Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar jutustab järjekordselt varju pakkuvate põõsaste kadumisest pärast seda, kui infotehnoloogiline revolutsioon on käinud üle meie argise maailma. Need varju pakuvad põõsad on metafoor, mille taga saab ennast peidus hoida. See tähendab pakuvad kaitset info tehnilistest identifikaatoritest koosnevale konkreetsele persoonile. Põhjuseid taolisele teema taas käsitlemisele leiab arvukalt, alates reaalsust Nende tugevdamisest läbi illusioonide purustamise kuni puhtalt praktilise asja. Oluline, et Ameerika Ühendriikides tegutsev kodanikukaitseorganisatsioon praevesse kleringhaus ehk tinglikult tõlgituna privaatsuse vaidluskoda. Seega tegi too organisatsioon vastavasisulise kokku võtta, et selles riigis viimasel ajal juhtunud inimeste identiteedi kaitset Rivovate juhtumite kohta. Hästi lühidalt raporti sisu edastades siis on Ameerika Ühendriikides umbes 296 miljonit kodanikku. Viimase mõne aastaga on väga erineva omaniku suhtega andmebaasidest välja murdnud või välja meelitatud neist umbes 94 miljoni USA kodaniku isikuandmed. See teeb laias laastus iga kolmanda kodanikku, kelle kohta võib öelda, et tal puudub võimalus elada oma isiklikku elu, ilma et tema teadmata või tema soovil keegi sellesse ei sekkuks. Kuigi riigil on alati mingid hoovad iga kodaniku ellu sekkumiseks soovib kodanikku oma riiki üldiselt usaldada ja identiteedi kaitse eeldus puudutab pigem kolmandaid osapooli alates kauplustest, pankadest kuni loomulikult kurjategijateni. Teisem privaatsustunnet riivab aja, üldiselt aktsepteeritud näitena võib kauplus võib pank teha teie isikuandmeid kasutades olulisi otsuseid teie majandusliku käitumise suhtes. Üldiselt on enamus kodanikuna selle väljavaate suhtes rahulolematu, kuid enamus inimesi teevad informeeritud kompromissi kaotatud valikuvabaduse ja soodsamate kaubanduslikke pakkumiste vahel. Hullem olukord on aga pättide ja varastega. Nemad lihtsalt võtavad võõra identiteedi abil pangast raha, sooritavad kaupluses ostusid ja nii edasi. Passiivsena näivad isikuandmed, mis annavad õieti kasutatuna kenakese majandustulemuse jõuavad kurjategijate kätte väga erinevaid teid pidi. Võtame näiteks turvalisuse poolest nõndanimetatud kuldseks etaloniks peetavad pangad, mille ID süsteemi sissemurdmine nõuab suurriiklikku pühendumist. Kuna vargajõuk endale taolist ressurssi ei saa lubada, tundubki pank enam-vähem turvaline koht. Kuidas aga kõlab selles valguses vähem kui kuu vanune uudis ühelt maailma tipppangalt chipi Morganud seis, mis alustas 2,6 miljoni kliendi informeerimist seoses juhtumiga, milles mainitud klientide tehingu informatsiooni sisaldavad magnetlintidest turvakoopiad sattusid hävitamise asemel lihtsalt prügikasti. Prügikastidest kadusid lindid teadmata suunas. Või siis mõne nädala vanune USA kaubandusministeeriumi ülestunnistused nende 15-st erineva tegevusspetsiifikaga osakonnast on viimase viie aasta jooksul varastatud või kadunuks kuulutatud. 1137 sülearvutit sealhulgas 672 arvutit pärinesid rahvastikuregistri töötajate sülest. Kogu 94 miljoni USA kodaniku andmete kaitsetuse seisu jõudmine nõuaks pikka ja ilmselt osaliselt põnevadki juhtumite loetelu kuid selle jaoks pole meil lihtsalt aega. Need miljonid ohvrid on vaid kinnitus sellele, et ärge uskuge infokogujate lubadusi turvalisusest nad on enamusel juhtudest lihtsameelsed. Aga teie ärge olge.