Tere eetris anportaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port kui eelmine kommentaar oli mures horisondil ootavate uudiste pärast, milles kirjeldatakse, kuidas tehnoloogia pealetungi reaktsioonina tekib juurde üha enam inimesi, kellele taoline olukord on talumatu ning oodata on aegu, kui tehnofoobid või ludiidid lähevad kirvestega arvutite kallale. Tänane kommentaar jätkab sarnasel teemal, toetudes eilse üle 700 USA tehnoloogia vaata ja arvamuse asemel 4500 pere uuringule üle maailma. Uuring, mis kandis pealkirja pere asi globaalsete perede meedia evolutsioon digitaalsel ajastul leidis aset otsingukeskkonna ja hoo ja ülemaailmsele meediavaatusele pühendanud ettevõtte OMD koostööd. Tegemist oli põhjalik uurimistööga, mille käigus külastati nelja ja poolt tuhandet perekonda 16. erinevas riigis ning lisaks korraldada Briti meediakasutus vaatuseid seitsme riigi perede seast. Uurijaid huvitas, kuidas mõjutab tänane digitaaltehnoloogiline keskkond, perede käitumist ning vaateid eluväärtustele. Uuring leidis, et keskmises maailmaperes on 11 tehnoloogia seadet kuid sellest traadija. Signaali džunglist hoolimata hindab kolmveerand peredest endiselt kõrged pere kooselu kaasaarvatud üheskoos tegutsemist, söögikordi ja muud sarnast. Pigem leidis 70 protsenti peredest, et tehnoloogia aitab perel Varasemast pareminigi ühenduses olla. Teisalt väitis üle 60 protsendi näiteks hiinlastest, et tänu tehnoloogiale on nende lapsed kehaliselt passiivsemad ega viibi piisavalt palju õues. Ameerika Ühendriikides oli sama probleemi pärast mures oluliselt vähem ehk kolmandik peresid. Kui lugeda kokku kõik tegevused, mida kaasaegne inimene päeva jooksul sooritab ning kokku liita. Igale tegevusele kulutatud aeg ei saa vastuseks tavaloogikale arusaadavat arvu. 24. On ju ööpäevas 24 tundi ning kui magamised söömised poes, koolis tööl käimised, vaba aja harrastused ning teleka arvutitunnid kokku panna, peaks, kui tulema ikkagi 24 tundi. Paraku on käes aeg selline loogika ajaloo prügikasti visata, sest täna kulub näiteks keskmisel ameeriklasel kõikidele tegevustele ühes ööpäevas umbes 43 tundi. Viimane tähendab, et paljusid asju tehakse samaaegselt ning taolisele multitaskingule, nagu seda peenemalt nimetatakse, on loonud baasil tehnoloogia osa töö ja vabast ajast takso, lisaks veel raadio televiisori vaatamisele samal ajal unustamata internetis surfamist, kaasa arvatud tuttavatega vestluse ülalhoidmine, sama kirju tegevust ainult näiteks ka transpordivahendis või isegi puhkamiseks mõeldud vooditsoonis. Nii võibki öelda, et inimeste võimekus on oluliselt suurenenud. Võttes arvesse üldise evolutsioonilise arengu reeglid, siis tagasiteed sellest uuest olukorrast ei ole. Küll võib teel kohata kriise, nagu näiteks oodatav tehnoloogia vastane partisaniliikumine, aga vaevalt, et keskmine inimene loobuks oma uuest kommunikatsioonivõimelt või suutlikkusest varasemaga hoit ütleme pigem ausalt siis võimaliku konkurendiga võrreldes vähema efektiivsusega teha. Ning see kõik kajastub uues perekonnas, mille võiks varasema emmedaadi lapse stereotüübi kajastava mõttelise versiooni üks punkt null asemel ümber nimetada perekonnaks versioon kaks, punkt null. Uue pererollijaotuses saab mees üha sagedamini hakkama koristamise, toidutegemise ja üldise elukorraldusega, samal ajal kui pere füüsiliselt nõrgem pool on üha edukam kodu finants poole tagajana ning lapsed on oluliselt iseseisvamad ning tehnoloogia kirjaoskaja omad. Kokkuvõtlikult võibki tõdeda, et tehnoloogia muudab mehed gootor suutlikemaks, naised rahamasinateks ning elu pikeneb 43-le tunnile päevas.