Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänasel õpetajate ametile tähelepanu osutamise päeval on põhjust rääkida infotehnoloogia mõjust selle ameti pidajatele. Jutt ei käi edukast möödanikust, vaid pigem pingelisemaks muutuvast tulevikust. Aga enne paar sõna nähtusest, mida kutsutakse alltöövõtuks see on töö organiseerimise vorm, kus organisatsiooni olgu suurde või siis väikesesse ostetakse sisse panust väljastpoolt. Nii saab ilma pikemalt venitamata oma tegevust edendada nii uute seadmete, uute inimeste kui ka uute oskustega. Ning kui see vajadus otsa saab, ei pea tegelema enam tarbetute seadmete, tarbetud inimeste või tarbetud teadmiste elushoidmisega. Alltöövõtt on laialt levinud näiteks ehituses, kus keerulise objekti rajamiseks on vaja teostada üksikuid spetsiifilisi ülesandeid. Tüüpiliselt pärinevad alltöövõtjad samast riigist tihti samast linnast sest ehitustehnika vedu on kallis. Teine tüüpiline näide alltöövõtu laiast rakendamisest on IT-tööstuses tüüpiline IT infrastruktuuri kasutab ettevõte ei pea omama palgalehel programmeerijaid ajal, kui süsteemi ei arendata. Mõtelge näiteks ettevõtte raamatupidamisele või panga IT infrastruktuurile aeg-ajalt uuendusi tehes ostetaksegi sisse hea ettevalmistusega professionaalide tööpanust. Erinevalt ehitusest on IT-sektoris alltöövõtt tüüpiliselt aga ülepiiriline. See tähendab, et koodikirjutaja võib asuda näiteks Venemaal, Filipiinidel või Indias. Kõik toimib tänu efektiivsele kommunikatsioonitehnoloogiale nagu näiteks internetipõhised, grupitöökeskkonnad ja Skype'i võimaldatud kõne konverentsid. Analoogselt on alltöövõtu korras siirdunud odavam, kuid suutliku tööjõumaale, suurfirmade tehnilise toekeskused ja igasugused telefonikeskused, kus keegi palka saav inimene peab pidevalt telefonikõnesid sooritama. Viimasega seoses on pahased peamiselt inglisekeelsed USA, Suurbritannia ja Austria Itaalia, kelle kodanikke teenindatakse ja teinekord tülitatakse müügikõnedega üha sagedamini indiapärases inglise keeles. Kõik see alltöövõtujutt paistab ilmselt enamuse lõpetajaskonnast nii kauge ja võõras, jaga ohutu. Aga selle koha peal tasub nüüd kõrvu kergitada, sest Ameerikast kostuvad juba esimesed huvitavad signaalid. Koduõpetajad on alati olnud alternatiiviks kooliõpetajale, aga see ei peaks ju õpetajaid häirima, sest tihti on nad ise pärast tunde samad kodukoolitajad ja tasu sellise töö eest on pingutamist väärt. Nii ka Ameerikas, kus koduõpetaja tunnitasu kõigub 300200 krooni vahel. Kõik oleks tore, kui poleks seda kuramuse infotehnoloogiat, mis võimaldab tundide viisi suhelda õpetajaga Indiast, kelle tunnitasu on umbes 30 krooni. Selle hinna juures pole oluline, kas matemaatika või kirjandusloo või bioloogia põhimõtteid, õpetab hääl, omab mingit aktsenti. Indias on väga palju inimesi. Seetõttu leiab sealt ka arvuliselt palju andekaid inimesi. Ja nii pole mingi ime, kui Indias on loodud 150 õpetajaga ööpäevaringne koolitusteenus mis avas hiljuti oma sidekanalid Ameerika lapsevanematele. Esimesed edulood jutustavadki, kuidas klassi Otud on mõne kuuga klassi parimateks taibudeks muutunud. Põhjuseid taoliseks meda morfoosiks leiab nii õpetajate kvaliteedist kui ka psühholoogiast. Mõtelge vaid hetkeks mõnele õpetajale pinnuks silmas olevale ohvrile ja asendage see skeem suvalisel ajal kasutatava viisaka ja kannatliku indi aktsendist kõneleva tarkuseallikaga. Ja kogu see probleem puudutab küll inglisekeelset õpet, täna aga inglisekeelne õpe omakorda puudutab meie kooli üldse iga päevaga üha rohkem ja rohkem. Ning lõpetuseks, kas see tunduks uskumatuna, kui nii mõnigi koolijüts tabab mitut kärbest ühe korraga õppides matemaatikat siis, kui talle sobib, saades samas täiendust inglise keeles kirjutades omaseeviised. Tema koolitus pärineb välismaalt.