Täna, 12. juuli suvesõja aastal 1941 oli juulikuu 12. laupäev, nagu tänagi. Tartu ülimitmendat päeva rindelinn. Emajõe põhjakalda kõnniteedesse kaevatud kaevikutes passisid punaarmeelased. Teispool jõge lauldi Eesti hümni, aga oli kuulda tulevahetust. Linnas puudus elekter, telefonid vaikisid. Näib, et kõik see on jäänud meist unustatud aegade kaugusele, kuigi mõne aasta eest mõni ajaleht julges veel toimunut nimetada Tartu vabastamislahinguteks. Mälestused ent elavad oma elu ja nii on rääkinud neist päevist tartlane Ernst Kirs. Südalinnas läks Tartu lahingut lahti, kui siin tudengid ja koolipoisid Eesti lippu üles raekoja torniviisid ja ja võtsid juba ema rinda, siis meie läksime Ta oma relvadega läksime nelja mehega Tartu raudteejaama võtma kõigele punkt raudteejaamas siis mitte enam ühtegi venelast, haisuga, aga kuulipilduja tervel lindiga, kurat. Ja seal oli veel teist väga vara linti, Sloniga maksin, oli perrooni peal ja siis mina vana kuulipilduja vees. Et põhjapoolsel kusagil põhjapoolse seeme juures olid kurat, nagu miilitsad olid, panin paar valangut pikki-pikki seda ära ja saatsime kuulipilduja järele ja meiega läheme nüüd kohe alla Emajõe äärde, kus teised Padinud meiega. Tulime siia alla, sest sõin lõi siin siis selle esimese lahingu yheainsa lahinguga, Legime seal ja seal oli selles Shelli bensiiniputka kusagil uue turu tänaval, seal keskel, fašell ibul võtlaselt miilitsa sees olles, kuradi bensiiniputkas näevad selle positsiooni sisse Vanemuise eesoleva müüri taha, kohe selle miili pealt tegime sellest bensiiniputkas küll täielikke sõelapõhja, et kurat sinna jäätmeid, kel mitte ühtegi ellu, aga siis huvitas ikkagi saada siin teiste meestega kokku, nemad jäid sinna, aga mina läksin siis tekkis sinna sellel ajal juba, kes seda Tartu üldjuhtimist juhatas. EBSi tudeng, mälestada Manine Reinsalu, Reintal Reintal staap oli sealsamas lähedal sele kindlustuses oma võlvialuse all ja siis jõudis parasjagu sinna sisse see ratsarügemendi, mis ta nimi kurg, Kurgja major ja ma olin parasjagu sealjuures siis, kui koju läinud taluga andis üle oma komandörile maalile major kurele üle. Aga minule sattus sealjuures juurde kohe Tartu esimese politseijaoskonna abikomissar. Abikomissar sattus juurde ja ütles, et mul on juba oma meeskonda kokku, kogun kokku oma oma kommunist sinna ülesse Sõmer vannimajja Zimmermanni majja sinna nurga peal ja mul ei ole ühtegi inimest, kes aitaks mul teha protokolli ja neid üle kuulatakse, ainult kordnik on rohkem, kedagi ei ole. Tule mulle appi, vana jurist ja, ja politsei rahva kole tea, tuttav ja tuulemula. No läksingi siis tema üles, sina, simmer pani majja ja siis sattus minule paar meest, olid väiksed tähtsustatud vennad, muidugi neid tassiti, sinna viidi sealt kohe edasi näitus väljakule. Kommunistide arreteerimine käiski Tartut mööda ja minule sattus, sattus ülekuulamiseks üks, üks mina, tema kuradi nime ei mäleta enam, aga ta oli üks niisugune kange kommunist, kes ütles, et tema, Eesti riik ei tunnista tema põhimõtteline Nõukogude kodanik ühesuguse, nii kange mees oled, et see Eesti riik ei tunnistanud põhimõttel nõukogude kodanikeks paberi ja ja suleb, on siinkirjutaja siis oma põhimõtteline seisukoht, sest seal paberi peal ei pane oma nimi alla ja eks ma siis saadan su kõige selle paberiga sinna, kus vaja ja talitama selle nime alla, mina on siin siis ta vist kaks saata sõduritalil, neid on vist rohkem kokku kogunud mõni kümmekond tükki korraga on siis selle saatekirja siis kaasa ja ja läks istuma näituseväljakule ja nagu hiljem selgus, oli ta seal mõistetud surma. Otepää Otepää meestega ja Elvast tagasi. Ma seda ei teagi, täitsa õigest tee peal oli need kaasa salkanud, oli päris suur sõrmus, sadakond meest, vähemalt see oli üks väga-väga suusatanud, seda ma räägingi ja sealhulgas soliiamiilist sõita. Muidugi nende kalist pärast hädalisi vahetas riided seljast ära. Ja nüüd see see tulek oli huvitandatulilt sellest eralter silla alt tulid läbi mina, missuguse asjadel ma olin seekord just seal kusagil kusagil Pauluse kiriku ja raudtee silla vahel, mäleta isegi, mispärast ma seal olid, aga ma nägin nõnda tulekut. Ja siis nad läksid otsekohe, et asja kohe Pauluse kirikusse, kus kirikukellad lõid pidevalt ja haamer pidas seal jutust mingisugust tänujumalateenistust. Läksid kirikusse, lasksid altarite põlvini. Ja siis tõusis öös ja läksid alla ja tema jääst Emajõe äärde ja missuguse rindelõiku saadeti kastad Tartalavi kusagil väljaspoolt Tartut, seda ma tõesti ei tea. Siis veel metsavendadest, kes jõudsid kohale, olid Helme ja Valga mehed. Valga mehed tõid enesega kaasa saate kahuripalgameestega. Koos tuli ka juba minu vend Peeter Kirss, kes oli juba siis oma oma politseikomissari munder seljas, jõudis kohale köid oma ainsa külmrelva politsei mõõgaga minu käest ta sai siis naistepüstol avaliku kokku said, Valga meestega oli kaasas Valgas saadud saatega venelased venelaste saagiks saanud saatekahur. Ja meil oleks kõige hullem olukord, olid Tartus see veetornis üleval olid varjul. Või ka kurat, punaväelasest, mis nad olid ja neid kutsusime meie plõksutajaks ja need hoidsid neid tervet Tartut tuleaalselt vedurist üleval. Ja isegi minu abikaasal oli sõnani juhtumeta riis, toitu. Õllekeldrisse, mis oli suureks variandiks tal sõja ajal, kus mitu 1000 naiste naist sees olid viis toitu sinna ja kui ta läks Vallikraavi trepp pidest jooksis oma toidukorvi alla siis Saiga valan, toidukorv sai valangu pihta, need juustukerad läksid seal lendava toidukorvis, aga ise ta pihta ei saanud. Nii et need hoidsid Weimadi. Ja siis, kui sa saatekahur Siis seda operatsiooni juhtis, vend löödi, saate kahur raudteejaama ette ülesse ja hakati siis tulistama selle tippu bee tornides veetorni tippu. Ja tulemuseks oli see, et need platsutajaid jäid sinna plõksud tajaid, jäid sinna magama, saadi nii-ütelda see Tartu Emajõe rindetaguse kõige tähtsam punkt likvideeritud Valgast toodud saate kahuri abil. See oli siis ka esimene korralik kahur, mis meie pool oli, sest meie kahurit, mis seal kas olid, need olid kõik rikutud venelaste poolt saanud, me ei saanud mitte tukaga, muidugi saadi remontide pärast, aga heide muidugi saksa kahurvägi sisse ja siis hakkas see võimas kahur, duell. Sakslastel kahurid olid taga Vallikraavi tänaval Vallikraaviorus seal ja, ja hakkas siis asi pääle, aga muidugi pooldav. Teist ööd ja teist päeva hoiavad punaarmee patareid tule all, Emajõelinna lõunapoolset osa süttib maja maja järel. Kahjutules hävivad terved tänavad. Täna õhtupoole tava süütemürsk sajaaastast Maarja kirikut, pool 11 variseb kirikutorn. Pühakojast jäävad varemed. Pea põleb, professor Gustav Suitsu kodu. Tules hävib raamatukogu 10000 köidet. Nii nagu langeb tuleroaks paljude teiste Tartu teadlasse kogutud kirjavara ja elude. Põlenud äärtega raamatu lehti kandub õhus, neid laskub isegi siia metsatagusele, soole, karusambla metastele, jovica puhmaste vahele. Nõnda ulatuks siia inimkultuurisaavutusi läbi tule ja suitsu käristatud kõrvetatud. Seal metsa taga põleb linn, põlevad raamatukogud põleb. Inimtarkus. Taganeb Vene vägi on käsutanud kaasa tuletõrjeautod ja Tartu tuletõrje on mitmes paigas lõõmavad linna kustutama. Jõuetu. Põleb korporatsioon Sakala hoone üliõpilasselts Põhjala kodukaitseliidu maja, pargi saun, millini erahaigla. Koduta jäänud inimesi otsib peavarju ja kaitset kahuritule eest. Tartu tuletõrjele tuleb siiski abi Valgast, Antslast, Otepäält, Sangastes, Elvast, Puhjast nii palju ja nii pea kui võimalik. Endel Kaseoja tollal Elva noorkotkast. Siis vahetasin rongid Läsitis kogu aeg, tead, kuulipildujat väärrongiorgi järel Valga poolega saime surnuaia juurde, siis vaatame juba siis seal üks rahva oma kaitsemees oli punalint käe peal do teisest juba neid mobilisatsiooni käske niidet kehvasti tead. Ja ei, ei läinudki. Elva läks sinna vanaema poole, Elvast väljadelt. Midagi läksid tooliga vaikselt edasi tuli sisse käsk tuletõrje, see oli noorkotkas noor ja seal ka liige, isa oli vana tuletõrjeveteran ja ja siis elasimegi tuletõrjest ja nii et ja mina olin virgastajad, radilise poliise tuletõrje pealik ja nagu oli virgats, mine vaatajale, läksin nii kaugele siis, kui tuli sisse. Üheksas juuli dad. Hommikul magasime seal, äkki ilmus kurat, paugud käima, tead, lastis õhku Elva jaama pöörangut, siis veetorn, raudteesild, raudtee, silla tuli seal tuletõrje juurde, mis umbes Koola poolkümmend maad tuli üksi ja suur tükk nagu õldet veel üks lahmakas sinna ettegi igavest kohinaga. Mahariat tuli umbes nii poole mingi aegu vä või? Ei ole nelja poole viie vahele. Läkis tükk aega mööda, helistatakse siis sealt selle kuradi hävituspataljoni staabist tuletõrjeauto staabi ette, mulle antaks käsk virgats, sõida kaasa vaatamisele andjat. Ja seal siis kütust obla tuli pääle, tead nagu ei tähenda, kui me kutsusime ja ma ütlen nii, Protal kohe paravad, ei saa öelda. Nende kohta, tead. Ja siis oli sõit sinna Kambja pääle käti üle pangudijad Tartu peale julgenud minna, sest seal oli juba kahtlane, tead siis tol juba üheksandal löödi seal lahingut. Pera värises nõu surnuaia juures, tead juba meie, see, need olid väljas midagi, siis vaadake ette, nii see ahjuljest ja autojuhtimise Rudolf Kamse kuulus rattasõitja, nagu on, et ma tulin tagasi, asi on, et siis ei olnud minalis kellani üheksa aegu jälle luurele sisse liiva kapten nord Maliva osa meestega sees, tead Eesti sõjaväeohvitser eest joobes ja Rathergeminovi serdativa. Ja siis hakkas neid tulema järjest ja tihti tuli lipnik Kompus aspirant siis vaik, magage nooriumise testija tead, ilmus välja Konguta kooli õpetaja Kriisk Eestis ja see vabadussõjaaegne leitnant. Peaks tulema, Eesti hakkas koguma, tead ilma igasuguse käsuta ilma käsuta juba siis panti maksma, tead, tead, komandant ja kes oli see värk, tead, võib vaid ülevõim võeti üle, tead, enamik minagi olen siis oligi juba siis seal posse juba välja pandud Tõravere silla peal pandi suhtes enne rindel olnud välja, nii et ja siis esimene lahingulis seal nõo surnu juures, kus siis Robert sai haavata, kes meie noorkott ja seal ka ülemist valgulil kõik, juba üheksas, kõik selle mükskümme poissi kõik noorkotkavormis teevad ja neid kuskile tulise kohta lastud, tead, sest olime tunnimehed ja siis korravalvurite hakkasime postil Keyna rikk. Siis tuli see jõesuuminek sisse, osa need jõesu lahingus läksid Elvast, seal oli meile esimene langenu Reitsion vana soomusrongimees list vabaduse aegu. See lahing oli punaarmeega või oli see hävituspataljoni punaarmee ja hävituspataljonis seal jões oli nagu rääkisid, neli sakslast päästsid ära, kes oldi valjad mahalaskmisel, jad. Kes neid operatsiooni juhtis, kapten Nortma, keegi Nortali koha peal ka siis seal, kes läksid, need kriisid ja kes sinna jõesuu läksid ja vist vaikima, ja need, sest ega ma koolipoisiga midagi. Ja siis organiseeriti need vanemad mehed, kõik Vorbusele rühmad seal juhatajalise lipnik Kompus, kes oli nende klause sõjakooli ülem ta hiljem hiljem ja väga karm mees oli teate tuselise reiest läbi, tuli tagasi. Mul isa läks reis 13. või Tartus ja Elva tulderile hinna kusetama. Tartu põlestistajad Rinne oli seal Emajõe ääres oma kaitse ja kes seal veel olid, seal Rimmel selleks tuletõrje autoga ei läinud. Me nägime, Lauri, kogreglesime jalgratastega salaja ja ütlen, et Elvas ka mitte midagi. See on kaks päeva ära hoidi lägadus poisid kadunud olnud. Lauri kogrealisel Väike-Maarjamõisa tänava korteri, kui ta koolis käis tarvis korteri minna vaatama ja siis tema läks sinna, ma läksin Maarjamõisa haigla juurde, jäi sinna niisama valves ja kandis on ja siis seal sain kätte siis meil vana noorkotkaste käsundus täieliku ja vana nõu noorkotka, siis haavatuna Edgar kilkidel, kes hiljem sai seal surmajõed Narva all või kust sõidu järgnendajaga ära toodud. Elva tead, kogu aeg, kuulid käisid, vaadati vist kaugel keset kaks niisugust meest tulevad sinivalged kaelarätid kallastelt, aste lõikasite vorm vormis ikono ja niikaua kui issi ja selle juuli lõpuni ajasime need vanad siis Eestis vormid selga. Enamus eesti noori säilitas pärast aasta kestnud punast ajupesu, iseseisva mõtlemisvõime. Ja nüüd sõjasuvel 41 läks korraga vaja ka vabariigi ajal riigikaitse tundides meelde jäetud. Endiselt riigikaitseõpetajad ja kaitseliitlased olid organiseerima omakaitset tõrva poiss Lembit Kõverik. Panime oma nimed üles ja küsida, et kas sul püssiga on? Isal oli, kui sai, vanasti kaevasid Paal ühe kooba lahti ja leidsid sealt inglise vindi, ta oli küll ka kaitseliitlane, tal oli jaapani vint, oli seina peal, tead, aga need koguti enne kõiku venelast, tulid, koguti kokku, aga see inglisvintellid alale ja oli sinna peidetud ja see koopoli kokku langenud, aga nemad vist puhastasid seda, mida tegid ja leidsite seal. See oli kindlasti eelmise külma sõja inglise vint, aga ta oli nii täpne vint, et kui kaitsevisus laskmised olid, siis kõik võtsid, vala mehe käest seda püssi, et nii täpselt lasi, et et kui oli katselaskmine, siis selle vindiga need palju, kes lasi isa, äkki annab mulle inglise Clinton ja juhtus isaga just tulema sinna, tema oli politseiametnik linnastajat ja juhtus kah sinna ütleme, politseijaoskonda tulema ja siis nullis küsiski. Kas sa pojale pinki annad, kui vahel vaja? Kui ta ilusti taga käsitleb, that you ja hoiab, keda siis lubas anda. Ja nii oligi panti neid kaitseid ülese saeti kes saadeti siis sinna, Viljandi tee tuleb linna sissi, Valga poolt tuleb ja pikast silla poolt tuleb peed, sisside saadetis, kahe meelised, need mehed moodustati kohe, et kui midagi seal juhtub. No tavaliselt oli postide jalgrattad taheti üks ikka seegisid sõita siis ja teen midagi teatisi Virkaga. Aga midagi seal ütleme, linn oli nii vaikne, venelased olid välja läinud ja viimane oli, kes tulid, veel oli need Läti hävituspataljoni mehed, aga need läksid kah, läksid minema, seal teeb nii, et linn oli täitsa vaikne, tähedaldesse saksa soomusmasin, oli seal käinud ja ja siis tulid kõik metsast tulidki välja, hakati seda oma kaitset moodustama. No ja siis oli pistad. Kas üheksas juuli oli, kui öeldi äkki, et poisid, et Tartu linn on hädaohus, et venelane on 15 pool Emajõge läinud? Seal pidi jõudusid vähe olema ja sõidame homme kell kaheksa, olge platsis, kes on, tulevad, panid nime üles, neid sai nagu mäletan disviisteist, seda nagu 15 soldatite kaks ülemust, mis seal oli ja siis oligi õnn oli see, et üks Williamson oli, kes pidas Valga liini eest ja ja temal siis venelased, mis tal oli vist kolm bussi bussi vist said minema, aga üks oli, kes oli, üks bussijuht oli selle jagaja kaane pealt maha võtt ja läks selle jagaja kaanega metsa. Ja hea poiss jäi maha. Ja seesama Tambek Aleksei, tal nimi tuli sealt metsast välja panisele jagaja kaane peale ja nii et neil olid tip-top puisseliga sõiduriist olemas olemas. Ja oli mingi 10. hommikul kell kaheksa olime platsis ja et pikas sild oli õhku lastud, siis pidime Valga kaudu sõitma. Sõitsin Palga kaudu Otepääle ja Otepäält, siis seal oligi kapten Albaku oli ja seal oli kahvast üks 15 või 20 meeste ja üks masin oli neidis jutti säetud juba biomassi, midagi kolinal, need kas aiaidva ja teine poiss midagi teist tüüpi minalit tüüpeediaal. Siis vene masinad olid ja ühte nad seal koksisid veel ja teisele tõid, siis said kaks ballooni bensiini, valasid sissi, et see on sõiduvalmis ja aga me tulime seal üks tund aega olime küll, vähemalt seal Otepääl ja tulime siia ta ütleme taastuse ja siis oli üks esimene peatus vahepeal ka Pangodi kohalisel peatasin küsimiga, kui mõnda meest nägin, et kuidas see asi siin on ja ja saime siia Pauluse kalmistu ligidale, seal pidasime kinni, vaatasime üks vanamammi, tuleb sealt vastamile, küsime tema käest, kuidas linnas asi on. Aga sealt külje pealt ees tuli üks vanem mees tuli ja just sel momendil oli umbes üks kaks või kolm lask, oli seal all lihakombinaadi pooldajad ja küsisin selle mehe käest, et kuule, mis siin sõda käib ja ütles, ei ole vist, et need olid ühe poistekamp oli seal, mõisasid, seal pidi olema üks laskemoonaladu või midagit, kus püssi ja neid pidi olema ja võib-olla need said seal mõne püssi ja nüüd teevad siis katse paukede. No ja siis sõitsime sealt linna, sõitsime kaitseliidu maja ette, seal meid vastu võttis üks. Kas tal see käsi oli vigane või haige, aga igatahes ta halvasti liikus ja vahel pani. Sidemes way siia linnapealinnapeale ja pani, pani kaitsta ja see oli leitnant ka kahepaelaga, mees, kes, mis ta nimi oli, seda ma ei tea, need. Ja siis need ülemus taas seal tükk aega juttu siis anti, meeldib neid üks mees ka kaasa veel või saatja ja saati neil Chiaadet, Riia maantee 111 oli boika gümnaasium või mis ta eesti Alodolde boika põika ja ja läksime siis sinna, seal panti meid siis võimlasse. No mis me saime ka, seal olid maadlusmatte, mis oli, neid saime siis ütleme alla panna, ülemused läksid minema veelgi. Öeldi meile, et olete siin, et mitte keegi linna peale kusagil ei lähe. Aga olime kuni õhtuni ootasime, seal ülemus ei tulnudki meelde. Viimati üks ütles sedasama, kelle isa, kelle valvala mind andiski, tead, kui ta lubas mul minna. Sina hoolitsed poisi silma peal, et hoia silm peal, poisid ja ja Toldoittle säkiti siina hallima, vastas peab olema, kus nüüd on siis see Nementu sammas seal olid, et Liivimaa söökla oli. Ja see Liivimaa Liivimaa juhataja on tal ka, ma ei tea, mis sugulane, onupoeg onu või mis ta oli, seda ma ei tea. Et läheme sinna, seal saab vähemalt süüagi, et et võileivad on ka peaaegu läbi, tead ja, ja läksimegi kolme kutskas kaasadel läksime kolmekesi sinna seal poissi, et ta midagi hotellitoad, kas siis mind pandi ühte tuppa magama, õhta nemad pist seal võtsid napsi või mis nad tegi igatahes öö läbi peaaegu vahesid juttude. Ja too ütles ka siis, et Ta ema jäi ligidale, ei tasu minna seal venelase täpsuskütid ja need on teispool jõge sissi kaevanud, et seal võite kuuli saada. No ja oligi öö läbi, olime siis seal need ajast juttu, hommikul läksin tagasi, siis tulid, ülemused tulid ka sina ütlesid, et täna meil kusagil veel minemist ei ole. Et võite minna vaiksel linna peal kaha koidki Emajõest eemale, tead nagu see Liivimaa mees õpetaski, et et minge sealt raekoja platsist ja minge seal, et pangamajal ei tohi ligi. Minnad, minge sinna pangamaja õuest vahet, et seal on need Aia seest niuksed augud hektarilt, sealt saate piiluda ümmargused avad, aga seal oli üks kaitseliitlane, oli seal juba, ütlesin, et hoidke nendest avadest eemale, et need on kõik täpsusküttide sihikul ja üks poiss ei saanudki, ma ei tea, kas ta, no neid silte igasugu plakatid, mis oli maha võetud, igatahes üks nägu seal peal oli kastali Stahlil helile, mis ta oli ja võttis selle paisis, hoidis selle augu ette, aga nii oligi plõks ja plõks, kaks kuuli tulid sellest läbi Coheni. Sisekaitse ütles, näete, poisid nüüd tähendab, et hoidke nendest aukudest eemale. No siis läksime seal tagantpoolt läksime üle tee veel läksin botaanikaaeda, vaatasime seal üle botaanikaaiaga, veel passime natike, tulime kodu tagasi ja sedasi olime seal siin siis, kas midagi kaks-kolm päevalehed. Ja siis tuli äkki käsked, nüüd lähete ülesse palupõhja, et seal võtati Emajõe tagaliini sissi. Oligi istusime siis, kas see oli? Kas me olime kolm päeva või kaks, mis kuupäeval võisin, oli seda õieti ei mäleta, sõitsimegi sinna palupõhja, seal pandi umbes kaks-kolmsada meetrit vahet, jälle kolmekesi posti, et kaks tundi valves neli tundi, siis võid magada või midagi teha. Et edasi omavahel, siis jagasime kolme kaupa pantide pundid siin Emajõe taga. No vot, ma ei tea küll, kas umbes nädalapäevad või palju me olime siis mina just vahetus lõppes, hommiku hakkas valgeks minema ja läksin jõge mööda allapoole teisi seal tuttavaid poisse, kes olid vaatama, kuidas nendel elu lähete. Ja sealtsamast palupõhja küla. Vaat ma ei tea, kas palupõhja küla jääb kivist ja laeva pole külge, kus need kalameesteonnid olid seal ja seal üks vanamammi sõidab üle jõe, ise vahel lehvitab jälle, sõuab jälle, lehvitab jälle sõuad ja tuli säält ülem ja võitsin ka meistril latika alla põlgus. Sõudis läksime sinna vanamammi, ütles, et venelane läks juba eila õhta minema. Vai õhtupoole ööd, et ühtegi venelast tänasin, teispool jõe kallast ei ole. Ja et kes ülevalpool seal siis, kui Põltsamaa jõgi ja Pedja jõgi kokku saavad, et siis seda nimetatakse pede jõeks, mis jookseb Emajõel. Et vaadake seda Pedja jõest ülespoole, Emajõe silla silla poole ei lähe, et siis veel, et Beatisena meliskisse või kust te peate välja minema, aga sellega saate siis laeva minna siit teed mööda, et hoidke sellest jõest allapoole mõjude. Kuivalt seal üle jõe kuskilt ei pääseda. No ja oligi siis leida nugis, ma ei tea, kus ta masina saiva üks seal tee peal liikusid juba seal igasugu mehidajad, jääd, mina sõidan linna ja vaatan, kus meie buss on, sest sihlak sõitis selle bussiga linna, kui sinna paigale panti. Seda ma üldse siia maa peale selle lahingutes ei näinudki teda. Ja kuidas siis ta selle sihlaku meie bussi kätte sai ja mees paatidega läksime aegamööda üle jõe kogu aeg tead, ütleme ja läksimegi laeva välja saime ja seal ka juba peale lõunat peaaegu tead, lonkisin vahepeal istusime, puhkasime ja õhta puist, tuligi sinna ja olid köited, oli siis nugis ja Siilak ja bussijuht kolmekesi ja üks mees neil kaasas kaht, too oli ka midagi, sõjaväelane oli, aga mis auaste oli, vaat seda ma ei teadnud, oli ka kuskile kaasa, tuld, võeti meid bussi peale, sõitsime sinna laeva piimapunkti, seal saime siis süüa ja võid, seda jätkus seal leiva peale panna poistelt ja piima. Saime seal juua, teed ja öeldid. Õhtu hakkab juba pimedaks minema, pimedas halb sõita. Et käsk tuli, et me lähme Endla soosse. Ja oligi siis ööd, magasime seal vaid hukusime, kes pingi peal, kes seal sees kusagil tead, sai olla ja kes niisama väljas istusite ja ja hommiku siis sõitsime Endla soosse ja Endla soos, siis. Ma ei tea, mis ma veel kaks-kolm päeva, vot seal nägin siis Talbacoli kah seal Endla soostajat ja kui seal siis need lahingud läbi oli, tema läks osameistriga, läks Tallinna poole, aga meie tulime ta Tartusse tagasi. Eesti eest võitluses toona ja täna on Tartu vabadusvõitlejate ühenduse läinud aastal ilmunud koguteos mida tasuks küsida ja muretseda ühenduse meeste käest. Tartu vabastamislahingute aega viib meid kirjutis Kivisilla rusudel Leonhard Heinla sulest. Üheksas juuli 1941 oli ilus päikesepaisteline varahommik, kui sõitsin jalgrattaga Ülikooli ja Vallikraavi tänava nurgal asuvasse Matiiseni trükikotta. Oli trükikojas õpilane ja kuulusin seal moodustatud valvemeeskonda. Meeskonnas oli viis kuni kuus meest, mina olin sanitaarsalklane. See oli omakaitse üks rakuke. Minu valve algas kella kuue paiku hommikul, kui jõudsin trükikotta, rääkisid mehed hetki viisil. Põleb uskumatu lugu, kuidas saab sild põleda. Pealegi kivist sild. Olin kuueteistaastane nooruk ja seetõttu uudishimu ülisuur. Vaja järele vaadata. Hüppasin jalgrattale ja silla juurde. Ja tõesti, sild põles, õigemini sillale kuhjatud kahe kuni kolme meetri pikkused kasepuu, jurakad. Põlemismaterjali oli jäänud üpris väheseks, enamik puid olid põlenud. Leegitsesid, sööd ja suitsesid tukid, mille kuhja alla oli sild kaetud kogu pikkuses. Tohutu puidulasu oli enamikus öö jooksul põlenud ja söestunud vaadata ja imestada polnud enam midagi. Jäi ainult arusaamatuks, miks selline põleng korraldatud. Venelastest sõdalased olid linnast lahkunud vähemalt lõuna pool Emajõge oli täiesti vaikne ja näiliselt rahulik linnamiljöö uuesti rattale tagasi trükikotta, nähtust jutustama. Ega palju ei saanudki rääkida, kui käis maailmatu kõmakas Rigi ravin, kolin, mürin. Teised arvasid, et ju see oli kivisild, mis vastu taevast läks. Eks sild oli mineeritud ja puude põlemine oli selleks, et kivine sild kuumuse mõjul õhkimisel paremini puruneks. Ja eks see õige olnudki, aga ega lõhkeainegi pärise jäägitumalt nii korralikult ehitatud silda suutnuks purustada. Vaatamata eelnevale soojendusele klippasin Vallikraavi trepist üles toomemäele, et paremini näha toimunut. Kõigepealt avanes mulle omapärane pilt trepi ülemise otsa juures. Sealsel pingil oli istunud vanem naisterahvas väikese poisiga. Üksi Kivisillakivi oli maha niitnud lähedal asuva puu ja see oli ladvaosakaal langenud selle juures istuvatele, kes parajasti ronisid välja puu lehestikust. Erilist häda neil polnud, ainult väikesed kriimustused, eematus. Muud erilist sealt polnud näha peale mõningate kivimi rakate uuesti kibekiiresti mäest alla ja Kivisilla juurde olukorraga tutvuma. Pilt oli kujutlematu, ennenägematu ja praegugi raskesti kirjeldatav. Silda muidugi keskkohalt enam polnud. Ümberringi tohutu nii suurte kui ka väikeste kivide lasu lähedal olevatel majadel purunenud aknad ja seintel augud. Aga Kivilasul siplesid väikesed kalad ju nad olid Emajõe viidikad, sest silla purustusjõud lõiga kivid Emajõkke ja selle veest tühjaks koos kaladega. Kõige selle kurbmängu juures peale minu ei näinud ma ühtegi inimest. Ei enne selle purustamist ega ka pärast seda. Olin üksinda selle tunnistajaks võin öelda, et nägin kivisilda tervena viis minutit enne selle lõhkamist ja viis minutit pärast tragöödiat. Kivisillatükke kivimürakad leidus nii lähiümbrusest kui ka küllaltki kaugel sillast. Üks oli lennanud võru kastaninurgale. Paljud olid aga endale peatuspaiga leidnud lähedal asuvates majades. Ah, jahe vabadussild oli ka puhtaks lastud juba. Ja hakkasid tulekahjud, pommitamisi oli juba üle jõe, esimene tulekahju oli lauavabrik vist ja siis järgmine oligi, oli diviisi staap, parkla platsi taga Barclay platsi, teisel poolel trükikoda, kus praegu asub hotell Barclay ja, ja seda süüdati mitu korda seest seest jaeno vaatasime, hakkas suitsu suitsu tulema väljadelt ja akende vahelt ja jooksime sisse ja siis oli tagapool üks riideladu sõjaväe, mingisugused riided, küll tekid ja paistis, et vormiriietus saime siis selle ära kustutada. Ja asi korras, paar tundi hiljem kuskil keskpaiku lahvatas uuesti ja siis oli üle valatud mingisuguse, kus bensiini, Petrooliga mitu ruumi ja siis päästa midagi ei olnud. Ei tea. Üks mees ka üks trükitööline ütles, et siit diviisi staabi alt pidi minema üks käik toomele üles. Ja ühtegi inimest me ei leidnud sealt need juusis kusagile tänava poole, nad ei tulnud, seal olid, oleks näha olnud nii, et kusagile Need süütajad välja välja läksid. No siis kaitsesime trükikoda veel niipalju kui saime, käsipritsi ei olnud niisama ämbritega, ülevalt valasime vett peale ja see oli see siis järgmisel. Kas oli see järgmine või ülejärgmine päev, kui tuli major kure üks ohvitser, et on vaja trükkida päevakäsk number Jõks? No elektrit ei olnud ja Matiiseni juures ei olnud käsipressiga taolist, millega oleks saanud tehas. Üritasime siis Postimehe juurde, muuseas Postimehe juure oli kolmanda korruse peal suu suur kivimürakas välisseinas välisseinast sisse tulnud, need üks kuus-seitsekümmend sentimeetrit auk oli seal. Ja sealt nägimegi huvitavat huvitavat sündmust veel, vaatasime sealt alla, all oli üks väikene majakene Maja hoov õieti. Ja sinna oli siis laskeasendi sisse võtnud hoovi varati seespool hoovi varati juures üks mees püstsuunatud tänava poole Ovivarapti alt nähtavasti ei saa siis midagi seal varitses ja siis paar meest oli hoovi peal. Informeerisime oma kaitset ja omakaitse saatsime ühe mehe teatama, omakaitse mehed tulid ja ei tea, õiendasid need likvideerisid need mehed ära, ju nad olid siis ikka teise poole teise poole mehe siis läks trükkimiseks, trükkisime käsilaona ja väikses küllaltki saime selle päevakäsu trükkida, kuna väike formaat, väike formaat, kuna see käsitrükipress ei võimaldanud suuremat formaati trükkida. See oli siis pool lehekülge nii-öelda. Päevakäsk number üks on meelesse. Tartu linna komandandipäevakäsk number üks Tartus 11. juulil 1941. Esiteks meie kaitseorganisatsioonide algatusel Saksa riigi võidukate vägede Hoogsa edasitungi kandel on palju kannatanud Tartu linn vabastatud verisest vägivallast. Kutsun kodanikke nüüd neiks ülejäänud võitluse vaibumise tundideks üksmeelele eestlaste ühtehoidmisele ja distsipliinile. Teiseks kodanikud hoidugu igati ette vaatamatustest, mis võiksid tekitada kahjusid. Käsen korraldada öösel ja päeval majades kahju tulevalvet. Läinud öö pommitamises süütepommidega on kogemusi, et kiire kustutamise korral süütepommi likvideerimine on lihtne. Kolmandaks käsen võtta tarvitusele abinõusid ette võimalikud mürskude lõhangud ei tekitaks inimestele suuri kahjustusi. Suurtükitule kohta võib oletada nõrgemat esinemist võrreldes viimase ööga. Neljandaks käsen majades korraldada valvet ja vajalikul korral oma kaitset kuritahtliku elemendi kallaletungide vastu. Viiendaks kodanikel hoiduda võimalikult liiklemises tänaval. Keel on kategooriliselt igasuguse liiklemise tänavail õhtul kella 22-st hommiku kella viieni. Relvade omamine on lubatud ainult oma kaitseorganisatsiooni liikmeid, kes oma juhtide poolt registreeritud. Friedrich Kurg, major, Tartu komandant 15. juulil 1941 oli Tartumaa omakaitses 2300, esimesel augustil 5300 esimesel septembril 8460 meest.