Kas kell on kuus? Uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeval seitsmeteistkümnenda augusti olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Erle loonurm. Valitsuses arutatakse võimalust asendada koroonariskiriigis tulevate inimeste 14 päevane karantiin näiteks testiga valitsust, kuna küsimustes nõustava teadusnõukoja arvates võiks riigi edasine strateegia olla harjuda viirusega elama ja uusi piiranguid poleks vaja kehtestada. Haridusasutused peaksid ise paika panema oma plaanid nakkuse leviku vältimiseks. Igal koolil tuleb endal teha niisugune plaan, kuidas seda nakkust siis vältida, et ega koolis kehtivad samad reeglid, et ärme haigena tule, peseme käsi, hoiame distantsi. Mereala planeeringu eelnõu tekitab tuuleparkide arendajate küsimusi. Tallinna sadam on algatanud detailplaneeringu, mille alusel soovitakse vööri tänava lähedale merre rajada linnarahvale ja külalistele ujumisbasseinid. Tallinna Sadama kinnisvaraärisuuna juht Piret Üts ütles, et sadamasoov on ehitada piirkonda hooneid, mis ühtekokku moodustaks mere äärde Tallinna uue keskuse. Valgevenes toimuvad president Aleksandr Lukašenko vastased laialdased meeleavaldused, streigivad nii kõik riigi tähtsamad tööstusettevõtted kui ka televisioon, mis näiteks keeldub presidenti eetrisse laskmast. Eestil lennundusmuuseum otsib võimalust ei jätkusuutliku rahastamise tagamiseks. Ja meil on situatsioon selles, et meil on ainult kaks inimest suvekuudel kuuel kuul tööl ja ülejäänud on kõik siis vabatahtlikkuse alusel. Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppan liitus uueks hooajaks Tallinna Selveri meeskonnaga. Eeloleval ööl ja homme on sajuta. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhusooja on öösel seitse kuni 12, homme päeval 20 kuni 25 kraadi. Terviseameti andmetel lisandus viimase ööpäevaga kaks positiivset koroonatesti, kokku tehti teste 313. Üks haigestunu elab rahvastikuregistri järgi Ida-Virumaal ning teine Saaremaal. Mõlema inimese puhul on nakatumisallikas tuvastamisel. Haiglaravi vajab praegu kuus patsienti ning viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on Eestis 8,4. Viimase kahe nädala koroonaviirusesse nakatunute arv 100000 elaniku kohta. Ta on peaaegu igas Euroopa riigis suurenenud. Kui see arv on kuskil riigis üle 16 või seitsmeteistkümnel, tuleb sealt koju saabudes kaheks nädalaks karantiini jääda. Kõik need numbritega seonduv on aga äärmiselt ebastabiilne, kuna iga päevaga võib midagi muutuda. Välisminister Urmas Reinsalu ütles Mall Mälbergile, et valitsus arutab võimalust asendada kahenädalane karantiin näiteks testiga. Kindlasti on kaks plokki, kus me valitsuses arutame, on esimene küsimus sellest, et kas on võimalik niisugust universaalset, kahe nädala eneseisolatsiooni põhimõtet kuidagi alternatiiviga lühendada. Jutt käib testimisest, ka teised riigid praegu seda Euroopas põhjalikult analüüsivad ja erinevaid ideid rakendavad. Ja teine kindlasti puudutab teemat, et kui meil täna kehtib see 25 tänu 100000 inimese kohta kahe nädala põhimõte otselendudega vaadates nende numbrite tõusu, siis tuleb olla ka valmis selleks, et ka meie suuremat transiitlennuriigid lähevad üle 25 ja seetõttu kindlasti hakkab ta olemuslikult takistama rahvusvahelist üldse inimeste liikumist ja Eestisse naasmist. Et sind, ma arvan, et me peame ka need reeglid üle vaatama. Nende reeglite puhul on tähtis, nagu me oleme kokku leppinud, et kolme balti riigiga, et siis me kindlasti peame konsulteerima juhul kui meil ka oma rahva terviseeksperte kaasates tekib arusaam, milline võiks olla optimaalne mudel. Keegi meedikutest Eestis on rääkinud veel ühest võimalusest, et 14 päevase karantiini asemel võiks olla kaheksa päeva. Et nakatumine selgub kaheksa päeva jooksul. Tegelikkuses üldine kahe nädala Ta on rahvusvaheliselt omaks võetud, aga ma arvan, et kui seda aega on võimalik lühendada asendada testimisega, mis võimaldab tuvastada inimese nakatumist, siis ma usun, et seda oleks mõistlik alternatiivina tõsiselt kaaluda. Praegu on viirus kasvufaasis ja noh, me võime, kui see dünaamika jätkub selliselt, siis me oleme silmitsi sellega pea kogu Euroopa värvub nii-öelda karantiini mõttes punaseks Eesti või Balti riikide jaoks. Kas seda numbrit 16 17 terves Euroopa liidus, kas seda võiks muuta? Eks ta Soome on kehtestanud mõõdikuks kaheksa ehk kaks korda rangema meie 16 loogika on, on Euroopa liidus üldiselt kehtestatud. Ja mida see siis tähendab, et me ei saa ka saama sõita? Praeguses olukorras mingeid piiranguid Soome poolt, mis intelle liikide vahel liikumist piiraksid, keelaksid ei ole seatud. Ma olen ühenduses olnud ka Soome kolleegiga, et kindlasti me oleme huvitatud sellest, et kahesuunaline liikumine Soomega säiliks. Aga Soome on asunud oma reegleid ka nüüd üle vaatama ja karmistamise suunas. See on tõsiasi. Eesti huvi on selles, et oleksid võimalikult ühetaolised reeglid, kui me vaatame ka seda kaheksa reeglitega täna. Need on ainult mõned Euroopa riigid, kes seal alla käivad. Läti, Ungari ja Itaalia. Lichtenstein. Valitsust koroonaküsimustes nõustava teadusnõukoja arvates võiks riigi edasine strateegia olla harjuda viirusega elama ja uusi piiranguid poleks vaja kehtestada. Nõukoja hinnangul võiks valitsus kaaluda kahenädalase eneseisolatsiooni nõude asendamist koroonaproovidega. Lisaks testile riiki sisenedes oleks sel juhul mõistlik teha kordusproov seitsmendal kuni 10. päeval. Haridusasutused peaksid ise aga paika panema oma plaanid nakkuse leviku vältimiseks. Nii ütles teadusnõukoja juht Irja Lutsar. Pakume välja, et Eesti strateegia võiks olla, et elame selle viirusega edasi nii palju, nii hästi, kui me selle viirusega koos elada saame ja ja ennekõike, et meie meditsiinisüsteem üle ei kuumeneks ja head arstiabi saaks. Nii need, et inimesed, kes siis põevad koroonaviirus, kui ka siis need, kes põevad teisi haigusi, mida on kahtlemata oluliselt rohkem teeks igal koolil tuleb endal teha niisugune plaan, kuidas seda nakkust siis vältida, et ega koolis kehtivad samad reeglid, et ärme haigena tule, peseme käsi, hoiame distantsi, hajutame, et, et plaanid ilmselt ka on iga kooli jaoks natukene erinevad. Et sest koolimajad erinevad, et meil ei ole nagu ühte suurt, ühe kooli igal pool, et et, et jah, need vajavad ilmselt läbimõtlemist, et kuidas see kõige paremini tehtud saab. Tuuleparkide rajajad ootavad mereala planeeringu eelnõul võimalikult selget ja täpset sõnastust, et nad saaks oma tegevust planeerida. Järgi jätkab Sven Paulus. Mereala planeeringu avalikule väljapanekule laekus huvi gruppidelt, arendajatelt ja ametkondade elt 28 ettepanekut. Meretuuleparkide arendajatele on eelnõu puhul arusaamatuks jäänud vabade vaatekoridoride ja visuaalse mõju hindamise pool. OÜ Saare Wind Enetši kavandab meretuuleparki Saaremaast lääne suunas. Ettevõtte juhatuse liige, kui ta karta, ütles, et visuaalse mõju hindamine jätab ruumi subjektiivseks lähenemiseks ning sellest tulenevalt ka kohtuvaidlusteks. Praegu on seal öeldud nii-öelda põhimõttelisi asju, mida võib edaspidi tõlgendada väga erineval viisil ja ma arvan, et mitte ainult arendajad ei peaks ettevaatlikuks tegema, vaid ka noh, ütleme, otsustajaid, riiki ja ühiskonda. Mõne muu planeeringu puhul oleme näinud, kuidas ebaselgust planeeringus hakatakse kohtlus arutama, teaksid, et aastaid, mis tähendab ajakadu ja peab tunnistama, et ega nendest kohtuvaidlustes tõde ikkagi sünni. Ma pean silmas näiteks Hiiumaa mereala planeeringu tuuleenergeetika osa, mis sealt välja diskohtu poolt otsustati. Kas arendajate pelgus subjektiivse hindamise ja kohtuvaidluste eest on põhjendatud, seda küsisin rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Triin Leplandilt. Selles osas ma ei oska hetkel ette ennustada, kuidas, kuidas edaspidi asjalood lähevad, aga visuaalsete mõjude hindamine keskendub väga selgelt erinevatele näidetele erinevatele teadvus kirjeldustele ja selle pinnalt on siis need erinevad tingimused määratud, et, et tegemist ei ole päris täiesti subjektiivse teemaga. Eesti planeerijate ühingu juhatuse esimees Pille Metspalu ütles, et visuaalse mõju hindamisel ei saa objektiivsust eesmärgiks pidada. Sellest olulisem on huvide tasakaalustatus. Meie lahendus näeb tegelikult päris suures ulatuses just Saaremaa läänerannikule, et tuuleenergeetikaalasid ja teades ka Eesti varasemat kogemust ja ka mujal maailmas ilmselgelt leidub inimesi, kes võib-olla väga ei väärtusta seda, et et päikeseloojangu pilt läänerannikul avaneb, on, on kaetud, võib olla suures ulatuses tuulikutega ja seetõttu siis merele planeering püüabki otsida sellist tasakaalu, ehk siis me oleme paika pannud päris suures üldistusastmes sellised olulisemad vaatekohad, kus peaks säilima siis mingis ulatuses ikkagi ka nii-öelda vabahorisonti vaba silmapiiri. Et inimesel oleks võimalik sellist puutumatut merevaadet nautida. Ja edasi välismaale, Valgevenes jätkuvad protestid valimispettusega võimule jäänud autoritaarse presidendi Aleksandr Lukaženko vastu. Hommikul näitas riigitelevisioon tühja stuudiot, sest televisiooni töötajad lahkusid protesti märgiks. Ülehomme hakkavad olukorda Valgevenes arutama Euroopa Liidu liidrid. Reene Leas teeb ülevaate. Valgevenes jätkusid täna protestid president Aleksandr Lukašenko vastu. Pärast opositsiooni streigi üleskutse kogunesid meeleavaldajad mitme minski tehase ja riigitelevisiooni hoonete. Täna hommikul avaldasid meelt ka riigitelevisiooni töötajad ning hommikul läks eetrisse telepilt tühja stuudioga ning taustaks mängis popmuusika Aleksandr Lukašenka kohtus veokitehases töölistega ja püüdis meeleavalduste tähtsust pisendada, väites, et üldiselt tehased töötavad. Kommenteerides üleskutseid tagasi astuda, ütles Lukašenka. Ta ei tee kunagi midagi. Surve all. Opositsiooni kandidaadina Lukašenka vastu kandideerinud ning praeguseks leetu põgenenud Svetlana Tsihhanovskaja kinnitas, et jaoskondades, kus valimistulemusi ei võltsitud, kogus ta 60 kuni 70 protsenti häältest. Euroopa Liidu riikide liidrid arutavad Valgevenes toimuvad kolmapäeval videokõne vahendusel. Euroopa Liit alustas protseduuri sanktsioonide kehtestamiseks valimispettustest ning vägivallas süüdistatavate valgevene ametnike suhtes. Ühendkuningriik ei tunnista Valgevene valimiste tulemusi, teatas riigi välisminister Dominic Raab. Raab nõudis vaidlusaluste tulemuste põhjalikku uurimist. Tema sõnul on maailm õudusega jälginud vägivalda, mida Valgevene võimud on kasutanud ebaausatele valimistele järgnenud rahumeelsete protestide mahasurumiseks. Välisminister kutsus korraldama sõltumatut rahvusvahelist uurimist ja ähvardas kehtestada vägivalla eest vastutajate suhtes sanktsioonid. Valgevene alustas aga läänepiiril sõjaväeõppusi, teatas Leedu ning süüdistas Valgevenet pingete õhutamises. Leedu jälgib olukorda koos NATO liitlastega, kui te ei näe praegu Valgevene poolt sõjalist ohtu. Valgevene kaitseministeerium teatas pühapäeval, et korraldab esmaspäevast neljapäevani Krognaa oblastis õppused. Leedu valitsuse sõnul ei teatatud naabritele õppustest. Õppused kuulutati välja pärast seda, kui Valgevene president Aleksandr Lukašenko süüdistas NATOt vägede koondamises Leedus ja Poolas Valgevene piiri lähedale. Alliansi kinnitusel ei vasta selline väide aga tõele ning tegemist on katsega oma tegusid õigustada. Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena püüab tuua Valgevene olukorra arutelu võimalikult ruttu Julgeolekunõukogu päevakorda, ütles president Kersti Kaljulaid. Kaljulaidi arutas täna oma Läti, Leedu ja Poola kolleegidega Valgevene olukorda ning seda, kuidas hoida Valgevenes toimuvad rahvusvahelise tähelepanu all ja rahvusvaheliste organisatsioonide päevakorras. Ja välismaalt veel USA esindajatekoda lõpetab plaanitust varem puhkuse, sest demokraadid soovivad peatada hiljutised muudatused riigi postiteenistuse töös, mis on ohtu seadnud posti teel valimised. Demokraatide arvates üritab president Donald Trumpi administratsioon erikärbetega valimistulemusi mõjutada. Maria-Ann Rohemäe. USA postiteenistus ehk kuues p-s on juba pikemat aega rahaprobleemides ja nende võlg ulatub 160 miljardi dollarini. Postiteenistus pidi saama lisaraha koroonaviiruse abipaketiga, kuid jäi sellest ilma, kui läbirääkimised valge maja esindajate ja kongressi demokraatide vahel kokku kukkusid. USA president Donald Trump. Kui me ei saavuta kokkulepet, siis see tähendab, et nad ei saa seda raha, see tähendab, et nad ei saa läbi viia posti teel valimisi. Koroonaviiruse leviku tõttu eeldatakse, et posti teel hääletamine kasvab tänavu oluliselt. Juulis osariikidele saadetud kirjas rõhutas USB-s, et nad ei suuda tagada, et kõik posti teel saadetud sedelid jõuavad häältelugemise ajaks kohale. Kriitikud süüdistavad viivitustes vabariiklaste suurtoetajat ja värsked bossi teenistuse juhti luist Joid, kes on kärpinud ületunde, peatanud hilised kohaletoimetamised ja lasknud tänavatelt postkast eemaldada, räägib USA senati demokraatide juht Jaksumer. 91 protsenti ameeriklastest toetab postisüsteemi, aga seda õõnestatakse praegu 100 protsenti postiteenistuse juhi poolt, kes on Donald Trumpi poliitiline nukk. USA president Donald Trump. Postiteenistuse juht üritab nende sammudega peatada tohutut langust, mis on aastate jooksul toimunud. Ta üritab postiteenistust uuendada ja selle uuesti suurepäraseks muuta. Postidel valimine tähendab, et hääletussedel saadetakse igale registreeritud valijale. See erineb presidendi soositud eemalviibija hääletamisest, mille puhul peab valija sedelit taotlema. Trump on rõhutanud, et posti teel hääletamine võib kaasa tuua laiaulatuslikke pettuseid kui sedeleid saadetakse kogemata vanadele aadressidele või surnud inimeste kodudesse. Valge maja personaliülem Mark Meraus. Teadsin, et. See on katastroofiline olukord, kus me ei saa valimistulemusi teada kolmandal novembril ja ei pruugi neid teada, kuid Demokraadid rõhutavad, et viis osariiki on juba aastaid peamiselt posti teel hääletanud ja seda ilma suuremate probleemideta. Biouuringukeskuse hiljutise küsitluse järgi on demokraadid ka palju agaramad posti teel hääletama, kui vabariiklased. Demokraadid soovivad, et postiteenistuse juhid tuleksid järgmise nädala alguses kongressi tunnistusi andma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington. Ja tagasi Eestisse Tallinna vanasadama piirkonnas käib hoogne detailplaneeringute koostamine, et muuta vana sadamapiirkond Tallinna sisuliseks keskuseks. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Tallinna kesklinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on ligi 67 hektarit ehk tegemist on ikka väga suure piirkonnaga. Tallinna Sadama kinnisvaraärisuuna juht Piret Üts ütles, et sadamasoov on ehitada piirkonda hooneid, mis ühtekokku moodustaks mere äärde Tallinna uue keskuse. Tuua linn sadamasse varasemast siis sadamaalast kujundada atraktiivne linnakeskus ning defineerida siis ära sadama tegevuseks vajalik ala. Mis sinna planeeritakse, mis hooneid, objekte? Nii kortereid büroosid, ärisid, meelelahutust, leiame kohaga kultuuri, spordi, hariduse, funktsioonidele. Millal planeerimisega ühele poole saadakse, Piret Üts ennustada ei julgenud. Maa omanikuks jääb ka tulevikus piirkonnas Tallinna sadam mis annab siis hoonestusõiguse huvitatud ettevõtjatele või Tallinna linnale. Sadam soovib rajada ka mere äärde avalikud ujumisbasseinid. Selle tarvis on aga vaja teha keskkonnamõjude hindamine. Antud planeeringute raames planeerinane kolmandat kruiisiga eed merelt maa hõivamiseks, siis on ühe versioonina mõeldud tulevaste välibasseinide rajamine. Et oleme seda kaalumas, siis kruiisi Kaida lähedusse vööri tänava juurde. Suuremas mahus rohkem ei ole praegu detailplaneeringutega ette nähtud. Mere täitmist. Millised need basseinid olema saavad? Basseinide idee on olnud juba algsest Master plaanist tulenev. Oleme saanud lisainspiratsiooni ka näiteks Helsingist Allase välibasseinidest täpsem tehniline lahendus alles selgub, et kas need on need ujuvbasseinid või on need siis mere täitmise tulemusel. Tekivad basseinid, kui see nüüd kõik on alles menetluse käigus selgub. 20 aastat tagasi asutatud eraalgatuslik sihtasutus Eesti lennundusmuuseum on üks suuremaid tehnikamuuseum Eestis. Muuseumi murekoht on aga jätkusuutliku rahastuse puudumine, sest algusest, mina olen muuseumi ennast ära elatanud piletitulust ja eriprojektipõhiste rahastuste abil. Sel teemal jätkab Jane Saluorg. Sihtasutus Eesti lennundusmuuseumi juhatuse esimees Mati Meos ütleb, et muuseumi praegune infrastruktuuri areng on saanud võimalikuks tänu erinevatele projektidele, mida rahastanud näit. Eks nii EAS kui PRIA projektipõhine rahastus ei ole aga Meose sõnul jätkusuutlik lahendus, sest palgafondi laekub projektidest piisku. Ka piletitulu katab olemasolevatest kuludest kõigest kolmandiku. Mati Meos. Ja meil on situatsioon selles, et meil on ainult kaks inimest suvekuudel kuuel kuul tööl ja ülejäänud on kõik siis vabatahtlikkuse alusel sisuliselt toimetatud ja kuivõrd mina asutajana olen juba oma vedru peaaegu ära kulutanud, siis nii enam jätkata ei saa. Võõras inimene ilma palgata tööle ei tule. Minimaalse vajaliku baasfinantseerimise tagamiseks oleks muuseumil tarvis püsivat rahastust 170000 euro ulatuses, näiteks riigieelarvest seesuguses mahus tegevustoetuse taotlemine on olnud senini aga tulutu. Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa räägib, et viimasel viiel aastal on ministeerium muuseumi toetanud vähemalt 25000 euroga aastas. Mahte, millest meie kultuuriministeerium on toetanud, et isegi kui meil ei oleks eelarvelisi kiire peale isegi sisulises mõttes, tegelikult ei oleks väga põhjendatud selle toetuse märkimisväärne suurendamine, kuna ta ei ole ainult selline kultuuripärandiobjekt. Ühe võimaliku üle kõrena minimaalse baasfinantseerimise tagamiseks pöörduti Meose sõnul sel aastal ka kaitseministeeriumi poole. Kohtumise tagajärjel kerkis esile uus võimalus toetada muuseumi tegevust erinevate ministeeriumite koos rahastamise kaudu koostöös Eesti sõjamuuseumiga, kes on kaitseministeeriumi poolt määratud esindajaks otsitaksegi nüüd erinevate ministeeriumitega kontakti võimaliku koos rahastamise loomiseks. Lennundusmuuseumi riigistamine on veose sõnul välistatud. See, et lennundusmuuseum riigistatakse, sellega kaasnesid nii suured kulutused hoopis teisest suurusjärgust. Kui nüüd riik, ükskõik millisel moel, avad püsiva iga-aastase toetuse. Teoreetilises võtmes on aga Reisma hinnangul ministeeriumide koos rahastamine mõistlik mõte, sest lennundus on tõesti erinevate ministeeriumite haldusalas üht või teistpidi olemas. Ilmast räägib nüüd sünoptik Tuuli jurtam, palun. Läänemere kohal püsiva kõrgrõhkkonna mõjul on eeloleval ööl oodata vähese pilvkattega kuiva ilma. Paiguti tekib udu. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel seitse kuni 12 kraadi, rannikul on soojem kuni 17 kraadi. Homme kõrgrõhkkonna mõju püsib. Ilm tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta. Tuul on endiselt nõrk ja muutliku suunaga kaks kuni seitse meetrit sekundis ning õhutemperatuur ulatub homme 20-st 25 kraadini. Päeva olulisemad spordisõnumitega on nüüd stuudios valmis Juhan Kilumets. Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppani jätkab klubikarjääri Eestis ja mängib uuel hooajal Tallinna Selveris. Varem Pärnus ja Tartus pallinud Teppan liitus oma esimese välisklubiga 2014. aastal. Kuue aasta jooksul esindas ta Itaalia, Poola, Prantsusmaa ja Belgia klubisid viimata mängiskida Belgias Maaszeki meeskonnas sel suvel 26 aastane pane Eesti koondist vigastuse tõttu aidata ei saanud. Tartu Bigbank sõlmis Aga lepingu teise diagonaalründaja Siim Põlluäärega, 31 aastane põlluäär on mänginud kõigis viimase aja Eesti meistriliiga klubides. Möödunud hooajal pallis Põlluäär oma esimesel välishooajal. Itaalia kolmandas liigas. Värskes naiste tennise maailma edetabelis on Eesti esireket Anett Kontaveit jätkuvalt 20. positsioonil. Kaia Kanepi langes koha võrra ja on nüüd 100. tabeli ideaalmaailma esireketil. Jätka päästi parti, kellele järgnevad nädalavahetusel Praha turniiri võitnud Simona Halep ja Karolina Pliškova. Simona Halep teatas aga, et on otsustanud tänavustest USA lahtistest meistrivõistlustest loobuda. Maailma edetabeli esikümne mängijatest jääb USA lahti distelt praeguse seisuga eemale juba kuus naist. Koroonaviiruse leviku tõttu on loobunud veeres libarty Elina Svitolina tiitlikaitsja Bianka Andreskoogiki Pertens Jabelinda Penš. Meeste turniiril ei osale kindlasti mullune võitja Rafael Nadal, küll aga on oma osalemist kinnitanud maailma esireket Novak Djokovic. USA lahtised meistrivõistlused algavad 31. augustil. Jalgpalli Euroopa liigas selgus esimene finalist, kui Sevilla alistas Manchester Unitedi kaks. Üks rekordilised viis korda Euroopa liiga võitnud see vilja kohtub 21. augustil Kölnis peetavas finaalis. Kas Milano Interi võit Donetski Šahtar Riga Sheffieldis lõppenud snuukri maailmameistrivõistlused võitis? Roni ossallivan. Finaalis alistas ta Kairen Wilsoni 18 kaheksa. 44 aastane USA on nüüd kuuekordne maailmameister. Sama palju on maailmameistritiitleid Steve teilisel ja review Danil läbi aegade edukaim snuukrimängija. Stephen Hendry võitis seitse MM-tiitlit. Aitäh Johan spordisõnumite eest. Selline sai Päevakaja esmaspäeval, seitsmeteistkümnendal augustil aitäh kuulamast ja rahulikku õhtut.