi ägedalt korraldada, kes suudab kutsuda. Sest tähed on kodus, suurem osa eesti ägedaid ässasid, kes muidu treenivad välismaal, on suuresti kodus. Kas alaliit suudab nüüd teha sellise võistluse, mis toob publikut juurde, paneb vaatama, toob rohkem lapsi nende alale, hiljem? See on paljude alade šanss jõuda uuesti publiku südamesse, sest on paljusid Eesti tippe, kes kodus haruharva võistelnud või siis on võistlused olnud sellised, et keegi pole neid seal väga vaadanud, et kaks, kaks toetavat inimest, kes kalda peal on, või midagi sellist, et et nüüd on ala liitud asi. Ja korraldajate asi näidata neid sportlasi publikule, et minu arvates on see see isegi palju kihvtim. Tihti tihti seda ei juhtu. Mis alase sinu pidupäeva, mida sa nagu rõõmuga ootad, et vau, ma saan seda kommenteerida nüüd täna või homme. No kindlasti mu lemmikala on korvpall, et meil Brand korvpallikoondise ülekandeõigusi ei ole, aga ma olen aastate jooksul, ma olin lapsepõlves juba üsna suur kõigesööja ja päris paljud erinevad alad, kui on, super on, kui on eesti sportlane seal sees ja siis on nagu maailma tipuga katsumine, Sisson, vägevatest värevatem tegemine, kui sul on aega olnud selleks ette valmistada, sa tead, et et selline asine tuleb, sa oled sellesse süüvinud, siis on puhas kuld kõik. Et et ma ütleks, et alati kõik sõltub just sellest, et mis, mis momendil sa sinna nagu ülekandesse peale lähed, et see võib olla ka su lemmikala, aga kui see kukub peale seitsmendal tunnile, sealt puruväsinud, siis vaatajale lihtsalt kütta üles mage mäng siis lihtsalt seda kõvaks joonistada, noh, see ei ole ka nagu hea, sest Salod pildi ebareaalsest sündmusest. Et kui on kehv mäng, siis ongi mäng, tuleb leppida sellega, aga loodetavasti jõuab ekraanil rohkem väga häid mänge. Anu, kuidas tasakaalustatus ega on sporditoimetuses. Millised need teie mõtted on sellega seoses, et Eesti Televisioon oma nende ülesannetega, mis talle on pandud, saaks vaataja huvi nagu, ära rahuldatud. Kuidas te selle valiku teete, mis seal saab siis otsustavaks ja, ja mis jõuab ekraanile? Lugu on lihtne, loomulikult me kajastame väga palju erinevaid alasid. Sõltub sellest, et mis sellel päeval kõige olulisem on, kelle võistlus on kõige kõvem. Kas seda õnnestub telepildiliselt näidata, aga tihti me teeme ka väga väiksest sündmusest. Loo sellepärast, et ta on tsipa erilisem sellel päeval midagi väga erilist muud ka ei ole. Ja kui tähele panna, siis väga palju sport, et meie väga heade kolleegidega oleme üle terve ekraani ära vaatanud, et sa võid hommikul vaadata televisiooni, näed sporti, sa näed Ringvaates, sport, Tiisanet, Prillitoosis, sporti, sanet maahommikus, vahel sporti, sa näed väga paljudes saadetes sporti ja ka tihti aktuaalne kaamera lõppeb toreda spordilooga, mis tulemust mõõtma, aga annab näite sellest, et mis toimub. Anu, sa oled õige inimene, kellelt küsida, kellelt nüüd sellel suvel oodata mõnda head tulemust, milliselt alalt ja kes on see sportlane? Ma arvan, et mida kõige rohkem inimesed võib-olla, kes on kasvõi selline keskmine või kasvõi väikegi spordihuviline siis Magnus Kirdi tagasitulek, kuidas õnnestub, tipptasandil on see kindlasti huvitav ja, ja eks vaatame, et kuidas, kas augustis tõesti need maailmarattaässade tuurid lähevad lahti, et kuidas siis meie mehed nagu sõitma hakkad? Anu, kuidas Eesti televisiooni sporditoimetus tähistab Eesti televisiooni sünnipäeva pidulikuma saatel ka või, või ma ei tea, teete mõne rekordi või mõne võistluse? Vahel tõenäoliselt ei tee omavahel rekordeid ega võistluseid, sest meil ei ole nagu sellist suvist või kevadist või talvist pausi, et nii nagu terves majas käib, et üks hooaeg saab otsa, meil on üks aastaring aastaringvõistlusi ja siis tuleb järgmine aastaringe. Vaatame, kui see päev kätte jõuab, et kas keegi tahab mõne sportliku eesmärgi püstitada, et peab kolleegide käest küsima. Anu, ma olen selles intervjuusarjas küsinud Eesti televisiooni inimestelt, et mis on üks hea kingitus Eesti televisioonile, mis see sporditoimetusel on ikka vist mingi hea tulemus, mida kajastada. Nojah, eks sa pead kokku mu minema hästi siis, et peab vaatama, mis sportlased sellel päeval üllatada suudavad. Et meie töö on nagu tellija materjalist, et kui sportlased teevad ägedaid tulemusi, siis meie asi on seda sama ägedalt kajastada ja siis see läheb rohkem korda, et kes nagu emotsionaalselt suudab rohkem selliseid erinevaid tundeid publikule pakkuda. Selle sooritusi tahetakse järjest vaadata. Anu Säärits aitäh selle jutuajamise eest. Ilusat suve ja palju õnne, ETV.