Tere, Te muidugi juba teade, mis plaadist ma täna räägin, täna on ju just see päev, mil on päev. Niisiis, kui ma ei räägiks sõnade värskest plaadist pistise of the will love, siis oleks midagi väga valesti ja seda ma ei saa hetkel enda karmale lubada. Ta ei ole ainult minu jaoks tähtis bänd. Alustan looga keetma int huvid, millega siis veel, see on plaadi kõige efektsem lugu ja see ei ole halvasti öeldud. Tere on nii hea bänd, et ausalt öeldes ei viitsiks sellest üldse rääkida. Noogutatakse ainult näoga ja jõnksutaks sisemist põlve. Kuulaks lihtsalt muusikat, niisugune tunne, et kui te olete sama lennuki peale, siis olete ja kui te ei ole, siis on teiega ikkagi kõik korras, ainult peatuste viitsiks teha, teatan see natuke tülikas. Vot niimoodi hakkab budist muslim ja fatalism minus mässama minu kui muusikakriitiku vastu kuulates eriti häid asju. Niisiis, nagu öeldud, asja kallale panid kokku 1998, New Yorkis muide vihkan, kui öeldakse New Yorgis, aga samas mulle meeldib, kui öeldakse Tallinnast. New Yorkis panid kokku trummar Vito, Rocco Forte. Kõlab nagu sobraanodest tonium. Vabandust, aga ma ei suuda ilma kõrvalepõigetega midagi rääkida. Rocco Forte ja kitarrist-vokalist Jenner rämpsu täiskoosseisus on täna aga kõik neli meest võrdselt olulised, teised kaks meest on Gabriel Andrewsi eriala on klahvpillid, alternatiivsed, löökriistad, saksofon ja tsiteerides plaadi kaant. Komplevteri juuderi arvutilise puusa nõksutamise kohta ei saagi paremini öelda nii sügisbändis kui räpp. Ja seisavad, kes on liug Jenneri kõrval tõusnud teiseks oluliseks laulumeheks bändis. Tema põhilõbu on bass, aga võõrad ei ole ka igasugused klahvidega ja nuppudega asjandused. Bändid, mida need mehed lapsest saati kuulasid, olid ja on Sailsetelevisjon känkofoorust, kiue Cheuroidiviisin, Pavlik imidž, Limitsid. Pepe on kutid ise nimetanud mina lisaks siia puht esimese albumi kogemuse põhjal nihukesi ante bänghise klaasiks nivoo ja usute või ei, aga kabaree vol Täärin. Sest vaevalt Rakvere mehed nii väikse kuulamusega, et nad jõuavad kõik viis bändi intervjuudest üles lugeda. Aga et meie enda kuulamus liiga väikseks jääks, tuleb lugu number viis värskelt plaadilt biilses opil win love loo nimi, ma julgen nimetadagi evil. 1998 siis ta jooksis, kogunes ja nende esimene plaat tuli välja tegelikult juba 99 leveli Gravity Altalbumi nimi Mirror peal kaheksa lugu, 26 minti, plaat piklugude seas ka esimesele üldtunnustatud albumile jõudnud ja siiani bändi üks tuntumaid ja ka paremaid palu Aulio André Ground Rinkonnis tollal tärkaval punksunks kõneleja üldse asjatundjate seas olide räpp, legendaarne bänd juba 90.-te lõpus ja eriti käesoleva sajandi alguses. Kaasa aitas bändi defineerinud lugu austav tšello klaver. Singel aastast 2002 suurepärane diskopala massideni jõudis ta rämpsu kakstuhatkolm oma ametliku debüütalbumiga suure leibeli Mercury alla jõudnuna albumiga Igous. Tõsi, päris masside bändiks ei ole ta siiani jõudnudki. Selleks tehakse lihtsalt liiga head muusikat, mis ei ole samad, liiga Lope. Et mitte öelda sõna, mida ma südamest jälestan, kergesti seeditav Räkk. Aga vähemalt arusaadav jah, juba teine album Mercury Alt, siis alustas räpp see nagu öeldud, pisifirma Gravity Alt. Esimene EP tuli aastal 2001. Sellise huvitava firma nagu pop-Alt, misjärel Teeeffei ta muidugi endale tõmbas. Houssow, tšello, klaver, ilmuti Jeffrey Alt ja siis juba lindid, juutide edulugu. Esialgu odav vein ja ööbimised tuuridel hinge kolleegide juures nüüd juba kallid hotellid ja nii edasi normaalne asjade käik. Miks peaks hea muusika jääma vägisi André Kraundi, kui tal on võimalused sellest odavast jamast välja rabeleda? Aga seejuures loomulikult teedele? Džässmuusikat raha pärast öelda, et uus plaat on vastutulek muusikatööstusele kergema vastupanu teed minek ja üldse nagu liiga vähe valus ja liiga disko on naiivne ja isegi jah rumal. Naiivne ei pruugi rumal olla, eks ole, pigem isegi vastupidi vahele. Nüüd aga väga laheda nimega lugu. Enne seda lugu ma ütlesin, mitte uus album ei ole, nüüd ma ütlen, mis ta on. Mulle meeldib liuks Jenneri sureva, aga sees kiimas kassiulg. Mis oli eelmisel plaadil veel rohkem meeldib mulle, et uuel plaadil seda Robert Schmidti soenguga kassi tulgu, ei ole lükk, Jenner laulab avara hingega laia lõuaga täie häälega nagu 70.-te diskodiiva või nagu 21. sajandi popstaar ja popstaari all ma ei mõtle mingeid päris Hildonentide Robbie Williamsi, vaid inimesi, kelle muusika ei ole odav. Vist saate aru, mida ma mõtlen seejuures hingestatud ja heas mõttes pingestatud hääl sel dženneril on muidugi alles, see on edasi arenenud. Teine suurem muutus on sellesamas Jenneri kitarr, see ei ole enam valusalt Grassiv ja painav, mis oli ka väga mõnus. See on uuel plaadil fancy. Ma ei tea, kas pank, fancy see termin nagu ei kehti enam, punki pole siin ollagi ja tore ongi. See siin plaadil on hoopis tuleviku disko. Kui te ütlete, et see on võib-olla hoopis pisut retro 70.-te teise poole ja 80.-te alguse teatud liinide elementidega, siis ma ütlen, et lolli muusikat, mis ei tea muusika ajalugu ei ole mõtet kuulata. Uus räpp on moodne plaat ja moeall ei mõtlema mingeid moeahve, vaid inimesi, kes teavad rida ja asju, mis käivad ajaga kaasas mis käivad ajaga kaasas hooletu elegants, siga ja omanäolist, aga head maitset tundes ja luues megadefinitsioon tuli, elage selle järgi. Tšau. Nimilugu ahjaa, rääkimata jäi, kes on produtsendid, kaheksat palavat pool effort kommentaari vaja ja nii tuntud elektroonik nagu Ivan Peterson ja kahes loos Danger Mouse, kes on uus Neptuns ja siis tuleb ka üks kahest thingher mausi Prodioositud palast piidist of Bible will love, kus häält teeb taustal teine pool knows paaklist loo.