Elukooli saatesse nagu lubatud, räägime täna lendamisest ja sellest, kuidas naised lennuki rooli taga on. Külas on Kaie tervist, tere. Tere. Cayer on üheksa või isegi rohkem ametit, et ma loeksin ette ka, et ta on Tartu lennukolledži õppejõud, lennusimulaatori kvaliteedijuht sellises firmas nagu pake ravi õppejõud ja siis on veel kopteri juht ja kvaliteedijuht. Kaie, kuidas sul kõik õnnestub, kuidas ei jõua kõike teha? Eks nad on niimoodi järgemööda järjest neid ametid juurde tulnud, et ega kohe kui ma kooli lõpetasin, siis mul oli üks amet kopteri piloot järjest siis tuli neid ameteid juurde ju siis edu kalt õnnestus esimesega hakkama saada, et siis pakuti nagu muid ülesandeid, millesse väikesena unistasin sellest hetkest, kui saama selliste teadvustad oma elu ja mäletad oma elu, et kas sa sellest hetkest unistasidki saada piloodiks või? Tegelikult mul väiksena ei olnud sellist tunnistust, kuna mina teadsin, et see näit meeste pärusmaa, et ainult mehed viivad või saavad lendurit, eks Eestis üldse lennukoolitus sellel ajal ei toimunud ka, et selles suhtes unistus oleks nii kaugele, et mulle meeldis unistada reaalsematest asjadest, kelleks sina, salla, mina tahtsin õpetajaks saada. Ja lastest tahtsin kasvatajaks saada nagu ikka tüdrukutel millegipärast, aga kust lenduri jutt siis lõpuks tuli, see tuli tegelikult puhtalt keskkooli ajal, kui ma teeviida lavastasin, et on olemas ka niisugune kool nagu Tartu lennukolledž, sest enne seda sai piloodiks õppida nõo reaalgümnaasiumis keskkoolihariduse kõrvalt, et olid lennundusklassid seal. Aga siis juba minu keskkooli ajal oli siis loodud lennukolledž ja klassivenna õhutusel, tema tahtis õudselt sinna kooli minna ja võttis minuga katsetele kaasa, et see on puhtalt tänu temale tegelikult. Kuidas see asi siis nüüd kas kes sai ja kes ei saanud sinna kooli, on kahjuks nagu ikka elus niisugustel juhtudel juhtub, siis mina sain sisse, tema kahjuks ei saanud. No mäletad sa, kui sa oled jällegi noorem või, või väiksema sa veel ei unistanud piloodi ametist, siis oli sinul mingisugune selline arusaam või stereotüüp, milline üks piloot välja näeb? Mina võib-olla arvasin lihtsalt, et loomulikult meesterahvas ja, ja et venelane millegipärast, sest et noh, Eestis ei koolitatud ja kasutati ju palju vene keelt ka siis lennunduses, praegu on ikka eesti ja inglise keeles, on nagu raadioside ja kõik see, aga kõik näiteks materjalid ja mis selle kohta kättesaadavad, kõik olid vene keeles. No kui sa nüüd läksid oma selle klassivennaga kaasa, olid selline hea ja tore tüdruk, okei, okei, ma tulen suga kaasa sinna katsetele, et kuidas need katsed välja nägin, ühte tegema pidite, ma olen kuulnud, et see on terve jada, katseid, ülesandeid, lahendamisi, nüüd on natuke lihtsam, et arvestatakse riigieksamid, aga siis ei arvestatud, et pidi tegema matemaatika eksami, füüsika eksami, inglise keele, suulise ja kirjaliku, kus siis eksami ja psühholoogilise testi ja arstliku kontrolli, et neid tõesti oli radamisi, neid jätkus ikka üle nädala ja iga päev oli mingi ülesanne. Mida see psühholoogiline kontroll või testkatse endast siis kujutab. Võttis Mulle tundus sel ajal terve päeva, kui hiljem selgus, et see oli ikkagist viis tundi või võib-olla niimoodi, et esimene osa oli sellest lihtsalt võimekuse test pidid selle aja peale ülesandeid lahendama nii matemaatika, füüsika kui igast valdkonnast lihtsalt loogikaülesandeid, kuubikuid, ruubikuid kokku panema ja kõik selline orienteerumine seal olid kastid paremale vasakule, et mitu korda pöörab ja kõik sihuke ruumiline mõtlemine, kõik siis aja peale. Et selline võimekuse testi osa ja teine osa oli siis isiksuse test, kus pidid siis vastama lõputute küsimustejadale, et, et mida sa mingis olukorras teeksid ja kuidas sa pingele vastu pead ja selline päris raske test oli, tegelikult õhtuks oli ikka korralikult niisugune, tundsid, et oled täitsa tühi, et et kõik oled endast nagu andnud, et tõesti raske, Kristjani, kas sa tegid mingisuguseid ettevalmistusi ka, valmistasid ennast kuidagi ette, et. Ma nüüd lähen sinna seda testi tegema, lähengi okei selle klassivennaga kaasa ja olen talle toeks. Lähen proovin ka sisse saada, aga tegelikult nagu sisimas lootsid, et sa saad sinna sisse ja tegid mingisuguseid ettevalmistusi, tegelikult ma, ega ma suurt ette valmistanud ja vahel ma mõtlen, et nii ongi lihtsam lihtsam midagi tegema minna, et siis Tartu või ütleme sihuke liigne pinge ja see, see siis laseb sul rahulikult neid ülesandeid teha, et sa ei ole pinges ja närvis. Et mina läksin sinna suhteliselt nagu kergelt, ütleme niimoodi ja, ja see ei olnud mul elu ja surma küsimus, kas ma saan sisse või ei saa. Proovisin ka tehnikaülikooli sisse, et sealt on juba teada saanud, et sinna sain sisse, siis oli, ei olnud ka nagunii suurt pinget nagu või seal sinu teine eelistus oli või õigemini, selline esimene eelistus, sest sa läksid ju lennukolledžis ainult oma klassivennaga kaasa. Ma tegelikult mõtlesin, et pupiksis midagi sihukest asjalikku, et proovisin tehnikaülikooli ärikorralduse sinna, ma sain sisse. Nagu ma hiljem mõtlen, et kui ma sain teada, et sain ka lennukolledžisse sisse, siis mõtlesin küll, et pool klassi läks midagi sinna suund õppima, et et õpiks ikka midagi huvitavat. Hiljem muidugi vaatasin, et väga õige valik, mida sa tuttavad ja lähedased arvasid, kas leidus neid ka, kes püüdsid sulle meeleheitlikult selgeks teha et piloodi amet on ikkagi vuntsidega venelaste amet ja, ja naisterahval ei ole sinna mingit asja või, või kõik oli nii, et jaajaa minemine, pooled tuttavad arvasid veel, kuni kolmanda kursuseni välja. Tüdrukud saavad lennukolledžis õppida ainult Jordistiks, ma ei tea, kus see niisugune mõte tuli, sest et noh, miks peaks selleks neli aastat õppima jättest juristiks saada. Aga hiljem ma pidin ikka kogu aeg seletama, et ma õpin ikka piloodiks, mitte stjuardessid. Millegipärast arvati, et et see on nagu ainuvõimalik, nagu võimalus. Ja tegelikult kumale hiljem küsin praeguselt õpilastelt, siis nemad samamoodi niisugustele küsimustele pidanud vastama, et kas õpid stardis? Tüdrukud just aga ümber veenda ei püüdnud, sellepärast esiteks, kui mina läksin kooli, siis on keegi seda lennukolledžit veel õpetanud ja piloodi erialal tüdrukuid ka ei olnud, et siis endal olid nagu kõhklused, et kas kõik on nagu võimalik alguses. Aga teised olid ikka väga toetanud, eriti perekonda. Just et, et kui see on minu valik, et siis järelikult see on nagu, mida peab toetama, nagu elu oli, saade läheb edasi ja me jätkame lendurite teemadel, õigemini sellest räägime, kuidas on olla naispiloot? Külas on Kaie ja mina olen triinade, kuulate Raadio kahte, kuidas siis lenduriks õpitakse, kas peab istuma päevad läbi matemaatika ja füüsika loengutes või lastakse kohe lendama? Kohe kahjuks lendama ei lasta, et esimesed kaks aastat tegelikult praegu toimub lennukolledži õppe kõik Tartu Ülikooli all, et õpitakse siukseid, üldAiminud, need, et saada kõrgharidust, kuna lennukolledž annab rakendusliku kõrghariduse, siis esimesed kaks aastat on siukseid üldained ongi tõesti matemaatika, füüsika, elektroonika, elektrotehnik ka ja sellised suht tehnilised ained, et mitte öelda väga tehnilised ja eriala õpe hakkab siis alles kolmandalt kursuselt esimesed kaks aastat, kõik kursused käivad koos, neil on ühised ained ja siis kolmandat jagatakse nad gruppidesse, kes mingiks erialaks Pip siis lendama ka veel päris kolmanda kursuse alguses ei saa, piloodid õpivad oma piloodiaineid, mis neil on meteoroloogia, navigatsioon ja ja selliseid aineid, mis otseselt lendamist puudutavad, et lendamine siis hakkab, ütleme kolmanda kursuse kivatsi ministrist, kui mina ikka tulen, tahan lenduriks õppida on ju väga sellest asjast ei tea, aga mulle tundub, et mulle ilgelt meeldiks nagu olla seal lennukis ja kuskil seal taevalaotuses. Siis Ma tulen sinna, ma eeldan seda, et mind kohe lastakse lendama, kuidas te inspireerida neid õpilasi või kuidas õpilasi inspireeritakse sinna kooli nagu jääma, sest et noh, ikka mingid tehnilised ained ja need väga ei viitsi, läheks ikka lennata. Tegelikult on see nagu päris need esimesed kaks aastat on päris hea proovikivi. Tõesti, mina mäletan endal ka, et eks mul see vahepeal see motivatsioon kippus nagu ikka, et kui sul ei ole see enam nii lähedal, et sa tead, et sa justkui nagu õpid piloodiks, aga tegelikult sa oled ninapidi raamatus ja, ja, ja õpid hoopis muid aineid, et eks endase sisemine motivatsioon lihtsalt peab olema, see on ainus, mis võib edasi, sest et mõnes mõttes on nagu hea, et kesklinna kolmandal kursusel jõuavad, siis neil on motivatsioon juba nii kinnistunud, et need ei lähe enam kuskile. Et suurem langevus ongi just esimesel kahel aastal tegelikult ka, et ilmselt see ongi sellest samast motivatsioonipuudusest, et või ei ole see nii käega katsutav see lõppsiht. No enne kui sina sinna kooli läksid, ei olnud need seal koolis küll ühtegi naispilooti näinud või kes oleks tahtnud õppida piloodiks, ühtegi tüdrukut tehti küll, sihuke kooliväline konkurss vahepeal, et enne mind siiski kaks tükki lennukolledži lõpetasid, siis kui ma sisse astusin, et päris piloodi eriala siis ei olnud, kuidas poisid suhtusid? Väga hästi need tegelikult hoidsid, ütleks küll väga mind ise alguses mõtlesin ka, et raske kindlasti on, omal kursusel ma olingi, ainuke tüdruk, kes piloodiks õppis aga väga hoiti ja väga toetav suhtumine oli, et ei ütle ühtegi halba sõna, kas tüdrukusse suhtutakse kuidagi võib-olla teistmoodi, et näiteks õppejõud lahendab seal tahvlil mingit füüsikaülesannet ja siis tõstsid käe, ütlesid, et kuule, et ma väga hästi ei saa aru, sellest. Tüdruk ei peagi aru saama, et lähme edasi, nüüd selliseid asju oli ka, ei ole nagu meelde jäänud, ilmselt siis ei olnud, muidu jääks meelde, et et kõik on ikkagi, kui sa õpid, juba oled otsustanud, et sa õpid piloodiks, siis järelikult sinust saab piloot, vahet ei ole, kas sa oled naine või mees, ei tehta mingisuguseid allahindlused, ma arvan, et hinnatigi rohkem tulemuste järgi, et, et mitte selle järgi, et juba selle eel aindusega, kui sul tõesti hinded olid seal halvad või midagi sellist, et siis hinnati ka selle järgi, et kui hinded olid head, siis jälle nende heade hinnete järgi, et kui tubli sa ise olid selles sõltused, seda sugu nagu selle sellepärast küll ei rõhutatud või tähtsustatud üle. Kui palju Eesti vabariigis sellise lennuhariduse omandamine maksab? Lennukolledžis on õpe tasuta, küll saab õppida ka näiteks Bakeraavias oma raha eest ja teisi ettevõtteid veel, kes koolitavad erapiloote oma raha eest, siis kas tehakse mingisugust vahet ka, et asenselt erakoolist teda? See ei ole nihega kui lennukolledzhi oma. Tegelikult neid päris võrrelda ei saa, sellepärast et lennukolledž koolitab amet piloote, kes saavad tööle minna piloodina, aga oma raha eest on Eestis õppinud ainult erapiloodid, kes siis lendavad ainult oma lõbuks ja nende lennukogemus on palju väiksem, sellepärast neid nagu võrrelda ei saa. Sest kellelegi ei ole veel nii sellist soovi olnud, et õppida oma raha eest amet piloodiks, sest see on tõesti väga, väga kallis, palju mul oma raha läheks vaja ja mitu aastat üldse õpe kestab? Eriala õppe siis kuskil läheks ka kaks aastat nagu lennukollet siiski. Aga oma raha eest õppides on see eriala plokka lennukolledžis kaks aastat. Et oma raha eest kuskil miljoniga peaksite arvestama, aga plussis veel lendamisel tunnid ja kütus ja kõik asjad, ei, need on juba seal sees. Okei teooria ja lennupraktika siis nagu palju ma selle miljoneid siis lennata saan nagu sõidu tundagi, et teooriatund-paar kuud ja siis saan sõidutund 40 tundi. Lennukipilootide oleme programm tehtud niimoodi kooli lõpus on meil 189 lennutunni, kopteri omadel on 135, et see erinevus tuleneb sellest, et kopteripilootidel ei anta instrumentaallennukoolitust. Mis see tähendab? See tähendab seda, et et sa võid lennata ka halva nähtavusega ja sul on õhusõiduki pardal siis vastav aparatuur, et sa saaksid siis lennata halva hinnangul ja pilvedes ja, ja sellistes tingimustes seda nimetatakse siiski instrumentaalilmaks. Elu koolisaade läheb edasi, mina olen endiselt triin, raadium, te kuulate Raadio kaks ja külas on Kaie, kes juba lendab. On naispiloot, mäletad sa oma esimest lendamist? Oo jaa, ma usun, et see on niisugune asi, mis jääb kõigile pilootidele meelde, kõik mäletavad alati oma esimest instruktoriks ja oma esimest lendu. Oma esimest soololendu tähendab kolm sellist asja, mis alati jäävad meelde. Ja mäletan, esimene minu esimene lend oli lennukil. Kuna kopteriprogramm on ka tehtud nii, et esimesed tunnid lennatakse lennukiga siis ma mäletan, et tunneli nii kirjeldamatu, et ma pärast ikka ära maandusin ja ise veel esimene kord ei suutnud päris maanduda, sest maandumine on kõige raskem osa üldse lennuõppes. Aga Ma olin ära maandunud, siis oli küll selline tunne, et tõesti, et, et see on, mida ma teha tahan. Et selles suhtes on see sihuke, seda ei saagi sõnadesse panna ja teine asi on seesama soololend, mida ma enne mainisin. Et see on eriti selline emotsionaalne hetk, et sa esimest korda tõesti sul ei ole mitte kedagi kõrval, saad üksipäini seal taevalaotuses ja ma tõesti pean selle kopteri ära maanduma või siis lennukamad lennukit, see tunneb alati kõigile meelde, mul oli kaks päeva nimel vist magasin ka, mul oli naeratus näol, et selline emotsioon, et et see jääb lihtsalt meelde tõesti, aga mis hetkel sa soololend lubatakse ärasest teha, palju sa pead olema oma juhendajaga instruktoriga lennanud, et sa saad üksinda taevalaadsesse, instruktor jääb sinna maha, ent lehvitab sulle järgi. Lennuki peal on see aeg kuskil 16 poole tunni peal ja kopteri omadel on 20 lennutunni peal. Et siis selleks ajaks on teatud osad läbi, kuidas hädamaanduda ja niimoodi et siis tõesti võid juba esimest korda minna ka, on ka õpilasi, kellel võtab natuke rohkem aega, instruktor peab ikka tõesti olema veendunud, et see inimene on valmis esimeseks soolaks minema. Kui raske on üldse lennuk siit või helikopterit juhtida, et sul on autojuhiload ka, et kui sa nüüd võrdled autokoolis käimist ja siis seda lennuki lennukilubade saamist, et kuidas see on, et kas on ka lisapedaalid ja lisarool ja instruktor saab ka piduri põhja vajutada. Ja see on täpselt samamoodi ka nii kopter kui lennukid siis topeltjuhtimisega, nii et tõesti alguses kui instruktor näitab ette sulle harjutusi, siis lihtsalt oled juhisega kaasas temaga, et vaatad, jälgid, mis te teete siis pärast neid järgi ja tema saab kohe sind parandada. Et selles suhtes on see hästi hea, muidu ei olekski tegelikult mõeldav. On piloodiks olemine, naise amet, mis iganes soos oled, et kui sa midagi väga tahad teha, siis amet ongi see, mida sa tahad tõesti teha, et see ongi sinu jaoks õige amet, et ei ole vahet, et kas sa oled naissoost või meessoost, et sulle peab lihtsalt meeldima, et siis, siis on see sinu jaoks õige amet, kui õpivad piloodiks nii mees kui naine, nad saavad mõlemad piloodiks, kas, kas on mingisugused, võib-olla eelised naisterahval või on eelised meesterahval just piloot olla kas iseloomus või on juba niimoodi looduse poolt kaasa antud, mingisugused asjad? Ütleme, poistel on selline reaalne pool natuke tugevam, võib-olla see on üks alus, miks on rohkem piloodi amet siis mehi on ka samas väga tugeva teriaalsete teadmistega tüdrukuid, täitsa oleneb tegelikult ikka sellest isiksusest, sest kõik võivad sellega hakkama saada, näha ka, et piloote järjest rohkem tulemas, naispiloote ka, et see ei ole midagi ületamatut, aga võib-olla lihtsalt see reaalselt ainete osakaal on tõesti suurem, et see kipub poistel nagu tugevam pool olema. Aga samas on tüdrukutel ka, et võib-olla see protsentuaalselt on poistel suurem, aga samas leidub väga-väga selleks sobivaid tüdrukuid samamoodi. Millised inimesed siis lendavad, neil peab olema mingisugune teatud iseloom, nagu ma arvata võinud mis on, nagu minu meelest hästi oluline on see, et neil peab olema hästi ja pingetaluvus, et, et kuna see tõesti võib tulles väga kriitilisi momente, et sa suudaksid neid õigeid otsuseid teha, et sa ei lase käsi lahti, ei pane silmi kinni, et kui midagi nagu nihu läheb, et sa ikka suudaksid nagu kainelt mõelda, et see, just see pingetaluvus on, ma arvan, kõige kõige olulisem. Ja teine niisugune lihtne asi ja kui juba lennata, eks see suuremate lennukitega, et see koostöövõime, kui on kahe piloodiga lennukeid, sa suudaksid seda koostööd teha, mitte et üks on ikka kapten ja teine, teine piloot, et see just see koostöö, et mõni on väga selline, kes tahab kõike ise teha, aga aga kui sul on ikka kahe meeskonnaliikmega lennukeid, siis ei ole nagu mõeldav. No näiteks kui vanalt pensionil lähtema ei teagi, ausalt öeldes, kuidas seda tänapäeval tehakse, aga ennem oli küll, et teatud tundide pead sa võisid teatud tundidel lennata, üldjuhul saadik on palju, palju varem nagu pensionile, et see üks see töötundides, et see üks lennutund ikka on palju rohkem töötunde kui siis üks tava töödunud. Ausalt öeldes ma enam ei teagi, seda piirati ja ikka lükati edasi, et kuidas see nüüd on, tegelikult tõesti ei ole sellega enam kokku puutunud. Millal sina siis plaanid pensionile minna, oma lennukirooli nurka visata? Pensionile? Lend on nii kaua, kui tervis lubab, iga aasta käime tervislikkus kontrollis, nii kaua kui ma sealt läbi saan, ei kavatsen ma ka sellest ametist loobuda. Mismoodi see pilootide tervisekontroll välja näeb? See on selline, et käiakse siis kord aastas tehakse siis iga viie aasta tagant on niisugune laiendatud tervisekontroll aga iga-aastane tavakontroll on siis silmad, vaadatakse üle, kõrvad, EKG tehakse siis seal proovid, vereproovid ja sellised, et niisugune üldkontroll, et see on Tallinnas Tallinna lennundusmeditsiinikeskuses tehakse ainuke koht, kus seda teha saab, ka laiendatud kontroll on siis vähe põhjalikum ja enne sisseastumist veel tehakse ajupilt ja sellised põhjalikumad uuringud ka vaadatakse, kas on ikka piisavalt palju neid selliseid kortsukesi seal aju pinnal, et nagu, et kas kas tarkust mahub, siis? On kust kinni hakata. Mis, mis kõige raskem asi on lennuki või helikopteri juhtimise juures, kõige raskem on võib-olla see, mida sa ei saa muus kohas treenida kui ainult lennukis või, või siis simulaatoris. Just see tunnetus, et sa saaksid kätte kopteri puhul, on see eriti oluline, et tõesti sellest niisugune tunne, et sa pead, sa saad käing kogemusega tulla, et sa tunnetaksid seda lennukit või kopterit, et näiteks kopteri puhul iga millimeetri liigutus juba juba teed midagi või muudab sinu asendit, et just see tunnetus kätte saada, et see on kõige raskem, et sa ei saa seda kuidagi muul viisil nagu harjutada autosõidu juures näiteks seda sellisel määral ei ole ju vaja, et aga just lendamise puhul on selle hästi oluline, et see tunnetus kätte saada. Kas lenduritel on mingi selline unistus ka, et kui nad lõpetavad kooli ära, nad on teatud aja lennanud ja siis nad mõtlevad, vot siis ma võin ameti maha panna ja oma elu kordaläinuks nimetada. Kui ma olen lennanud sellise lennukiga, näiteks meil on sinu unistus, ütleme, kui tehnika areneb nii ruttu, et ega tegelikult sa ei jõuagi unistada mingist tippasjast, sest kogu aeg muutub ja tulevad jälle ikka üldjuhul on see, et ikka kõrgemale ja kiiremini. Aga mis mina tahaksin ära proovida näiteks hävituslennukiga lennuki, mitte et ma ei tahaks teda mitte niivõrd, et ma töötaksin nende peal, aga lihtsalt, et selline võib-olla kontrastiks, et, et kopteri lendamise juurde. Aga muidu üldjuhul on ikka pilootidel see, et edasi areneda, ikka väiksematest järjest suuremate lennukite peale kiiremate lennukite peale, et ikka pääseks ikka kõrgemale ta, ma arvan, et see võib-olla üks niisugune ühine unistus, et edasi areneda. Ma mõtlesin praegu siin, et kui sa kohtud mõne uue inimesega vahet ei ole, siis kas ta naisterahvas või, või naisterahvas ja mina siin tegelen mingisuguse alkoholifirmas mingisuguse edasimüümisega, eks ju. Millega sina tegeled, sa ütled, et ma olen piloot, kindlasti tihti teatud härrade nalja, et ja jah, et ma olen ka mingi laeva kapten. Milline see reaktsioon on, kui sa ütled, et sa oled piloot, see reaktsioon on täpselt selline, et ma üldjuhul ütlen, et ma olen õpetaja. Ma ei viitsi hakata jälle kõigele seletama, et kes, mis kus, et lihtsam on öelda, et olen õpetaja, aga mida sa tavaliselt õpetad, kas keegi, nagu näitab sellist sügavamat huvi ka, et aga mida sa siis õpetad, või keskkooli õpilased, õpetaja, kui juhtub tegu olema ka õpetajaga, siis kindlasti uurib, et mida sa õpetad, jagus õpetada, kui ma, ma tahan, nagu selle vestluse kiiremini lõpetada, siis ma ütlen lihtsalt, et ma olen õpetaja nagu ei hakka mainima oma lennundushuvi. Et seda lihtsam, aga kui on huvitav inimene ja tahad muljetavaldav, siis muidugi, et ma olen piloot. Aitäh sulle, Kaie ja kõik naised, kes või koolilõpetajad. Kui te olete mõelnud kunagi, et te tahaksite lennata, siis minge lennukolledžisse, õppige lendama, sest naised võivad ka olla piloodid. Loomulikult tulge meie sekka.