Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 16.-st augustist. Stuudios on Reet Weidebaum. Valgevenes toimus vabaduse marss, millele vastukaaluks kutsus president Lukašenka tänavaile ka oma toetust. Haapsalu turism elab tänavu siseturismi toel. Kiiklas avati muinasjutuküla. Ilm on sajuta, öösel on sooja üheksa kuni 14, rannikul kuni 17 kraadi. Homme tuleb sooja 19 kuni 25 kraadi. Alustame välisuudistega. Sajad tuhanded Valgevene opositsiooni esindajad kogunesid täna Minskisse meelt avaldama niinimetatud vabaduse marsile seoses autoritaarse presidendi Aleksandr Lukašenka võltsitud valimisvõiduga skandeerides lahku marssisid meeleavaldajad mööda iseseisvuse puiesteed. Tegemist on viimase nädala protestide seni suurima väljaastumisega opositsioonilt. Opositsiooni protestile vastukaaluks kutsus president üles meelt avaldama oma poolehoidjaid, et tema sõnul kaitsta riiki ja iseseisvust. Täitas võimalust korraldada uued valimised, mida tema sõnul nõuavad Balti riigid, Poola ja Ukraina. Presidendi sõnul on olukorras, kus NATO väed roomavad, riigi väravate lähistel, võimatu uusi valimisi korraldada, sest siis väljuks olukord kontrolli alt. Nato lükkas viivitamatult süüdistused tagasi, teatades, et mingit jõudude koondamist piirkonnas ei ole. Europarlamendi saadik Urmas Paeti hinnangul võib Lukašenka taktika valmistada ette pinnast Venemaa sekkumisele riigi sisejulgeolekusse. Minski peaväljakule oli kogunenud presidenti toetama umbes 3000 inimest, kellest kohaliku meedia hinnangul suur osa olid riigiametnikud, kes veeti kohale bussidega. Protestiaktsiooni korraldas organisatsioon Belaja Russ, mis loodi 2007 Lukašenka toetuseks ning mida rahastatakse riigieelarvest. Ja Eestisse täna toimus mitmel pool Eestis meeleavaldus metsade kaitseks. Korraldajad tahavad juhtida poliitikute tähelepanu sellele, et Eesti metsi majandatakse moel, mis ohustab looduse mitmekesisust, riivab inimeste õiglustunnet ja vähendab tulevast heaolu lehel petitsioon. Poee kogutakse allkirju metsa kaitsealgatusele. Ühtlasi loodetakse luua looduskeskkonna eest seisvate inimeste organisatsioonide võrgustik, mis tagab edaspidi tõhusama koostöökeskkonnaküsimustes. Läänemaal koguneti Haapsalu külje all paralepa parkmetsas, mis on nii kohalike kui ka turistide jaoks oluline puhkepaik. Metsakaitsjatele teevad seal muret riigimetsamajanduse keskuse raieplaanid ja keskkonnaameti mõte, et paralepa parkmetsa võiks riikliku kaitse alt välja arvata, jätkab MTÜ roheline Läänemaa liige Kätlin Tamm. Ja me leiame, et paralepamets tervikuna, nii see praegu kaitse all olev kui ka see kaugemal asuv mets väärivad kaitset väärivad jääda selliseks puhkemetsaks inimeste jaoks ja kus ei teostataks lageraieid. Piiriäärsetes paikades elavad eestlased ja lätlased asutasid mõttekoja Livonia, et anda hoogu naabermaade vahelisele hariduse ja kultuurisidemetele. Eile toimus esimene kohtumine Lätis aina, siis täna saadi aga kokku Eestimaal metsapoolel, räägib üks mõttekoja Livooni asutaja Kersti Uibo. Täna oli tõesti õnnelik päev, sellepärast et metsa poole koolis toimus mõtteklubi limoonia asutamine. Tegelikult selle klubi mõte on selles, et tuua kokku inimesi, kelle süda valutab selle Vana-Liivimaa territooriumil asuvate kohtade pärast, et siin on vähe inimesi ja seetõttu mõtlesimegi, et kui me paneme nagu oma pead kokku üle piiri, ame kokku eestlased lätlastega ja mõtlema, kuidas asju koos teha, siis siis võib-olla sünnib midagi suurt jõudu. Ja kõige põhilisem probleem on selles, et meid tegelikult ikkagi eraldab keel. Ja seetõttu tänasel esimesel kohtumisel rääkisimegi sellest, et küll oleks hea, kui piiriäärsetes koolides õpetatakse lastele ka seda piiriäärset keelt, et Eesti koolides läti keelt läti koolides eesti keelt. Põhimõtteliselt oli täna kohal esimest korda 30 inimest, tegelikult Livonia mõtteklubi ootab uusi inimesi, keda huvitab Eesti, Läti kultuuri ja mõttetegevuse ühendamine. Ida-Virumaal Kiiklas arendatakse kogukonnateenusena muinasjutuküla, milles räägitakse nii põlevkivipiirkonna eripalgelisust, loodusest kui ka näiteks riiete säästvast kasutusest. Avaüritusel Kiikla rahvamajas käis Rene Kundla. Ja kõik see juhtus väga ammu, inimesed elasid siis rohkem loodusega koos. Arvatakse isegi, et inimesed mõistsid sihvka lindude keelt, kes laulsid sellest, kuidas elavad haldjad ja nõiad, tuli hännad, Viruskundrat ja muu selline salapärane seltskond. Nii algab spetsiaalselt Kiikla muinasjututoa jaoks kirjutatud muinasjutt lugu sellest, kuidas teatripisik Kiiklasse pääses, seda huvilistele lugenud muinasjutuküla projekti ühe eestvedaja Rutt Lynardi sõnul tuleb vähemalt Ida-Virumaal lastele mõeldud teematubasid tikutulega taga otsida. Et ma isegi näiteks sellel suvel olen siin kaheksasajakordne vanaema, tahtsin lapselastega minna kuhugile hindama ja otsisin kohta, kuhu minna niimoodi, et et lastel on huvitav vaadata, aga nad saavad ka ise tegevustes osaleda. Ja tegelikult, et ega noh, ei olegi nii lihtne leida sellistele väiksematele just sellist tegevust, mis sellele väikesele sobib ja natukene suuremale sobib ja mõtlesimegi, et meie muinasjututoas, et kui me hakkame neid muinasjutte lugema ja rääkima, et siis lihtsalt oleks nagu passiivsed kuulajad, vaid me saaksime ka lask panna muinasjutu sisse. Üks muinasjututoa teemadest on ka säästev kasutus. Näiteks saavad kuulajad teada, et lapiriided ei ole mitte lapitud riided, padi erinevatest riide lappidest kokku kombineeritud kehakatted. Lappija lipi nemad olid soo nõiad ning nende ellupaik oli madalsoo. Kui te teadsite kõik, mis on raba, kas te seda teate, mis asi on madalsoo madalsoon rabaga võrreldes palju märjem elupaik ja sellepärast ei käinud lappija lipi oma kodunt just eriti sageli väljas. Muinasjutu kuulamise järel lastakse lastel minna ise sama muinasjutu sisse ning rutt linnardi lavastaja käe all jõutakse näidendi kallavalegi Kiikla muinasjutuküla esimese osana muinasjututuba avatud rahvamajas. Projekti eestvedajate sõnul on tulevikus plaanis ühendada muinasjutu jutustamine näiteks loodusmatkaga. Kiikla muinasjutuküla idee kasvas välja Eesti-Läti külakogukonnateenuste ühisprojektist act local kiitlast raadiouudistele Rene Kundla. Haapsalus sai turismisuvi juulis hoo sisse hoolimata välisturistide vähesusest. Mis saab aga edasi ja sügisel ei oska keegi ennustada. Juhan Hepner lugu. Mullu juulis käis sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid erinevates külastuskohtades kokku 26000 külastajat. Tänavu juulis oli see arv 22000 ehk üle 80 protsendi. Eelmise aasta sama perioodi tulemusest juunis oli külastajate arv olnud 50 60 protsendi vahel. Mullusest jätkab sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, juht Anton Pärn. Kindlasti ei saa mainimata jätta seda, et me läksime suvele vastu talviste hindadega, mis tähendab, et me ei saa võrrelda oma tulu samades mahtudes kui eelmisel aastal. Aga meie eesmärk ja põhieesmärk oli, et me oleme avatud külastajatele ja et meie inimesed ei unustaks ära. Muuseume Pärn lisas, et praegu teenitakse tasa kevadisest eriolukorrast põhjustatud auku ja tänavune peamine eesmärk on jõuda kulude-tulude osas ühele joonele. Ka majutusasutustes sai suvi hoo sisse juulis. Kui juunis oli Spaahotell Laine täituvus natuke üle poole majast, siis juulis oli see 90 protsendi juures, jätkab Spaahotell Laine juht Irene Väli. Enamus meie külalistest olidki siseturisti. Et välismaalaste osakaal oli umbes kuus protsenti. Ühe haapsalu tuntuma söögikoha müüriääre kohviku omanik Marget matku ütleb, et suvi on neil üllatavalt hästi läinud. Käibe langus on olnud üllatavalt väike, et kuni 10 protsenti käibe langust et hooaja alguses planeerisime või vähemalt prognoosisime, et kuni 50 protsendilist käibe langust, kuna välisturiste üldse ei ole ja meie müüri ääres klientuurist moodustavad välisturistid päris suure osa. Aga välisturisti ärajäämise on täielikult kompenseerinud. Siseturistid. Mida toob sügis, ei oska keegi praegu täpselt ennustada. Anton Pärn loodab, et kui teist koroonalainet õnnestub vältida, võib see tähendada, et siseturism on aktiivsem ka sügisel sest rahvusvahelistele reisidele ei pruugi eestlased veel kippuda. Ilmast räägib nüüd maile. Uuel nädalal koondub kõrgrõhkkond sammhaaval Venemaale ja Baltimaad jäävad selle läänetiiba. Ööl vastu esmaspäeva on valdavalt selge ilm, tuul pöördub läänekaarest põhjakaarde kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 14, rannikul kuni 17 kraadi. Esmaspäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta Ta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, põhjarannikul läänekaare tuul kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on 20 kuni 25 kraadi. Selline saigi Päevakaja pühapäeval 16. augustil ilusat õhtu jätku.