Eesti sõdur teises maailmasõjas ja see on ülevaatliku suurteosena veel tänagi tegemata töö. Mõndagi leidub arhiivides mõndagi avaldatud, kirjasõnas miskit ka jäädvustatud mälestustes. Just mälestuste jäädvustamist ei või lõpmatuseni edasi lükata, sest mälestustekandjad on kadumas. Aga mälestustel võib-olla elavaile vägagi praktiline väärtus, kinnitab järgnevas vestluses jurist, kelle käest on läbi käinud sadu ja sadu eesti sõdurite saatus lugusid. Välisõiguse advokaadibüroo juhataja Ivo mahov. Jah, tõepoolest, me oleme taotlenud sõduritele ja nende leskede, eelkõige Saksamaalt pensione niinimetatud sõjaohvrite pensione ja seal omab väga suurt tähtsust see olustik ja see faktoloogia, mis iga konkreetse avalduse taga seisneb näiteks kuidas konkreetne sõdur haavata sai või lase jaoks, mis asjaoludel ta langes. Ja, ja nendes nendel puhkudel tõepoolest lahinguoludes, kus kõike dokumenteerida võimalik ei olnud, on mälestustel, eelkõige kaasvõitlejate mälestustel väga otsustav tähtsus. Neid tõlgendatakse ka Saksamaal tõenditena ja seoses sellega me oleme tõepoolest kogunud väga paljudelt võitlejatelt eriväärsustest, kes võtsid Saksa poolel osa lahingutest, mälestusi, kirja, lahingute kirjeldusi ja lihtsalt jutustusi nendest sündmustest, tolajal. Ehk lühidalt öeldes ka mälestus võib omandada juriidilise tõendi väärtuse. Ja, ja mida, mida nii-öelda isikupärasem, mida värvikam see on, seda suurema tõendina seda Saksamaal hinnatakse. Näiteks kui kaasvõitleja kirjutab kahe reaga, et jah, olin juures, kui ta sai haavata ja tõendanud seda. Ja punkt, siis seda sellist kirjeldust eriti tõsiselt saksa pensioniamet võtnud ei ole. Kui aga see kaasvõitleja kirjeldab värvikalt kõiki emotsioone, alates selle sellest, kuidas päike tõusis ja, ja millised meeleolud valitsesid ühel või teisel juhul, millel ju tegelikult juriidilist tähendust ei ole seda tõsisemalt selliste mälestust tegelikult võetakse. Sest sel juhul on usutavam, et mälestuse kirjapanija on kohal olnud isik. Ja, ja noh, võib aru saada kaasvõitleja kaasüksuse võitleja soovid aidata inimest, aga, aga paraku on tulnud ette juhtumeid, kus kus kaasvõitleja seletus ei ole vastanud tegelikkusele. Selle selle tõttu on ametnikud teinekord natukene umbusklikud. Milliseid uusi tahke teie töös tasuks valgustada? Tänases saates jahe tegelikult pensioni saajaid Eestis on on päris palju, lausa sadu ja sadu. Aga aeg teeb oma töö ja need sõjaohvrite pensionärid kaovad meie hulgast. Ning on tekkinud küsimusi. Millised õigused on nendel lähedastele ja omastele? Siin võib tõepoolest esitada nagu kaks tahku või kaks kompleksi õigustest. Ühelt poolt on lähedastel õigus ühekordsele matusetoetusele käisionäri järelt. Kui pensionär ise sai pensioni siis koos elanud perekonnaliikmetel, kui sai Saksamaalt pensioni Saksamaalt. Kui koos elanud perekonna liige oli lähedane sugulane laps, lapselaps, õde, vend või isegi õe-venna laps siis on tal õigus ühekordsele toetusele suurusjärgus umbes 8000 krooni. Olete selliseid taotlusi esitanud ja on neid positiivselt lahendatud. Jah, üldjuhul lahenevad need tõesti positiivselt, sest kõrges eas inimesed tõesti abi vajavad reeglina sugulased, nad elavad sugulastega koos. Probleeme võib tekkida siis, kui see isik elas üksinda. Sellisel juhul nagu ma nimetasin, eelseks on kooselu. Sellisel juhul kompenseerib saksa pensioniamet ainult osa reaalseid kulutusi kviitungi järgi. Ja nendesse kulutustesse suhtutakse väga rangelt, kas olid need vajalikud või mitte, nii et praktiliselt nii hull kui sugulased koos ei elanud siis nad siis nad ei toeta. See on üks aspekt, teatud juhtudel läheb üle õigus ka seda pensionit saada, nimelt kui pensionär oli ise invaliid ja sai pensionit invaliidsuse tõttu näiteks oli tal kopsuvigastus ja oli kaotanud selle tõttu teatud protsendi tervisest. Ning ta sureb põhjusel, mis on seotud sellesama kopsuvigastusega ehk selle vigastusega, mille eest apelsinid sai. Sellisel juhul läheb õigus pensionile lesele üle kriteerium, mis on siin see, et see vigastus, mille eest pension määrati, lühendas selle pensionäri elu eeldatavalt oletatavalt muidugi vähemalt ühe aasta võrra. Nii et siin peab olema tegelikult põhjuslik seos jällegi selle sõjavigastuse ja invaliidi surma järel, sellisel juhul lähevad õigused lehel üle. Kui sureb lesepensioni saaja, siis pensioniõiguse üle ei lähe küll, aga nagu ma nimetasin, on õigus ühekordsele toetusele. Tõi räägitu on üldiselt vähe teada ja ma oletan, et mõnelgi juhul võib tekkida täiendavaid küsimusi. Seepärast ütleksime välisõigusabi advokaadibüroo telefoninumbrid kuhu helistades võiks saada täiendavat teavet. Meie telefon on kuus ehk siis maalt helistades null, kuus 44 44 11 kordan null kuus 44 44 11. Tänan. Andkem sõna mälestustele. See on üks neid harvu ja haruldasi lugusid, mille kohta ei tea öelda, kas seal oli rohkem kohusetunnet või kohusetunde puudumist, leidlikkust või lihtsalt vedamist. Aasta 1944 liigutas üksusi rinde suunas, kuhu just ei töötatud väiksematele vendadele teatama. Aga see oligi tavaliselt nii. Henno Sepp oli 37. politseipataljoni allohvitser. Meile räägiti kogu aeg, et valmistume venelaseks. Bolševikud on teel Eesti piiride äärde. Et neid viiakse sinna ja no mehed olid rahul ja kõik ja äkki ükspäev pandi siis neid vagunitesse ja kuni Valgast juba hakkasime pöörama Riia peale ja, ja, ja siis edasi Daugavpils. Siis oli selge, mehed küsisid ka, miks nii? Ja siis tehti selgeks, et, Lätlased on kaotanud moraali kaasa, ei löö, aga et kui nad näevad, et eestlased nende maal sõdivad, siis nad tulevad kaapise, kes seletas, Saksa sideohvitser. Neil oli, eks, väga major isestit. Ma olin juures, kui temale raudristi tehti. Tema raudristi teenimine oli niimoodi, et mehed olid kõik lahingvalmis ja tema kavandas vōi refray. Tegelikult ühtegi vaenlast ei olnud. Aga ja järgmine päev ta sai raudristi eduka operatsiooni juhtimise eest partisanivõitlus. See oli Venemaal siis Venemaa. Ja no siis Daugavpilsi alla, kui läksime. Me mõistsime, et meid on surma mõistetud. Sellepärast et Daugavpilsi sinna rindele surus täie jõuga siis mitu 1000 tanki. Kolmas tankiarmee tervelt. Ma praegu vaatan kaardi pealt seda kuupäeva ja seal on venelased joonistanud selle, kuidas lüüdi jõudes oli täpselt sinna, kus me olime. Nüüd sakslastel oli vaja tagasi tõmbuda, kurama, kotini jõuda. Ja meile ei antud, ei ühtegi lennukit, ei ühte kaugelaskekahurid, visati meid sinna maha, tankitõrjekahurid, raskekuulipildujad. Kergekuulipildujad olid paar tükki ka ja meeste isiklikud relvad, see oli kõik. Ja venelane tuli, et vähem kaotusi olla, ta pani kõigepealt tööle kaugelaskekahurid, siis sõitsid enne rünnakut Katjušat ja Katjuša tuli oli, kes Katjuša tule all ise on see Teamise tähendab Stalini orelil ja see oli kaks päeva ja kolm ööd. Ja meil läks rivist välja sel ajal 256 meestele. Katjuša tule all. No ja muidugi vaheaegadega, ega see ei olnud pidev, pidev pidev, pidev, no see oli midagi võõrast, maa põles ümberringi ja jäljes tantsid niisugused, võib-olla pool tundi oli vahed, kuni toodi laskemoona juurde, sest see oli kole asi, mis seal juhtus. Ja mina kaevasin ennast suure männijuurte alla sest seal midagi muud polnud ja, ja siis nad lasid pealt selle männi puruks. Ja see langes nii ilusti, otse känd jäi kännu peale sinna puuots ja sinna tulid vill, kerged mürsud ka sisse ja lõhkesid seal puu sees, aga mulle ainult tuiskas lund mulda seal all muud midagi. Ja siis ma kuulsin äkki, et hurraa käib. Ja no siis ei aidanud midagi muud kui jooksma ja seal oli mul vaja umbes üks 150 meetrit joosta. Ja siis läks mäest alla umbes üks, kolm meetrit metsa. Ja. Siis nad tulid rünnakule aga meie mehed olid, kes siis veel elus olid? Nii palju, kui seal oli võimalust, nad lasid esimesed kuus tanki lasti puruks. Aga mis tähendab osa järgmised tankid juba kestasid, tulinad tulid, enam mitte, ainult lagede pealt tulid metsast ka. Ja siis nad osa meie mehi tambiti lihtsalt tankide alla, kooskahuritega sellest enam ei saanud lasta. Ja mina jooksin sealt siis kompaniiülema juure, ütles, et tuleb minna ära, me ei pea, vastasin, me sureme kõik siinsamas. Ja ülem oli kapten sude suudel. Aga tegelikult sel ajal, kui ma ta juure jooksin, ta oli juba pataljonile seal. Ta täitis pataljoniülema koostööd ja mina jooksin siis ruttu sinna staabi juurde. Staapoli natuke oma tagalas ja see staabis anti mulle korraldused, käsi taganeda. Et ma rääkisin, millised kaotused on nii, mehed ei jõua matta, nii palju mehi saab surma. Ja, ja ikka olla 1000 tanki, vastan ainult see seal kuue tankitõrjekahuriga. Ja me olime kahe järve vahel ja me vaatasime mõlemalt poolt järve juba tankilevad mööda. No suudi esialgu ei olnud nõus, too kirjalik korraldus, ma ütlesin, et ma olen ju siin, laske mind maha, kui ma valesti räägin, ma sain korralduse rügemendi ülemalt. Ikka hakkasid siis liikuma. Ja juhtus üks väga tore nali. Paremal pool tähendab meie poolt vaadates vasakul poolne tankijuht, tank sõitis kännud ja hakkas seal ringi käima, kord oli üks lint maas, kord teine linn niimoodi. Ja kuni nad selle ära said, selle sealt kännu otsast ma, me jõudsime kahe järjevalt välja tulla. Ja kui meie väljas olime, siis kohe tõmbasid mõlemalt poolt tankid kokku. Paljusid mehi järel oli veel. No kompaniis oli sel ajal. Tähendab keda ma kelle kohta mina tegin aruande, neid oli 80 meest veel järel. Meie kompaniist oli surma saanud 43 meest. Ja mitte. Mina mõtlesin, et mis asi, mehed räägivad, et me oleme, matsime nad, Ritsu järveääre, see järv, mis vasakpoolne oli, see oli Cyritsu järv. Ma olin kuulnud ritsa järvega, seal leedus on Ritsud anud Läti-Leedu piiri pääl ta üsna seal piiri peal. No ja siis. Me taganesime tükk maad ja tulime, kuni. Kuni Jacobstaadini seal Jetopis Ööseks jäime ööbima Saukese järve äärde. Ja siis tuldi minul järel. Et mehed tahavad pidada koosolekut ilma kompani ülemata. Aga tulid ka teised mehed, mitte ainult meie kompaniist, seal oli tohutu palju meil umbes 200 meest. Ja siis üks ohvitser rääkis niimoodi mehed, et meid toodi siia kahurilihaks lihtsalt surema, mingisugust abi nende poolt ei ole ja niisuguste jõududega Niiluse relvadega ainult ilma lennuväetoetusest ilma kahurväeta. Ei ole võimalik sõdida katma sakslaste taganemist, milleks sakslased läksid kogu aeg ja me ei tohtnik nende tee peale minna, kus nemad olid? Eesti sead, käige metsa. Kui polnud enam relva, Vendjaga kusagil kedagi, lihtsalt Te peate siin surema. Ja mehed ohvitserid ütles niimoodi, et kuna me oleme ohvitserid, meil ei ole teist elukutset, siis meie ei saa deserteeruda. Aga sepane omale ohvitseri Vadim, selge ja mine doktor mäe juurde, räägi ära olukord, mismoodi me oleme ja me peame pääseme eesti rindele, eestlane tuleb Pihkva tagant sisse ja me oleme siin, kes teile selle ettepaneku tegi? Üks ohvitseridest, keda ma ei tundnud, see oli naaberkompanii ohvitser. Ja, ja ma ütlesin, et ei, et mina olen nagu ma olen allohvitser, lähen nii võõras sulge ja võtsin omaga kaasa 25 meest. Ja läksime nagu rivisse. Hommikul kella nelja ajal hakkasin minema. Me olime stantshukese järve äärest ja mina tegin omale kõik ametlikud komandeeringuid. Kompanii pitsat oli minu käes kõik toidud ja asjad nii nagu on ja Ennosed saanzigmann ja ja, ja Läksime siis Jakov Stadi lähedal ära, seal oli ees saksa Veltsandarmeli patrull. Kuhu tele tean, ma näitasin paberid ette. Minge siia aeda, siis okastraadi taha, läksime sinna ja. Ja näen, äkki mehed värisesid juba lastakse maha. Teisel pool aeda liigub kapten Kangru Sakala partisanidest. Ta tegime eile Kuressaares poistele kevade õppust. Ja mina ütlen, et Eesti ajal ja, ja 39. aastal leitnant Aare ja kapten Kangru ja Nikolai Vanaselja ja need olid neil õppuste tegijad. Ja siis Kust te tulete? Ma ütlesin, et meie mehed, Me sõitsime eilasid läbi Jaakob sadist ja raudteejaamas, kus poisid läksid seal jooma ja ja rong läks edasi, mehed jäid maha ja mul kapten suude käskis tulla meestel järel. Ta ütleb, et selle vend lase mind välja. Läksin välja viidi mind kindrali juure. Kindralstaap oli seal Eegaabis. Kindral ütleb, et kus pool teie väeosas oma näitleja Saukase järve ääres. Ta siis jah, on küll. Las tulevad välja. See kapten Kangro ütleb, et Mavine läände koos Nad viiv juhatavad meil kohale. Ma ütlesin, aga me oleme nüüd hulk aega söömata, et me oleme linna peal natuke söövad. Kohtume raudteejaamas kahe tunni pärast. Nii kui läksime nurga taha jälle suure tee peale, tuleb üks veoautu, sõjavang on autojuht. Hüppasin sellele kabiini, ma ütlesin, et nüüd on niisugune lugu, et sõidad meiega natuke maad linnast välja. Ei, ma ei tohi, ma ütlesin. Anna andeks, et ma pean sundima, siis. Mul oli väga korralik valter püstel. Ja ei olnud vaja seda kasutada. Ta sai aru, et ega ta ei pääse. Needistusid kästimina ette ja me sõitsime 40 kilomeetrit välja sealt ja siis panime mööda metsi ja lõunasööki söömata kõike õitsema, aga jõudsime ohvreni välja ja ogress võtsime nende dokumentidega psüühid välja. Ja, ja siis, aga meil oli enne niimoodi kokku lepitud, et kui ma kaubale saame, need, kes julgevad sealt ära tulla, kohtume Vana-Antsla riigimõisas. Seal inimesed teavad, kus me oleme vaja. Seal me jõudsime, saime Ogrest ühe rongiga Valka, Valgast läksime siis Antslasse ja Antslas Antslast vanaslasena riigimõisa juure. Jäid osa mehi sinna valvama ja 13 mehega. Me läksime Tallinna. Leppisime niimoodi kokku, et mina lähen doktor mäe juure üksinda ühte meest, kui arreteeritakse paineta saatma rohkem kui kaks meest, äärmisel juhul võib-olla paneb seesama üks mees käed raudu, rohkem kedagi. Aga mul oli kaasas. Püstolkuulipilduja, andsin ära sellepärast, et püstolkuulipildujaga seal Daugavpilsis lagede haavel pole midagi teha, ma võtsin omale selle seitsmel asulise poolautomaat. Läksin sellega sinna ja Saaremaa poiss seisab valves. Tuttav koos käisime koolis, SSlased nädalasel seisab mäe uksele. Nuia. Läksin siis sinna ja kõigepealt öeldi, et mis sulas ja mõtlesin, et ma tulen, olen delegaat, tsiooni juht. Me tulime nõudma, et me tahame surra eesti rindel, mitte läti tankide all. Ja ütles, et aga kellelegi doktor mäe juures registreeriti kõik ära ja vaadati mu Soldpuhka järel ja ütleb niimoodi, aga enne jutustage oma olukord ära. Härra merele. Ain Ain-Ervin merele. Nende jutu järgi timukas, aga minu järel olime arvamused, olid väga tore mees ja rääkis, oli tollel rindeohvitser tegelikult eestiaegne lendur, lendur, ohvitser, aga ta oli siis mäel nagu sõjaline nõuandja seal. Ja mäe jutule ilma temata ei saanudki. No ja siis? Rääkisin ära täpselt nii nagu oli, mitte midagi eksimatult rääkis, et oli koosolek ja ohvitseri ütles niimoodi, et see ei ole meiega ei ole õieti talitatud. Me oleks võinud sõdida seal rindel ka, kandke meile ka samasugused võimalused nagu teistel on meie nende relvadega sellel kolmandal tankiarmeel mitte midagi. Ja oli ära kuulanud, vint saadeti mind siis mäe kabinetti ja tuli see kaasa. Ei tulnud, saadeti mind, seal polnud kedagi, mäe kabinetis paluti mul istuda, ma istusin ja siis tagant, uksest tuli mäe. Ja noh, laulus on, et tervituseks tõstab rasvanud käe. Mul oli niisugune tunne, et ma võtsin seakoodi pihku, nii suur rasvane käsi ja ta oli suur mees ka tüse mees tüsemis ja ma küsisin või tema ütleb siis, et mul ei ole täpselt selget pilti, miks te tulite, aga mulle räägiti, et teil on mingi nõudmine. Head. Rääkisin, kui palju surma sai inimesi ja, ja eestlaste moraal on sellega täitsa löödud. Meid visati sinna lihtsalt kahurilihaks, mitte midagi, keegi meid ei toeta. Saksa lennuvägi oli sel ajal veel olemas ja oleks saanud toetada. Ja kolmas tankiarmee oli teada, et siin neid ründab. Ja kolm ja pool tundi. Me vaidlesime mäega. Ma ütlen, et kuidas me siis teeme, mass taga, lihtsalt andke korraldus see pataljon ära tuua. Leidke meile eesti rindel koht, kus sõdime. Sureme siin, aga mitte see siin ei püsi olgu missugune tahes. Ja mille eest me sureme, aga seal me ei tea, mille eest surema. Ja, ja siis tükk aega mõtles ja ütles niimoodi. Hüva. Üheksandal augustil olge need, kes ära tulid, kõik vanas riigimõisas. No kõige esimene nõue mul oli see, et mehed, kes sealt ära tulid, ei ole desertöörid, vaid nad on eestlased. Teine asi oli see, et anda meile võimalust sõdida Eesti rindel. Ja kolmandaks oli niimoodi, et mitte selle komando all, nüüd sellepärast, et see suude oli väga sõnakuulelik sakslastele, ta ei hoolinud sellest, et nii palju sai surma. Ja niisiis tehti siis uude, toodi oma kompaniiga Emajõe äärde. Aga kõik need mehed, kes seal olid, läksid Narvale. Jaanipäeva eel tuli endise rindemehi Lõuna-Eesti kolmest maakonnast kasaritsa valla vanasse Jaani koolimajja et osaleda mõttevahetuses teemal Eesti sõdur, teises maailmasõjas tüliga ajaloolasi ja ajaloohuvilisi kõnelemas kuulda nii vanema kui noorema põlvkonna esindajaid, nimetagem paid. Valdur Ravdvassar, Heino Kerde, Karl Sirel, Toe nõmm. Siinkohal oma tegemistest aru andmas Leo Tammiksaar Pärnust. Mina püüdnud jäädvustada Eesti leegioni SD ja politseiüksuste mälestusi kolmel moel. Ja nende andmete põhjal on ilmunud kolm raamatut. Ja nende raamatute eesmärk siis ongi kutsuda veterane üles täiendama ja parandama seal raamatutes kirja pandud jutud. Õnneks kirjutajate hulk on. Vähemalt üldises mastaabis üsna pakkuda. Sellest võib varsti kirjutada juba korralikuma kõvade kaantega raamatu, need on kõik sellised väga odavalt tehtud variandid mis on tänaseni. Ja teiseks olen ma siis püüdnud riidelt välja nõiata nii palju kui võimalik meil väljunud fotosid või siis ainult lainte koopiate tegemiseks. Ja sellest selle aastanumbri sees peaks tulema pilliraamat. See on hilinenud tegelikult juba peaaegu aasta tänu sellele kirjastatud. See tuleb väga kvaliteetne, kõvade kaantega ja väga suure hulga piltidega raamat. Ja kui kellelgi on näiteks tahaksime midagi juurde anda, on seal võimalik, ilmub toimusid aasta lõpuks. Soomest, Lõuna-Eestist, mul ei õnnestunud leida ühtegi inimest, kes oleks seda rahastanud. Korraliku raamatu tegemine, kallis kaks umbes minuvanust soomlast, kes on kirjastanud mõned sambad kolmeses pataljoni raamatut. Need ütlesid mulle siis nii, et kahju, et teie, eestlased, olete sellised nagu te olete, et need mehed on ikka korralikku raamatut, väärtused, kui teie rahvuses pole, kes rahastab, taastame nii, et soomlaste kuluga siis ilmuks. Minu pildiraamat lahti oli, seal on teksti ka, aga põhiliselt selline. Ja kolmas asi, mida ma olen teinud. Ja ma olen harjunud niivõrd kui võimalik kokku esemeid. Noh, siin on, Eesti on täis välismaalasi, kes neid asju tootsid välja kohe küll siis enamus ikka meie pakume kehvalt mulle ja ma olen siis Tokostad. Ja peale selle oma käin tihti Saksamaal ja ostan teatris ise juurde või neid asju, kui meil Eestis on vahel tekkinud juba ma julgeks öelda, et väga korralik muuseum kus on väga hulgal täis kompleksseid, mundreid, igasugust varustust, igasuguseid relvi. Kõige suurem roll oleks olnud rahul, aga põhiliselt võiksid ka esinenud. Neid on rohkem kui üks paar mootorrataste abil. Ja tulemus õmmelda suuremaid sõidukeid ja kogume kogu kogu aeg jätkub, ainult muuseumil ei ole oma maja vahema, hakkasin spetsiaalselt muuseumihoonet, ma hakkasin ehitama eelmisel aastal maasse Pärnu kesklinna ühe maatüki ja sinna peale seda õigideks, eelmine aasta sõitsid seal käia. Ja praeguse seisuga ma olen teinud siis neid asju näidata inimestele kaks näitust, üle-eelmine aasta oli peaaegu terve aastase, näitas Pärnu muuseumis ja möödunud aastal Tallinnas Maarjamäe lossis. Ja nüüd praegu on neid asju nii palju, et nad ei mahu koju mööda küla laiali, siin võib-olla Lõuna-Eesti mehed on näinud näiteks Valga piirivalvemuuseumis on koldena täies mundris, sest mees. Ja nii, et kokkuvõttes see aasta pildiraamat nüüd lähiaastatel muuseumis on ametlikult registreeritud juba kaks aastat tagasi. Nimi on Eesti SS-leegion, muudab. Ja lühidalt kõik. Rohkem, rohkem akust ei raha saadud. Palgast pangas või taskusse. Pank kannab sarnaseid veo pääle laene laenu ei andnud, pol tähendab minu enda rahade A sellepärast muuseumi ehitamine pisut venitatud. Et ta ei ole raha peal, siis niipalju kui oleks tarvis, muidu oleks muuseum ammu juba valmis, aga kogu aeg on mõned miljonid puududest. Esmatähtis on ära aastal need asjad, et nad kaduma ei läheks ja öelda, et ta pole muuseum. Ja selle peale mul aastas üsna mitu miljonit. Aga mitu ei hakka puud, meie pead teile püsti kuhugi panema või tegema mida. Ja mis puutub Pöldisse, siis praegu ma just lõpetasin tegelemise sellise asjaga, et saaks üles pandud esimene ausammas Saksa pool võidelnud meestele, Eestis ühtegi sellist ei ole, aga see jäi pooleli, jäi pooleli, on midagi? Kuskil nädal aega tagasi sain ma kõik vajalikud allkirjades, uudis pannakse püsti. Boromir seal olnd saksa kiivriga sõdur kõikides tunnustega, kaelas püstolkuulipilduja ja alluv kõikidele vaba Eesti ja ja vaba Euroopa eest, võidelnud. Seda. Tuleb Pärnu kesklinnas ja siis ma olen sellega võidelnud täpselt pool aastat ja Evely riik peale Kreeka pandud vahepeal kolm-neli korda erinevatelt organisatsioonidelt. Lotte oli liha lõigatud. Melon, arst ise ei hakka. Meest. Teil on noh, põlvkonnas meietaolisi Ainuüksi Saksamaal olnud ja seega hobiga, nii et ei midagi erilist, täiesti keskmine eestipäraselt. Aga kust see huvi? No keegi peab ju tegema, kahju on vaadata, paneb, surevad kõik ära ja mitte keegi ei uuri, et viimane aeg ära või, või kasvõi neid esemeid ei korja. Mul on nii palju selliseid juhtumeid, et mõnel paremal järeldab mingi üks asi. Ja ta hoiab silmad ära. Siis, kui vanu sarnast need lapsed on paremal juhul mul ukse taga, võivad seda öelda võib-olla aga halvemal juhul kuulan hiljem, et lapsed võistlusele kuhugi lahendab. Hästi, tüüpilised looduda kümneid, kümneid kümneid ooperis mitu juhtumit, kui ma olen siis laheda järgi sedasi jälge näiteks see oli üks ohvitser kaupa juurde selle töö ja saapaid ma sain kätte Stockholmist, kus nad olid läinud läbi jällegi nii, et laenati kaupluste, kästud neid mitu korda omanikku vahetanud. Siis ma sain kätte umbes tuhandekordse hinnaga toimudele põrmu tagasi. Et noh, suhteliselt loodungolhoos kahjuks mitte mingid erandid tihti panebki kirjedoneetika. Noh, ei ole nii palju energiat, et iga tühiasja kirja panna, kui oleks, siis uuriks ka palju rohkem, kui ta praegu teeb. Hea meelega uuriks põhjalikumalt näiteks politseiüksusi, mida on uurinud aga puldi rõhk läheb ikka leegioni, sest lihtsalt ühe inimese energiast jääb väheks. Koodi. Põi vuti mehi täis ja meiega on tuul noodi ammu loodud, anti ära heegata muhu Seenatu ja ka riigil on ühine eesmärk heade käes rohel. Laada tulu. Pille. See tuule, kui vaata, andeid, tapeti kui tahan, Etna, Tartu tai ma. Luu lähevad kui Paimust muu kõrval, ta ei käi ees rõõmsa Patrjevi jahu. Rind alla ei jää muud üle, endal puudub see lugu neist, kes kuhu nutterit teapo ja. Või leseni rauad ja neile talgujuhile ostutšekid. Kõik tuumapinna näol või kas lauludes ka jaamati põiv pluus? Umbes 10 minuti pärast avatakse vikerraadiomikrofonid Tallinna lauluväljakul, kus algamas on noorte üheksas laulupidu. Sobivat üleminekut otsides lõpetanud sõduri tunni noorte Eesti sõjameeste rivilauluga, nagu neid mõne päeva eest Põlvas kuulda võis. Võidupühaaparaadil tulles.