Tere eetris anportaal, tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar on Rootsi valimistest kuid erinevalt enamuse vaatlejate suurtes silmades seoses sotsiaaldemokraatide lahkumisega pikaajaliselt ja harjumuspäraselt valitseja troonilt peame meie mõtteliselt silmi pigem kissitama, et avastada sealset poliitiliselt maastikult maailmarevolutsiooni lubanud piraatide parteid. Kes veel mäletab, siis toimus mõni aeg tagasi, täpsemalt juulis Rootsi riigis väike skandaal, mille käigus 50 kohalikku politseinikku korraldasid kümmekond läbiotsimist ja konfiskeerisid ilma seadustes ettenähtud kuriteole viitamata torend failide otsi keskkonna Bei arvutipargi. Aktsiooni taga oli loomulikult USA filmitööstuse surve Rootsi valitsusele ja kohalik meedia tormas kohe valitsust noomima kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et politsei tegutses sealsele õiguskultuurile harjumuspäratult ehk ameerikalikku stiilis enne tulistaja, seejärel küsib pabereid. Ning teiseks põhjuseks oli avalik saladus, et parved Bei olid kahe päeva pärast taas rivis tugevama ja populaarsemana kui kunagi eales ja seda tänu Rootsi valitsusepoolsele vägevale PR-show'le. Lisaks sai negatiivset kuma kogu Rootsi õiguskaitse tänu rahvusvahelisele pilkamisele. Vormiliselt nägi skandaal välja Jötebori ja Stockholmi tänavatel toimunud miitingutena. Mõned parlamendisaadikud kutsusid üles isegi uurima siseministri käitumist. Ajalehed ja raadiod vahendasid vaidlusi selle üle, mis on seaduslik ja mis mitte. Et nagu näiteks, miks Google tohib näidata kätte, kust leiab torend faile ja piraadi nimega organisatsioonile on sama keelata. Taoline olukord oli soodus uue poliitilise liikumise tekkimiseks. Uus liikumine sai nimeks piraatide partei ning nende loosungiks oli asendada politsei ja jälitustegevusega loodava läbipaistva kodaniku asemele läbipaistev valitsus. Autoriõigustega seoses pakkus piraatide partei kaitset viieks aastaks ning seoses tendentsidega, mille tõttu põllumajandusgeneetika tarkvaras kasutatav loogika jõuavad patentide toel suurettevõtete omandiks soovitasid nad seal patendeerimine lõpetada. Üldisemalt rõhudes piraatide partei vajadust keskenduda uue 21. sajandi probleemidele. Rootsi eeskujul loodi piraatide partei just hiljuti veel Saksamaale ning samasuunalist tegevust registreeritud Belgias, Itaalias, Prantsusmaal ja paanias. Ka USA-s on olemas veebsait, mis korjab annetusi sealse piraatide partei arenguks. Kuid nii, nagu oli Rootsis esimene piraatide partei, sattusid nemad ka esimesena reaalsesse poliitilisse võitlusesse just äsja lõppenud kohalike valimistega seoses. Parlamenti pääsemiseks oli musta piraadilipu all esinenud poliitikutel vaja saada vähemalt neli protsenti kogu riigis antud häältest või siis mõnest valimisringkonnast vähemalt 12 protsenti. Nagu selgub, andis neli ringkonda natukene peale poole üht protsenti. Kogu rahvuslikust poolehoiust jagus neile kõigest 0,6 protsenti. Seda on pea kolm korda vähem kui hääletuskastidest leitud tühjade sedelite kogus. Alla ühe protsendi staatus tähendab lisaks ilmajäämist ka riiklikust toetusest, mida jagatakse rahva hulgast populaarsetele, poliitilistele liikumistele. Nii võib öelda, et piraatide partei esimene lahing lõppes lüüasaamisega. Aga paistab, et veel mitte surmaga, sest partei liider rikk Falk. Vinge lubas piraadid poliitilisele areenile tagasi tuua 2009. aasta Europarlamendivalimisteks ja seejärel toimuvateks 2010. aasta kohalikel valimistel. Elame-näeme.