Ja kõik see juhtus väga ammu, inimesed elasid siis rohkem loodusega koos. Arvatakse isegi, et inimesed mõistsid sihvka lindude keelt, kes laulsid sellest, kuidas elavad haiged ja nõiad, tuli hännad, Viruskundrat ja muu selline salapärane seltskond. Kuidas kõik täpselt oli, seda me ei tea. Aga kuidagi on see lugu meieni jõudnud. Nii algab spetsiaalselt Kiikla muinasjututoa jaoks kirjutatud muinasjutt lugu sellest, kuidas teatripisik piiklasse pääses, seda huvilistele lugenud muinasjutuküla projekti ühe eestvedaja Rutt linnardi sõnul tuleb vähemalt Ida-Virumaal lastele mõeldud teematubasid tikutulega taga otsida. Esialgu me nagu mõtlesimegi oma tegevust, siis nagu kavandada gruppide vastuvõtmiseks, aga ma arvan, täiesti, oleme valmis ka üsna pea ka peresid vastu võtma ja miks, et ma isegi näiteks sellel suvel olen siin kaheksasajakordne vanaema, tahtsin lapselastega minna kuhugile hindama ja otsisin kohta, kuhu minna niimoodi, et, et lastel on huvitav vaadata, aga nad saavad ka ise tegevustes osaleda. Ja tegelikult et ega noh, ei olegi nii lihtne leida sellistele väiksematele just sellist tegevust, mis sellele väikesele sobib natukene suuremale sobib ja mõtlesimegi, et meie muinasjututoas, et kui me hakkame neid muinasjutte lugema ja rääkima, et siis lihtsalt ei oleks nagu passiivsed kuulajad, vaid me saaksime ka last panna muinasjutu sisse. Üks muinasjututoa teemadest on ka säästev kasutus, näiteks saavad kuulajad teada, et lapiriided ei ole mitte lapitud riided, padi erinevatest riide lappidest kokku kombineeritud kehakatted. Kas ta veel näitasin seal alumisel riiulil seda lappi, riie, noorde, Apyyrie, vot see on kujundatud erinevatest riide lappides ja pannakse kokku mustrite teks ja pannakse erinevaid värve kokku. Vaat need on lapiriided, lappija, lipi, nemad olid soo nõiad ning nende ellupaik oli madalsoo. Kui te teadsite kõik, mis on raba, kas te seda teate, mis asi on madalsoo madalsoon rabaga võrreldes palju märjem elupaik ja sellepärast ei käinud lappija lipi oma kodunt just eriti sageli väljas. Muinasjutu kuulamise järel lastakse lastel minna ise sama muinasjutu sisse ning rutt linnardi lavastaja käe all jõutakse näidendi kallavalegi. Seda muidugi juhul, kui magama jääda, sest nii mõnelegi lapsele seostub muinasjutuna jutuga ja muinasjutuküla avaüritusel käia üks pikast reisist väsinud laps tudule Kiikla muinasjutuküla esimese osana muinasjututuba avatud rahvamajas. Projekti eestvedajate sõnul on tulevikus plaanis ühendada muinasjutu jutustamine näiteks loodusmatkaga. Kiikla muinasjutuküla idee kasvas välja Eesti-Läti külakogukonnateenuste ühisprojektist act local Kiiklast raadiouudistele Rene Kundla.