Te kuulete Vikerraadiost, kirjutamata memuaare. Punaarmee sissemarsiga juunist 1940 oli otsustatud Eesti relvajõudude saatus. Kiiremas korras saadeti laiali kaitseliit. Eesti sõjaväehävitamise kava oli koostatud vähe, pikema aja peale. Võib küsida, miks seda ei tehtud kohe? Vastuseid saab olla mitu. Üks võimalikke kindlam oli hoida kasarmuseinte vahel rahvuslikus vaimus kasvatatud võitlusvõimelisi noori mehi kui saatanat üle maa laiali. 29. augustil kujundati vahepeal rahvaväeks nimetatud Eesti sõjavägi ümber punaarmee territoriaalseks laskurkorpuseks. 13. septembril tuli käsk eemaldada Eesti vormilt vanad tunnused ja asendada punaarmeetunnustega. Järgnevad mälestused pakuvad sisevaate seal toimunust ja edasisest arengust eestlaste väeosades. Mingil määral muidugi, meenutab Sidney Kuusik mees Eesti sõjakooli viimasest lennust. Umbes nii, ütleme oktoobri lõppu või ma täpselt ei tea tõesti ütelda. Kui lainele välk sisse ei olnudki enam äikseaeg aga palk oli siis päris suure värinaga. Meile tulid politoloogid ja see vist ütleb kõik umbvenelased kes hakkasid nüüd siis Eesti armeed ümber kasvatama ja teda üle viima punaarmee alla. Kõige suurem tegu oli härra nimetamise ära võõrutamisega, see ei tahtnud kuidagi ära minna. Kästi öelda, seltsimees no kuidas sa ütled nüüd äkki oma otsesele ülemusele, seltsimees seltsimees ta mulle on. Ja mõned muidugi tarvitasid sõna seltsimees, eriti Petseri venelased nendele tavaari ees ja taga, eks ole, nemad väga ruttu sellega harjusid, aga meie eestlased ei harjunud. Lisaks poliitrukkile ilmus natukese aja pärast meie roodu ka üks teine vene mees, üks vanemleitnant Shannikokis tuli kompaniiülemale abiks ka nisugune ametikoht oli uues määrustikud punaarmees seal ette nähtud. Aga ta oli niisugune vaikne mees, teda polnud kuulda ka näha kastet teda seal oli ta käis vahelist, näitas ennast ja ühel heal päeval ei tuulutada üldsegi Seidunud mitmel heal ajal. No aga meil oli palju. Meie kange tegelane, rooduülema abi oli siis Jüri tänavalt Veskiärist varastanud ühe käekella või taskukella ma tõesti nii peenelt, ma ei tea, igatahes ta oli teo pealt tabatud, kutsutud siis kohalik miilits kinni nabitud. Mina kunagi küsisin Petseri venelaste käest ja et kas te teate, meie läitnud ranniku vist midagi ei tea, siis andsin nendele nõu ja hoogu. Takalt, küsige polidoki käesti, oskate vene keelt ja mina ei oska küsida. Et kus meie vahva rooduülema abi on jäänud. Ja küsisid, politruk vastas väga lihtsalt, et ta on komandeeringus ja tema kommenteerinud ja nagu ma nimetasin, ta kestis umbes kolm kuud, siis ta tekkis jälle tagasi. Nüüd see elukene kestis meil edasi. Uue määrustiku järgi üksluiselt linnalubasid piirati, neid ei antud aja teenile reameestele peaaegu üldse. Ja nii me siis istusime kasarmus koos hakkas ligunema 41. aasta kevade pataljoni vabandust, siis oli ta juba 100 neljakümnes- laskur, telekas laskurpolgus. Läks lahti kuulujutt, et terve polk läheb pärsgalaks. Kui kauaks? Seda keegi ei teadnud, aga Värska laagrisse minek oli kindel. Neid, need vorstiga rasvamäed olid mulle juba tuttavad. Aga ma kuulsin poole kõrvaga. Kapten, aus mees, endine sõjakooli raskekuulipilduja, esimese rühma, ülejäänud, kes polügooni üle toodud ka võrupolku moodustab mingisugust Karauli roodu kes pidi jääma vahiteenistuseks kasarmutesse. Nagu ma seda juttu kuulsin, nii, ma jooksin kohe kapten Ausmi juure, keda ma tundsin, kes tundsid ka mind, ma küsin, kas sul on nüüd vahtkonnaülemat ka veel tarvis ja? Oota, ma vaatan järgi, jah. Kuule, ma võin sind võtta küll, ütleme pani nimekirja ja mõned päevad hiljem ilmus polgu ülema kolonel Kochi käskkirjad, mille on üle viidud Karauli roodu ja kõik oli sellega korras. 24 tundi tööl, 24 tundi vaba. Ühel päeval läheb hirmus suur kell lahti. Teise diviisi vahtkond, kadunud. Ootan te läksite oma valdkonnaga, mina läksin maastikule teiste vastu välja vahetama ei olnud, mehi ei old püsse, ei olnud häire laskemoona, kõik kapid lahti, kõik kadunud. Jooksin kiiresti ladude juures ajal oli vist midagi meil ladude juures oli kas neli või viis vahiposti. Ühtegi meest pole postil ka, aga lukud ja plommid, kõik terved. Imelik lugu, kui oleksid kallale tulnud või lahing maha löödud, sisulised pilpad igal pool taga olnud. Aga mitte midagi ei olnud. Kõik oli alles, ainult kadunud oli eelmine vahtkond koos relvade ja koos vahtkonnaülemaga. Selleks oli keegi aspirant külmal mõttendaga, tema nimi mul meelde ei tule. Mul ei jäänud muud mitte midagi, nüüd korra pidi ohvitserile teada, haarasin telefoni vända pihku ja helista 400 400, leenistel väntan, väntan, väntan, väntan, ühendust ei saa, aga mulle tundus tsement kuule, kergelt ringina, siis ma avastasin. Juhtmed olid läbi lõigatud. Parandasin korda ja siis teatasin kohe. Korrapidaja ohvitserile siis kõigepealt tuli korrapidaja, ohvitseri jooksis sinna, siis hakkas tulema. Kõigepealt tormasid politoloogid sinna sisse, siis tuli kapten Ausmis Karoli roodu, ülemise lõpus tulid garnisoniülemat ja kõik see kõrgem plejaad, palju seda Võrus oli, siis oli seal siis teise diviisi ladude juures koos. Küll siis kutsuti Vene väeosad välja ja kümneid siis kammisid seda metsa, seal ümberkaudu, sinna pandi piirkonnad välja ja kõik igasugused asjad, mis seal tehti, hoiatavat loengut peeti maha ja vahtkond kadus. Kadunuks ta jäigi. Meeleloodi kõvastrontali linnalubasid üldse ei antud ja nii me elasime seal, mina jäin jällegi vahepeal Mul tuli palavik ja ma läksin, ambulantsimine löödi ambulantsi sisse ka mul on niisugune kuripalavik kallal, mis kurat kuidagi ei tahtnud alla minna ja ma kükitasin sees midagi nädal aega ei läinud alla ja ei läinudki alla, ühel päeval astub sisse meie kolonelleitnant lehik ja peksis selle bande kõik laiali, sealt ambulansil ruumist nii palju kooli, vaatamata sellele, kas palavik on või ei ole. Mõtlesin kodinad kokku, läksin siis rodoruumidesse, seal siis alles sain kuulda suurt uudist. Sõda on hakanud peale, sakslane on tulnud alandaval kombel ületanud meie kalli kodumaapiiri. Järgmisel päeval siis tuli siis kiirmarsil tuli, terve polk tuli Värskast tagasi, mehed tolmused väsinud ja kõik ei olnud maganud, terve öö läbi marssinud. Ja siis Kompanii vanem seal tegi, mulle korraldasid, mine ruttu siia, Võru raudteejaama, et meile on toonud täiendus Venemaalt, seal seisis suur ešelon ja siis mullandigaks kari karvaseid kätte, sealt lihtsalt nii väga, väga nigelalt riides, mõned viiskudes säri. Kuid me üldse ei näinudki soni mütsidest, mõnede mõnede poolt pintsakud seljas ja mitte midagi nendelgi seljas ei ole nii, ma teen selle karvaste karja siis sinna kompanii ruumiga gepatsisel, organiseerisin nendele kaks või kolm juukselõikamise masinat, siis siis ta oli politruk, jagas koheva poliitloengut pidama, seal kohe läks lahti, nende varustamine ja varastamine tehti ka väga lihtsalt õue pääle kasarmute õue peale, siis kuhjati varustusladudest, linnast toodi siis veomasinatega, siis riidevarustus ühes kohas olid siis sinelid, teises olid siis peensakud, freensid ühes pükside käik, pandi hunnikusse, ei märgitud üles mitte midagi, midagi seal seal võtta, nii palju kui tahad, terve päev kulus selleks aega. Järgmisel päeval hommikul vara, käisime söömas ja ladulin söögisaalist välja. Kuulsin lennuki urinat, vaatan üles, kui nad Saksa lennuk juba kasarmute kohal tiirutab. Väga-väga julgelt tegi seal oma tiirud ja läks ära. Ega siis aega palju ei läinudki, siis võeti jällegi mehed kokku, varustus ka kõik veokite peale ja rivistati terve polk üles. Must musta näoga meest, nimilistorisam jääki, hästi lühike mees. Kolonel, koholi pikk mees, astus ühe sammu rivist mööda, siis sa midagi panigi, selle ajal pani kaks sammu silkas takkajärgi kevades selle polgu ülejäänud polgule parem pool ja ja sealt algas siis jalgsirännak Venemaale sõtta, vastu kurjale vaenlasele, mida ma tahaksin veel nimetada, väga palju juba linna peal said teada, et see minek tuleb, siis oli väga palju. Linnarahvast oli meid ära saatmas küll naisi, küll mehi. Väga palju, kooliõpilasi, märkasin seal. Mõned siis olid lõbusa näoga suuremad jaoldulike morni näoga, mõned isegi nutsid seal ka, kuulsin nihukest kurba lugu. Keegi leitnant Kiilits. Veidi peatust ei olnudki meil üldse, aga ma läksin läbi Vastseliina, seda mäletan Vastseliinas edasi. Mitu korda Saksa lennuk tiirutas meie kolonni kohal, ajas kolonni täitsa segamini, aga nii õnnelikul kombel, et ta ei teinud mitte ühtegi pauku. Muidugi, meie aspirandid olime märgitud, mehed Meil oli valve peal. Me ei tohtinud oma vory juurest kaugele minna. Mina kukkusin siis raskekuulipildujajakku, mis moodustati meie roodus, seal oli ainult üks kuulipilduja. Marss kestis ööd ja päevad, ööd ja päevad ei antud puhkeaega üldse. Mind pani imestama, et mis nüüd on juhtunud ainult söögiaegadel, supikatlad sõitsid siis sealt läbi ja peatusid teatud kohas, ainult siis sai natukene puhata. Kuidas mehed sellele vastu pidasid, ei pidanudki, vastu? Ei pidanud. Meie aspirandid, Me olime karastatud mehed, eks ole, me oleme läbi treenitud mehed, meie pidasime vastu, meie juures ei juhtunud midagi niisugust asja. Ja meie oskasime ka teatud mõttes miilida natukene, aga kõige rohkem väsisid ja kannatasid ära, kes ei pidanud vastu, olid just need noored, kes tulid meile Venemaalt aienduses, need lihtsalt Nad lihtsalt kukkusid maanteele tolmu sisse maha. Ja oligi söögiaeg. Said oma supi kätte hakkasid sööma, jäid magama supikatel sealsamas kõrval ja lusikas sees ja magasid. Aga puhkust kui sellist ei antud, me läksime, seda ma mäletan täpselt, kuidas me ületasime üks öösi Eesti-Vene piiri seal mingisugust tõkete ees ei olnud, ainult need traataed oli näha nii Eesti polguga, Vene pool, need olid ära lõhutud, keegi Trattaya postid meetrite ripakile ja vene poole peal olid need kõrged tornid. Vaid neid oli ka seal näha. Ja aga Pihkva linnast. Me läksime mööda, Pihkva linna me sisse ei läinud, samuti läksime möödaga Ostrovi linnast, Ostrovi linna me sisse ei läinud. Me ei teagi kuhugi, kuhu me välja jõudsime, mingisugust kaarti neil ei olnud. Mingisugust kaarti meil ei antud, igatahes rooduülemana ka ei olnud kaardil, ainult, kelle käest ma kaardi nägin, oli meie pataljoni ülem, kolonelleitnant kõrge sõitis ratsahobusega ja tema vahest uuris, tal oli kaarditasku seljas ja uuris kaardi pealt, ainult selle käes ma nägin kaat. Meel tuli igal õhtul teha, kaevikud, näidati ka suund kätte, kust tuli kurja vaenlast vaadata ja sinnapoole siis rõlvat välja suunata. No meil olid ainult üks kuulipilduja, mind sinna kuulipildujad juurde ei lastud, sinna paljale venelased. Õhtul kaevasime kaevikud valmis, hommikuks tulid nad jälle uuesti maha jätta, jällegi löödistroo peale, me peame jälle sinna minema. Jällegi hakkas igavene marss peale ja valssi marssima, niiviisi marssi midagi kaks nädalat. Nüüd ühel päeval jõudsime ühte kohta, mis oli võrdlemisi nii looduslikult ilus koht oli. Ta läks tee läbi maantee ja me meile anti siis raskekuulipilduja jaoks ka vatid koht. Ühtegi mäeveeru taga oli rukkipõld hästi lopsakas, rukis kasvas. Ja ees oli heinamaa, kuiv heinamaa ja nähtavasti sealt jooksukraav läbi pump kahvast üle heinamaa tõusis jällegi kõrgendik. Sinna pandi natukese aja pärast ka üks saate suur tükk pandi üles, mille jaoks kaevati suur kallik. Jäime sinna huvitaval kombel, järgmisel hommikul meid sealt enam ära ei aetud. Jäime sinna edasi. Politruk käsi kaardu vaatamas, vahest käis ka rooduülema abi. Leitnant Sannikov käis seal ja siis parandasid seal seda kuulipildujaasendit, jälgige, näitasid vaat et sealt selles suunastajad nüüd kuri vaenlane tulema. Ühel õhtul väga ilus õhtu. Ma pean veel tähendava ühted, et 41. aasta suvi oli väga ilus, haruldaselt ilus, palav ja päiksepaisteline, vihma tuli väga harva. Meie järve poisiga tegime omale ka kaks auku, mõtlesin, et igaks juhuks tuleb teha, et võib-olla siin hakkab mölluksat ralliks lahti, siis on hea sinna peitu pugeda. Et ega ega meil sellest lahingupidamisest midagi välja ei tule ja mul polnudki millegagi lahingut pidada. Vaatamata sellele, et politsei tõi külgaks bensiinipudelit ja kaks käsigranaati andis ka. Ma küsin, mis selle bensiiniga tuleb, teevad meil tulemasinad ja vaat see oleks tiku, need, see tuli sinna peale siduda ja doosiga tõmmata, siis tankile visatavad, siis Stankleb põlema. Mailis panin Skashing pudelit paniga, siis viskekorda, sidusin selle põlpasina külge ja need jäid sinna põõsa alla. Tegime kaks auku, tegin valmis, aga ega ma seal ei kükita. Öösel läksime rukis magama, rukis magasini veel soojal vaiksel hästi vaiksel õhtupoolikul. Nii vaikne oli igasugune krabin oli kuulda. Parati tulevad sinna politruk ja leitnant sunnikov sinellides. Kaarditaskud pungil täis sätivad veel kuulipilduja seda toru, et fotot, et sellist ei ole õige ja sealt tuleb sinna tuleb suunata. Ja läksidki minema, mina ütlen midagi Errboisilisemata nimetanud, koledad kuule, see asi ei ole päris õige. Ja rukis võtsin passinud teki sisse ja aga hommikul kell kuus läks lahti küll nisukene trall. Ei saanud vahet teha enam, millal üks pauk lõpebki, teine algab, see, see sähmakas tuli meist eemale umbes üks, 150 200 meetrit selja taha. Ja vaenlane, ta ei toonud meile mitte eest peale, vaid tuli selja tagant. Kuidas ta selja tagant kallale tulla, vot seda ma ei tea. Ja meil oli siis ainukese kuulipritsitoru suunatud hoopis teisele poori, seda tulime 180 kraadi keerata, aga sellest keeramist polnud mingit kasu, seepärast, et kõrgendik oli ees, nooremleitnant, saame, see hakkas siis kohe kiirelt tegutsema, taipas seda olukorda ja juba oli näha maanteel, mis oli neist eemale umbes kuus-seitsesada meetrit. Juba saksa kolonni seisis seal, see kavandas kohe kuulipritsi, sealt maast lahti. Venelased ette ja need panid sellega siis üle selle elama, nii et mustad mattasid, lendasid kahele poole laiali, teisele poole kõrgendikule, kus oli vana saateski suurtükile kaevatud kaevik laskis sinna üles panna meele hõikasid. Kuusid järve. Võtke ülejäänud lindikastid ja tulge kohe kiiresti neile järele. Ise panin ka selle kuulipritsiga koos ja nendega koos minema. Loga sakslased nägid heina vabal liikumist. Mehed lõid ägeda kuulipilduja tulereale ja lepalehed plaksusitsiaali, aga need jõudsid õnnelikult teisele poole ja linnasid kuulipilduja sinna suurtükikaevikusse sisse. Noaga. Me jäime kahekesi järve poisiga maha, nüüd käsk oli portalindi kastitaja. Sergei, tulla järve paiskunud krahmas kohe kaks lindiga kasti kätte ja hakkas minema ja mulle jäi ka kaks tükki ja mina hakkasin talle järgi minema. Jõudsime kraavini, aga kraav õnneks oli veest tühi, seal ei olnud vett. Aga eks sakslane, kas kellelgi liikumist? Jällegi tuleb peale meil muud mitte midagi, me katsume kiiresti, mis andis kasin kraavi koguliga, see kraav oli küllaltki sügav. Nii et seal sai väga ilusti varjuda ja ta ei paistnudki välja. Üldiselt seal kraav oli seepärast, et lepad kasvasid, mõlema pooli oksad varjasid järve puskikides minu juures natuke tagapool ja see pani siis sealt kohe üles, et edasi minna nüüd ja via linde kastid ära. Aga satun aga selle laskma ja seda ma nägin, et tema viskas võimetada varju, mul ka tarvis minna. Ma mõtlesin, et Ma panen lindi karsti siia kraaviperve tali üles. Valmis, et kui ma siit nüüd äkki hüppan, siis kiiresti krabada ja see edasi minna. Panin sinna täislindiga seisma ei läinudki palju aegukeldis hirmust Laksakas lindikast oli kadunud. Mulle tuli kohe meelde sõjameeste vana kavalus, et kui on kirbule võetud, siis sealt kohast ei tohi kunagi üles tõustaga hüpet hakata tegema, vaid tuleb kohta muuta. Ma läksin kükakil esmalt kraav oli küllaltki suured. Ja ma läksin umbes üks kaks 30 meetrit ettepoole. Kus kraav tegi keerata, tegi vasakule, aga seal tuli mul hästi näha see suurt kaevid. Kuulad oma kuulipritsi üles panid. Mehed olid kobaras kaevikus koos ja kuulipritsi üleval ja tegid juba mitu valangut tegid juba sinna kolonni pihta. Ei läinudki palju mööda, üks sähmakas lõhkes ees. Teine kõht, kes ka seal, aga kolmas, tulid kohe sinna kaevikusse sisse ja lõi selle kaeviku koos meeste ja selle kuulipritsiga segamini, kuuliprits kõhuli ja rattad taeva poole püsti ja ratas käis veel ringi. Seda ma nägin ja siis hakkas igavene oigamini sealt peale. No mina küpsetan edasi, nippidega siin liikuda palju ei tohi, idega saatke oma sahmaka kätte. Kraavis kõhutasin saksa kolonn hakkas liikuma, selg läks sealt ära ja seal jäi vaikseks. Mootorimürinat ei olnud enam kuulda ja ma tõusin püsti ja nüüd huvitas kuskilt järve poiss ja hakkan seda otsima, seda ei leia mitte kuskilt. Lähen sinna vanasse kohta tagasi, kus me augud kaevas, seal mul seljakott jäi maha ja sineli jätsin maja tekki, panin koti kaks granaati jäiga koti veel muidugi püstol oli v s 13 padrunit ka sees ja hakka nüüd astuma läbi rukkivahelise põllu tahapoole. Seal seal põlluvaheline tee jo, issand hoidku, mida ma seal nägin, niisugust pilti ma pole, ei olegi elus näinud, seal oli laip laiba küljest kinni, kõik verised, mõnele ajud välja jooksnud. Seal oli siis üks terve rühm saanut täistabamuse ja tuligi välja, et see oli leitnant Villemsi rühm. Kellelgi hästi kohta hommiku vahetada, need olid suuremalt jaolt kõik need poisid kesi õieti ei saanudki sõdurieluga tutvuda ja kelle eluküünal lõppes seal? No mis teha, siis tuleb ära minna, ega siia tööle jääda ja läksin edasi, äkki ma kuulsin keegi, nõiad midagi. Nii jõudsin rukkivahelt välja ja äkki märkasin kaks sakslast Hukerdasid põllu juures, kus pärast rukkipõld Arkasse midagi otsi, sorri, sotsiaalma lähen edasi ja need märkasid mind ja üks tuleb minu juurde, küsib, et saksa keelest. Kas sinu nimi on kuulik? Kust tema minu nime teab? Küsib veel piss lugusid, vool, spin, kuusik. Patsutas õla peal, ütleb, mine sina eemale, kamraadid ootavad sind midagi aga minema, aga siis ta võttis mul varrukast kinni, näitas püstoli peale. Ja mina võtsin siis püstoli pöörimaga sealt küljest ära, on siis kõige täiega saksa sõduri kätel, see võttis püstoli vööl terad. Vaator kabuuri natukene kaburiga, ei võtnud pistist palja püstoli omale saapasäärt ja prim andis mulle tagasi. Aga mõtlesin, et mul on kaks käsigranaati seljakotis, kus nad on, ma ei tea, kas selle ära võtta seljakoti maha, tema võttis seljakoti tagant lahtise ained, pudel käsigranaadid ja hakkas neid viska motidega, neil pole sütikuitseesid muru sütikud, mütsi sees. Mõtlesin müttisest kaks sütikut ja ta viskas käsigranaadid minema ja võtsin skaks sütikud. Need loppis Karaja pillasid, lähen edasi, lähen teie juurde, no seal siis olid omad poisid ees juba jaga järve poiss, seal, keda ma taga otsin, tuli välja järve. Poiss oli saatnud need kaks sakslast mind otsima. Sellepärast nad teadsidki minu nime. Nõmme sain kokku hea meel, et kõik elus ja terved ja ütleb Villems, istuks ka seal kraaviperve tallaga, õnnetu näoga ja seal me siis istusime. Algas nüüd siis sõjavangi, elu lõppes üks etapp minu kuulsusrikkal sõjamehe teekonnal. Sellega lõppes ühtlasi ka minu teenistus punaarmees. Tartus paiknenud Eesti suurtükiväegruppidest moodustati punaarmee koosseisus haubitsa polk asukohaga Otepääl ja suurtükiväepolk asukohaga Lauras. Viimasesse jäi teenima August Värnik, kogenud Eesti allohvitser, kes suurtükiväelasena oli oskustelt üle punaarmee saabunud ohvitseridest ning kellele omistati siis leitnandi auaste. Divisjoni jäi meie divisjon jäiseid Pankjevitsa ja seal olime siis algul. Mõne nädala pärast tulid venelased juba vene ohvitseride politrukid. Jah, ja vot siis hakkas alles, nägime seda. Seda ja, ja siis vot seal hakkaski just mul tunda andma, minul sai minu kange iseloom, siis hakati teist punaarmeelased tegema, jah. Seal tuli siis see üks vanemleitnant jõudki, rahvuselt tuba oli siis divisjoni ülem, oli meil see üks eesti kapten toodulisesse abiks ja siis tuli politruk jahti ivisjoni politruk patarei politrukid ja ka divisjoni ülem jäi haigeks. Kapteni Olvitali eestiaegne ohvitser, too jäi haigeks, haiglasse, juut divisjoni ülema automaatselt. Ja vot see Ta hakkas ses ja eriti mind kiusama. No mina, kange iseloom, kui mul õigus mõttega, mina ei taha järele anda. Ja, ja ütles siis ükskord mulle staabiülem et Värnik, et teil läheb kehvasti, miks aimu vitsa ei salli teid? Vaarselt tehku mis tahab mulle see muidugi väga külmalt, võtsin seda asja ja, ja hakkas nöökima Karivaimia ja nühkisin isegi nii kaua, õnneks. Siis, kui sõda juba alanud, toodi Tartu Tartu hallases vormeeriti siis formeeriti ümber ja, ja siis muidugi mind patarei ülemaks, määratavaid ülendust ei olnud, sesmann internetti, Patarei ohvitseriks panti vanemleitnant kaevanduspatarei ülemaks. Ja, ja siis Tartus formeeriti ja mina selle meie patarei formeerija oligi, tulid noored hobusat ja aitame sassi, aimanud, ajastada tädavast, näe üldse. Nii, et et Tartus oli midagi nädala, et võib-olla ei olnud. Aga selle aja jooksul ma aeva kodu minna rohkem kui enne väljasõitu selle. Eelmisel õhtul kella kolm ajal öösel läksin, sai teil kodus käia ära, niisugune tamp oli pääl ja siiski adjutant pani karjuma, et Värnik sul on mõned asjad, ma ei mäleta, mis oli rajada mõõtit, kui mina tahan kodus ära käia enne sõda hätta minekut. Ja siis see oli 28. juunil see mul täpselt meeles. Läksime välja rännakul Räpina maanteed mööda, siis Venemaa poole üle Eesti piiril. Jah, ja see oli tõesti huvitav. Irboska juures läksime üle piiri. See on nagu teise maailma. Üksküla, ja siis, kui teda külla läksime, siis külatänav oli nagu savikast melgasse Kivit. Tartus juba välja läksime. Koli kaheksa hobust kadunud ja tee peal vähemalt. Kui rohkem siis üks kaks hobust läks iga päev kaduma, kes Surtigi võitjad olid. Ja, ja siis lõpus oli nii, et nüüd ühelgi suurtükiülemal ei olnud hobust. Kõik oli jalamehed ja siis isegi luurajad, kes olid Nende käest, võtsin hobuse, panin rakendisse ja suurtiga ülemad tulid kõik vene seersandilt, Holm, varem seersanti, üks seersant ja kutti, kui peatus oli kuskil, ega meil midagi koguse toitu kuskilt ei saa ju midagi, kõik tuliselt vis kuskil välja või heinamaa sööta. Ja räägin ära shourdi ülematel, et vaadake, mehed hobuseid lahti, keegi ei lase, et vangu oma köis külge hobusele ja köis jalakülgi omal, et hobused kaotada ei tohi. Midagi. Hakkame liikuma juba tuleb peale, räägi mulle hobune kadunud, jälle kadunud. Ma mõtlesin Paddar ülemate todaneginga vähedu, vahest sõitis gazaldikale puhtad, kogu aeg olid ja ja ütlesin tollele kannanite kurat kõrgemale kohta. Tema ütleb, et ah, mis asja. Aga temal oli kogu aeg ülemineku plaanid, tal oli erariided seal ka. Ja tema jaheslid ei käega, kurat kõigele ja ja mina siis oli see loll, kes pidin siis üksipäini siis seal õiendama ja, ja venelased olid niisugused mehed tahtsid point kätte saada, suurt ülevat. Nukupeatus oli, siis oli ju kõik pikali maas ja magasid. Ja nimelt oldi mul teada ja päris midagi rääkida ja hüüa, Riian. Ta sunnik ei tee väljagi, vaata põõsa alge pikuga kuulab, ei tee väljagi ja küll oli nendega häda emal Eesti oli Eesti karistus ja kaebasid veel siis politruk-ile, teeb eestlased ei tee midagi, et meie, venelased, peame kõike tegema kõikjal, ümberpöördult, kõiges ümberpöördult. Saksa lennuk tuleb, see luurelennuk varal, juut kavandab. Ma ei tea, kas oli esimene, kolmas paremale ja siis teine ja neljas vasakule hargneda. Seal ta oli niisugune pudru ja kapsad käega suurtegi pääle käies raketimehed kargasid hobuse seljast maha ja jätsid rakendi teadisukesel. Hobused lähevad närvi ja rakett, parem teed mööda ilma veel eraldi suur tükk ja, ja hakkas see juhitakas juukseid kakkujades õilsa. Aga mulle see ratsahobune oli väga ratsahobune. Ma kargasin selge ja põrutasin järgi ja, ja siis sõitsin esimese paarina kuus hobust ees. Esimese paari kõrvale jaga kargasin talle üle selle sadulas hobuse selga ja kui need esimesed vead tagumised jäävad iseendast pidama. Hästi. Opositsioonivahetust, me olime kogu aeg tankitõrjeks ees kõige ees. Me läksime kogu aeg ikka taandumise ikka teiste nende positsiooni, kus oli ära läinud. Te olite kõige viimane ikka kõige viimane, kes esimesena ei oleks pidanud ja, ja ja ma ei olnud nii kõva kui tartust välja, sõitsin momenti, kus ma olen saanud pikali olla, et poleks magada saanud. See oli 28. sõitsime välja ja siis oli juba 10. kuupäev, see on mul meeles 10. juuli. Ja ei olnud niisugust momenti olnud, kus ma alles magada saanud, ainult ratsahobuse seljas. Rännakul protsess, panime patarei, posid suunalisi välja, on umbes teatud selle buss oli suuna, suunasime patarei välja. Ja siis oli vaikne ja side oli sees. Telefoni siia telefonist oli ka minu kõrval harilikult Patarei ohvitser patarei teise suutegi juures tavaline kohta Eesti ajal oli seal ka. Ja, ja ma ütlen, Ma viskan pikali, et järsku magama jään, kui midagi Playa üles mulle Sand silmad kinnimineku, esimene suurtükihakkab laskma, kurjad see kolme tolli kõige hirmsam pauk kõrvadele ja üldse. Ma küsisin, kes seal laseb, poiss ütleb, et politruk läks meestega õppust tegema, sinna ei ütelnud, et võtet õpime laskma ka. Ütelda, et pangad kõige suurem siig. Aga Meie numbrites olen nende vene suurtükkidega saanud üldse õppustel, teha nendele jo sihiku hoopis teistmoodi inglise suurtükil. Tal on niisugune kaar. Kui sa panid esimese kaare üles sinna, see oli ainult ma ei tea, kahe või kolme kilomeeter pääle ja kui sa tahtis kaugemale alla lükata, tuli hakata lugema teise skaala pealt. Ei teagi veel, seda ei olnud kunagi aega lihtsalt õpetada. Jänes, Baied, kõige suurem siig ja virutas oma railikutesse kurivaim. Ja ma läheksin, juur, maeti, mis te teete siin, meie õpime, ütleb politruk. Tuli käske lõpetada, see laskmine telefoni teel. Kutsuge politruk telefoni juurde, ma ei saanud teda kätte, ütelge talle edasid, mürsud, tabasid oma jalaväe surnuid ja haavatuid ja tead valitud kohe diviisi komissari juure. Vaat siis oli mule veel, et tema jättis mind kogu aeg poliidu. Ja siis, kui ma talle siis seda teatasin, vaat kuidas mehel nägu, Tus aisa taevas, kus siis oli uusdivisjoni ülem, meil juba üks teine venelane, juut, vaid juhti räägitavat olevat maha lastud. Et oli paanikatekitaja, räägite, kas ta õige on, seda ma ei tea. Oli see täitsamees siis ja see siis tegi poli trükil igavese pää pesu. No ja siis olime seal ja, ja vot siis üteldi üks kord, et. Nüüd on veel 20 meie tankis Eliis, seal oli vahepeal org oru kaldal külali ja süleväike jõekene ka. Ja üle oli jällegi kõrgem koht, seal vastas ele orgu. Et kui nüüd 20 tanki erand olnud, et siis tuleb ainult vastase. Tont vaatame, vaatame, hakkasite meie tantsides hirmsalt tulema, küll tulite, üks läks seal uppi seal all, seal uru peal, seal tuli järsku vallalekt järsku alla, sealt tuli orgu. Tuli järsku. Tükk aega ja ma ütlesin patareile, nüüd vaikus enne tormi, On juba? Paistab ja ja see aeg ka siis vaatame, tank tuleb madalat keha, eks ole, nagu meie oma Dios kõrgeta torn. Ja meie saati ütelda midagi Vabolitult kavades kottida, Kont aga lased, varsti oli omal niisuke tuli pääl, ükskord ärkan, olin põrutatud, ärkan ja olen siis surnute pääl häält ja kurat verine kaja, vaatan neile midagi viga patareile, vaata pat suurt õige taga ja tal oli pikali maas, vaatasin, tulid, jalad, tulid kõik talpuru ja ja siis kaevandad kaevandaja. Ja siis oli siis seal kõrval oli siis pesas oli see üks venelane õhutõrje kuulipildujaga, toll oli alakeha kõik ära. Ja suurt ikka oli suurte küll täitsa puru. Meil jah, ja siis mina hakkan vaatama, mina ei lokkad lugema, kui palju neid surnuid seal oli, igatahes politruk oli jalga saanud lasta tuua, igatahes oli elutus tuur, raibe, mis pani, kus hakkasse päälesi tubani aitas vedela ja ja mina neid surnuid lugemas haka. Ja siis vaibusid, läksin sinna. Küünikenevaid hoone oli seal taga, siis viska sinna pikali, et ootan, mis asjast välja tuleb. Ja siis näed-le kuuliga läks põlema, ei ole, katus tuleks põlema, see ära jääda seal ka valla. Ja, ja siis. Siis hakkan tasapoole astuma. Ja sealt tuleb vastu sakslased ja see minu leitnant meie patarei sakslastega ja toodab hääletle rulle ja no siis oli selge pilt, sakslased olid juba selja taga. Oli jah, ja siis läksime, saadeti, viidi sinna tee peale. Tee oli paremalt, läks mööda, siis oli üks Eesti kapten, üks parse nimeline tooli Sand rinnust läbi oli ja ja sakslased valitsesid, toodi ratas oli kohe, väitis, et mootorratta peale kohe haiglasse. Siis tuli too sõiduauto ülemis oligi mingi, ma ei tea, kust asjana ilmutil ei mootorrattale autosse pandud ja ja viidi haiglasse kohe auto pääl mees ja sai terveks, tuli sõjavangi sõjavange. No aga et nii visioonitseda tegelikult teda sulle küll vandi heideti ja aga evo video näitas, näitas seda hoolitsust. Ja rinnust saanud läbi, aga need tervis pärast ma nägin, olin temaga koos, oli Saksa sõja pärast.