Head kuulajad, Eesti televisiooni 65.-le sünnipäevale pühendatud rubriik siin selles vahetuses hakkab nüüd kahjuks tema, sest kuu saab läbi ja nagu jutt oli, toimub see ainult juulikuus. Aga täna veel sellel teemal räägime ja tänane telekülaline on ETV peatoimetaja Marje Tõemäe. Tervist, Marie. Tervist. Ja palju õnne, ETV, aitäh, Marje, ja ma pean ütlema, et mul oli siis 26 ETV saatejuhti, käis siin külas ja ETV on minu arvates väga heades kätes, sest mul olid väga meeleolukad kohtumised. Kuidas sa kommenteerid ETV töötajaid praegusel tänasel päeval? No ma saan sinuga ainult nõus olla, tegelikult kuulasin ka pooli neist intervjuudest täpselt sama tunne, et tegelikult sellist elujõudu ja energiat on praegult päris palju. Et ei, mina olen rahul, et, et on olnud, ma olen nüüd olnud kolm aastat sellel sellel ametikohal ja, ja ütleme, sellised esimesed paar aastat olid ikkagi päris keerulised mu enda jaoks, et aru saada, et mis see täpselt on ja, ja millised on need piirid, kus nagu toimetada saab ja tuleb. Aga, aga kogu see ETV pere on olnud ikkagi väga sõbralik ja võtnud mind väga hästi vastu selles ametikohas ka. Mis see sinu enda lugu sellele positsioonile jõudmisega seoses on, kust sa alustasid, milliselt ametikohalt ETV-s ja nüüd oled siis peatoimetaja? Ja et no ma olen ka nüüd üks nendest inimestest, kes on justkui üles kasvanud ETV-s. Et läksin õppima telerežiid ja olin teisel kursusel, nii et see oli selline aeg, kus tuligi uus laine teletegijaid ja, ja ja me olime kõik tegelikult väga hästi või väga oodatud telemajja, et kuidagi meie meid taheti ja, ja see oli nagu eriliselt tore tunne. Juba kolmandal-neljandal kursusel olime kõik, töötasime otsapidi telemajas ja sealt edasi läks kuidagi oma rada pidi tõepoolest, et esialgu töötasin siis hanketoimetuses ostes sisse välismaiseid filme ja sarju, no mis sinu ostetud näiteks, mis on, nagu töövõit seal oli? Tead, see on raske öelda, aga ma arvan, et üheks selliseks asjaks ma võin küll pidada, et kui pikalt oli Mark Soosaar, kes valis dokumentaalfilme ETV-le, siis mingil hetkel ma tundsin, et ma olen piisavalt küps, et see üleval ja siis meil tekkis selline slot nagu Doc kaader, et see on nagu olnud minu algatatud asi ja võib-olla ka selline asi nagu eesti lood, mis ma kull päris esimese hooaja seda ei teinud, aga alates teisest hooajast olin vastutav selle sloti eest valides välja siis pooletunniseid, dokumentaalfilm Eesti elust, mida toodetakse küll filmitegijate poolt, mis tähendas ka seda minu jaoks, et tegelikult suhtlesin kogu aeg filmitegijatega. Mingi selline ambitsioon oli kindlasti, ma arvan, väga paljudel seal telerežiid ütles, et hakata ise midagi tegema, suuri asju, tootma, filme ja kõike seda et otsapidi on mul õnnestunud nagu filmitegijatega kontakt hoida ja võib-olla ma olen ise ka mõned asjad seal vahepeal ikkagi teinud, et natukene seda poolt arendada või neid oskusi hoida, sest ma arvan, et selline praktiline teletöö tundmine või filmitöö tundmine, noh, tuleb sellele, selles ametikohas hästi kasuks, on nii, mis seal pärast hanke toimetust ja pärast ange toimetust juhtus siis see, et tegelikult tuli mulle elu suurim väljakutse, sain lapse. Et see oli selles mõttes huvitav aeg. Ja oligi väike paus, siis teletööst tagasi naastes ma ei teadnud, kas ma olin tegelikult seda hanke töö oli minu jaoks üsna ammendunud, et ma ei olnudki väga kindel, et kas ma nagu tahan sedasama tagasi tegema tulla. Aga sellel ajal olid nad algatanud teise kanali. Ja Hanno Tomberg oli siis tollal juhatuses, kes hoolises programmi eest ja nad olid tulnud siis sellele sellisele järeldusele, et mina võiks olla õige inimene, kes seda vedama võiks hakata programmi osas. Ja kui me sellest nagu esimesed korrad rääkisime ja saime paika, et mis see olla võiks, sest mind just huvitas see kultuuripool rohkem ja filmid, et nad väärtfilmid, mida me olime tegelikult olime ehitanud tõesti nagu hankeprogrammi kvaliteedi nii heaks, nende aastate jooksul, aga eetrisse pääsesid nad väga hilistel eetriaegadel. Ja minu esimene selline mõte oligi tuua nad lihtsalt varasematele kellaaegadele teises kanalis ja ehitada selle ümber kogu selline maailma kultuuri filmikanal kõigile see sobis, eks ju, sest et noh, ütleme, et ka lapsed tulid kaasa, mis oli ka mulle väga hingelähedane teema, et, et kõik need asjad nagu kuidagi vormusid kokku hoitud ikkagi ühe telekanali ülesehitamine nullist sisuliselt nullist. No seda, seda võimalust ma ei tea, kui paljud saavad elu jooksul nagu 25 aastat tagasi? Tõsi, et see on midagi nii erilist tegelikult et, et see, seda võimalust kasutamata jätta, ma ikkagi ei söandanud, kuigi ma sain aru, et et see otsus on hulljulge. Et ma võtan ikkagi väga suure vastutuse, aga, aga ma võtsin selle ja, ja ma, ma arvan tegelikult, et see oligi ääretult põnev ja, ja selline noh, väljakutsete rohke aeg, et, et väga palju asju sai nagu otsast alata. Et ja ETV2 on nagu siis ma pean seda üheks oma selliseks kuidas loominguliseks lapseks. Aga jah, nüüd siis tõesti noh, kõik asjad ammenduvad mingisugusel hetkel, et sama juhtus tegelikult ETV kahega, et, et ma jõudsin seda nüüd vedada peaaegu 10 aastat. Olin samamoodi mõtetes kusagile otsim otsingutele minemas, et mida, mida uut ma olen, ma olen kärsitu inimene lihtsalt, et ma kogu aeg nagu pean mingisuguse asja väljakutseks endale looma. No ja siis tuli ETV ja ETV ka täpselt samamoodi, et mul on, ma ei tea, kuidagi huvitavalt on need asjad küll minu juurde jõudnud, et ma ei ole ise midagi nagu selleks teinud, et noh, ma ei tea, püüelda või midagi sellist, aga aga ilmselt on sellised väga selline loomulik rada olnud, et mind on mõnes mõttes nagu kasvatatud. Selleks rolliks on selles majas Marie räägi natukene kuulajatele, mis roll see ETV peatoimetaja töökoht on, kas see on rohkem nagu esindusfunktsioon veel on ikka täielik selline toetav töötajaid, kõiki osakondi, kõiki toimetusi toetav struktuur. Seal on kõike tegelikult, eks ju, et mis puudutab ETV programmi, siis selles ma kindlasti ei ole üksi, aga ütlen, minu rolliks on kujunenud alati igasuguses koosluses kujunevad välja mingi trollid, eks ju, ja meie meeskond, mis praegult koosneb, siis peamiselt ongi Peep Kalapäevakajasaadete peatoimetaja ja siis Karmel Killandi elu elamussaadete peatoimetaja. Et me oleme selline kolmekesi loominguline tiim. Ja minu rolliks on jäänud tõesti selline analüütiline pool, et kuidas rahvas liigub, mida neile meeldib teha ja kogu selle programmi struktureerimine, et ma tõesti ehitan seda puslet, eks pusle puslemeister on siis nagu minu minu funktsioon, ma jah, ma niimoodi seda endale olen nagu sõnastanud. Aga kõik muu, millest sa räägid, käib sinna juurde, et seesama just, et hoida neid inimesi nendest aru saada, mis neil mis on nende nagu probleemid, võimalused ja nii edasi, et, et kõik see käib sinna juurde, pluss esindusfunktsioon, et ikkagi, ütleme kogu esimene sellise suhtluse partneritega, need käivad läbi minu hätta, et ja sinna hulka kuulub ka kogu survestus, survestamist programm, et ütleme, sellist ma arvan jah, pinge maandamine on võib-olla ka nagu üks osa sellest ametist. Kuule, me teame neid lugusid ETV juhtidest, kes on telefone loopinud ja väga kirglikud olnud, savist tüüp ei ole ja vist enam vajada. Aga sellised või kuidas sellega on, ajad on nii palju muutunud, ma tõesti arvan, et sellist asja enam nagu väga ei saagi juhtuda, et et loomulikult inimesed on erinevad ja, ja noh, kuidagi käitumismallid ja see, kuidas nad, meetod, milliseid meetodeid nad kasutavad juhtimisel loomulikult need on erinevad, aga tõepoolest, et mina olen ikkagi, ma olen rahulik, aga ma olen väga sihikindel, et ma tean, et mul on väga jonnakas, siis ütleme, sihikindel on võib-olla keerulisem sõna. Aga jonnakas ma olen küll, et kui on midagi nagu tahan, siis ma nagu pean ikkagi seda saama ja selle poole liikuma. Aga ma pean ütlema ka seda, et näiteks mina Ma vajan enda ümber nagu tegutsejaid või siis realiseerijaid, et ma pigem pean oma tugevuseks selliste ideede väljamõtlemist ja ja just seda analüütilist poolt, eks, et miks mingi asi võib toimida selles kohas ja miks mingi asi ei toimi, eks ju. Ja noh, see võib alata, ütleme, saate sisulisest ja vormilisest poolest, lõpetades kogu programmi struktuuriga. Aga ma vajan enda ümber neid realiseerijaid, kes need ideed kõik suudaks ellu viia, et seda ma olen küll nüüd aru saanud nende aastate jooksul. Kas ETV peatoimetaja uks on avatud töötajatele või sul istub sekretär ees, tuleb aeg kinni panna. Ühes seriaalis. Ja meil sekretäri ei ole, me teeme ise kõik, et me oleme selline isetegijad ja mul see õudsalt meeldib tegelikult, et minu meelest selline. Kuidas siis öelda, me oleme kõik kolleegid, ikkagi me teeme seda asja koos. Meie asi. Marje, sa ei pääse ka sellest, et sa pead meenutama oma lapsepõlve ETV-ga seoses, millised tegelaskujud, saated, saatejuhid sulle meenuvad. No see on hästi keeruline küsimus, sellepärast et ma kuidagi olen oma elus seal. Lapsepõlv on ikkagi väga kauge aega, mõtlen ikkagi, elasime nii palju teises ajas, ma olen ikkagi veel Nõukogude laps, eks ju, et et see oli nagu, et kui praegu sellele mõtlema hakata, siis tundubki müstiline, mis asi, mis aeg see oli ja ja noh, minu ütleme peres ei olnud ka väga palju sellist Eesti juttu ei räägitud, et et tegelikult, et kogu see ärkamisaeg ja eesti teadvustamine nagu identiteedi na toimus kella ilmselt läbi läbi televisiooni ja raadio. Et ma mäletan väga, et elasin kaasa kogu sellele programmile ja, ja aegadele läbi läbi just nende Meediumite. Aga kui rääkida veel varasemast lapsepõlvest ikkagi need klassikalised lastelavastused tegelikult oli sellel ajal lasteprogrammi mõttes ikkagi täiesti kuldaeg Eesti Televisioonis mõmmi aabitsat nõiakivina. Kessu ja Tripp misele. Trip, minu suured lemmik, Kessu ja tripp oli ju selline. No eriti ei meeldi mulle see toidutegemismasin, raag ma seda tahtsin endale, no seal oli nagu minister, nüüd oli jälle üks asi, ma mõtlesin, et kui ma suureks saan, siis mul peab selline asi olema. Sa oled natuke ümber. Ja ma ausalt öeldes pean ütlema ka, et, et televisioon kui selline on ikkagi nii palju müstiline. Et ma päris pisikese lapsena ikkagi mäletan sellist mõtet, et kuidas need asjad sinna sisse ära mahuvad, selle kasti sisse. No see oli midagi sellist nagu üleloomuliku ikkagi. See on see, nagu me oleme siin saatejuhtidega rääkinud, et natuke kujutasime ikkagi kõik midagi hoopis teistmoodi ette, kui tegelikult oli, televisioon on selle visiooni loomine ja ta ikkagi petab ära mõnes mõttes. Ja siis loomulikult tulid ka need nõukogude aegsed hitid igasuguse neli tankisti ja koer ja musketäride, noh selliseid asju mäletan väga hästi, et need said kõik ära vaadata ikkagi sellel ajal. Aga siis oli mingisugune periood minu elus, kus ma nagu televisiooniga üldse kokku ei puutunud, et selline isiksuseks kasvamise ajal mul tegelikult televisiooniga üldse pistmist ei olnudki. Muide, kuidas sul kabinetis on, kas seal on kaks televiisorit, mängivad mõlemad, nii ETV üks kui kaks. Ei, ausalt öeldes ma sellisel moel nagu televiisorit kogu aeg ei jälgi, ega sul on ikkagi on televiisor on, aga noh, tänapäeval sa saad arvutist vaadata kõike, mida vaja ja õhtuti ma ikkagi vaatan, mul jookseb ikkagi ETV, ETV2 on selline, nüüd ma näen seda natukene kõrval teistmoodi, et aga ta on elamuspõhine, et sa vaatad täpselt seda, et sa võtad oma selle filmikese sealt ja vaatad seda, millal tahad, tänapäeval on see ju kõik võimalik, eks ju. Et see reaalajas televisiooni vaatamine ei ole enam üldse nii kohustuslik. Mariaga, mis me sellest ajaloost vaatame, natuke tulevikku ka, sest sa oled kõige õigem inimene küsimaks. Mis seis on peale selle, millest me juba rääkisime, ehk et inimestega on hästi, kuidas on, ma ei tea, stuudiotega, hankeprogrammiga, sügisprogramm programmiga, palju sa rääkida saad, mida, mida uut on tulemas, et saaksid teada nii teletegijad kui televaatajad. Tead, ma arvan, et võib-olla isegi praegu me hakkame alles aru saama, mida see kehad meiega tegi, eks rääkimata sellest, et, et et me saime aru, et me oleme hästi olulised ühiskonnas ja et inimesed vajavad sellist kohta kuhu koguneda, eks ju, kui on keerulisemad ajad. Et saada infot, et saada nagu teadmisteta, tea, et ikkagi mingid majakad on olemas Eestis nende jaoks ja nende päralt. Et see oli selles mõttes nagu väga hea, noh, õppetund endale või selline kogemus endale. Aga mis puudutab kogu sellist programmi loom ette, siis seda me veel tegelikult ei tea, millised mõjud, see kevad meile tõi, et ma suhtlen väga palju oma väliskolleegidega ja sealt ka nagu tuleb ikkagi selliseid signaale, et a la stuudiotes näiteks enam selliseid formaate, mis nõuavad stuudiopublikut, enam ei taheta teha, eks ju. Reisisarjad on muutumas luksuskaubaks, eks, et reisimine on nii palju raskendatud ja, ja pigem tehakse selliseid kohalikke asju rohkem, et, et tegelikult ütleme, need mõjud alles hakkavad programmidesse jõudma. Ja noh, seda me sügisel siis näemegi tegelikult siis tõstame esile Eestimaa just oma ilus ja, ja võimalustes, et inimesed pigem eelistaksid olla kodus, vaadata oma lähedusse oma nii-öelda oma asju, avastada siin Eestimaal ja, ja mis, mis veel üllatusi tuleb sügisel kohe, et mul on nendest võib-olla natukene vara veel rääkida, aga mis kindel, et need majakad meie oma tugevat programmid on eetris tagasi alates septembrist mõned juba augusti lõpust. Ja võib-olla selline esimene avapauk ongi siis 20. augustil, kus me siis tähistame Eesti taasiseseisvumispäeva? Ütle midagi tegijatele ka, kas mõnes stuudios käib praegu remont, midagi uut tehnikat tuleb või juba ehitate uut maja, kuigi ma praegu vaatan, et ma ei näe veel siin raadiomaja kõrval. Olen siin ja hea pilk jah, et saab meid kursis hoida, kopp maasse lüüakse väga ootame seda, et uut maja meil hädasti vaja, et kogu aeg käib selline kõpitsemine, seda vana vanatehnikat veel elus hoida, aga ausalt öeldes noh mingil hetkel noh, see ei ole enam mõistlik, lihtsalt ja, ja ega siis lõpuni lõpuni niimoodi kesta ei saa. Ma arvan, et jällegi televaataja ju eetris seda ei näe, eks, et me oleme ikkagi nagu oma pildi suutnud nii-nii, palju me oleme suutnud teha, et oma oma stuudiot ikkagi oleme saadete jaoks korda teinud ja pilt. Ta on korralik eetris, et noh, see on nagu peamine, aga ma ütlen, et mul on nagu mõnes mõttes tunne, et me võib-olla, mis Eesti riigis praegu on, et natukene elama samamoodi mingisuguses sellises ellujäämis piiril, eks ju, et et tegelikult mida tahaks, on ikkagi see, et näha mingit arengut, arenguvõimalusi, edasimineku võimalusi, et noh, selles mõttes on praegu nagu, ütleme, keeruline tegelema ellujäämisega. Ma arvan, et Eesti rahvusringhääling ja Eesti Televisioon ei peaks tegelema ellujäämisega. Me peaksime olema nagu samm ees kõigest, et et just et natukene näha seda, et mida ühiskond vajab, et kuidas me saame olla kasulikud Eesti riigile. Kuidas toetada Eesti arengut. Et selles mõttes on natukene, ma ütlen, et see üldine olukord ei ole nagu, et kuigi ma pean ütlema jah, tõesti, et vaataja on ju olemas ja ei saa kurta, eks ju, et meil on läinud ikkagi viimased aastad väga hästi. Ja meil on suurepärased tegijad, aga jah, suures plaanis võiks olla ikkagi natukene tasakaalukohad tugevamal pinnasel. Marie, mis sinu arvates on üks hea kingitus ETV-le. No kuidas öelda, et materiaalses mõttes võiks ollagi uus maja? See on lihtne. Aga ütleme, sellises filosoofilises plaanis võib-olla just seda, et meil oleks piisavalt sellist mitmekesist programmi häid tegijaid ja mis kõige olulisem, et vaatajad oleks meiega, sest ütleme nii, et, et noh, nii nagu teatriski kontserdisaalis, et kui ei ole vaatajaid, siis ei oleks meid vaja. Ja me peame iga päev pingutama selle nimel, et need vaatajad oleks olemas. Arusaadav Marje Tõemäe, Eesti televisiooni peatoimetaja ja nagu ma ütlesin, meie intervjuu alguses mul oli suurepärane võimalus kohtuda ETV tegijate kahjuks ma ei jõudnud väga paljudega kohtuda. Sul on see privileeg, sa saad kohtuda veel rohkemate ETV tegijatega, palun ütle neile vikerraadio poolt siis edasi, et me hoiame pöialt Eesti televisioonile ja soovime palju-palju õnne ja ja jätkuvalt toredaid ideid ja sedasama ka sulle, aitäh tulemast. Ja palju õnne ETV. Suur aitäh, et kindlasti ütleme edasi ja ma Omalt poolt tänan ka vikerraadiot, et veel pikema ajalooga raadiokanal ja, ja täna on ka selle eest, et te olete nagu teleinimesi enda juurde kutsunud külla ja nendega rääkinud, aitäh teile.