Head vikerraadio kuulajad ka tänasel päeval on külalisi televisioonist, sest Eesti televisiooni juubelikuu käib ja oleme sellel puhul võõrustanud siin saates erinevaid Eesti televisiooni saatejuhte. Täna on hea meel öelda. Tervist Priit Kuusk alias Wend. Tere aitäh kutsumast. Muide, kui sa AK hakkasid lugema, kas sa püüdsid ka alguses rääkida juhtkonnale, et teeme nii, et nimi ei ole all mitte Priit Kuusk, vaid on vend, on su väga tuntud hüüdnimi? Jah, ta aga ütlen kohe ära, et ei ja mis puudutab nüüd Aktuaalse kaamera meeskonnaga liitumist, siis noh, minu jaoks oli see ikkagi ju tegelikult üsna ootamatu ja ka üsna selline. Kuidas öelda siis nagu jõudmine kuhugile, kuhu sa arvad, et sa võib-olla kunagi ei jõua, eks ole, et noh, aktuaalne kaamera on institutsionaalne nähtus meie ajakirjandusmaastikul ja ja kui meile see ettepanek tehti, siis ma võtsin kohe grammikese, tegelikult nagu hoopis pigem kaks sammu tagasi ja sain aru, et noh, mina ei lähe sinna institutsiooni muutma või, või noh, umbes jala, kus lahti lööma vaid vastupidi, et ma tahan seda institutsiooni tundma õppima. Ja kunagi siis võib-olla ütle, et nii mõtled naa ja vastupidi, eks ole, et aga ei ma olin enne, seda olin ma ju kiilakas ja kõrvarõngastega ja ma otsustasin, et see ei sobi sinna institutsiooni. No kui sa mõtled end lapsepõlve, mäletad sa, et su lemmiksaade oleks olnud aktuaalne kaamera või need olid hoopis teised saated, minul absoluutne lapsepõlve lemmik oli kolm sõpra prostokvaationast ja seda ei muuda mitte miski nii. Eesti Televisioon näitas Sojuz multfilmi multifilme absoluutselt. Ja mina olen nõukapoiss sündinud 73 aastani, et et ei aktuaalne, kaamera ei kuulunud minu vaata ütleme siis vaatamismaterjali hulka. Pigem neli tankisti ja koer, aga, aga kuidagi on ta sattunud muuseas, tegelikult pean tunnistama ausalt, et ega ma praegu mul ei ole televiisorit, Ki, et noh arvuti vahendusel üritan ennast ikkagi uudistega kursis hoida, et aga jah, televiisor on selline, noh, kui väga vaja, siis vaatad. Kui ei ole, siis saad ilmaga väga hästi hakkama. Kuidas sinu lugu ETV-sse sattumise osas üldse on, kui sa pead selle nüüd aastaid hiljem lühidalt kokku võtma, mis seal liftikõne selles osas on, kuidas sa räägid inimesele, kes üldse ei tea, kuidas sina sattusid ETV-s? Minu elus eriti paljuski ka tööalases elus on hästi paljud juhtumid juhusepõhised ehk siis, et avaneb võimalus, juhus või komisjon seal juhus otsa ja siis avaneb uued uksed, et no kuidas ma Tartus üldse sattusin raadiosse, kus ma sinugagi kokku sain, eks ole, Q-Raadio, Tartu KUKU, eks ole, siis sealt edasi Tallinnasse tulek Tallinna Kukusse siis ootamatu kõne Sulev Valner-ilt, et oled sellest huvitatud kaastöö tegemisest, et Eesti televisiooni saate avatud toimik üheksakümnete lõpus 197 vist, kui ma esimest korda siis tegin telesaatesse kaastööd, ma olin enne Tartus ka tegelikult teinud Eeveedeeveeesse. Et noh, päris tundmatu see asi ei olnud, aga siiski ikkagi ikkagi rahvusringhääling ja puha ja ja kujutad siis ette, et lühikese aja jooksul säil minust ka toimetaja ja siis ka avatud toimiku saatejuht viieks aastaks mis mul tegelikult juhtme päris korralikult kokku ajas, sest et need teemad üheksakümnete lõpus ja 2000.-te alguses olid ikka õõvastavad, jälgid, millega me pidime tegelema. Ma mäletan ühte stand-upi või ütleme siis seda kaamera ees seistes info edastamist otse nagu vaataja poole pöördudes. Mul oli lilla hari peas veel vana. Et kas avatud toimiku tegemine oli nagu mingis mõttes eluohtlik ka sellel ajal. Ta said sa nagu ähvardusi ka või midagi sellist nagu üldse ähvarduseks pidada siukest pilkumis võib tappa siis seda ühe korra küll juhtus ühe legendaarse eluaegse vangi ka, ütleme siis eluaeg vangis istunud mehega, kes nagu välja sai, pani uue kuriteo toime tšetšeeni liider Ruslan Jan Uussoo oli tema nimi ja ma olin teda salaja filminud, temast mingit lugu teinud. Ja siis, aastaid hiljem kohtusin temaga väljasaatmiskeskuses, kust ma tegin lugu mulle õla peale koputati ja siis ma pöörasin ümber ja vaatasin selle tegelikult üsna sellise vana isalikku moega hallide vuntsidega siukse mehe otsa, kes on muidugi üle kere aretatoveeritud, aga pilk oli selline, sina filmisid mind salaja. Ma mäletan küll nii, et seda võib nimetada kohtumiseks vaatajaga. Täpselt. Milliseid kohtumisi sul veel olnud vaatajatega? Ilmselt nagu meeldivamaid veidi, eks, need on igasuguseid, Eesti on nii väike, eks ole, ja aastate jooksul, kui sa oled üle 20 aasta töötanud teles, siis jah, ma käingi tänaval ja teretan inimesi, keda ma ei tunne ja see on täitsa normaalne asi, eks ole, et see läheb looming loomulikult. Jaa, nüüd kasutatakse mõnikord juurde ja uuritakse ja, ja need on kõik väga meeldivat, kui tullakse sellise siira sooviga, kui oled ja sa oledki teinud järsku mõne kihvti saate või et saad nagu positiivsest tagasisidest nagu super, okei, mis on kõige õudsamad muidugi sellised noh, ma ei tea, mitmenda sarviku pealt tulevad mehed, eks ole, et kes on seal, see intonatsioon on juba õhula. Nendega tuleb jääda viisakaks, aga tüütud. Ja ometi see tagasiside on see sulle oluline, et sa tahad kuulda, mida vaatajad sinust arvavad, mida nad teemadest arvavad laiali oodata, selle järel? Laias laastus tean, mida arvatakse, aga väga tõsiselt tuleb võtta ikkagi seda, mida ütlevad korüfeed, keda sa austad, kes on sinu õpetajad olnud inimesed, kelle arvamus sulle korda läheb, kas sa tead, et on oma ala absoluutsed tipud ja ei hakka niisama tühja juttu ajama, et loomulikult tagasisidele tagasiside on väga suur vahe, kui sa mõtled end sinna lapsepõlve, kas seal üldse millalgi tuli see mõte sinu pähe, et sa võiksid Eesti televisioonis töötada, ma ei pea siis uudistesaadet silmas, aga et oli see nagu täiesti välistatud maailm sinu jaoks absoluutselt nii, ja millal see mõte tuli siis, millal see? See mõte tuli siis kui mõistsime Olaf suudriga kolmesoni kõrtsus ja rääkisin talle oma Venemaa seiklustest, kus ma vennaga kuuega täitlesime. Ja siis need juhtumid olid päris mahlakad ja siis Olaf ütles, et noh, et kuule, tule, meil on kuradi niisugune kahetunnine jutusaade, tule räägi seal ka, et päris hea asi. Ja siis, kui ma sealt saatest välja astusin, teadmata, et andsin oma elu esimese intervjuu saamata aru, et see oli interjah, jah, see oli 90 alguses, eks ole. Ja, ja siis astub toonane peatoimetaja Krista Aru minu juurde, ütleb, et noormees sedasama seal, nii nagu mina seda mäletan. Võib-olla see juhtus teistmoodi. Noormees Teil on täitsa hea ajal, et kas te ei soovigi raadiosse tööle tulla, käisid sealhulgas, miks mitte. Aga mis su enda esimene valik oleks olnud, milline töökoht või, või kuhu suunas sa ise nagu töötasid või unna ei mõelnud tollel hetkel üldse mingitest töödest. Ma olin noor tudeng Tartus kes ei mõelnud kaugemale, kui ma ei tea, kas, kas isegi järgmise stipipäevani mõeldi, eks ole, et noh, lihtsalt vaatame, mis elu toob. Ja vaat mis tõi, eks ole, kandikul selle siis järgmise asja ja siin ma nüüd siis olen juhuse tahtel, nii, oled sa rahul, et see nii läks ja midagi jäi nagu helgemat, aga ma olen absoluutselt rahul. Ja, ja ma ütlen seda täiesti siiralt, et ma olen jõudnud kuhugi kus mulle meeldib olla ja teen seda, mis mulle meeldib teha tänu sellele tööle, suuresti olen ma ka avastanud enda jaoks hobi käigus pool maailma, teine pool ootab veel ees. Olen avastanud ka uue maailma ehk siis kokanduse ja kokkamise rahvusköögid. See on lõputu valdkond, kuhu sukelduda, kusele vaimustada, avastada ja seda kõike on ikkagi vaikselt, nagu kõik algas sellest ühest intervjuust Q-raadios, eks ole. Laias laastus. Ja sealt arenes edasi, nagu ma ütlesin, et kutsuti sinna, tegin seda oli ebaõnnestumise loomulikult kellel siis ei oleks, eks ole, eriti kui sa oled noor ja algaja ja, ja väga selline enesekindel ja ülbe Cavel tihtipeale ma toon sulle hea näitama ka alati rääkinud ja, ja see on minu jaoks see, see õpetuslugu, kuidas nagu noh, panin Tartu kukkus ja õppisin siis Erki Berensi, Tiit Karuksi, Harri Tiido käe all, eks ole. Kuskil seal Karuksi ka kahekesi rääkisime ja, ja siis ma hakkasin jälle seal eputama ja laiema, et oh kurat need Eesti televisiooni spordireporterid, noh, et ma teeksin oluliselt paremini, et nad ikka jumala eest, eks ole. Ja siis karuks vana, kogenud kalana, ütlesin, olgu, tubli. Lähme teeme. Lähme, kommenteerime Kalevi eurosarja mängu vanas Kalevi hallis muidugi. Rinna kummi ja klapid pähe, mikrofon suu ees, eks ole, mäng hakkab pihta, Karuks teeb sissejuhatuse, ära, anna mulle käega märku, et minu kord on rääkida ja minu esimene lause, esimene spordikommentaar taatori lause ja ma ise ei pannud seda tähelegi, ütlesin vastaste mustakasvuline pikanahaline keskmängija. Ja sealt läks edasi, eks ole. Ja pärast mulle toimetuses mängiti sõidust ette ja kõik said kõhud naerda, oli üks inimene toimetuse, kes, kes ei naernud, see olin mina. Aga see oli selles mõttes nagu väga head, kaks sangpommi, mis pritsu jälle maa peale tagasi. Ja siis ma sain aru, et et noor kukk suhteliselt rumal Lindpriid, sa oled AK uudisteankur ja sind on tihti päris kõrget poliitikut süüdistanud mõnede küsimuste esitamises, vähem ilmselt nende esitamata jätmises. Kuidas sa ise sellele vaatad, kas viib tuju ära ka või kas sa püüad üldse seal AK-s üldse kellelegi meeldida või see on vaja nii-öelda see vastus kätte saada, nui neljaks, muu ei ole sellel hetkel oluline. No ma arvan, et sa ise vastasid ära, meil on vaja saada vastuseid, mida ei ole minu ainuisikuliselt välja mõelnud, see on toimetuse ühistöö paljude inimestega. Ja kui sul kolme minuti jooksul ei anta nii ei tule selget vastust suhteliselt, ma arvan, niuksed põhjendatud küsimustele siis tuleb seda uuesti proovida ja see ei ole koht, kuid see oli iludusvõistlused. Ma nüüd peaksin kellegile meeldima, eks ole, kuidas ainult tunne, et sellel hetkel, kui sa pead sama küsimuse kolmas kord küsima, see jätab nagu sinust mulje, ma tsiteeriksin siinkohal Ott Tänakut, kes ütles kuskil kiiruskatse finišis, et kui küsiti, et te olete oma konkurentidest kedagi nii palju kiiremad Ja see ongi kõik, ma ei tunne ennast kuidagi paremini või halvemini, Ma lihtsalt teen oma tööd. Head vikerraadio kuulajad, tänane telekülaline on Eesti televisioonist Priit Kuusk ja nüüd me saame rääkida sellest, mis on, ma arvan, see, mis su silmad kõige rohkem särama paneb, need on need eripära. Tiit, mida sa aeg-ajalt ette võtad. Räägi siis, kuidas on, kas sa mõtled selle reisi või siis selle, kuhu sa kaasa lähed kokaks või kaasa selle jaoks, et sealt saade tuleks või vastupidi, et see saade on sealse kõige väiksema tähtsusega osa põhiliselt me räägime siis ikkagi hetkel udurist õhu turris need on omavahel seotud ehk siis, et kui me alustasime 2002, siis meil oli väljundit vaja ja jällegi üks asi viis teiseni, et sa töötad ETV-s, küsis Hannes mu käest, ma ütlen jah, ma töötan Liivo ei oska, meil on meil dokumentalistid, noh paneme siis pusle tükid kokku, ETV oli huvitatud selle ühekordse seikluse seriaali näitamisest, sellest kasvas välja midagi enamat. Nüüd me oleme juba viis reisi teinud, veel teine viis ootab ees, kui jumal annab, aga jah, aga siis ongi, et me lähme ja me, meil on vaja punktist A punkti B ja selle käigus me dokumenteerimine seda ja siis sellest sünnib juba siis nii-öelda teleseep, aga seda tuleb dokumenteerida ikka siis selle mõttega, et televisioon ka selle välja kannataks. Ja loomulikult kui eel ja kuigi meil on musta materjali, mille kohta me ütleme, et, et avaldatakse siis postuumselt, eks ole. Aga ei midagi, väga hullu. Toimib tänu sellele, et te olete nii ausad seal kõik ja see on ikkagi selline reality teatud mõttes reisikiri mõistagi ka ja need kohad sinna ikka reisibüroode reisija liiga palju ei pakkunud. Et selles mõttes päris mitu punkti saab täidetud, kui selle ära vaated ja selle reisi kaasa teed läbi selle. No eks seal on neid riik on väga erinevaid tõesti ja, ja tõesti, meil on juba üle üle 20 Ma ei tea, pluss riigi läbitud, eks ole, ja ja mitukümmend mitukümmend 1000 kilomeetrit, et satub igast asja ette, satub niukseid täiesti nagu lähed maailma mingisuguse vaate mängulisema joa juurde ja siis vaatad seda mõtetes on nagu Disneyland, eks ole. Ja siis lähed kuskile ei kuhugile, satud Bambe Uulu-nimelise järve äärde mingisuguse kitsa paadiga pääsele ületama, rattad on ka seal paadis ja siis sõidad ööhämaruses mööda ujuvatest või õõtsuvatest saartest, kus elavad inimesed, kalurid oma peredega tõesti niukesed, õõtsuvad maailmad ja nii arhailine elu, eks ole. Et vaat see on vau-efekt, eks, et emotsioone on alati olnud seinast seina ja mis puudutab seda ausust, ehedust vaata, kui sa oled väsinud, siis ega väga ei viitsi näidelda ehk seal mingid nägu teha, et aga mul on alati see hea teadmine, et ütleme niimoodi, et käärid on minu käes, et mina olen see, kes montaažiruumis ikkagi lõpuks otsustab. Aga me üritame ikkagi olla suhteliselt ausad, et kui on konflikt, siis on konflikt ja kui on sitt päev, siis on sitt päev ja kui on nõrkusehetk, siis on nõrkusehetk kokana Bellingshauseni pardal. See oli ju ka suur juhus. Ega sa ju ei osanud jälle arvata, et sa midagi sellist tegema hakkas, oli see, oli isegi üks juhus ja siis sellele järgnes nagu teine juhus. Esimene juhus oli see, et kui ma seda kuulsin, ma saatsin Tiidule ekspeditsiooni juhile Tiit Pruulile lihtsalt sõbramehele kirja, eks ole, naljaga pooleks, et kui sul on kokka vaja, siis siin on üks välikokapaberitega mees töö juures, lihtsalt see oli hetk, kus ma ei teinud midagi. Ja siis oo, aga miks mitte vaatama jah, siis see kaheksa päeva esimene etapp, natuke pidulikum teavad kõik siit Kroonlinna kroonlinnas ametnik pasunatega teele, et siis Roomassaare kodusadamasse. Ja siis vahetult enne roomas saarde, ühel õhtul istusime seal ahtritekil, ilus ilm. Õhkasingi, et no nii tahaks veel. Täitsa lõpp, kui kurb, et kuigi ma olin just äsja merehaigusest tervenenud ja siis tegi treenerid mulle tee pakkumise ja ma ütlesin, et jah, elu elupakkumine Munoveegaks jutamis teha üks kodus, teine tööandjaga. Ja õnneks mõlemad osutusid nagu väga mõistvateks. Ja kolleegid ja pere toetasid ja ütlesid, et selliseid võimalusi palju ei tule. Muidugi mina küll me hakkama saame ja jällegi siinkohal ma ütlen, et ma olen teile kõigile väga tänulik selle eest. Kokasaateid väga palju ei ole, kus siis tõepoolest nagu sa ütlesid, rahvuskööke näiteks tutvustatakse ja nii edasi. Kas sa oled siis uuema aja Moydela Tõnisson? Ma olen, ma olen end, kes avastas, koka saadeti, nišš on kuidagi kurval kombel täitmata või siis allakäinud. Sest et vaata, mul on see privileeg olla avalik-õiguslikus meedias, mida reklaam ei tapa ega dikteeri. Ehk siis, et kui on võimalik saada kas europrojektidest või kuskilt, eks ole. Raha on seda üles otsida, see nõuab palju tööd, projekti kirjutamist, selleks on vaja õiged inimesed ja eelkõige on sul vaja ideed head ideed, mida teha, kuidas teha, mis kokasaadete puhul mulle tohutult häiris, oli see et klassikaline kokasaade on, seisab üks või kaks inimene kuskil labadega köögi ääres. Jah, pliidi ääres ütleb, et täna teeme siis kanafileed ja selleks, et teha parimat kanafileed, kasutame kana, loomulikult Rizzo toiduõli, siis näidatakse sulle kaamerasse, eks ole. Vaat seda ma viskan. Kokanduse Näction Johnson, see on rock n roll, see on nagu noh, tõesti avastusretk tundmatusse maailma. Ja kui seda ei ole, siis on see selline noh, suhteliselt igav asi vaadata, eks ole. Prae kana, no tore on. Ja samas valmivad sellest raamatud ehk et inimesed saavad järele proovida, ma kujutan ette neid retsepte, mida sa oled proovinud ja meeskond on ju kõik elusson nagu ehe näide, midagi. Ma enda kiituseks öelda sind patsutab endale õlale kõik peale minu võtsid pardan juurde ja sina siis sellel põhjusel pliidi ääres on lihtsalt nii kuum ja ja mis seal salata, kui sa oled kambüüsis päev otsa, seega isu väga ei ole ja see on paljudes paljude kokkadega, kui sa teed süüa päevas otsa pliidi ääres, lõhnad, maitsed kõik, eks ole, siis lõppude lõpuks, kui on seegi aeg, siis noh, väga ei tahagi enam kõhna kuidagi visuaalselt täis saanud virtuaalselt minule. Et esmaspäevast laupäevani ei söönud väga pühapäevasel jõgimiseks puhkepäev, siis ma rattisin külmkappi. Mis sa arvad, kas sa 10 aasta pärast teed uudistesaadet Eesti televisioonist või pigem kokasaadet või mõlemat? Ma ei tea, ma ei oska öelda. Ja vaata arvamustega nagu unistamisega, et ole ettevaatlik oma unistustega, nende võivad täide minna, et võib-olla on targem mitte hakata arvama, et siis ei lähe nii, nagu arvad või loodad või, või vastupidi. Aga mis sa arvad, mis Eesti televisioonist võib saada viie või 10 aasta pärast, kas tehnika areng, inimeste käitumise erisused muudavad seda televisiooni põhipilti, et midagi kardinaalselt muutub teistsuguseks või see põhiosa on ikka sarnane ja inimesed vaatavad telekat ja ma arvan, et pigem jah, ikkagi see voogedastus ja kõik see, mis platvormi põhiliselt toimub, et see järjest rohkem hakkab võimust võtma, aga suured kaubamärgid või siis praeguse seisuga saated, mida inimesi, mis inimesi huvitavad, need jäävad ikka alles, ehk siis et, aga siis vaadatakse neid endale sobival kellaajal ja ajal ja kohas, et et ma arvan, et see, selline kellaajapõhine televisioon võib-olla ka, aga noh, aga loomulikult ei kao, see on kell üheksa vahtu, mis su kogemus enda laste pealt ütleb. Nad on ju suunanäitajad selles osas. Kas nemad ärbivad televisioon minu lastest nüüd lähtuda, siis on tulevik väga tume. Ei tarbi keegi televisiooni mitte. Kas nad teavad Eesti televisiooni saatejuhte peale sinu? Ma arvan küll jah, et tunnevad ikkagi ära, see on isegi suur pluss, sest ilmselt paljudele noortele võib-olla mõni väga tuntud saatejuht, täiesti tundmatu ja ta vaatab hoopis teistsugust meediat selle meediapildi puhul. Kui palju sa nagu muretsed selle pärast, et mis see tulevik toob sinu endaga seoses, et kas sa igapäevaselt püüad ka natukene nagu rõhutada, et televisioon on tähtis, vaadake ikkagi telesaateid või sa jätad selle nagu ikka inimeste otsustada, kas sul on jäänud mulje, et ma olen kuidagi nagu muretseja tüüp? Sa vist ei ole tõesti, läheb nagu läheb noh ega siis elu seisma ja kui nüüd televisioon või mingi üks töö midagi muutub, lõpeb, eks ole, lõppude lõpuks mul on kaks kätt küljes ja ma saan kambüüsis hakkama. Priit, see, mis paneb veel su silmad särama, loomulikult Sparta ja noh, jalgpall, ma usun, on see sinu lemmikala. Kas sa pead nagu väga peale käima, et laske mul kommenteerida, ma ei taha sellel ajal lugeda kaadega teha ühtegi kokasaadet, andke mulle ka sealt midagi. Ei ei, ma olen, ma olen sellega kogemuse juba saanud, et ma töötasin sporditoimetuses kolm aastat, magus, kommenteerisin jalg pallima. Viskasin näpud taeva poole, kui ma sain aru, et ma hakkan tegema tööd, mida, mis mulle meeldib, makstakse selle eest, et vaadata jalgpalli, eks ole, nagu uhuu ja siis mingi hetk ma sain aru, et, et tegelikult tahaks sõpradega lihtsalt istuda kuskil kannu õlle juures ja vaadata seda mängu ja lihtsalt niisama plemiseda, mitte et see on nagu mugavam positsioon, kui seal spordikommentaatori töö on väga raske töö, ma sain sellest aru juba siis, kui maa Tiiduga tegin oma esimesi samme ja siis, kui ma töötasin ka oma kolleegidega, keda ma varem olin kirunud lolli peaga et spordikommentaatori töö ei ole üldse niimoodi, et ma tulen ja panen ja lähen ja et see on nii lihtne kõik. Et see ei ole meelakkumine, nii et, et ma ei, ma ei taha jalgpalli enam kommenteerida. Kui stuudios teha tarka nägu. Piiratud teadmiste põhjal suudame seda teha, aga ei, mulle meeldib vaadata, meeldib teha. Ja kui tuleks selline saatejuhtide vahetus tüüpi projekt taas, millisesse saatesse esimesena haaraks, mida sa igapäevaselt ei tee. Et ma olen oma loomult nii laisk inimene, et kui mul on näiteks sellel päev vaba päev, siis ma pigem võtan selle vaba päeva. Võtad televaataja rolli ja endal telekat ei ole. No aga kõikvõimaliku ETV ja ETV kahte ja saab vaadata läbi arvutiga mida ETV-le sünnipäevaks soovida, mis see sinu soov oleks või kuidas seda sõnastada, et ta selle kätte saaks? Sihikindlust, järjepidevust, ausust, arusaamist, miks me seda teeme, kellele me seda teeme? Ja et me teeksime seda hästi? Mitte nii hästi, kui suudame natuke paremini. Priit Kuusk, aitäh selle jutuajamise eest. Palju õnne, ETV, ja kohtume sinu ekraanil ja meie telekas demeni.