Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku kolmapäeva 12. augusti tähtsamad sündmused. Stuudios on toimetaja Brent pere. Majandusminister Taavi Aas ütles, et kiidab heaks Nordica strateegia mitte kiirustada uute lennuliinide avamisega Tallinnast. Mina arvan, et Nordica on käitunud hetkel mõistlikult. Ei ole kiirustanud, aga samas kindlasti tuleb säilitada valmisolek. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Eestis kaheksa koroonaviirusesse nakatunut. 20.-ks augustiks võtab Eesti kasutusele nutitelefonidele mõeldud koroonaviiruse kontakti hoiatus. Rakenduse Lõuna-Eesti ralli toimumise kohta teevad korraldajad ja terviseamet lõpliku otsuse täna või homme. Põllumehed pöörduvad Ukraina tööliste koju saatmise asjus kohtusse. Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga. Ettevõtjate sõnul ei tegelenud need töötajad töötamisega. Tallink Silja tegevdirektor Margus Sults kinnitab, et laevaga Tallinnast Soome sõitjad ei pea muretsema koroona testimisnõuete pärast, mis kavatsetakse Helsingi sadamates sisse seada riskimaadest tulijatele. Ja demokraatide presidendikandidaat Joe Biden nimetas oma asepresidendiks California senaator Kamala Harrise. Ta on esimene mustanahaline naine selles rollis. Euroopa Liidu välisministrid peavad reedel erakorralise kohtumise, et arutada olukorda Valgevenes. Keskkonnaministeerium soovivat maarjamäe. Memoriaali alune maa läheks linnavalitsusele. Keskkonnaminister Rene Kokk esitab selle ettepanekuga valitsusele. Tallinna linnavalitsusel on olemas huvi ja visioon, mis selle alaga peale hakata. Ja see kogu see ala moodustab juba praegu sellise ühtse avaliku ruumi. Kolm Eesti tippratturid ei saa terviseameti kehtestatud eneseisolatsiooni tõttu homme algaval balti keti velotuuril võistelda. Asendajad leidnud Eesti koondis teeb võistlusel siiski kaasa. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega kesköö paiku, kui jõuavad saartele ja põhjarannikule vihmahood ning homme päeval sajab mitmel pool hoovihma. Õhutemperatuur on öösel kuus kuni 12, homme päeval 16 kuni 21 kraadi. Ja kõigest lähemalt. Euroopa komisjon andis eile rohelise tule Nordicale riigiabi andmisele. Riik soovis esialgu suurendada lennuettevõtte aktsiakapitali 30 miljoni euro võrra, kuid komisjon lubas suurendada seda 22 miljoni võrra, ülejäänud kaheksat miljonit. Ta antakse ettevõttele laenuna. Majandus ja taristuminister. Taavi Aas ütles Indrek Kiislerile, et sisuliselt komisjoni nõudmine midagi ei muuda. Ütleme suures pildis ei muuda see väga palju, sellepärast näiteks päris alguses oli ka see laenu küsimus arutusel. Otsustasime, et lähme aktsiakapitali peale, kui nüüd osaliselt tuleb see laenuna, siis ega ka see osa, mis tuleb aktsiaga Italy suurendamisena, et ka see tuleb tagasi maksta. Ei, ei ole ka see selline raha, mis ettevõttesse igavesti kinni jäävad. Suures pildis ei muuda see suurt midagi. Mis oli see see põhjus, miks lätlased said oma loa väga kiiresti. Kas siin tuleb mängu selline inimene nagu Valdis Dombrovskis, kes Euroopa Komisjoni volinikuna saab suunata endale sobiva koduriigi asju kiiremini? Ei, ma ei, ma ei usu, et ajakirjandus tahab ikka vaadata kuskile, otsida intriigi, aga Ma arvan, et tihtipeale elu on palju lihtsam. Kõigepealt lätlased alustasid varem, aga mitte oluliselt varem, jah, aga siiski varem. Teiseks me peame arvestama sellega, et Nordica on 100 protsenti riigile kuuluv ettevõte. Vahepeal, mis toimus, oli see, et oli lennufirmasid, kes kõiki abitaotlusi hakkasid vaidlustama, siin ma saan täiesti aru selle riigiabi loaandjatest, kes siis tegid kõik selleks, et juhul kui nad teevad positiivse otsuse, oleks ka võimalikult kuulikindel otsus ja mis nüüd lõpuks juhtus, oli see, et Euroopas ikka, et augustikuu, kumpuhkuste, kuu, menetlusmeeskonnad või menetlejad hakkasid seal vahetuma, paljud küsimused kordusid, iga jurist, kes dokumenti vaatab, vaatab seda oma pilguga ja eks sellest ka tuli neid, seda, seda mingil määral härral venimist. Kas me võime karta ka seda, et Air Baltic vaidlustab selle otsuse ja, aga noh, me peame arvestama sellega, et ka Air Baltic on saanud riigiabi, kusjuures ikkagi 10 korda rohkem kui aga miks meie pole seda vaidlustanud, nõudnud pabereid välja ja nii edasi? Miks seda vaidlustada, sest tegelikult me ei anna endale äriline konkurents selle pärast lihtsalt sellepärast küll ei ole mõtet, et tegelikult ja me saame kõik aru, et mis ajab täna lennunduses on, et siin, nende abiküsimuste puhul, ma arvan, tuleb käituda mõistlikult. Pigem on küsimus nüüd see, kuidas lennuettevõtete edasi käituvad. Veel kord, mina arvan, et Nordica on käitunud hetkel mõistlikult. Ei ole kiirustanud, aga samas kindlasti tuleb säilitada valmisolek. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Eestis kaheksa koroonaviirusesse nakatunut, kokku analüüsiti 1427 koroonaviiruse esmast testi. Rahvastikuregistri andmete järgi laekus kolm positiivset testi tulemust Harjumaale, millest kõik Tallinnasse kaks Tartumaale, millest üks Tartu linna üks jõgeva, üks Põlva ja üks positiivse tulemuse puhul on maakond teadmata. Lisandunud juhtumite puhul uuritakse kahe nakatumistöökohal ühel juhul meelelahutusasutuse külastust ja kahel juhul on haigus sisse toodud Prantsusmaalt. Ülejäänud juhtudel on nakatumisallikas veel selgitamisel. Tänahommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi üheksa inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Täna toimus ka terviseameti ja sotsiaalministeeriumi ühine pressikonverents ja Tõnu Karjatse jälgis seda. Terviseameti põhisõnum on praegu see, et koroonaviirusesse nakatumise juurdekasvu kiirus on praegu Eestis kõrgem kui euro. Keskmine haigestumine on kasvanud üle 900000 inimese kohta, kuid seda võib lugeda ootuspäraseks. Eripäraks on suurem nakatumine noorte hulgas. Terviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma. Haigestunud on peamiselt nooremaealiste seas 20 kuni 29 ja siis siit edasi 30 40. Tänase teadmise juures lastelt lastele see haigus ei taha levida ja ka lastelt täiskasvanutele neid haigusjuhtumeid esineb harva. Ja kui me vaatame eelseisvat kooliperioodi kooliaega, siis hetkel teame, et koolikeskkonnas on väga harva lapselt lapsele või siis lapselt õpetajale levikut esinenud. Sotsiaalminister Tanel Kiik teatas, et peatselt võtab Eesti kasutusse ka viiruse jälgimise rakenduse nutitelefonidele. Nii-öelda kontakti hoiatus, rakendus nimega hoia, see on hetkel testimise vaates lõppjärgus, oleme saanud arendajatelt kinnituse, et iseseisvuse taastamise päevaks 20.-ks augustiks peaks olema Eesti inimestele Allalaetav Google Play abstori kaudu. Loodame, et et nii ka läheb, eks rakendus tõstis näitab seda, et, et kui inimene ise ei pruugi mäletada, kellega ta näiteks ühistranspordis kokku puutus, mõnes restoranis, mõnes muus asutuses lähikontaktis viibis, siis mobiiltelefon mäletab ja läbi udu phi siis omavahel telefonid suhtlevad, vajalik koode, vahet tahavad, ehk kui näiteks selgub, et olete olnud kontaktis mõne koroonaviiruse hiljem siis positiivse testi teinud inimesega, siis seda tuleb vastav teavitus. Sul ei tule teavitus, kes see inimene oli. Sul ei tule teavitust nii-öelda detailide kohta tema terviseandmete kohta, aga seal on võimalike ise vajadusel siis jääda koju eneseisolatsiooni, pöörduda perearsti poole, igaks juhuks, paluda testimise saatekirja igale olla ettevaatlikum, olla teadlikum sellest, kus sa viisid selle viiruse saada. Kui näiteks sul peaksid ilmnema sümptomid. Lõuna-Eesti ralli toimumine otsustatakse lõplikult kas täna või homme, kinnitas terviseamet. Rahvusvaheline autode võidukihutamine ehk Rally Estonia hetkeseisuga toimub nii, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Juulis erilennuga Eestisse saabunud üheksal ukrainlastel tuleb politsei otsusel koduriiki naasta, kuna nad tegid karantiini ajal tööd. Põllumehed taotlesid töölistele küll õigusabi, sest nende sõnul ei rikkunud ukrainlased karantiini reegleid kuid praeguse seisuga tuleb töölistel riigist lahkuda, jätkab Jane Saluorg. Nopri talu on üks nendest taludest, kuhu juulikuus saabusid Ukrainast erilennuga hooajatöölised, kuna terviseameti hinnangul rikkusid pritallu saabunud Ukraina töölised karantiini. Reegleid tuleb välismaalastel praeguse seisuga Eestist lahkuda. Nopri talu peremehe Tiit Niilo sõnul ei rahuldanud prokuratuur ka otsuse ümbervaatamist. Tõepoolest, meie avaldust ümber vaadata otsus ja jätta naat riiki ei rahuldatud ja nad peavad reede keskööks olema Schengeni ruumist lahkunud. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal kärpelitsev põhjendab otsust järgmiselt. Meie oleme selle konkreetse otsuse teinud just sellest ajendist lähtuvalt eksisid isikud olid siia saabudes teadlikud, et nendele on see eneseisolatsiooni kohustus ehk 14 päeva jooksul viibida oma elukohas. Samamoodi jäid sellest kohustusest teadlikud nende tööandjad ja meie menetluse tulemusena meie oleme seisukohal, et isikud on teadlikult neid reegleid rikkunud. Sellises kontekstis on kõige mõjusam viis see, kui isikud siis Eesti Vabariigist lahkuvad. Vastasel juhul meil ei ole veendumust, et ka edaspidi näiteks rahva tervise kaitseks seatud, siis norme järgitakse. Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütleb, et karantiinireeglitest tuleb kindlasti kinni pidada, aga antud olukorras tundub väljasaatmise otsus ebaõiglane. Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, ettevõtjate sõnul ei tegelenud need töötajad töötamisega. Töötamine on ju see, et nad on tulnud siia Eestisse, kas siis lehmadel üksmiseks loomade söötmiseks põllutöödeks. Mina ei usu, et siin on tegemist pahatahtliku rikkumisega. Esmaspäeval põllumeeste poolt saadetud pressiteate järgi peaksid põllumehed nüüd kohtusse pöörduma. Niilo kinnitusel on otsus kohtusse pöördumiseks ka tehtud. Kohtusse minnakse nii deebeeaa otsuse vastu ukrainlased riigist välja saata kui ka sooviga taotleda esialgset õigusabi. Kohtusse pöörduvad viisid The võtet ehk MTÜ Loretta blonteks AS OÜ hobulased, Nopri talu, FIE ja Nopri talumeierei OÜ. Helsingi sadamatesse kavatsetakse sotsiaal ja tervishoiuministeeriumi korraldusel paigaldada koroona testimispunktid, teatab Soome uudisteagentuurile. Korralduses öeldakse, et riskimaadest tulevad reisijad peavad olema valmis kohustuslikest testideks ja kohustuslikuks eneseisolatsiooniks. Mall Mälberg jätkab. Helsingi linn pole testimispunktide rajamise plaane ülele kommenteerinud, mõningatel andmetel tuleb valitsuses kogu reisikorraldus täna-homme uuesti kõne alla. Soome Tallinna suursaatkonna pressinõuniku Sanna imoneni sõnul võib täpsustav teave tulla lähipäevil. Sadamatele reisiliiklusele olukord on raske, sadamates testimise korraldamist valmistatakse ette ja meie loodame täpsustavat infot saada lähipäevadel. Oluline on praegu ka teada seda, et võrreldes kevadega tegutsetakse nüüd Soome nakkushaiguste seaduse alusel ja see natuke erineb sellest eriolukorra seadusest. Kas see tähendab, et reeglid muutuvad karmimaks? Seda me veel ei tea. Soome piirivalve esindaja sõnul on kõik testimisega seonduv keeruline näiteks Rootsist või Eestist ja Saksamaalt. Saabuja käte jaoks oleks kontrolli korraldus erinev piirivalveseisukohast, ütleb kontrolliosakonna juht Tuomas laos. Maa on kõik Rootsis saabujad, riskimaalt tulijad ja nad võib kõik suunata tervishoiuametnike juurde, kes otsustavad edasiste toimingute üle. Samas Eestit peetakse viiruse mõttes turvaliseks riigiks. Miks üldse Eestist tulijad testimisega seoses kõne all on, kui uus korraldus Puudutab riskimaadest tulijaid? Tallink Silja tegevdirektor Margus Sults arvab, et põhjuseks võib olla viimasel ajal lennukitega Soome saabunud koroonapositiivsete suur hulk. Sellega seoses on olnud arutluse alla kaks asja, üks on selliste vabatahtlike testide tegemise võimaluse laiendamine ja teine teema on see, kuidas tagada transiit, reisijate turvalisus ehk siis, kui reisija tuleb kuigi turvalisest maastaga ta vahetult enne viibinud kuskil riskipiirkonnas, siis kuidas neid reisija, et oleks võimalik tuvastada. Ja mida see siis nüüd tegelikult Tallinnast tulevatele laevareisijatele tähendab? Täna on väga selge, et Tallinn ja Eesti, nii kui kogu Baltikum on kuulutatud Soome valitsuse otsusega turvaliseks reisipiirkonnaks, kuhu võib sõita ja kust tulles ei pea olema mingisuguses karantiinist ja Tallinnas Soome minevad reisijad ei pea praegu küll muretsema selle pärast, et mingisuguseid karantiininõudeid või siis testimisnõudeid meile esitatakse. Ja jätkame välismaalt. USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden nimetas oma asepresidendiks California senaator Kamala Harris ja ta on esimene mustanahaline naine. Selles rollis jätkab Maria-Ann Rohemäe. 55 aastane Kamala Harris on ja maikast ja Indiast pärit immigrantide tütar. Ta on töötanud prokurörina olnud California osariigi justiitsminister ja viimased kolm aastat senaator. Demokraatide presidendikandidaat Joe Biden kirjutas Twitteris, et Harris võitleb kartmatult lihtsa inimese eest ja on üks riigi parimaid ametnikke räägib Ameerika naiste ja poliitikakeskuse juht Debi pools. Ma arvan, et üks oluline asi selle valiku juures on see, et Biden või vormide järgmist USA presidenti ja võimaluseta vormib selleks ametiks naist ja mustanahalist naist teeb selle valiku märkimisväärseks räägib USA asepresident, vabariiklane Mike Pence. Me kõik teame, et Joe Biden ja demokraatlik erakond on üle võetud vasakäärmuslaste poolt. Seega, kui vaadata nende kõrgete maksude avatud piiride, sotsiaalravimite ja laialdaste abordiõiguste lubadusi, siis pole ime, et Biden valis asepresidendiks Senaator Harrise. Möödunud aastal otsustas Harris presidendiks kandideerida ja Biden sattus debattide ajal mitu korda rünnaku alla. Harris süüdistas Bidenit koostöö tegemises stsenaatoritega, kes toetasid rassilise segregatsiooni. Samuti tõi Harris välja, et Biden oli vastupoliitikale, millega 1900 seitsmekümnendatel üritati koole mitmekesisemaks muuta. Harris otsustas presidendikampaaniast loobuda N eelvalimiste algust, tuues põhjuseks rahapuuduse. Kriitikud aga ütlesid, et tema seisukohad olulistes küsimustes, eelkõige tervishoius, olid segased. Samuti leiti, et tema ajalugu prokurörina on vastuoluline, räägib USA demokraatide asepresidendikandidaat Kamala Harris. I would. Family Seilofolime võim kipub maareformi siin oluliselt kriminaalõigussüsteemi osariigis, kus elab 40 miljonit inimest. Sellest sai riiklik mudel töökohta, mida tuleb teha ja ma olen selle üle uhke. Sellest, et Harrisest võiks saada Bideni asepresident, hakati aina rohkem rääkima pärast seda, kui üle riigi algasid massirahutused mustanahalise George Floydi surma pärast. Analüütikud arvavad, et Harris võib killustada paljude mustanahaliste valijate hääli samal ajal kui Biden meelitab kohale mõõdukamad demokraadid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington. Ja teised välisuudised võtab kokku Kadri Põlendik. Euroopa Liidu välisministrid peavad ülehomme erakorralise kohtumise, et arutada olukorda Valgevenes, teatas Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep. Orel teatas täna Twitteris, et ministrid arutavad pakilisi küsimusi ja käsitlevad ka olukorda Ida-Vahemereni arenguid Liibanonis. Eile mõistis Euroopa liit Valgevene valimised hukka ja teatas, et need polnud ei vabad ega õiglased. Borrell ähvardas kehtestada sanktsioonid vägivalla vahistamiste valimistulemuste võltsimise eest vastutavatele isikutele. Valgevene lõunaosas asuvas preestis kasutas miilits eile ühe protestijate rühma vastu tulirelvi, vigastades üht inimest, teatas Valgevene siseministeerium. See on esimene kord, kui Valgevene võimud on tunnistanud tulirelvade kasutamist pühapäevaste valimiste järel puhkenud meeleavaldustel. Ministeeriumi esindaja teatel ründas miilitsatöötajaid rühma agressiivseid kodanikke metallvardad käes. Tulirelvi kasutati tema sõnul töötajate elu ja tervise kaitseks. Pärast seda, kui hoiatuslasud protestijate rühma ei heidutanud. Välistudengid investoreid ja valgevenelased, kes soovivad minna Leetu humanitaareesmärgil, pääsevad sinna takistamatult. Neile ei laiene koroonaviiruse levikuga kehtestatud kitsendused. Leedu siseminister Ritatamas Suniene ütles valitsuse istungil, et valgevenelastele tehakse erand seoses riigis areneva olukorraga. Keeld ei puuduta ka välismaalasi, kes on sõlminud välismaal partnerlussuhte Leedu kodanikega. Šotimaa idarannikul sõitis reisirong rööbastelt välja. Õnnetus juhtus Down Haveni lähistel. Šotimaa esimese ministri Nicola staadioni teatel on mitu inimest saanud raskelt kannatada ja tegu on väga tõsise õnnetusega. Network rail teatas, et uurib, mis rööbastelt mahasõidu põhjustas. Mitmel pool Kesk ja Ida-Šotimaal on paduvihmade ja äikesetormid toonud kaasa üleujutusi, mis on häirinud ka rongiliiklust. Ja tagasi koju keskkonnaminister Rene Kokk esitab valitsusele arutamiseks kaks ettepanekut, mis puudutavad lagunemisohus Maarjamäe memoriaali. Praegu on Memoriaal reformimata riigimaal, räägib keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Silver Jakobson. Kahes küsimuses me ootaksime ja paluksime vabariigi valitsuse suunist, et esimene, kas maarjamäe memoriaalkompleks peaks tulevikus kuuluma riigile või kohalikule omavalitsusele, siis Tallinna linnale. Ja teine küsimus on siis see, et kas ja millises ulatuses on valmis vabariigi valitsus maarjamäe memoriaalkompleksi säilitamist ja rekonstrueerimist rahastama. Praegu ei ole veel selge, et juhul kui peaks otsustatama, et maa vormistatakse riigi omandisse et milline valitsemisala või milline riigiasutus selle maa ja ühtlasi ka memoriaalkompleksi omanikuks saab, aga juba praegu täna on üks kinnismälestis Tallinna linnavalitsuse bilansis tuld hoidvad käed ja jääretk, monument ehk et kõige loogilisem oleks, kui see maa siiski saab munitsipaalomandisse antud Tallinna linnavalitsusel on olemas huvi ja soov ja visioon, mis selle ala peale hakata. Ja see kogu see ala moodustab juba praegu sellise ühtse avaliku ruumi koos kommunismiohvrite memoriaali ja ajaloo muuseumile kuuluva maarjamäe, lossi ja rannapromenaadiga, et meie hinnangul oleks kõige loogilisem tõepoolest linnavalitsus, kellele juba kuuluvat kaks kinnismälestist saab omanikuks ka teistele kinnismälestistele ja selle alusele maale. Tallinna linn on valmis võtma seda oma bilanssi juhul, kui riik annab linnale selleks korrastamiseks raha. Abilinnapea Andrei Novikov on öelnud, et selleks kuluks vähemalt kolm miljonit eurot. Ja paistab, et ilm kisub kergelt vihmale, täpsemalt teab rääkida sünoptik. Taimi paljak. Praegu valitsev kõrgrõhuala peab järgnevaks ööpäevaks ruumi tegema väikesele madalrõhulohule, mis Botnia lahe ääres tulekul. Eeloleval ööl saabub see Ahvenamaale. Vihmapilved aga jõuavad keskpaiku meie saartele ja põhjarannikule ning liiguvad edasi kagu suunas. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga saartele, läänerannikul pöördub vastu hommikut läänekaarde ja ulatub puhanguti kuni 11 meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb sisemaal alla 10 kraadi, rannikul jääb üle 15 piiri. Home päeval on nõrk madalrõhuväli Eesti kohal. Mitmel pool sajab hoovihma. Äikesevõimalus on päike, aga üksikuis paigus seda päris välistada ka ei saa. Õhtupoolikul põhja poolt alates pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Saartel ja Liivi lahe ääres puhub läänekaarest kolm kuni kaheksa, puhanguti 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb 16 kuni 21 ja kus päikest enam seal kuni 23 kraadini. Ja tähtsamad spordisõnumid võtab nüüd kokku Juhan Kilumets. Terviseamet määras kolm Eesti tippratturid kaheks nädalaks eneseisolatsiooni ja seetõttu sattus ohtu Eesti koondise osalemine homme algaval balti keti velotuuril. Liikumispiirangu tõttu ei saa võistelda Karl Patrick Lauk, Martin Laas ja Norman Vahtra. Praeguseks on neile asendajad leitud ja koondis saab velotuuril siiski osaleda. Laas lauke vahtra tulid oma klubide juurest Eestisse spetsiaalselt balti keti velotuuri pärast ja alaliit eeldas, et rahvusvahelise jalgratturite liidu erireegel võimaldab meil siin võistelda Kultuuriministeeriumi spordi asekantsleri Tarvi pirni sõnul. Nii see paraku siiski pole. Ongi sassi läinud kaks erinevat raamistikku, et üks on kindlasti selline turvalisust tagavraamistik on see, mida kehtestab siis rahvusvaheline spordialaliit. Aga selle kõrvale ei saa ära unustada, et iga riik kehtestab omad reeglid nii sportlastele kui ka teistele kõikidele teistele riigi elanikele täpselt nii, nagu nad seda teevad. Ja kuigi täna me oleme ette valmistamas kõiki neid asju et kuidas seda reguleerida, siis täna ühtegi erisust veel ei kehti ei spordis ega mujal ja kuivõrd see signaal, et nende kolme sportlasega on täna probleem, tuli alles eile lõunaks, siis noh, ilmselgelt balti keti velotuuri ajaks ei ole võimalik vabariigi valitsuse korraldusi muuta siin paraku ikkagi peab ka spordialaliit vaatama, et kus ta midagi valesti tõlgendas, et või kus ta igatahes infoväljas nagu maha pudeneb. Augusti viimasel nädalal peaksid Karl Patrick Lauk, Martin Laas ja Norman Vahtra võistlema Prantsusmaal toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel. Tarvi pürni sõnul tehakse tööd selle nimel, et praeguse seisuga kaheks nädalaks eneseisolatsiooni määratud ratturid saaksid EMile sõita. Rahvusvaheline jalgratturite liit teatas täna ühtlasi, et septembris Šveitsis toimuma pidanud maanteeratturite maailmameistrivõistlused jäävad ära. Tofinee velotuuri 218 ja poole kilomeetri pikkuse avaetapi võitis grupifinišis belglane Baudvanaart. Rein Taaramäe lõpetas 63.-na ja Tanel Kangert 73.-na. Võitjale kaotas Taaramäe minuti ja kolme sekundiga ning Kangert kahe minuti ja 15 sekundiga. Jalgpalli Euroopa liigas pääsesid viimastena poolfinaalis vilja, Donetskis tar see viia sai üks null jagu volverehamptonist. Šahtar oli neli, üks parem baasialist. See vilja kohtub poolfinaalis Manchester Unitediga. Šaht tarri poolfinaalivastane on Milano intertäna. Õhtul lähevad esimeses meistrite liiga veerandfinaalis vastamisi Atalanta ja Pariisis ängher mäe. Suur tänu selline sai kolmapäeva, 12. augusti Päevakaja stuudios oli toimetaja Brent peret. Suur tänu kuulamast ja toredat õhtut.