Tere eetris portaal tehnolooga. Kommentaar esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar sotsiaalsetest võrgustikest ehk tuttavate inimestevahelistest ühendustest, mida pidi võiks näiteks asendada Eesti Posti kirja teenust. Sotsiaalsed võrgustikud on kuum teema teiselgi põhjusel mis saab selgeks, kui mainida märksõnu nagu mais päis Facebook, Orkut või siis reit punkt e. Neid suhtlemisportaali nimetatakse ju samuti sotsiaalse võrgustumise veebsaitideks. Põhjus sotsiaalse võrgustumise teemal kõnelemiseks on seega olemas. Tulles esimese näite juurde, kus oli jutuks, et kui kirjutada kiri mõnele kaugele tuttavale ja anda see kiri oma esimesele vastu tulnud tuttava kätte siis mõne aja pärast peaks kirja adressaadini kohale jõudma. Praktikas on seda asja mõned korrad järele proovitud ja kõige esimene proovi oli Ameerika psühholoog Stanley Milgram. Tänaseks juba veerand sajandit surnud Stanley Milgram oli silmapaistva karjääriga, olles ametis USA ja maailma kuulsemades ülikoolides, nagu Yeil, Harvard ja New Yorgi linnaülikool. Jäili päevilt pärineb mitu tema kuulsat eksperimenti, kus ta püüdis mõista näiteks normaalsete inimeste vägivaldsust provotseerides õpetajaid karistama piaid elektrilöögiga ja teiseks kuulsaks maailma silmi avamaks katseks oli nõndanimetatud väikese maailma eksperiment, kus ta panigi teele 60 kirja, kaugel asuv adressaadi ka ning mis pidid edasi liikuma tuttavalt tuttavale edastamise meetodil. Oma katse tulemusena kirjeldas Stanley Milgram, et ameeriklased on teineteisest kuue inimese kaugusel, kuna nii palju kulus keskmiselt vahelülisid enne, kui kiri oma adressaadini jõudis. Aega kulus keskmiselt neli päeva. Selline väikese maailma avastamine oli väga atraktiivne mõte seeme, mille tulemusel loodi palju teooriaid, kirjutati raamatuid ning vändati filme. On ju tore tunne elada väikeses kompakt selles maailmas, kus mõne lähimasse kaudu saab ühendust suvalise kodanikuga. Mõni aeg tagasi otsustas Alaska Ferbanks ülikoolis töötav psühholoogiaprofessorid šiiidid Klein Stanley Milgram katset lähemalt uurida ja ta sai oma käsutusse kuulsa akadeemiku lähtematerjali ning oma hämminguks avastas, et millgrammi katse oli tegelikult ebaõnnestunud. 60-st kirjast leidis lõpp adressaadi tegelikult vaid kolm. Sellest hoolimata on vahepeal tehtud arvukalt sarnaseid katseid, mille tulemused kinnitavad siiski, et nii sotsiaalses kui ka tehismaailmas viimasel on juhtunud näide meie internet. Seega meie kasutuses olevates maailmades kehtivad samad reeglid ehk inimesed on omavahel ühendatud üllatavalt lähedalt. Hiljem on korduvalt näidatud, et taoline side sõltub väga palju näiteks kirja või pakikese väärtusest. Nii võib see, nagu juhtus millgrammi puhul ehk jääda poolel teel kaduma või isegi kuni 97 protsendilise tõenäosusega kohale jõuda. Kõik sõltub sellest, kuidas kirja või pakikest väärtustada. Väga oluliseks on seejuures nõndanimetatud tunnelid, et olemasolu, milleks on hästi ühendatud inimesed. Meie uuel internetiajastul on samuti avastatud, et kahemõtteliselt kaugema internetipunktis asu ja vahel on vaja teha vaid keskmiselt kuus seitse hüpet üle tuttava tuttava tuttava inimese. Ning nagu teadlased on avastanud, hoiavad nõrgad tutvussidemed suure jõuga koos kogu internet. Nii et suhelge omavahel