Head kuulajad tänases saates on hea meel võõrustada kahte külalist Eesti televisioonist, need on Liisu Lass ja Reimo Sildvee. Tere tulemast vikerraadiosse ja palju õnne ETV. Tervist kutsumast, palju õnne, ETV. Liisu ja Reimo, kui te hommiku vara lähete saadet tegema, milliste harjutustega häält lahti muide räägite või laulate? Nonii masin tegi väikese näite K2 mikrofoni väliselt või saad väliselt korda seda. On neil mingid hääleharjutused, peab ju hääle nagu lahti sea peal ikka muidugi, minul on iidamast ja aadamast selline sõna, mida ma kasutan. Ja tõesti ma ei mäleta, kust ma selle enda külge olen saanud, kust see mulle on tulnud, aga ma kasutan sellisena nagu jää. Mida see tähendab, vabandust, see on jäähokimeeskond ja see on, see on selles mõttes tore sõna, et kui seda öelda jäägi eco joka, su suu liigub praktiliselt kõikides võimalikes suundades, mis olemas on. Ja kui seda niimoodi korrutad mõned head korrad, siis noh, ongi hommikune kangus ilmselt läinud. Liisu trumpi. No mina olen hommikust, ma iga hommik ei tee selliseid hääleharjutusi, aga ma olen ka jah, teatud sellised vist häälikute jaoks, erinevalt Gagagiga käega kuga näiteks mingisugune selline asi, lehma saba, musta lehma ei tee ja siis ma tean ühte lauset, mis on ka selline suhteliselt nagu keeruline välja hääldada hommikul vara umbes kella viie paiku on siis Mare Väljataga ka kaarini. Et juba läheb keeruliseks, aga enamasti ma siiski üritan. Kui ma tööle sõidan hommikul vara laulda mõnda laulu, ehk siis läheb nagu hääl kuidagi lahti. Ja siis on olemas veel need Bulgaaria furgoonauto, mis veab radiaatoreid ja rabarberi. Väga head harjutused. Kuidas teil see koorilaulu taust muide on, Liisu on kindlasti kunagi laulnud kooris ja mina olen kunagi laulnud mudilaskooris ja et sealt need hääleharjutused ja see on kõik tuttav, tegelikult sotsiaalsee asi niimoodi käib ja Reima memo, moe muudeks terevisioonis käib asi samamoodi ja, ja kuidas ta ennast siis üles klopita, sest televaataja tahab ju näha teid ikkagi sellise juba nagu ta oleks kolm tundi ärkvel olnud. Päev oleks ammu, mina võin kinnitada, et Reimo Sildvee saab iga hommik grimmituppa umbes napilt vist viis minutit enne kella kuut, et äkki. Need on juba täiesti ärkas, ta tuleb minu meelest aastaringselt jalgrattaga mis tähendab seda, et ta on läbinud linnakeskkonna ja värske õhu käes juba olnud, nii et tõesti särav selline, nagu ta ekraanil on ja ma ei oska öelda, milline on uinunud magava hääle ja näoga Reimo sild. Vaata sellega on nii, et kui sa ütlesid, et televaataja peab nägema meid nagu ma oleks juba kolm tundi üleval siis ma hakkasin mõtlema, et ma peaaegu olen paar tundi üleval olnud, sest mina ärkan viis, null kolm, mul on mingi selline kummaline aeg jäänud, kunagi viis null kolm ärkan, äratuskell mind äratab. No ja siis, kui sa mõtled, saade algab kuus 55, no oledki aegu juba kaks tundi. No see on üks enimlevinud küsimus kindlasti, mida teilt küsitakse, et kuidas ometi te hommikul nii vara üles saate, olete tüdinenud ka natukene sellele vastamast, juba? See tõesti küsitakse, kogu iga kord küsitakse hommikutegijatega intervjuus, et tehakse on, ma ei tea, minu meelest mulle isiklikult on ka keeruline tõusta kell seitse üles ikkagi või ütleme siis niimoodi, et on keeruline ärgata äratuskella peale isegi kui see on ma tea laupäeva hommikul kell pool kaheksa sabad ärkama või kell kaheksa, siis on ikkagi kuidagi raske. Sellega on üks lihtne trikk, ma soovitan kõigile, kes tahavad hommikul varakult ärgata, vaadake õhtul AK ära ja minge magama, kui uudised ajavad une ära, mis siis saab raamatut hakata lugema, sellised mõtted mujale. Ja Liiso ja Raimo, te olete kasvanud ETVga üles, mis see esimene mälestus on, kas Eesti televisiooni saatejuhist saatest, mõnest tegelaskujust, kui te mõtlete end lapsepõlve tagasi, mina mõtlesin selle peale natukene varakult, sest ma teadsin, et sa umbes midagi sellist küsid. Ja kahtlemata on see ju teatavasti Leopold, kõik tema sõbrad, eks ole, äpue, vanaema postikana, kogu see seltskond seal ja teine asi, mis mul meenub selle peale ETV-ga seotud, aga see on seotud sellega, mis ajastus, mis riigis me elasime, oli ju selline vahva saade kesktelevisiooni pealt nagu showotne. Ja pärast sõda oli, teenin Nõukogude Liitu. Jah, tolles hetkes oli see see parim loodus, mis oli üleüldse saadaval, ega tegelikult, et seepärast seda tulnud saada ja teenin Nõukogude sõduri inertsist sinna tuli inertsist, aga see oli ka otsapidi loodus, loomad, sest mulle meenub, ma mäletan lapsepõlvest tohutult, tahtsin vaadata sealt seda, sellepärast just et seal olid piirivalvurite oma koertega kuskil viska selles nii-öelda saate peas olid nad olemas ja sellepärast mulle lapsena väga meeldis. Ja mul on ka loomulikult lastesaated ETV-s kindlasti, aga mulle mulle kohe Leopold vist ei tulnud, aga mul tuli kohe näiteks tammetõru seiklused millegipärast isegi ka visuaalselt meelde jäänud seal hästi tore, hästi armas, selline. Ja siis, kui sa ütlesid ka, et sul on nagu kesktelevisiooni mälestuses, vaata mulle enam kesktelevisiooni mälestust ei ole, et ma nüüd liiga väikesel hetkel. Aga mul on, see mälestus on küllaltki, meil oli kodus televiisor, kus oli kuus nuppu ja ühel hetkel kuuenda nupu alla tekkis hoopiski Ta l ehk siis mustvalgel jooksis Saksa telekanal RTL sattulid, multifilmid. Aga mul on nii mõnelgi inimesel, eriti Põhja-Eestis oli teatavasti olemas televiisori, kas siis läheduses või juba moodsal ajal ka sees soome plokk. Nii et mina mäletan ka muidugi pikku kakast. Et see ka on, on täiesti nagu selgelt minu televiisori ajaloos väga olulisel kohal olemas. Küllap sealt jäägi. Kui on tulnud ka, millal teie mõtteisse tuli see mõte, et te võiksite töötada Eesti Televisioonis, kas te mäletate, millal sa esimest korda oli, oli see gümnaasiumis kõrgkoolis, millal te hakkasite selle peale mõtlema? No kui mina õppisin ajakirjandust Tartus ja enne kui ma sisse astusin, siis noh, loomulikult inimene mõtleb, et noh, aga kui ma seda õpin juba, et mis ma siis saada võiks, aga ausalt öeldes mul oli vist suurem soov oli kuidagi raadio poole sel hetkel, et ma kohelas televisiooniga ei seostanud, aga ma tean küll, et mul tõesti ma vaatasin väga palju selliseid uudistekanalid juba kuskil keskkooli ajal ka ja, ja siis oli, ma mäletan Neeme rauda päris kindlasti, kes oli nagu ETV nägu sel hetkel ja, ja USA korrespondendina ja see tundus kuidagi äge töö olevat või, või selline kuskil maailma sündmuste keskpunktis ja vahendada seda Eestisse ja kõik see selline uudistemaailm tundus hästi kihvt olevat, et aga ma kohe seostanud ennast sellega jah. Minul ka sellist mälestust ei ole, et ma oleksin istunud televiisori ees ja ihalinud ise sinna sisse minna, nii seda ma, sa oled nüüd seal sees kuidagi nii on läinud küll, aga ma mäletan seda nüüd tagantjärgi, ma sain teada, et kuskil põhikooli lõpus ilmselt üheksandas kaheksandas klassis, pigem ike üheksandas emakeeleõpetaja, klassijuhataja palus kirjutada selliseid mingi kirjandi või no mingi kirjatüki. Et kellena sa kujutad ennast ette võist 20 aasta pärast või midagi seesugust ja ma ei mäletanud, ise ma seda kirjutasin, ma ei mäleta, mis ma sinna kirjutasin, aga ühel kooli kokkutulek, kui mul, see jõudis minu kätte tagasi ja seal ma olen kirjutanud. Ma tahaks olla filmirežissöör. Need mingi nagu selline vaade, võib-olla siis mul on olemas sellest hetkest olnud filmi režissööriks, muidugi ma saan, mina olen ka tulnud tegelikult sellesse ERR-i maailma siia ju läbi raadio. Et ma olen pikalt aastaid enne töötanud raadios ja siis kuidagimoodi telemaja uksed avanesid. Te olete mõlemad otseselt vastutavad selle eest, et millist uudist ja millist intervjuud Eesti Televisioon Eesti rahvale näitab ja kui tasakaalustatud ja erapooletu ja nii edasi, mis kõik need nõudmised on, see on liisu. Mis nägu siis on praegu teleuudiste toimetus. Kuidas sa oled enda jaoks selle ülesande püstitanud, et mis jõuab ETV teleuudistesse, mis mitte? Me oleme sellega uudiste sees kuidagi ära sõnastanud enda inimeste jaoks, et kui me mõtleme sellisele klassikalisele meediapäevale, et inimene ärkab hommikul üles, paljud inimesed vaatavad esimese asjana oma telefoni uudiseid, panevad raadio mängima, kuulavad uudiseid, vaatavad televisiooni terevisiooni uudiseid, saavad esimesed infokillud kätte ja päeva jooksul samamoodi, eks onlain portaalidest kõik võimalikult kilde tuleb hästi, palju, hästi erinevad, neid kajastatakse. Ja siis on õhtu, kus on siis nii-öelda teleuudiste, eks ju see tippaeg, kus on justkui päeva kokku võtta võimele tahetakse midagi öelda, et mis see mõte siis on, et me oleme sõnastanud niimoodi, et kui sa tõesti oled päeva jooksul mingeid kilde saanud, siis õhtune AK ikkagi on see, mis võtab selle päeva mingis mõttes, kui teeb selle valiku suvest ära, ütleb, et et sa küll oled väga palju erinevaid kilde saanud, aga Need teemad on nüüd olulised ja me ütleme sulle, et kuidas nendega edasi toimida, kas need on sinu elu mõjutavad, mis edasi saab, mis mõju laiemalt võib-olla on, need annavad sellest konteksti juurde ja aitavad inimesel järgmisse päeva jõuda, ehk et selline ainulaadne positsioon võib-olla on meil ka, et ei ole väga palju kohti enam Eestis, kus nii suur auditoorium ühel hetkel kokku tuleb, on ühes infoväljas, et ma arvan, et see on väga oluline roll, mida AK täidab. Kui tihti sa pead end kehtestama muide, et ei, meil on nii palju uudiseid, läheb see mitte see ehk et sa pead ütlema selle lõpliku valiku. Noh, see on igapäevane protsess, loomulikult on tühjemaid päevi, aga on ka väga tihedaid uudispäevi, kus lihtsalt kõik teemad jõuagi saatesse. Sest et on mõni teema, mis nõuab rohkem aega, tähelepanu ja mida tulebki põhjalikumalt käsitleda, selgitada rohkem ehk nii-öelda taustu avada ja konteksti juurde anda, et see on igapäevane. Reimo, vastutava toimetajana, mis mõtted sinul on, mis jõuab ETV ekraanile, mis mitte, millest sa lähtud igapäevaselt? Liisa võttis mõnes mõttes õigesti kokku selle mis kehtib just nii-öelda hommiku kohta, räägime televisioonist siis, siis inimesed avavad televiisor ja tahavad teada, et maailm on alles ja vot seda me pakumegi, et maailm on alles, aga mõningate nüanssidega mõningate uute asjaoludega ja seda ma proovingi pakkuda kindlasti. Noh, meie eesmärk on hommikul anda kaaslaseid positiivset energiat, muidugi, meil on tõsiseid teemasid ka ja kui maailma uudisteväli on, on tõsine, siis see on ka meie saates olemas. Aga pigem on see sellise positiivse energia mõttemaailma kaasa andmine terveks päevaks. Aga mööngem, et see kõlab liiga lihtsalt, seda on ju väga lihtne tekitada, et maailm on alles, aga seal on ikka palju rohkem nüansse, palju rohkem küsimärke tegelikult, et mis siis jõuab eetrisse? Muidugi on jah, aga, aga eks me oma toimetuses ju kogu aeg ise mõtlema, et mis on see huvitav asi, mis, mis praegu elus juhtub ja, ja mitte võib-olla ainult selle pilguga, et mis nii-öelda meie vaatajat võiks huvitada, et ega meil ei ole ju kuskil mingeid selliseid vati sees sisestame teema ja tuleb vastus, et 60 protsenti ütleme, et seda teemat võiks saates teha seal ikka mingi selline tunnetus, et sa tajud ja kuuled mida, mida inimesed räägivad vaata, mida, mida kirjutatakse ja see on selline noh, muidugi eks mõnikord võib-olla on kindlasti kelleltki televaatajal õigus, kui ta lööb rusikaga kodus vastu lauda hommikust, aga miks nad sellest ei räägi, sest noh, võib-olla tõesti sel hetkel tundus meile, et, et see ei ole kõige olulisem, aga tema jaoks ja kodus on olulisemad. Et kindlasti valikute tegemine ja mingit nagu õige, et 100 protsenti õiget valikut siin ei saagi eales olla, sest kõigile ei saa asjad ühtemoodi meeldida ega tunduda olulised. Hommiku televisioon on selles mõttes huvitav, tore saade, et see vaataja ei ole ju meil selline ära klassifitseeritud, et meie, vaataja on nüüd see või huvitub enamasti maid loodusest või kultuurist kõik nad tagasi, nii et meil on hästi erinevaid teemasid, sellepärast sest et meie vaated on kõikvõimalike huvidega inimesed. Just sageli inimestel, kui on selline argine hommik, ei ole aega vaadata meid ka hommikul kuus 55-st kuni sinna üheksast uudistele välja, vaid ta nii-öelda paratamatult oma päevaga seotult oma ärkamise ja kogu muu protsessiga valib ühe tüki sealt meie saates, mida saab vaadata, et eks me siis proovime pakkuda nagu igal kellaajal võimalikult palju erinevaid asju. Tabasin huvitava sõnamängu, muide magasin ehk ajakiri tüüpi saade, magasin hommiku kohta, magasin. Sobib hästi. Head kuulajad, Liisu Lass ja Reimo Sildvee on endiselt vikerraadio stuudios ja meie teemaks on Eesti televisiooni sünnipäev 65 aastat rahvusringhäälingu teleprogrammi, see on väärikas juubel. Mis te arvate, mis on üks hea kingitus Eesti televisioonile tänasel päeval? Kuidas seda sõnastada, kuidas seda kätte toimetada? Ma vaatasin ETV arhiivist ühte teist asja otsides. Kuidas tähistati ETV sünnipäeva, kui ETV oli 30, nii, teate kuidas seda ei kujuta ette, ma arvan, et see oli pidu. Pidu selle kohta nüüd nagu on raske öelda Estonia teatri või siis jah, Estonia saalis oli see toimus seal oli siis selline paneel, inimesi istus lava peal ja siis tollane televisiooni juht nimi praegu mul kohe pähe ei tule, kahjuks jään, jään võlgu. Kes siis peab kõnet ja räägib sellest, kuidas ETV on 30 aastaga kasvanud koos riigi ja rahvaga ja on väga usaldusväärne ja tore propagandakanal sisuliselt. Kas vastab tõele? Ei vasta tõele, mis ma tahangi öelda, Mulle mulle meeldiks see, kui me saaksime ETV-le ja tegelikult ERR-ile kingitud kinkida seda, et me saaksime olla vabad, rääkida kõigest, millest me tahame, et me saaksime jätkuvalt nautida seda vaba ühiskonda, demokraatiat. Ja see sõnavabaduse teema on siin ikkagi aeg-ajalt kerkib üles ka, aga tõesti, ma arvan, et, et see on väga hea soov, mulle väga meeldib see, et tõesti kuidagi vabaolekus ei kirjutata ette, midagi ei öelda, et nii ei tohi teha, või ärge seda kajastaga, et on olnud aegu Eesti televisiooni 65 aasta jooksul, kus ilmselt on seda tehtud ja väga rangelt tehtud ja ja paljud saated on jäänud sündimata, et praegu on täiesti teine aeg ja ma arvan, et see on aeg, millest tuleb rõõmu tunda. Just muidugi see loomulikult ka palju vaatajaid, lihtsalt. Mis see teie kogemus ütleb, kui palju vaatajad kirjutavad teile ette, kuidas ühte või teist asja või ühte või teist teemat käsitleda ja keda kutsuda? Ikka kirjutavad, ikka helistavad muidugi, et inimestele, kes tahab kiruda, kes tahab kiita, et neid kõnesid on. Ja on ka teema pakkumisi? Muidugi, selliseid vihjaid tuleb ikkagi aeg-ajalt ka, et meil on siin selline tore asi. Kas oleks teema näiteks? No terevisioon on otsesaade, on see loogika, otsesaate puhul tulebki rohkem tagasisidet ja siis kui on selline nädalast nädalasse selline sari nii-öelda, et siis inimesed suhtuvad sellesse nagu et see on ju varem ära tehtud, sinna ei saa enam sekkuda, aga otsesaatesse on nagu võimalus sekkuda. Vaat saate ajal me vist keegi meie toimetuses ja telefonile ei vastanud. Sel päeval annab seda nii-öelda tema ideed rakendada, et see ei ole varem. On küll, mulle kohe ei meenu ühtegi konkreetset sellist, nii-öelda teemat, mida me oleks saatesse võtnud, aga noh, niimoodi, et geenimine oleks helistanud, nägin teie saates oli see asi, miks te ei räägi sellest, et mulle kohe ei meenu, aga, aga samas mulle ei tundu, see valem oleks väga võõras. Ei, ma olen isegi konkreetset näidet, ei tule meelde, aga me oleme teinud tõesti, et kui on mingisugune teema käsitlus olevat ühel hommikul ja siis on järgmisel hommikul põhjust nagu kuidagi arendada edasi, sest et on tulnud mingi vaataja tagasisidet, aga seal on hoopis huvitav nurk veel, näiteks et siis ma olen tõesti selle ära. Et teil on kindlasti olnud põnevaid kohtumisi oma vaatajaga, mida nad teilt küsivad ja mida nad ütlevad ja mis situatsioonid need on olnud, meenutage mõnda. Mina just kohtusin ühe raadiomehega, kes küsis, kuidas hommikul on raske ärgata või kas sul on raske ärgata. Nii et ma arvan, et see on kõige tüüpilisem küsimus. Ja need on ikka tuleb ja nüüd on lihtsalt toredad. Ühelt poolt on tõesti, me käime aeg-ajalt koolides, on põhjustakse käia õpilastega rääkimas, aga siis on sellised juhuslikud kohtumised. Kas tõesti, mida toidupoes keegi tuleb juurde ütleb, midagi või? Viina ta ütleb siis? Mul on üks väga tore, mitu aastat on olnud, mul, ma tõesti tunnistan, ühes käin aianduspoes sellepärast et seal on mu üks vaataja, kes on väga, väga tore inimene ja tõesti ta mitu aastat tagasi juba kuidagi ka lähenes niimoodi hästi viisakalt ja kuidagi ma ei mäleta, mis tol hetkel, las aga, aga see on jah kuidagi selline jäänud, et ma nüüd käingi seal poes, et väga tore on inimesega rääkida ja ta kuidagi annab tagasisidet ja ütleb. Ta vaatab ja hästi, vahva on. Tõesti hästi armas on seal. No ma olen saanud põnevaid vastuseid sellele küsimusele, et noh, üks on klassika, eks ju, et arvatakse, et inimene on pikem või lühem, aga mõni arvab, et saate juhtum, parukas ka ekraanil ja nii edasi, et midagi sellist ei ole nagu olnud, et minu meelest on autogrammi tänaval küsinud näiteks seda on juhtunud, et. Mul on olnud sama asjana rongis. Elroni rongis on olnud niimoodi, et ma sõitsin kuskile ja siis ostsin piletite. Piletikontrolör juhtus olema naisterahvas, kes andis mulle pileti ära ja siis kuidagi hästi kohmetult niimoodi ütles, et võttis märkmik välja, ütles, et ma tahaks ka teie autogrammi, et mul on, kogun neid, et ma ei mäleta. Te ütlesite, et eelmisel päeval, kes see nüüd oli, keegi ka tuntud inimesi. Ja tema autogrammi saida Heldriaksalise vot tuli meelde, et ta kogub autogramme. Tõesti, tal oli märkmik, teised. Ja need, kes tulevad ikkagi tänaval juurde, nemad tahavad ikkagi reeglina kiita ja nemad on sellised positiivsed, et need lahvimised, need jäävad nagu peitu või mis see teie kogemused? Ma arvan, et Eesti inimene on ikkagi suhteliselt tagasihoidlik, selle koha pealt küll, et ikkagi päris niimoodi õnneks vist võib öelda juurde, et kuskil tänaval Mõtleme natuke edasi ka ajas, ma ei tea, viis või 10 aastat, mis te arvate, mis suunasse televisioon areneb, sealhulgas siis Eesti Televisioon. Kuidas käivad uudistesaated ja hommikusaated näiteks 10 aasta pärast, mis on muutunud? Mina julgen küll öelda, et viie aasta pärast ja 10 aasta pärast ei ole suures pildis midagi muutunud, et kui me vaatame praegu ka telerivaatamisele kuluvat aega ja seda auditooriumi hulka, siis see ei ole vähenenud võrreldes, ma ei tea, see viimase 50 aastaga sellises mahus. Pigem inimesed armastavad suurt ekraani endiselt. Et nad vaatavad televiisorit, et neil on vaja mingisugust sellist, noh, need samadeks ühised sellised hetked, mida ka Eesti Televisioon pakub kõik võimalikult suur ülekanded, et on ikkagi rahva Kuutoomise kohad, et ei piisanud sellest, kui sa vaatad väikest telefoniekraani ja saad sealt oma mingisugused killud info mõttes kätte, näiteks et sa ikkagi tahad seda suurt ekraani vaadata. Ma arvan, et segawara Ma usun ka, et televisioon kui selline ei kao mitte kuskile ja ikka on inimestel kodudes üks suur ekraan ka, kus nad vaatavad. Tõsi, võib-olla jah, ja viie aastaga ei, midagigi drastiliselt ei muutu, aga kindlasti muutuvad nii-öelda viiside vormid, kuidas inimesed seda vaatavad, et et võib-olla inimesed näiteks ei taha enam endale teleoperaatorite käest osta seda 150 telekanaliga paketti ja maksta selle eest 20 või 30 eurot. Nad saavad aru, et, et see on ilmselgelt liiga palju, nad tegelikult ei vaata vaid nad tahavad saada rohkem mingeid personaalseid valikuid teha, et noh, umbes nii nagu nad saavad praegu meie Jupiteri portaalis teha, et nii-öelda koostavad enda jaoks sellise vaatamisnimekirja asjadest, ma arvan, see mõnes mõttes nagu süveneb, aga samas sellised nii-öelda aktuaalsed igapäevased saated siin praegu juhtub. Siin praegu räägitakse mulle midagi olulist, see kindlasti ei kaar. Ma täiendan, mul tuli meelde korraks, et Jüri Pihel vist on kunagi öelnud ka selle kohta, et kui inimestele siin on katsetatud erinevaid asju ka televisiooni puhul, et kui anti võimalus vormeliülekannete nii-öelda ise režissöörina teha, et valida omale pilti, siis pakkuge, palju, mitu inimest seda teha viitsis, eks ju, et sa ikkagi tahad, et sulle tehakse pakendatud asi valmis ja sa vahetad võib-olla viie kanali vahel heal juhul. Tarbid ikka tooteid, selles mõttes valmis televisiooni asju, et ei ole nii, et, et televisiooni hommikut tõesti vaatad ja siis sul on kodus veel käed klaviatuuril, valid kaameraid, valib mingisuguseid kadreering kuidagi sealt. No ei ole selleks inimestele hommikul nii või teisiti aega ja tehnilise revolutsiooni arengut, te olete kogenud juba oma telekarjääri jooksul, mis kõik on tehniliselt muutunud ja ilmselt noh, selle viie või 10 aasta jooksul tehnika pool ikka muutub päris korralikult. Kindlasti, ma arvan, pilt läheb järjest ilusamaks, kui me vaatame tõesti viie aasta tagasivaadet tehases, noh meil on, eksju, droonid on tuses. Robot muutub selliseks, et inimesed saavad ka telefonidega filmida. Pildi kvaliteet on suurepärane, juba järjest areneb, et seda saab tele-eetrisse panna, et sa saad seda suurel ekraanil vaadates ei näe halb välja. Sa ei saa aru, et see on tõesti tehtud taskutelefoniga, ma arvan, et see jah, areneb niimoodi, et meil on see pildikvaliteet läheb järjest paremaks ja ilusamaks ja neil on tõesti need võimalused toota järjest ilusamad televisioonilt. See AK stuudiohead sa mainisid, see on tõesti ilus koht. Muide, kas siin on võimalik ka ekskursioonile tulla? Käiakse ekskursioonidel, tõsi praegu, noh, siin on kevad olnud selline teistsugune, aga muidu pidevalt õpilased käivad, käivad töökollektiivid, on kokkulepped. Ja telemajas ja ka tegelikult läbi telemuuseumi on saanud kogu aeg teha selliseid kokkulepitud ekskursioone ja tihtilugu on ka nii olnud, et mina olen jäänud kuidagi koridori peal ekskursioonigrupiga kokku ja näiteks Mai Mikiver, kes ekskursioonivedaja seal on, või, või Tiit Kimmel, siis olen jäänud ka televisiooni stuudios jutustama inimestele, näidanud seal kuidas seda saadet tehakse. Liisu ja Reimo, teil on olnud tuhandeid intervjueeritavaid, kellele te mõtlete tagasi selle pilguga. No vot, see oli nüüd saate pääst ja see muutis mu elu teda, ma kutsun iga kell tagasi, kes see oli ja mis situatsioon see oli, kui ta peaks ühe nime välja tooma? Mina ei oska ühtegi nime küll välja tuua, et kindlasti email on selle töö käigus välja kujunenud mõned inimesed, kes ongi sellised toredad esinejad, kes on omas valdkonnas väga suured spetsialistid, kes oskavad rääkida televisioonis kes, kes tajuvad kuidagi, mis konteksti nad satuvad ja on selles mõttes head nii-öelda vestluspartnereid, saate partnereid. Aga et öelda nüüd, et vot see oli nüüd see, mis päästis selle saate mulle ei meenu ühtegi. Ma arvan, et need on Vaja nii-öelda päästeingel imipäästet oh väga hea, et just sel hommikul Taliban olemas. Ma arvan, et sellised päästehetked tunnetuslikult, päästehetked tekivad siis, kui saab kuidagi nagu pelgad, et ei tea, aga täpselt see teema on selline, et kas nüüd tuleb huvitav intervjuu ei tule, huvitav. Ja siis lõpuks satub rääkija, kes räägib nagu kulda, no tõesti, endal on huvitav ja ei taha intervjuu ära, lõpeks et see on kõige kihvtim hetk, ma arvan jah, et kuidagi selline üllatushetk tekib. Ja neid olukord on küll jah, et kus, kus intervjueeritav on tõesti kuidagi hoos ja ise oled hoosi, siis. Richter ütleb sulle kõrva, aga. Aega Aegist ütleb sulle super megaaadlike teete siis seda, et võtate selle klapi kõrvast ära ja ei kuula? Ei no nii ei saa teha, sellepärast et meil on ikka otsesaade, mis, mis peaaegu kuskile ära mahtuma, et me ei saa lõputult eetrit täita, et kui oleks salvestatud saade, et siis võib-olla saad nagunii-öelda huvitavad kohad pärast välja lõigata, eetrisse panna, aga otsesaates sa pead ikka mingil hetkel aru saama, et ükskõik kui huvitav see jutt ka ei ole, sul on veel võib-olla seitse või viis jutu tulemas. No praegu on juulikuu ja on suur puhkuste aeg, õige pea aga algab taas telehooaeg. Millega siis nii televisioon kui ETV teleuudised üllatavad sügisest midagi ju kindlasti mingid muudatused kindlasti tulevad. No nagu televaataja näinud on, siis uudised ei puhkarita kunagi. Uudised on alati eetris ja nii ka sügishooajal, loomulikult tulevad tagasi pikemad saated pool seitse siis ka kultuuri ja majandus ja spordiplokkidega, nii et käivitub selline normaalne uudisterütm uuesti, kus inimesed on puhkuselt tagasi ja ja maailmas on teemasid ilmselt veel ja veel. Janno terevisioon tuleb ka augusti lõpust viimastel päevadel, me tuleme sealt tagasi ja, ja kindlasti, mida me plaanime teha, kavatseme olla võimalikult palju jälle väljaspool oma stuudiot selles, küllap me jõuame seal, kui juba on selline pime novembrikuu hommikuti seal stuudios olla. Kindlasti me otsime võimalusi ja mõtteid, kuidas nagu alustada suurelt väljas õues alguses ja tulla külla väga paljudele inimestele kohtadesse, et see on kindlasti see, millega me kavatseme jätkata. Liisu Lass ja Reimo Sildvee, aitäh selle jutuajamise eest. Ilusat suve ja palju õnne, ETV aitäh, aitäh.