Kellele meist ei meeldiks külalised? Külaline ongi meile siia stuudiosse kohale jõudnud, väga hea meel öelda, tere hommikust, Heino Baskinit versioonidest. Kuidas teie ärkasite, kas teil on ka mingisugune hommikune rituaal? Täna ärkasin vara kell seitse, aga ma tulin Tabasalus kuni raadiomaja, nii tulin kaks tundi. Kohutavad tropid olid, et olid ikkagi ummikud ja midagi jubedat ja iga poole minuti tagant auto liikus, aga mis oleks nagu teie retsept, kuidas ummikutest vabaneb? Ma arvan, et retsept oleks minu arvates ainus, et ärme enam osta mahud. Õige, tegelikult muidugi, aga ühistranspordi võiks rabaganda praegu vastupropaganda autoärimeestele, eks las olla küll nad üle elada ka, teist varianti vist ei ole, Pariisis on sama hullumaja, nii et ärme, ärme selles mõttes mõtled, et majandus on varem, aga te olete põhimõtteline oma autoga sõitjad ei kasuta ühistransporti? Ei, seda ma ei mäleta, millal ma viimati bussiga sõita niimoodi ära ja bussisõit on muidugi, kellel meist ei oleks sellega seoses meeldivaid või siis vähem meeldivaid mälestusi jagama ja õige pea on üks uus huvitav saatesari käima minemas. Nagu ma aru saan, võib neid õige pea näha jällegi teleekraanil. Tähendab, see on jah kõik välja pakutud niisugune saade. Baskini anekdoodiakadeemia tähendab, see nimi on natuke võib-olla ambitsioon selles mõttes, et akadeemia ja isegi tegelikult hästi lõpetas cum laude. Kuulge, aga te olete ju ometigi meister, nojaa, aga akadeemik või ei ole ja sel alal akadeemilist tiitlit. Aga küsimus on selles, et see nimetus tingib seda, et õppida, õppida ja õppida, nagu ütles kunagi keegi. Aga siin ongi, nüüd tuleb nii-öelda emo küsimus, kas nalja tegemist saada? Kahtlemata tähendab, kui teatrikooli minnakse või lavakunstikateedri siis mingil moel repertuaaris on ju alati komöödiat, selleks et näitlejad harjuksid selle žanriga, kui sa mängisid ainult Hamletit, eks ole, siis ma arvan, ei tuleks ummikuid üldse. Aga õppida saab selles mõttes, et ma ütleksin, mitte õppida. Trenni ta, mida rohkem sa mängid, estraadietenduse komöödiat. Mida rohkem sa naljaga tegeled, seda rohkem sa hakkad aru saama, mida publik nokib ja mida ei noki kõige tähtsam osata õigesti pause pidada, osata õiget nüante panna, tähendab, kõige tähtsam on see komöödiažanris osata aru saada, mis publikule läheb peale, mis ei lähe. Jah, võib-olla niisugune primitiivne pole kommertslik, aga ta tegelikult niimoodi on, et raadio on selles mõttes väga hea stardiplatvorm, et just nimetatakse, kuidas pause pidada, kuidas, kuidas oma häälega väljendada, see on loll ja teatris ei saa näiteks teha komöödiat, lavastada kui peaproovis ei ole publikut saalis. Ma olen alati palunud publiku saali, sellepärast et esimesed reaktsioonid ongi toeks näitlejale. Kas üldse tasub seda komöödiat mängida või mitte? Aga põhimõtet tõenäoliselt õppida või noh, kui me nüüd kavatseme seal Baskini anekdoodiakadeemia s seada neid anekdoote Edaminitsiaal sisuliselt visassineerida Dianist väikseid seene estraadisketše, et seisad tuima näoga mikrofoni ees vaid ikkagi kui põder, siis ta teeb kätega pea kohal niimoodi. No võib-olla jah, seda nõethüüdliku ta võib-olla kui on näiteks arsti juures vastuvõtt, eks ole, kis arst on üks näitleja ja see, kes vastuvõtule tuleb, on teine. Ahah, et anekdoot võib koostada ju ostetud koosneda kahest kolmest neljast inimesest, eks ole. Ja selles mõttes noored, kes tulevad sinna, saavad natuke praktikat. Ma tean, et lavakunstikateedri ukse taga iga vastuvõtu aeg on seal oma paarsada 300 inimest, kes tahaksid õudselt näitlejaks saada ja võetakse ainult 14. Tulgu meile siis muide homme on veel viimane rajal, tulgu meile need noored, kes tahavad lavakunstikateedrisse, kes ei ole saanud sinna proovima anekdoodi ka natukene neid turgutada. Ma saan aru, et auhinnaks ongi ju roll Baskini teatri etenduses see on see roll, et estraadietendus Kall kirjutab praegu uutest Raadik prügikasti mitmest 100. neljas teine jaanuar-veebruar mõeldud märts ja sinna võiksime siis paari inimest võtta paar inimest, isegi paar inimest hõbe ja pronks, sest ütleme, kuld saab 50000 krooni, hõbe ja kuld tulevad siis teatrisse. Kuidas üldse Baskini teatrile selles mõttes läheb, on selle teatriga olnud kõvasti asjaajamist, kõvasti jamasid, skandaale isegi võib nii öelda, kuidas on hetkeseis, kas Baskini teatril läheb hästi, kas kõik olete rahul? Skandaale, jamasid suuri ei ole olnud ja läheb päris korralikult, ma ei ütleks, et ta läheb nüüd geniaalselt edasi võrrelda linnateatriga, ütleme kunstilist aspektist, aga mis puudutab majanduslikku seisu, siis me saame natukene toetust natukene, nii pisku, aga me oleme, näete siiamaani jalgadel küsinud ja 100 üle 200 etenduse mänginud ja rahvast on olnud tegelikult kõvasti mööda Eestit väga palju. Ütleme, et Tallinnas on kuus-seitse korda, aga nüüd me saame natuke Vene teatris mängida. Muide, olete Salmes peamiselt peamiselt Salme kultuurikeskuses, kui me nüüd mängime seal oma seitse-kaheksa korda Tallinnas siis väljas mängime 13 14 korda, need 20 etendust peaks meil uus olema. Kama trupp on ju laialivalguv, see meil ei ole, trupi repertuaariteater. Meil on, eks ole, lepinguliste alustatud on kuskil niisuke tuumikuma, paarkümmend inimest on, kes meie ümber on lõdvelt, partisanitrupp on selle kohta öelnud. No me võtsime hiljuti näiteks Viljandist kolm noort lõpetasid, kuidas nad anekdoote muidu räägivad hästi või ma ei ole nende peal veel katsed. Katsetele muidugi ei ole. No tähendab, ma olen estraadietendust nendega teinud meie näitlejatega nad seda žanrit, nad tunnevad hästi. Praktika 25 aastat, kuna meil õige pea juba värisema siin ette juba terve hommikuseisaku õige pea ees nii-öelda esimene avalik otse-eetris anekdoodi rääkimise kogemus siis võib-olla veel enne, kui me läheme muusikalisele vahepalale paar näpunäidet, mida me peaksime silmas pidama muidugi pausidest me juba rääkisime, dünaamika ja tempo, see on väga oluline ja eriti ei tohi pikk anekdoot olla. Hommikul tuli tööle, temal on täna väga pika näide oli väga venida, sellepärast et inimesed unustavad alguse äratavad ka IKEA noaga, sellisel ei oleks ju anekdoodi. Dramaturgia võiks olla ju niimoodi, et seal kuskil keskel tuletad jälle alguse meelde. Aga ma räägin anekdoodi, näiteks, eks ole. Tempo lihtsalt näitan, kuidas peab olema. Üks vanem daam tuleb rabi juurde, küsib. Kas te võiksite mulle öelda, minu mees läks kaks aastat tagasi ära, kas ta tuleb tagasi või tule läbi, ütlen mina, ei oska vastata, seal väga keeruline küsimus. Pearabi vastab. Tulge nädala pärast. Ta tuleb nädala pärast. Kuidas on, ta ütleb pearabi, ütles, et ta tuleb tagasi ka mina ütlen, et ei tuleks, miks? Pearabi palju teinud, ju, näinud? Boss tähendab, ei tohi venitada, ei tohi ka väga kiireks minna, et inimeseni peaks jõudma see pühend ja väga hea, kuulame nüüd ühte inimest, kelle nimi on päriselt ka päris Hilton ja siis oleme kohe tagasi, siin seevastu ja meieni kaua harjunud. Nonii senisest Paris Hilton, kellest ma arvan, et aga mitmeid anekdoote blondi anekdoodid on, temast ilmselt ei aja, aga meil on külas Eino Baskin ja nüüd kohe saame meie oma tuleristsed, ehk siis pannakse proovile meie endi anekdoodi jutustamise oskust ja ma vahepeal siin muidugi räägiti, jube anekdoot ei tohiks olla liiga pikk. Muidugi minul on pikk on, aga üks asi oli ka, teine on, unustasin ütlemata. Nüüd luuel ütles meile kõige tähtsam asi, mis on asjade juures, ei naerda oma nalju. Selles mõttes on muidugi väga raske, väga raske ja väga tõsine. Aga, aga võib-olla kui sa juba ette teada, et keegi tavaliselt sinu anekdootide peale naera, siis on võib-olla hea vähemalt isegi naerda. Naer ja piinlik vaikus. Ära räägi selliseid, kus vaikust. Hoium. Vaikole, sina esimene, sina oled kõige julgem, ma juba ette aiman halba, aga ma räägin oma pika anekdoodi ära. Minu anekdoot seisneb selles, et Mart Normet, Erik Morna ja Vaiko Eplik ehk siis meie kolmekesi. Laadoga Moora, Erik Moora, jah, vabandust, monarh äärmisest moonast räägid, sõidavad autoga nii, istume minu form on teos ja saame kõik muidugi autoõnnetuses surma. Sest et mina olen roolis ja järgmine hetk hõljumas kusagil pilvede vahel seal keset avarat helesinist, nii-öelda laotust ja korraga kaigub Peetruse hääl, Vaiko Eplik minu juurde leiabki siis Vaiko Eplik ennast Peetruse kabinetist. Hetkeks vaikus Peetrus ja lauset siis Vaiko Eplik elasid kohutavate patust, elu. Valetasid, hoorasid, varastasid, olid igavene, õudne, rõve inimene. Ja karistuseks sellele pead sa ülejäänud igaviku veetma põrgus. Järgmise põrguhooraga. Uksed avanevad nagu tutvumissaates ja sisse astub meeletu koletis. Niukene ogadega, niukene, haisev. Aga eks pesus, eks pesus mujalt ei jätka, sigaret hambus ja, ja niisugune. Ma ei hakka ütlema, mis lõhnad ja värgid särgid. Vaiko nutab, halab, palub andestust, kui midagi pole teha, tuleb minna põrgusse, eks ole. Sõidavad siis õhus seal kahekesi, Martin, Eerik hinged värisevad värvukesed, kui korraga kostub hääl. Erik Moora minu juurde. Peetrus jälle seisab Ericuga silmitsi, alustab Eriks, elasid patust ja rõvedalt elu, sa olid halb inimene, sa valetasid. Petsid, vedasid teisi ninapidi ning karistuseks pealse ülejäänud igaviku veetma põrgus. Järgmise olendiga. Uksed avanevad taas sisse voolab mollusk, ühe silmaga koletis tunneldega laene rida on, aga Eerik Eerik nutab, ala püherdab, pikali teha pole midagi, elu on elatud ja parandada ei saa miskit ning lähed põrgusse, molluskid elama. Mart Normet, aga üksinda mina siin keset pilvi väriseb, muretseb oma sõpradele iseenda käekäigu pärast korraga kutsutud kadeda seisab Peetrusega silmitsi, kuid Peetrus vaikib. Kuni lõpuks avanevad uksed ja sisse astub Merilin oma kaunimas ja juuksed kollased, kui rukkipõld, silmad sinised, kui taevas, huuled punased. Kui kirsimarjad on nahk valge nagu marmor ja Peetrus, alustab Merylimon Row selasid patust ja väärikas elu on juba lõpma. Protesteeri protesteerib nii, aga mida arvab Eino Baskin sellest pikast ja väga halvast anekdoot? Eino variaadisele anekdoodi variante on väga palju. Natuke pikk, kole, aga noh, elasime üle, elasime üle, aga kas te teadsite muidu seda kohe algusest? Ma vaatasin, kui Vaiko ütles, et surmasihte vangutasite pea teises variandis. Kas teedel seda Monica Lewinsky varianti legendaarses? Ei, ma tean hoopis teist mingisugust, ega ma ausalt täpselt enam ei mäleta, aga ma kirjutan 620 anekdooti, Päevaleht, eks ole? 10 aastat järjest seal siis juba tuhandeid on neid kirjutatud. Keegi küsis mu käest, mida ma sinna kirjutan, ma ei mäleta. Aga kas naljakad ma mäletan ainult neid, mida ma vahel lavale ja või siis värskid. Lausa tund aega tagasi ütleb. Kust te võtate? Oota, mis ta Päevaleht, uudised ikka arvutist vaatan vene ja saksa programme. Venelastel on kohutavalt suured anekdoodilademed. Sakslastele niuksed saksa natuke anekdoot, magedavõitu, selles mõttes on kõik läbi. Läbi pissi. Koerte saab jala ja. Kuidagi on küll suur kultuurrahvas, õpetad meid kirjutama ja lugema, aga anekdoodid on ikka sellised pissivad. Venelastel on jälle rõvedaid palju ja õiega materjali, Mati on ka väga palju ja neid tuleb ikka jõledat selekteerida selleks, et valida 30 tükki nädalas oma kolm päeva kõvasti tööd tegema. Kas võib öelda, et näiteks klassikaline vene anekdoot on niisugune keskmise pikkusega ja mis pluateerub niisuguse, ütleme siis siukse suhteliselt mahlase nii-öelda käibefraasiga? See võib-olla nad on niivõrd erinevad, et igaüks on omamoodi, aga väga palju. Viimasel ajal on ikka mehe ja naise vahekord. Voodi ja voodi ja voodi. Reageerik räägib ühe voodi, nalja seal siis nalja saab? Nii, mina räägin ühe, milleks tuttav keele vigurdajat mulle paar päeva tagasi rääkis. On pere, kellel on siis koer, kes taks, taksikoer, lati tubli, teeb kõike, mida vaja. Viskab saltot, sööb oma saba. Käsu peale, laku panni, tõstab jalga nii nagu vaja. Nagu saksa anekdoodis, ühesõnaga, teeb kõike suurepäraselt. Külaline tuleb külla, imestab, et issand jumal, kas te olete kõike seda lõpetanud või ja pere vastab, ei, ta on meil autot. Iseõppija ja ei, see ei ole paha, kui keegi, kui kõik autod idagi, mina olen hooned ei saa aru, siis ei saa aru ka, mis millegagi pull lõppeb. Ühesõnaga, see oli parema poole öelda, on iseõppija. Autot ei tahaks, seal peab olema see jah, just nimelt. Okei, mina võtsin eile teada täna ma olen kohtumine Eino Baskiniga riiulist legendaarse raamatu välja antud 89. aastal Eesti raamatukirjastuse poolsan kaabrovo anekdoodid, lõin selle lahti suvaliselt kohalt kogemata 75. Ja siin oli selline asi kirjas, ma loen selle nimelt maha, sest et ma ma ei suuda neid meelde jätta selliste lühikene. Aga minu küsimus ühesõnaga on selle kohta, et kus siin nali väike kaabroblane läks vigur šokolaadi ostma. Mis ma annan poisi või tüdruku, küsis müüja. Muidugi poisi vastast taiplik, väikemees no tähendab, kaalu poolest on rohkem šokolaadipoisid. Sest noh Kus sa elanud oled, eks, aga ärme unustame seda, et anekdoodid on põhiliselt samad nagu šoti omad. Picon ahnusest. Eestlusest ja seal oli vihje. Viimases vastuses oli ju taiplik väikemees jah, muidugi see pidi viimasena, Mart Martma näide oli terane. Krahhi läbi Janek, sa nüüd ei tabanud ära selle nalja ei tabanud üldse ära jumalaid, naljakas ta tegelikult on naljakas lugu küll. Aga ühesõnaga tõsis ootad, et inimesi, kes oleksid kihvtid, esinejad ja paremad anekdoodid, parem tunduvalt kui meie, nii poisid kui tüdrukud, aga oleks sümpaatne, kui tuleksid ka keskealised inimesed, kes ei taha enam teatrikooli minna lavakunstikateedri, keda karakternäitlejana võiks kasutada ka. Muidugi jah, sest kuigi on Eestis vabakutselisi näitlejaid küllaltki palju, praegu on siiski selle suure hullumeelse teatritegemise taga nii palju etendusi kõikvõimalikke esiti suvel et näitlejad on kõik koormatud ja headest ei maksa üldse rääkida, need on üldse tööga üleküllastunud vaadatud, eks ole, sinna ärksa meelega vaimukad inimesed, et ikka see koomikute põli ei sureks Eestis sirge.