Algab Olivia emissiooni 100.-le sünniaastapäevale pühendatud saade. On juhtunud nii, et vestlusringi 20. sajandi prantsuse muusika suurkujust Olivia emis jaanist oleme Me kogunenud täpselt tema 100. sünniaastapäeval. Ma tervitan klassikaraadio stuudios eesti muusikuid, kes on mis Jaaniga isiklikult kokku puutunud. Alexandra, Joosep, Ben aite esmaHelena ja Jaan-Eik Tulve ning mis Jaani austaja Märt-Matis Lill. Mina olen toimetaja Kersti Inno. Enne kui läheme konkreetselt teie isiklike mälestuste ja mõtete juurde, räägiksime pisut missiooni fenomenist. Kes oli teie jaoks Olivia Mission. No missioon on helilooja, keda võiks vist julgelt küll nimetada 20. sajandi heliloojaks, selles mõttes, et et tema nagu noh, kahtlemata üks kõige olulisemaid üldsegi nii muusikas mõtlejaid kui heliloojad, kes, kes nagu sellele sajandile nagu oma näo andis ja mis on tema puhul nagu fenomenaalne on just nimelt see, kuivõrd mitme koeliselt Ta sellel sajandil välja tuleb, jäädes samas kogu aeg nagu iseendaks. Et ta on teinud nagu mitmeid samme mitmele poole katsetanud, väga erinevas laadis, samas jäädes sellise väga isiklik kuipärase ja originaalse väljendusviisi juurde ja muidugi tema mõju noorematele heliloojatele noh, et seda on täiesti võimatu, seda mõju suurust hinnata, see on võib ilmselt arvata, et on olnud ka üks kõige mõjurikkamaid ei pidada üldse seal 100.-le. Käige no jaoks ta kõigepealt on jäänud suurepärase inimesena, sest mina kokku puutusin temaga mitugi korda, olin nende kodus. Muidugi Ma õppisin tema abikaasa juures suurepärase pianisti Ivan Lorio juures. Mina lindistasin 20 pilku Jeesuslapsele terve tsükli meda. No võiks öelda tervikuna küll, sest ei olnud aega, aga siiski võin öelda, et tahtsin koos Reoga oli väga huvitav aeg ja kõige rohkem kui rääkida mäss, jää kui inimesest, siis mul on jäänud kõige esimene kohtumine temaga. Kui ma tulin väga vapralt tema juurde tema klassi ja ütlesin, et ma olen pianistoweedik. Ja mina tahan uurida prantsuse muusikat. Ja mina väga tahaks, et oleksite minu juhendaja ja siis ta küsis, et, Ja siis pärast ta võttis käest kinni ja ütles Tätte. Aga ma teen teed oma abikaasa juurde ja abikaasa klass oli just vastas. Ja nii me saime tuttavaks ka abikaasaga ja ma hakkasingi seal käima Ivor turjoogossis kui pianist. Ja kui kuulaja seani klassis, sellepärast et mind huvitas väga, kuidas ta viib oma tunnid ja kuidas ta suhtleb tudengitega. Ja see protsess mind täitsa vapustas, sellepärast et kõigepealt ta oli väga hea kuulaja. Vähe sellest, ta kuulas, kuidas tudeng mängis ja siis pärast istus siis klaveri taga ja tehku lehest, mängisid sedasama. Vapustav. Ja siiamaani on muidugi mul on nagu kõrva sees ja ka tema klaveripuudutus. See on. Vedurite emission kompositsiooni. Ja muusikaesteetika asja selles, et tegelikult me kui õpetajad on väga palju kritiseeritud asjata tema tunnid olid minu jaoks vapustavad ausalt öeldes mitte midagi uut organiseerimise suhtes, sellepärast et Moskvas täpselt samuti oli kogunud väga paljud tudengid. Me mängisime professorile ja tudengid kuulasid sind täpselt, samuti oli kuulajaid lahtine tund kogu aeg ja see, mida ta rääkis ja kuidas ta rääkis ja kuidas ta delikaatselt soovitas teha ja nii-öelda parandada ja, ja siinsamas mitte ainult see vaid jutt muusikast. Vot see oli kõige vapustama. Me läksime kiiresti õpetamise teemal, aga ka võib-olla Märt-Matis räägikski edasi, mis jäänist kui õpetajast. Võib-olla ma ütleksin väikse kommentaari selle kohta, et teda nagu kritiseerita, nii et see ongi tegelikult huvitav, et selline suurkuju nagu, mis oled mingis mõttes oli ka selline nagu üksinda kulgev või natukene nagu eraldi olija. Et ega tema suhe nagu sellise prantsuse establishmendiga ei olnud selline väga valutu. Ja tegelikult, mis mul on võib-olla tema kui õpetaja kõige rohkem võib-olla hinge läinud on just tema suiakse nakisega, sest noh, on üldteada, selline suur mõju poleezile Stokas alguses. Aga noh, see oli selline mõju, mille pulees väga resoluutselt nagu üle parda viskas või noh, vähemalt nagu kuidagi selles on ilmselt midagi väga prantslaslik. Aga ta muutus nagu väga kiiresti kriitiliseks missiooni suhtes ja kohe siis Pereznak leppisiku ei oli välde sure, alustas ja loomulikult loomulikult. Aga, aga jah, et näiteks Duranga Lila sümfoonia kohta ütles, põles ikka väga-väga. Aga noh, see selleks. Aga no mis stsenakis, kes oli selline ka väga nagu teistsugune erinevatest moodi mõtleja veermik sõnakese pool neist öelda, et võib-olla ta polekski heliloojad saanud, kutse nakkes ei oleks selle potentsiaali temas välja toonud ja, ja mis on nagu geniaalne, mis seal nagu õpetaja juures ta oskas, rõhudes sellele aspektile, mis, mis kenakese puhul oli erakordselt, see oli see tema taustaarhitektina ja just nimelt see, et kasuta ära seda, mis on sinus nagu isikupäraste, originaalsete doose muusikasse, et noh, ma arvan, et see on üks suuremaid oskusi üldse, mis saab õpetajal olla. Elena võib ka ennast pidada missiooni õpilaseks kuigi ühe vahepeatuse kaugusel, aga enne kui ära lähete oma õpetuse juurde tagasi, et siis võib-olla oleks paslik meenutada Elle isiklikku laadi kogemusi ja kokkupuuteid missiooniga. Kui me mõlemad Elenaga olime Pariisis 91. aastal, siis ka täpselt samamoodi sellise pool juhuse läbi või kummalise kokkusattumuse tulemusel õnnestus meil kokku puutuda isegi temaga koos musitseerida. Siin peab küll ütlema, et minul ja ma arvan, dist Helenal ka ei ole, on see päris esimene kokkupuude muusika aga või muusika esitamisega sellepärast et noh, konservatooriumis juba tol ajal ikkagi mingil määral Messiaen isegi solfedžo tundides nagu õpetati, lauldi tema neid laadaga siis huvid, vastav kogemus oli 88. aasta Tallinna rahvusvaheline koorifestival, kui oli kohustuslikuks looks missiooniks koori lugu, osakram Kangro Viivi on ja ma laulsin sel ajal Eesti projekti kammerkooris ja siis mida terve suvi läbi nimise häälestada. Kui sa viitad. Ma mäletan veel, et noh, tõesti, paar nädalat enne seda koorikonkursi meil oli koorilaager Saaremaal ja siis tõepoolest kulges kõik muudkui missiooni ette nähtud radasid pidi, aga vaikselt hakkas see asi siiski ilmet võtma ja kõik sai nagu lõpuks häälde pandud ja, ja tänu selle suure nühkimise töö tulemusel nagu jõudis, kes muusika ja sinna sisse. Ja vist isegi kui ma ei eksi, siis saime eripreemia selle missiooni loo esitamise eest. Aga nüüd, kui me Pariisi jõudsime, siis tuli välja Mess Jaaneliga suur gregooriuse laulu austaja. Kuigi ta oli ise äärmiselt religioosne inimene, aga et liturgiliste muusikat meelega ei kirjutanud, sellepärast et tema jaoks oli see kõik juba loodud gregooriuse laulu näol. Just ja siin peaks rõhutama, et miks tema muusika ei kasutata just liturgiat, sellepärast et tal on suhe Jumalaga absoluutselt teistsugune. Ta ise ütles, et mina olen sündinud usklik ja see on niivõrd sees ja tema muusikas vot see suhe jumalaga rohkem. Et kui nüüd tagasi tulla selle Pariisi meenutuse juurde veel, et siis mina astusin konservatooriumisse gregooriuse lauluklassi ja siis tuli välja, et et Ma olen ise oli selle klassi asutamise nimel tohutult tööd teinud, et see klass oli asutatud kuskil viis aastat enne minu sinnajõudmist ja ainult tänu missiooni isiklikule sekkumisele oli see nagu lõpuks teoks saanud ja noh, ta oli muidugi suur improvisaator, aga kõige rohkem talle meeldis just improviseerida gregooriuse laulu koos või ei saa öelda nüüd teemadel või aga niiviisi vaheldumisi nagu gregooriuse lauluga ma ei mäleta, mis tähtpäev seal oli parasjagu, et me Pariisis kas konservatoorium või mingisugune aastapäev. Aga igal juhul oli seal reguriooni klassi professor missiooni käisid väga tihedalt läbi ja töötasid ka väga palju koos, aga siis võimalik minnes Koreani klassi professor kohtus missiooniga, mis seal nagu hakkas kurtma talle, et ta juba tahaks kuskil 60 aastat järjest mängis seal Trinte kirikus igal pühapäeva hommikul. Ja selleks ajaks ta muidugi ei olnud enam peaorganist. Aga ikkagi ta käis seal mängimas kella üheksa seal missal hommikul. Ja on ju teada, et kuskil kuuekümnendatel, seitsmekümnetel aastatel gregooriuse laulu kõrvale hakkas liturgilise muusikas liturgias tulema sisse ka igasugust muud muusikat ja ega mis seal nagu seda muud muusikat nagu ma ennem ka ütlesin, eriti ei armastanud. Ja siis, kui ta selle Trinud kiriku organisti peaorganisti kohalt isa läks, siis ta säilitas endal sellise väikse positsiooni varahommikusel missal, kus siis lauldi just gregooriuse laulu. Aga siis ta kurtis meie professorile, et et noh, et seal on küll tema nagu selle lemmikmuusika, millega ta saab seal koosn improviseerida, aga seal lauldakse seal nii hirmsasti, et mingid kolm mutikest käivad seal kaheksakümneaastast käivad seal laulmas, et noh, tõesti ei sarnane absoluutselt sellele gregooriuse laulule, mida tema läbi elu on tundnud ja kuulnud, ise laulnud ja mida tema armastab. Ja siis Ta küsis, kas ei oleks kuidagi võimalik, et et seesama Gregoriaani klass võtaks nendelt mutikastel selle järje nagu üle ja tuleks siis laulma sinna. Trintes läheb hommikul kell üheksa ja muidugi meie siis kogu selle klassiga olime ka rõõmsalt nõus sinna minema ja ja just täpselt detsembrikuu siis otsustasime, et teeme neli advendipühapäev või temaga koos, et jõulude ajal ta pidi ise kuskile ära sõidame maale minema, et siis neli nelipühapäev oli nagu väga sobilikud. Nüüd täpselt enne siis seda esimest pühapäev, kui me pidime sinna laulma minema eelmise päeva õhtul, laupäeva õhtul ma mäletan, oli konservatooriumis oli mingisugune üritus, mis Jaan kaastus üles rääkis oma oma muljeid ja, aga ei mänginud orelit. No mis seal oli selleks ajaks juba 83. Ja noh, mees, paksukene ja ma mäletan, kui me istusime siin saalis, mis seal siis tuli sinna mikrofoni taha midagi rääkima. Siis ta jooksis üle lavale kiirelt, aga liikus nagu pingviin rattal eriti käinud, aga ained jalalabad ja panime botatatute kiiruga mikrofoni juurde. Ja noh, näha oli, et tal keha oli küllalt selline vanadusest räsitud ja, ja, ja ma mõtlesin, et järgmine hommik, kui me lähme sinna laulma. Kuigi see jutt, mis ta rääkis, oli väga huvitav. Vaim oli tal väga värske ja siis järgmisel hommikul me ise nagu sõitsime metrooga sinna kohale, me mõtlesime, et noh, tead, kuidas ta mängib, et oli näha, et vaevaliselt liikus trepist eriti ei käinud teda aidati seal trepist üles, aga peab ütleme muidugi, et kui me oma esimese laulu ära laulsime ja kui siis missioon oma noh, ütleme sellise igihalja või teada-tuntud akordi nagu oreli peal kõlava pani, siis noh, sellel hetkel oli tõesti juhtus nagu mingisugune mis sõna seal kasutatakse, ime või, või, või, või Sist või mingisugune selginemine igal juhul noh, midagi täiesti erakordset. Ta noh, ma mäletan, et just see esimene akord, ta ei pidanud veel üldse näppe liigutama hakkama, kui kõik juba säras ja oli valgust täis ja peab ütlema, et mäng või see näpujooksja ja ka jalgade jaoks on siis me saime aru tegelikult, et mille pärast ta niiviisi oli suuteline pingviini moodi jooksma selleks et ta tegelikult ju jalalaba tal tal olid täiesti vormis ja mis oli orelimängija kõige olulisemad ja tõesti ta mängis, niiet kui see, mis sa lõpuks läbi sai ja me Helenaga kirikust välja astusime, siis me kuskil viis minutit või isegi rohkem, võib-olla lihtsalt naersime seal kiriku ja siis emotsioon oli niivõrd totaal, et ma üldse ei mäletagi või haruharva, kui elus on olnud selliseid suuri laenguid. Sest noh, nagu pärast me aru saime, missioon ise oli ka tohutult õnnelik, et kui ta kuulis seda, mis talle meeldis ja siis tal tekkis ka omalt poolt sädet sellele laulule vastata ja neli advendipühapäeva temaga siis koosel musitseerisime iga kord oli nagu tõesti selle suur suur hetk kohe seal temaga koos saime olla ja siis asi läkski nimised. Me leppisime kokku, osised, talvede tahtis maal veeta ja siis tal oli ette näha võttiste sama asi, et tal kuna ta nüüd jalad ei liikunud, siis ta pidi tulema kevadel puusaoperatsioon, et vahetatakse midagi seal välja, et ta saaks paremini käia. Ja leppisime kokku, et noh, kuna see Operatsioon kui talve lõpus, et siis paastuaja pühapäevadel jälle viis korda. Me saame temaga seal kokku ja laulame. Aga tegelikult asi läkski nii, et seesama operatsioon, mis talle tehti ka sealt, nagu enam välja ei tulnudki, tal tekkis siis trombi ja selle operatsiooni järel ta surigi. Ja kui ta siis suri, siis kohe samal päeval tema naine helistas meie professorile ja ütles, et siiani viimaseks sooviks oli, et need samad inimesed, kes temaga seal advendipühapäevadel laulsid, et needsamad tuleksid ka tema matustele laulma. Ja nagu Märt-Matis ennist märkis, et ta oli tegelikult selline kogu elu oli, mitte võib-olla väga heas valguses nähtud kogu selle prantsuse kultuuripoliitika ja üldse kultuuriinimeste paljude muusikute poolt. Ja siis Ta omab, mattusid, soovis ka vaikselt teha ja ta maeti tema kodukülla alpides, kus ta noh, vanadusepäevil suuremas ajast elaski, kus ta suures oma muusikast kirjutas, kus ta käis linde kuulamas väikses mägikülakeses perekonnaringis, et ei juhtuks nii, et täpselt need, kes eluajal talle kaikaid kodarasse viskasid lauguga täpselt, siis tema surma järel hakkaksid need ennast tema tema sulgedega ehtima. Oral, nagu muidugi ka pärast sündis, et kõik need, kes olid talle eluajal tema suured vaenlased, siis hakkasid missiooni jutu pärast ümber sõnastama, ütles, et ta tegelikult mõtles hoopis seda ja tegelikult seda öeldes, et ta tegelikult oli, talle meeldis hoopis sellise sellised asjad. Mees muidugi üks nende hulgast Mul õnnestus ka selles laulugrupis olla, kes advendiajal nendel isadel laulis. Aga paneksin, ütles, et mingil moel võin ennast ka tema õpilaseks pidada, siis väga kaudselt küll. Aga siiski, et minu õpetaja Pariisis saksa pandi, tema oli siiani õpilane, nii et ta pidas tegelikult väga sarnast tüüpi klassi kus oli palju inimesi koos ja võib öelda, et me, see on tegelikult ju otseselt kompositsiooniklassi ei pidanudki, tal oli analüüsi ja, ja ma ei tea muude sellise üldainete klass, aga aga tegelikult Ta muidugi tegeldi seal kõigega ja samamoodi siis minu õpetaja päeva, mis me temaga koos nii-öelda veetsime hommikust kuni õhtuni, kõik õpilased olid kohal, kord nädalas oli samamoodi üles ehitatud, et siis olid sellised hetked, kus igaüks siis näitas, mida ta ise on teinud ja kui siis selle üle arutleti. Ja pärast seda analüüsiti midagi koos koos orkestreeriti? Jaa, absoluutselt kõigest, mis siis parajasti nagu aktuaalne oli ja noh, nii palju võib öelda, et, et ma arvan, et ka missiooni mõjul minu õpetaja saksa k tundis huvi india muusika vastu, nii et ta oli ka Indias elanud ja rääkis oma tundides gaasis inde rütmidest ja indie muusikast. Kaudselt võib-olla sain seda maiku tunda ja loomulikult võib-olla see esimene advendipühapäev, see oli nagu kõige sellisem erilisem hetk muusikalises mõttes muusikaline kokkupuude elamus sellest siiani improvisatsiooni, sest see oli tõesti väga eriline, see terveks eluks meelde. Et jah, mis nagu Messani helikeele puhul või tema kompositsioonitehnika puhul on ka nagu täiesti erakordne on see, et kuivõrd nagu eriilmelised heterogeensed need mõjud on, millest see koosneb tõesti, nagu elane mainis hinde muusika üks väga oluline osa siis näiteks ornitoloogia või linnulaulu üleskirjutused, mille kohta küll on tehtud nagu nüüd viimasel ajal uuringuid ja leitud, et need ei ole küll nii täpselt aga, aga siiski, aga siiski, aga noh, see see ei ole oluline, aga ikkagi arvestades selle, mis vahel ta teda puhtalt kõrva kaudu tekkis, siis on see ikkagi nagu väga erakordne. Noh siis ja siis muidugi selline tohutu analüütilisus, mis, mis imponeeris loomulikult sellele modernistide põlvkonnale viiekümnendatel. Et need tema kuulsad neli rütmietüüdi, mis mingis mõttes seda pidada sürrealismi alguseks tõesti nagu esimeseks realistlikuks teoseks, samas ta ise, nagu selle tehnikaga ei rahuldanud, sõja läks jälle edasi nagu oma radadel, aga niimoodi siis möödaminnes nagu algatades uue suunamis meil kuigi, noh, loomulikult nad suunade jalgne ainult ühest inimesest, et see kõik oli nagu õhus, aga, aga ikkagi, et see on nagu täiesti erakordne, et, et just tema, selle selle esimese väga pöördelise sammu tegi eelkõige siis selle ühe tüübiga, mis on siis mootorlõõri äärde. D ehk siis kestuste ja identiteetide, et aga noh, võib-olla see kõige põhilisem see, mis minu jaoks missioonist nagu sellise helilooja, keda võib julgelt panna kõrvuti noh ütleme lääne muusikaajaloo suurkujudega seal Mašoost ja Šoscanist, Bachi, Mozarti, nii on see, et just see näguse analüütilisuse ja emotsionaalsus, suhe, mis on nagu täpselt nii nagu suures kunstis nagu peakski olema, et nad mõlemad on seal olemas. Ja ma arvan, see on see, mis mõjub ja jääb mõjuma. Alexandra Joosepi näite, siis ma tegelikult teie olite ju Pariisis 1977 78. Kas see oli see aeg, kui siin oli raudne eesriie kuidas üldse võimalikuks? Osutus ma siiamaani ei usu, et see oli olemas sellepärast, et teades, millistes tingimustes ja olukorras me elasime tol ajal, see oli president aeg ja tõepoolest, mina elasin Leedus ja tegelikult Leedu kaudu ma saingi seda õnne endale, et oli võimalik minna ja stažeerima terve aasta Pariisis Nizzas. Kuidas see sai teoks? Inimest minna välismaale stažeerima ja muidugi ma olen siiamaani väga tänulik, et see võimalus tekkis, kuigi see ei olnud absoluutselt kerge. Aga stažeerima läksite siis Pariisi konservatooriumisse missiooniga võtsite ise kontakti? Jah, seda küll, ega me suurt asja ei teadnud, kelle juurde me võime minna, kellega kontakti pidada, kelle juurde pöörduma ja siis mina ja ümbrus. Me teadsime Maandusin lõburse äss, siis ma hakkasin uskuma, et ma olen Pariisis seal muidugi. Ära võetud ja kõik piilusid, kas tohib tulla ja kõik muidugi läks sisse, me seal ei häirinud ja võttis igaüks endale koha ja kuulasid. No ja kuna ilmusin, ma loomulikult ootasin kuni lõpuni Essade põnni ja siis nii nagu ma rääkisin, et, et ma tahan juures. Ja ta otsustas, et tema juures ei ole peab minema abikaasa juurde ja. Teis õppisite aasta otsa Ivanleriooria juures. Et ta on niivõrd hea pianist ja mis särav isiksus soe abivalmis, idas probleeme muidugi mitte pianistliku, sellepärast et tema ütles mulle kohe, et meiega tehnikat mul ei ole vaja õppida, teile mitte midagi teinud, kõik on olemas, aga vot see muusika ja see sisu. Ja muidugi see kaasa kaheksa muusikakeel, see oli 76 77, mis. Missugused haruldased ja keerulised ekspertiisid, harjutused ja aga ma tahan rõhutada seda, et ilma Vumberioota võib vool, ei olekski peale sõda me seal kujunenud Heile loena sellisena, nagu ta lõppude lõpuks kujunes tema osavus krahvidel ja, ja muidugi fantaasiarikkus ja sierra fineeritus oli no niivõrd haruldane ja huvitavam. Et sean kirjutas midagi ja tema ju kohe seda mängis. Siis, kui me seal ei meeldinud midagi, see ei olnud tema arvates ei olnud see, mis tegelikult on õige või, või, või noh, midagi seal oli viltu. Siis ta kohe seda kustudes. Ma mäletan, et tal oli alleti käeskustutuskumm ja mitu prille. Ja ta kuues kurtis sellepärast, et mängimiseks ole ühed prillid, orelimängija, teised pudelilt lugemiseks. Kujutad ette, viis paari prille. Akaloriolte saite siis väga kasulikke näpunäiteid, mis jaanimuusika tõlgitsemiseks peale seda nagu salvestasitega leedus plaadi. Ja kaks plaadi ja terve tsükli. Vaat selline suhe Ivor jooga, ma hakkasin teda väga austama ja minu jaoks tema oli kõik, mis võiks olla kõige parem esinemises näiteks oma plaadis ta seal, ma pidasin just selle ajaintervallid Kema Mul soovitas, sest ta kirjutas mul absoluutselt iga valepikkust kui. Jaa, muidugi Lindestades, mina ei pidanud seda väga õigeks, kuigi püüdsin, et see enam-vähem klapiks, kuigi ei klappinud. Aga need viimase surmaalis, muide Prantsusmaalt muusika sul naeris, järsku ma loen. Ja muide, Ivor Joy mängis väga kiiresti neid ja eriti kuuend seondub tohutu suur ja raske fuga seal midagi midagi, need on need Jeesuslapse pilgud, lapse pilgud ja tulles tagasi su juurde, siis ta järsku märkas, et nooremal generatsiooni pianistid kahjuks mängivad liiga kiiresti just seda tsükli. Aga ise ta mängis veel kiiremini. Aga Norozalaras? Milline oli nende kadu, esiti neil kodus ka ja oma käisin kodus. Ja tohutu suur lift, niisugune metallikas, mis niimoodi koolis. Ja siis, kui ma juba olin vastavalt korrusel, andsin kella, mulle tehti lahti, teen ja, ja siis ma tulin sisse ja selgus, et see oli vallurju pool ja kõrvaluksed see oli me seani pool ja siis seal kuskil nende kahe korterite sügavuses, kuskil nad saidki kokku. Suur korter kahe käikuga ja. Ainult laugjas, pune, ümmargune vaip ja rohkem mitte midagi. Ja kui mina tulin, siis oli ennem end veel üks õpilane ja mindi, juhatati kõrvaltuppa. Ühesõnaga mind hämmastas see lihtsus, mitte mingit komfort, eriti erilist kaks voodi, mis olid kaetud kuidagimoodi väga lihtsalt, isegi minule nagu väga vaesest keskkonnast tulnukale sinna, no mis müünud pilku, kohe keetis üks väikesugune stend ja seal sees olid kivid. Ja mina leidsin oma kivi, see oli mereväik. See mind kuidagi väga neile ta siia liigutas ja selguski, et, et see on Leedust tegelikult toodud ja need kiidetalises igast kohast, kus nendel võib-olla olid väga tähtsad elamused nendes kohtades. Ja siis ma istusin seal niisuguse ümmarguse suure laua taga, ootasin omakorda. Ja siis saingi. Ka siis, kui mee Pariisi jõudsime, siis räägiti rohkesti lugusid Justyvon, Lorio, fenomenaalsest klaverimängus ja tema tootust näiteks partituuri haaramise võimest, et näiteks suured missiooni partituurid näiteks ooperi partituur siis see oli lihtsalt ette panna klaverile ja ta kohe mängis seda tervet parti kultuurihaaras ja tegi kohe klaveri niimoodi käigu pealt. Nii talitohutu sellisega, sellise analüütilise haaramisvõimega. Selline fenomenaalne pianist, tehniliselt loomulikult ka selline kõige kõrgemasse klassi kuuluv ja ta oli me seal tõepoolest maga vääriline intellektuaalne partner, kui siin Märt-Matis ütles, et see nii-öelda selline intellektuaalne ja siis emotsionaalne pool on, on, mis jaanimuusikasse tasakaalus siis samamoodi nende isiksuste mõlema isiksuse juures moodustasid sellise terviku. Ja veel selline lisamärkus, et kui siin oli juttu, et nõu koguda, seal ütleme, infot oli vähe, siis mis jaanisiiski tema vastu tunti huvi ja see info oli nagu läbi liikunud, et kui mina jõudsin keskkooli 86.-le aastal, siis ega ju selles mõttes raamatuid ja selliseid eriti ei olnud saada, aga siiski oli tehtud ise tõlgitud siis tema minu muusikaline keel, mis sellised Sammis tädina siis liikus ringi ja, ja ma pean ütlema, et seesama tõlge trükimasinal trükitud tõlkeraamat on ühe koopiana esitatud ka praegu muusikaakadeemia raamatukogus sellest nagu sellist uut väljaannet eesti keeles või nii-öelda päris väljaannet ei olegi tehtud, nii et sellesama Sammistati kaudu praegused tudengid kisavad siiani raamatut eesti keeles lugeda. Ma oli kutsutud ja ta lubas, et ta tuleb. Kas see kontsert oli Pariisis ei, kus Philinesiniuses? Ja siis viimasel hetkel ikka oli teada, et ta jäi haigeks ja ta ei tule. Ja see oli põlest kahju. Ma võin omalt poolt, tahtsin ka selle Ivol Orio tähenduse kohta öelda, et ta tõesti ta mitte ainult ei olnud missiooni selle võrdneväärne partner, aga mingis mõttes ka selle kaitseingel läbi kogu nende raskete aegade neljakümned viiekümnendad aastad, kuuekümnendad aastad, kus missiooni nagu avalikult millest Märt-Matis räägiks, rääkisin, kritiseerida ja isegi oma sellistes lähedastes ringkondades näiteks ta 60 aastat oma Trinity kirikus seal mängis kogu aeg päeviti, vähemalt siis teda sõimati hirmsasti just tänu sellel tema sellisel väga erilisele helikeelele ja nimetati saadanlikuks muusikaks ja igat moodi, et sellist tagakiusamist ja igasugust, et seda oli nii nii tohututel, erinevatel tasanditel ja, ja ja võib-olla tõesti ainult tänu palluriooselisele tugevale isiksusele, tugevale vaimule ja vägevatele, kaitsetiibadele, seal suutis üldse oma tööd teha ja, ja nii edasi minna, aga teda siiski esitati miseni muusikat. No esitati muidugi. Maailmas ja näiteks sellel aastal, kui mina olin Pariisis, siis mina kuulasin Iveriooli klaveri taga muidugi kõik peast, ainult väike spikker, mida ma nägin ülevalt etalon, päikes pikk, jääb sinna pandud sisse. Klaveri sisse keelte juurest. No selge see, et ega see ütleme, kui me räägime siin tagakiusamisest ja, ja mittemõistmist, et see ei saa olla üldsegi mitte võrreldav nõukogude aegse keelamisega, siin keelati mingisugune helilooja ja teda ei tohtinud üldse mänginud, noh kõik käis läbi mingisuguse kontrolli, et seal, kui kedagi ei austatud, siis teda ikkagi esitati, siis ta oli, noh, ta oli ju huvitav, kui ütleme, teised loojad olid kadedad tema peale, see ei tähenda seda, et siis interpreedid poleks teda armastanud ja teda tahtnud esitada. Et publik poleks teda tulnud kuulama, et noh, need on nagu natukene erinevad sellised arusaamised vihkamisest ja kiusamisest. Helena sobib, ei, ma lihtsalt soovin seda veel välja tuua, et kui nii-öelda modernistid ringkondades seda peeti liiga traditsiooniliseks sellise radikaalse modernismi valguses, siis jälle kirikus peeti teda liiga radikaalseks, nii et sõltumatu vaatenurgast, inimeste arusaamisest muusikast. Aga ta jäi siiski enda juurde ja ta jätkas mängimist, kirikus, tegelemist sellega, mis talle meeldis ja mida tema heaks ja õigeks pidas, nii et et selles mõttes nagu siin juba rõhutatud olijate selline üksiklane omamoodi ja ka minule Moody kerkib silmade ette just sellise 20 sajandi sellise suure üksiklasena mingis mõttes samas kelle nii-öelda sära ja mõju on kindlasti väga kaugeleulatuv üle mandrite ja üle aegade. Ja kuidas see mõju praegu ulatub näiteks meie noorte heliloojate, nii sina oled noor ja noort õpetajat? Näeks, see mõju on võib-olla raudne. Aga huvitav on see, et kuigi me siiani helikeel on väga eripärane ja väga erinevatest kulutustest nii-öelda sünteesitud, siis sellegipoolest tema muusika on üdini prantsuspärane minu jaoks ja praegune prantsuse muusika sageli nii-öelda on kuulda seda, seda joont, seda ühendust ka kõlaliselt sellises värvi rohkuses ja intonatsioonides ka selles sellises rütmilisus lähenemises. Nüüd Eestis on seda mõju kindlasti nii-öelda otseselt, aga kaudselt tutvuvad ma loodan, kõik tudengid tema kompositsiooni tehniliste raamatutega ja tema tehnikaga ja see on kindlasti üks suur inspiratsioon, allikas, kuidas üldse muusikalise materjalile vaadata, kuidas seda mõista, kuidas seda struktureerida, et et selles suhtes, mis jaan annab nagu hästi palju võtmeid, kust noor inimene saab edasi minna või, või siis nii-öelda oma oma pilti hakata kujundama. Seda võib-olla veel, kuigi me siin põgusalt rääkisime ju, tegelikult me ka oma kokku oli läbi mehhaanikud organisti, aga noh, võib-olla peaks veel veel rõhutama, et et tõesti oli lisaks sellele, et ta oli üks 20. sajandi suurimaid heliloojaid, oli ta ka üks 20. sajandi suuremaid organiste, sest ma rääkisin, et ta 60 aastat oli organist Trinte kirikus, aga täpselt sama ja kaua oli ta kontsertorganist. Ta käis üle maailma, andis kontserte muidugi väga palju improvisatsioonilised kontserte ja, ja organiseerimine oli täpselt sama fenomeni reaalne kui heliloojana ja ühe väikse näitena võib-olla ma olen seda alati mõelnud, et ta oli suur sõber prantsuse, teise sellise tuur organistiga. Miša, püüa ja nendel oli selline omamoodi mäng, kui nad kokku said üksistus oreli taha ja ja andis talle ette suure ristsõnamõistatuse, isegi siis oreli taga istus samal ajal, kui ta selle ristsõnamõistatuse, et ta sai, hakkas improviseerima. See andis siis mingisuguse teema ka mängistel teema ette. Vot selline teema ja siis need samaaegselt siis hakkas organist kas siis üks või teine hakkas ristsõna lahendama ja improviseerima, teine siis kõrvalt jälgis, et see oleks ikkagi selle arendatud. Ja kelle vastav hea hea sellise prantsuse tava kohaselt? Et ei oleks niisama tilulilu, vaid ikka oleks seal laiendus, mõttearendus ja võitis aega. Ja improvisatsioon siis pidi kestma täpselt nii kaua, kuni ta sai peast ära lahendada selle ristsõnamõistatuse. Nii et kui, kui infonitsioon lõpeks, siis läbi selle kohe kirja panna. Tähendab Ta improviseerimis mõtles peast kõik need vastused välja, lõpetas inspiratsiooni ära, võttis pliiatsi kätte, lihtsalt täitis siis selle. Tegelikult iseenesest orelimängimine ju nõuab sellist suurt korianatsiooniat, koordinatsiooni, kontsentratsiooni, ajutegevust. Vaata jõudu, et seda üles ehitada, sest et prantsuse organistide koolkond on väga tugev ja, ja traditsioon ja improvisatsioon on siiamaani seal väga-väga oluline aine. Selline reeglite kohane improvisatsioon ühes mingis stiilis või siis mingile teemale, et see on suur kunst prantsuse koolkonna nii-öelda esindaja tunnevad seda väga hästi ja toimetavad selles noh, äärmiselt efektselt. Aga see on suur kunst Tema muusika ja tema pöördumine jumala poole ei olnud mõeldud ainult katoliiklastel kuigi menul kui katoliiklased. See on väga lähedane. Mina saan aru seda niiviisi, aga see ei tähenda, et et teiste konfessioonide esindajad võivad mitte aru saada sellest muusikast, ma räägin 20-lt, tilkus teaduslapsele. Täna kuulasin ja mul on lindistus Ühe täna teeniste tehtud. Ja mina seal kuulan slaavi-ortodoksi selles essistuses ma kuulen ortodoksi usku. Hämmastav. Aga seni on. Et see on tõesti kinnitaks seda mõtet, et tegelikult ju usk ja religioon oli missiooni üks võib-olla kõige suuremaid mootoreid üldse, et see oli see, mille, mida ta elasid, mida ta väljendas läbi oma teostajale pühama, musitseeris, erilise. Ja kui me siin rääkisime temast kui üksiklasest, siis kindlasti oli see üks põhielement, mis ta jättis prantsuse tolle hetkeseis 60 seitsmendat aastat. Kultuurielu selliseks üksik laseks, et et seda talle väga heideti. Te ei kujuta ette, kui naiivsus. Ühed pidasid naiivseks, teised pidasid šarlatoniks. Aga keegi nagu ei suutnud seda nagu eriti tõsiselt võtta mõista seda, et üks inimene saab olla nii jäägitult religioosne, usklik ja ja tõesti kogu oma elu ja oma loomingut elada välja läbi religiooni. Jah, aga ma arvan, et nii nagu tema ise rääkis et vedes surma ja tõustes uuesti ellu. Nähtavasti see usk jääb, kingime selle sees. Ja tõepoolest läbides kontsentratsioonilaagri ja veel seal kirjutades niivõrd ilusa kvarteti siiski peab olema erakordne tugevus Iisexusena ja ei olegi midagi lisada. Vestlusringis olid Alexandre Josep penalti eesmaa Helena Tulve, Jaan-Eik Tulve, Märt-Matis Lill ja mina olen toimetaja Kersti Inno. Saate salvestas helioperaator Helle Paas. Kuulsime saates fragmente kuuendast osast 20-st pilgust Jeesuslapsele Alexandra Josep penalti eesmaa esituses. Kolmandast päikesest liturgiast jumalikust olemisest ning saate alguses ja lõpus Olivier missiooni enda esituses muusikat meditatsioonitsüklist orelile issanda sünd. Salvestist 1956.-st aastast.