Homne pühapäeval, seitsmeteistkümnendal septembril avatakse Kadrinas ühel teeristil mälestuskivi millesse on raiutud järgmised. Sõnad siia mulda jäid septembris 1944 Eesti leegionimehed, kes sõideti maasse Nõukogude tankiroomikutega. Nad tahtsid minna Porkuni lahingusse, kuid eksisid teelt. Nii on nad surnud eksikombel, nagu elavad kuskil mõned teised eksikombel. Palume jumalat hoida selgena, meie tõe tundmine, et nende hinged saaksid rahu. Lahingu tagajärjel lihtsalt langenud leegionärid sõideti tankiga maasse. Nad olid väga kaua matmata, sest sõjaväe valve nõukogude sõjaväe valve oli ööd kui päevad tee ristil, keegi ei julenud neid matta. Nii et alles kuskil paar nädalat hiljem öösel. Julget Kadrina inimesed, kes nad olid, seda ei teagi. Siis ajasid neile mulda peale kusnud Kadrina bussijaama juures iga päev käidi sealt üle. Väga tahaks, et Kadrina rahvas väärtustaks selle koha. Millal toimukivioomine, mälestuskivi avamine? Homme küll homme kell pool kaks Kadrina bussijaama juures. Lihtne tulla, avaldamaks austust, et tõesti nende hinged rahu saaksid. Alanud saates kuuleme mälestuspilte Eesti sügisest 1944. Selle aasta september jättis Eestimaa mulda rohkesti vennashaudu. Seitsmeteistkümnendal septembril murdus Emajõe kaitseliin tapvast turmtules, järgnesid Avinurme ja Porkuni lahingud. Meie hoopiski teist elu elavas Eestis säilib siiski ka aastal 2000 mälestusi kaugest sõja sügisest. Valter lehtla. 21. septembril oli Porkuni lahing. Eelmisel päeval oli Avinurme lahing. Ja ma jõudsin siis ma olin siis sel ajal juba mootorrattur käskjalg ja selle tõttu minu liikumisAruslik paremad kui meie minu relvakaaslased tankitõrjemeestel, kes liikus Oslepperiga. Aga mina jäi neist maha roilasse, sest mul mootorrattavalgustusele rikesema ööbisin Roviljas, aga ma jõudsin sinna Porkuni lähistele, kullake, metsa. 21. hommikupoolikul ja sinna mets oli koondunud juba noh, minu arvates järel ikka võib-olla üks poolteist 1000 meest või, ja seal oli ka mitmet sorti relvi veel, mitmes kaliibris oli meie tankitõrjekahurid siis piirikaitse rügement. See oli, see oli siis jalaväe saate suur tikk, 104 millimeetrine hobustega veetavad haubitsad. Need relvi seal veel oli ja mehi oli, aga muidugi laskemoona, seda, seda peaaegu ei olnud enam. Neid jäeti taandumist katma ja kõik laske mul oli juba enne ära viidud aga edasiliikumist toimunud, sest Jeesus lage väli, kaks kilomeetrit lagedat põldu selle Väike-Maarja Rakvereteeni ja seal liikusiduga munamäemasinad rakkude poole. Ja nüüd seal metsas siis oli küll juba pandud sinna metsa äärde kõik üles seatud relvad ja aga ei jõutud kokkuleppele, mis siis teha, kas siis nüüd murda läbi või teine ettepanek oli minna omal jõul läbi mustade maa, nagu ohvitserid seal lõpuks otsustasidki. No mul oli kahju oma mootorratast maha jätta, piki metsa minna ja teiseks ma sain seal metsas kukkuma külapoisi Richardiga Richard poldiga ja võtsin teist tagaotsa peale, aga nüüd, kui ma pöördusin ilmselt kolmanda piirikaitse rügemendi ülema, major ei tule äkise nime meelde selle poole, et et näete, kui palju siin on veel sõjaväge, võtke juhtimine enda peale, murrame läbi. Siis tema kõrval üks kapten, ilmselt staabiülem, kamandas mind kohe, sõitke sinna eelolevale ristmikule. Tehke kindlaks, kas sinna on jäetud raskekuulipilduja valvetõke, sõitsime siis võiks iga mootorratta sinna ristmiku poole. Aga päris ristmikul ei julgenud ka minna, sest me ju ei teadnud, mis seal on, sest binoklid meil ka ei olnud ja siis seal ühe talu seina nurga tagant mesis piilusime, vaatasime siin ristmikul oli sealt veel oma võib-olla kolm, 400 meetrit. Ja kedagi me seal nagu ei märganud, seal põõsad võis seal olla või mitte olla, sõitsime siis tagasi, kuna mul mootorratta siduri tross oli katki Macisi peatunudki üldse seal enam ja hüüdsin kohe seal selle nendele ohvitseridele, et seal ei ole kedagi ja pöörasin kohe otsa jälle uuesti sinna Tammsalu poole. Olime juba keset välja, kui äkki tuli sealtsamast Porkuni poolt madallennul kohe üle puude latvade tuli äkki see metsavaht, kahepinnaline? Vene lennuk ja esimene mõte oli muidugi nüüd kas tulistab või viskab pommi, vaatasin üle õla tagasi, nägin, et, et minule järgnesid ka see piirikaitse rügemendi kaks pikka veel sõiduautot ja juba üle välja kapaschel mehi jalgsi ja, ja hobustega. Ja sõitsime edasi ja olime juba päris maantee ligidal, kui tuli Väike-Maarja poolt üks, siis viis ja selle haaks oli hästi pikka raudne kahur. Hiljem hiljem ma olen teada saanud, et see oli 57 millimeetrine venelaste kõige moodsam suur tükk tankitõrje suutega. Aga nüüd see ilmsesse autojuht märkas seda, seda sõdurit ja hulka, kes sealt ülejäänud välja lähenesid ja pööras ta julgenud ennabelasi tulla, pööras seal. Seal ei olnud kõrget teetammi, madal madal tee, keeras kohe põllul Pirs otsa ringi, sõitis sinna Väike-Maarja poole tagasi. Meie sõitsime kohe üle üle selle ristmiku edasi Porkuni poole. Kui nüüd oleks tõesti olnud seal üks Maksim kuulipilduja raskekuulipilduja, siis see oleks teinud seal hävitustööd, see oleks niitnud maha kõik, kes sealt üle lageda välja tulid, aga seda seal jõul. Porkuni soli ühe maja ette kogunenud grupp inimesi, mul oli bensiini otsakorral, pidasin kinni, püüdsin küsida, kas ei ole bensiini kellelgi üks noor naisterahvas või neiu jooksis. Madu on teel ja teisi mulle ŠeTwernoida ja selle selle kolme liitrises või kahe ja pooletoobised pudeli teie bensiinigallon selle paaki õli muidugi ei olnud ja sõitsime Eda, sel ajal, kui bensiini võtsin, sõitsid piirikaitse rügemendi need sõiduautod minust mööda. Ja olid juba Tamsalust. Riksiga sinna jõudsime. Ja see kapten kamandas kohe mind uuesti tagasi, et lähete nüüd sõidad tagasi loote ühenduse järeltuleva väega. Me jätkame siin rinnet looma. Tamsalus sõitsin paar kilomeetrit tagasi sinna, seal saue võllakurv, seal praegu on kõik teistmoodi ristmikul ja mõtlesin, et ei, kaugemale iseridasid ja pidasime seal kinni. Keerasin mootor raudotsa, Tamsalu puhul jäime ootama. Ei saanudki. Võib-olla mõni minut nägime jälle tuleb üks Šeš viis sealt seekord sealt Loksa küla poolt, tähendab, Väike-Maarja poolt. No ilmselt oligi seesama auto, sama suund kahuraakes. Sõitsime tagasi sinna Tamsallu ja käigu pealt ma viiksin ohvitseridele, venelased tulevad kahuriga ja sõitsin seal otse üle minna ei saanud, raudtee tuli sõita Tapa poole mõnisada meetrit ja sealt raudtee ülesõidukoha kaudu üle raudtee, sõitsin sinna jaamahoonete taha, pani sinna maja varju mootorratta, viskasime Richiga sinna pikali, sinna Relfidel varju ja ohvised jalgsi üle raudtee. Ühe autu ühe oksjonile autojuht üle, sealt see ülesõidu kaudu. Teine autojuht, nägin kuidas jooksis üle raudtee sinna ja läks, jooksis Järva-Jaani Vajangu poole, kas ta ei saanud autot käima pabinas või mis oli, jättis oma auku maha. Ja nüüd varsti tuligi seesama siis viis selle kahuriga. Ja kui ta sealt oli kurvi tagant välja tulnud ja lähenes sinna jaamale. Mina tulistasin esimesena, Ma tahtsin. Arvasin, et mul on seda süüte kuuliv lee kuule. Pidemetäis, aga ma ei leidnud, kas ma olin ära kaotanud või ja tulistasin, tahtsin paaki tulistada, see, vaata siis viie, bensiinipaak on mootori kohal ja ma mõtlesin, et kui ma tulistan paaki sisse, bensiinioksad sinna kuuma kollektori peale, et ma tahtsin põlema panna selle auto, et saaksin sõita, aga põlema läinud, aga noh, nii tulistasime nii autojuhi kui seisma. Sealt kargasid sõdureid maha ja Aabižele kahuri tagant ära. Ohvitserid tulistasid ka seal paar-kolm valangut, meie ei mäleta, kui palju, kas me seal paar pideme, täitsa jõudsime tulistada Rexiga tühjaks ja äkki vaatasin, et me oleme kahekesi. Hobused olid läinud ja ma ütlesin, et lähme. Õnneks mootorratas oli olles hüppasin mootorratta selga ja sõitsime ka sinna Järva-Jaani suunas. Umbes paari kilomeetri pärast nägime siis niisugust pilti, Asso muide just siis, kui me sealt ära Tandželi jaamast hakkasime ära tulema, kuna sealt hüppasime püsti, siis läks seal Porkuni kandis seal rohkem seal selle Loksa kandis hakkasid kahurid paukuma ja kuulipildujad põrisema ja seal siis läkski Porkuni lahing lahti. Nii et kui nii võtta, siis meie tegime esimesed paugud, aga need olid siis Tamsalus. Ja nüüd sealt kahe kilomeetri kaugusel Tamsalus jõudsime järele siis sellel esimesel autol, see seisis seal sõiduauto ja nüüd see teise autojuht, see oli jalgsi jõudnud juba kaks kilomeetrit jalgsi lipata, nii kaugele. Tema jaoks ei olnud enam kohta, sest need olid isegi ohvitserile tuli neljakesi ja autojuht ja see pisikene peegaaveeemm v ei mahutanud lihtsalt kombilisest ronishinnasele present katusele ja sinna meestehoobist kukil, need tekita sealt alla, kui ta nägi, et materjali mootorrattaga, siis tuli seal püstol Beuskuvat võtta paagi peale, aga rikk hoidistada kirbul ja üldse nii, kui käe tõstan, nii kuuli saad, jätsime sinna maha, aga siis oli mul otsas otsus, kindel, et aitab. Lähme, sõidame koju, Maireksiga midagi rääkinud, selle esimene t, mis minu arust põhja poole pöörasime sinna Nõmbla suunas. Aga me olime sunnitud oma mootorratta jätma sinna raudtee äärde maha, sest me sõitsime algul jalgrada pidi, mis tõusis rööbaste vahele sinna liipritele ja tulime jalgsi ja öösi, tulime siis läbi valgejõe seal Tapa linna juures. See oli kesköö paiku, sealt tuli siis minu koju, oli veel 28 kilu, ei, kaks 27 kilomeetrit ja Rexi, kui oli 25 kilomeetrit. Nii et me jõudsime siis riffi koju. Tema kodu oli suuresti Tallinna-Narva maantee kilomeetri võrra kõrval üksikus kohas seal üksikud talud. Sõdukade vahel jõudsin päikesetõusul just sinna just koitis parasjagu, kui me jõudsime tema koju, saime süüa ja puhata ja olime juba üleval seal puhanud ja istusime mansardkorruse toas, kui nende neid oli neli venda. Nende õde, kõige noorem, jooksis üleselt venelastelt kööki. Meie Reitsiga jooksime õue üle õue, asur oma relvad. Hommikul kohe kui ma jõudsin, viskasin, hoiad seda läbi ja pole neid vaja. Relvad ja laskemoona. Ja jooksime siis üle õuelauda lakka sellel põhku, täiskuu, keskmine põhku ja ei läinud kaua, kui kuulsime pauku. Varsti tuli nende poiste isa ütles, et juss lasti maha. Just see oli kolm aastat vanem, oli juba nädal aega kodus Ultaly haavatuna olnud Rakveres ja sealt siis tervenenud saadeti rindel, aga ta ei läinud, oli kodus olnud nädal aega ja venelased said ta köögis kätte ja vii siis sinna kodu lähedal lasksite maha. Veebruari algul 1944 kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon. Idavaenlane oli jõudnud lahingutega meie piirile. See viimane kutse võttis relvakandjateks 14 aastakäiku ka üle keskija mehi. Neist meestest moodustati kuus piirikaitserügementi. Eduard Veersalu. Kolmas piirikaitse rügement asus Lohusuust Narva jõe kallast pidi kuni permis küla alla välja. No mida rääkida taganemisest? Meie rügemendi ülem kolonel Kaerma tegi seitsmeteistkümnendal septembril õhtul teatavaks, et meil tuleb asuda teisele rindejoonele. See tähendab Eestimaa sisemaa poole taganeda. Kaheksateistkümnenda septembri hommikul sai kõigile vooridele kolonel kaelma poolt anti juba korraldus asuda teele. Mina olin kolmanda piirikaitse rügemendi toitlustaja. Rügemendis oli toidul 4500 hinge, umbes seal kord vähem, teinekord rohkem. Ja juba siis 18. lahkusid kõik, meid jäeti maha neli inimest Kaerma korraldusel mina toidulaua osas, mina suutsin need kõik hobu vooridele ära anda. Siis jäi kokk maha. Siis jäi maha varustuseülem ja laskemoonalaohoidja, aga kahjuks ma olen nime unustanud. Need neli inimest pidid siis, kui kõik on lahkunud lõpetama oma tegevuse seal territooriumil ja laskemoonaladu, lasime viimasena õhku. Ja siis asusime teele. Ja öövaikuses jõudsime peaaegu Tudulinna välja. Meie ei suutnud järele jõuda rügemendi kolmandal piirikaitse rügemendis kuna teed kõik olid täis teisi rügementi, teisi sõjamehed taganevad. Voorib. 19. septembri hommikul jõudsime neljakesi Rannapungerja jõe äärde ja heitsime magama metsa alla. Teed olid täiesti ummistanud, sest Iisaku Vaivara p niivõrd hobuhobuse laipu, inimesi, tehnikat kõik olid, sest öösel olid üleval jõulupuud ja lennukit, seda teed pidevalt pommitasid, pardarelvadest tulistasid ja nõnda edasi. See oli kohutav teekond, mis sealt näha oli, tol ajal oli tee vilets kitsas muidugi männimetsa vahel. Ja seal nagu olid nagu pääsmatud Nendele relvade tulele. No ja liikusime siis veel neljad käsi ja siis 19. septembril, mina suutsin Leida üles kolmanda piirikaitse rügemendi, kuna siis olid piirikaitse rügemendi segamini vest, meie kõrval oli kuues ja neljas piirikaitse rügement. Ja siis ma suutsin juba saada kontakti esimese pataljoni ülemaga, see oli major Purga väga tubli sõjamees. Ja selle kaudu sain ma siis ka kokku. Lõpuks veel kolonel Kaermaga, kus tema ütles, et olevate Pärniku tee rist juba suletud, nii et meie läbipääsu tuleb lihtsalt lahinguteks võtta ette punaarmee olevat jõudnud Pärniku tee ristil. Siis üks tee läks üle Avinurme külje all, kus on lage väli. Lagedal väljal oli vili pandud Rõukudesse. Üks meie rügemendi ülem leitnant Meimer, kes oli pioneerpataljoni ülem, ütles veel mulle seal, et meie peame siin katsuma nüüd kiiresti metsast metsani. Aga see tähendab, meie olime hirmsa lageda tule all. Miinipildujad, laskerelvad kahurid, lennuki vabal lendasid 50 60 meetri kõrgusel ja lagedal väljal oli kaotused tohutud, sellepärast et seal oli niisugune asi, et otsest nagu vaenlast näha ei suutnud. Aga meid püüti igal juhul hävitada. Ja kuna õhutõrjet ei olnud sest õhutõrje kadusi juba siis, kui hakkas Läänerindel teine rinne, siis meie õhutõrje oli veel ükskord käis, kui oli tellitud meile appi Narva jõe äärde, aga sel ajal, kui meie juba taganemine oli, siis mingisugust õhutõrjet meil ei olnud ja lennukid lendasid vabalt, laskid iga liikuvat objekti. Nii et mina oma külapoisiga koos Eevalt pärnik, kes oli kokk. Püüdsime oma jalgadele kiirus standa ja katsuma, et saada uuesti metsa ja ka nägime jällegi lennuki, lasime varjusime ühe hoone külje alla. Minu arvates oli see koolimaja, kuid nüüd hiljem on tulnud selgeks, et see oli ka rahvamaja. Eesti ajal olidki rahvamad ja koolimajade üks ma ei, võib-olla ei eksinud. Ja me sattusime selle pommi. Kui me olime seal varjus, saime sinna ja seal siis ma arvan, kas see oli siis palgiots või mis asi see oli, visati mind sinna vasaku küljega ja vasaku käe sain seal nii suure põrutuse või tegelikul löögi, millega nähtavasti luu purunes, mille tagajärjel ma olen tänaseni invaliid. Septembri lahingutes lakkas taganemisel olemast Eesti leegioni kunagi esimene lahingüksus, pataljon Narva. Õieti vaid see vähene, mis pataljonis tolleks ajaks järelejäänud oli. Järgmiselt mälestuste rääkialt oleme kuulnud kõige täpsemalt pataljon Narva viimase ülema kapten Hando Ruusi saatusest. Arvo Saarepera. 18. septembril hakkasime taganema, me ei tea, terve selle terve diviisi taandumist katma ja siis me tulime, tulime ja siis segunes meie hulka juba juba piirikaitseväeosas ja kes need sealt kõik rindelt taganesid. Ja siis vedasime Porkuni lahingu ja, ja siis me tulime sealt, see oli ka ühel hommikul saime siis Soosaare peale niimoodi. Ja ruudus ütleb mulle, et kui koledad võtad. See oli juba üks kella no kuskil võib-olla 10 11 paiku, kui kõik mehed sellest lahingust tulid juba kogunenud sinna tulid üle või üle selle tee ja, ja saivad sinna Soosaare peal ja ütleb mulle, et seal talu paistis. Mine sinna talu juurde. Ja vaata ja andis mulle ühe mehe kaasa veel, et mine vaata, mis seal talus toimub. Läksime tasakesi sinna talu juurde, talu seina küljes segaseina külge oli seotud kaks hobust, üks oli valge hobune, teine oli kõrb ja sadulat seljas ja piilusime aknast. Piilume hakkas, siis istuvad kaks, kaks niisugust põld, seda kuradi, need olid, mitte niuksed tera sallis, nagu meil oli, vaid olid vene vormis. Ja kaks meest istuvad laua taga ja peremees või see üks mees erariides mees, istub teine pool lauda ja söövad parasjagu. Perenaine toob meile piima ja värki ja mina kargasin sinna sisse. Ütlesin, et kuradi poisid. Need olid eestlased ja kavandasid nad püsti kõige enne ja pange oma püstolid laua otsa peale ja ja nad olid väga korralikud poisid, jaburad ja tegid kõike seda ja nad olid parasjagu purjus. Puskaripudel oli ka laua peal ja. Ja siis nad hakkasid siis rääkima meile, mismoodi see asjaolukord on ja et siis oli kell juba kuskil kell oli seal oli ühe paiku veni. Ja olime siis noh, perenaine tõi meile ka siis teine poiss välja, mina minule tõi seda ja ma vahetasin poisi välja, andsin poisile ka, et me olime söömata olnud ja poisile ka leiba, tükkija ja piimakülma piima ja kuradi hea maik oli seal leival ja piimal ja ja need mehed siis ütlesid, et, et teil ei ole mitte mingit pääsonade, kuskil ei pääse kella kaheksa ajal hommikul. Tallinn langenud ja praegu on kell kaks juba teil ei ole kuskile pääse ja vene vägikõnelused tankidega tanki on mustmiljon ja ja see Ambla tee ja kõik terved, olime seda väeosas ja teised ei ole kuhugi mõtet siit enam minna. Läksin tagasi, rääkisin Ruusilise jutu maha ja. Jaa, Ruus tuli. Sinna maja juurde ja need tulid ka siis välja. Ja need Püstolid enam ei pannud nagu tähelegi, need olid kuradi tasku pannud või, või ka puuri pannud. Ja see nende meeste nimed olid, üks oli matsi. Ja teine mehe nimi oli maripuu. Jaan Ruus oli Ruus oli selle Maripuga ühe tänava ristiku tänavapoiss, nad olid ühes koolis käinud. Ja, ja kui need 11 nägid, need kukkusid, kurat, kust sa siia said, kust sa siia said ja kukkusid siis siis kallistame 11. Kurat, kuidas me elus oleme, ikka sedapidi ja teistpidi ja, ja, ja, ja siis, mida siit edasi, meil seal plaanil tükk aega ja need peod olid, kas juures ikka? Jaa, Ruus ütles, et ega meil pole mõtet, pole mõtet enam tappa lasta endid, et ega me selle seal ei ole mingisugust mingisugust pilti, et me nüüd suudame neid pidurdada ja ja hoida. Ta võttis meid rivisse ja siis need ütlesid muidugi, et et sakslased on teid kurat alt vedanud ja, ja kuskil Saaremaale on, on vaja niuksed, kuradi niukseid poisse, kurat jäetakse vermad, värgid alles ja ja lähete kuradi sakslastele veel tagant otsasõidu sisse. Läksime siis seda teed pidi, võttis selle rahus, võttis sellega, vaatan rivisse, olimegi hambuni relvastatud ja kui me saime sinna Ambla tee äärde siis oli juba signaali, kuradi venelased olid Maximid, maksime saadised, maksime selle tee kalda süles vahele poolega, kumbagi poole vähemalt üks olid ja, ja siis tuli üks, üks niisugune lõhe, ohvitser tuli nende kuradi üks meie, see, ma ei mäleta, kas mõtlesin maripuu, kumb see läks tee äärde ja siis tuli sealt üks vene ohvitser tuli sinna ja vaatad seda lugu üle ja võttis, panin meie selle teadnud, kumba just mõtlesin, või maripuu, panin sinna seina äärde ja lasin seda seal künniääres, seal siis. Süüdistati selles, et on toodud nii hambuni relvastatud vajaga toodud niukses kuradi venelaste rindeväeosa sisse kohe südamesse. No ja aga siis siis rahunes kõik see asi ja need olid väga suured propagandamehed ka, nad olid ikka viin, aitab kaheki võrd, teinekord nad olid jutumehed ja, ja siis tulime tee äärde, sõlmidel ära ei võeta, käest. Tulime siis tee peale kõik. Ruus ütles, et mingit vastupanu ei ole, keegi lasta ei tohi, kurat. Ja, ja see oli asjal ei ole mõtet meid lihtsalt, me oleme nii palju ümber piiratud, et meid tehakse kohe süldiks ja tulime seda peale, siis hakkasime, lasime teed pidi, umbes kilomeeter kõige relvadega, marssisime venelased, siis olid tervega terve kuradi hari oli vene väeosa mehi rääkisid vene keelt olid juba meie selle väeosa ümber või selle rivi ümber üks kilomeeter maad tulime edasi, siis lasti. Ruus oli ka meie hulgas ja siis lasti relvad maha panna. Kõrvad maha panna ja, ja siis võeti edasi, sai mõnisada meetrit edasi, siis otsiti meid läbi. Kellel veel midagi, kuradi parem paat oli kell või kel või paremad saapad, siis võeti need ära, vahetati omade vastu välja ja siis tulid, tulid sinna. Üks pildis tuli, vildist tuli ja, ja ja minu arusaamisel kassar oli Karn või korpuse meestest pärl või, või, või, või, või aru või keegi kuradi nendest korpus kõrgetest ohvitseridest. Igatahes tulid, tulid sinna ja võtsid sellega kruusi sealt peale. Võtsid roosi peale ja võtsid selle Ruusi ja viisid selle Ruusi ära. Ja meil hakkas siis jalamarss jalamarss Tallinnas tulime, siis olime siis Amblase seal kuradi ühes küünis kõikne küüni ei mahtunud. Ja siis tuli medalisse, olime pilla panuse, siis olime Jägala laagris, sealt tulid mingid vangidelt enne välja viidud, seal oli kapsasupp ja hallitanud Gordioni peal, nii et oli juba paar päeva seal seisnud. Tegime tule alla ja võtsime kartuleid sealt vastast põllu pealt veel üles ja need valvurid olid juures ja siis järgmine päev toodi Maardu laagrisse. Maardu laagris oli, oli enne ka mingisugused sõjavangid olnud ja seal oli seenesupid, olid katlatäis. Ja siis õppisime seda seenesuppi sooja suppi, sealt tuli alla, sai tehtud sviidi sitsi. Ja siit siis, kui me siit siis olime, siis toodi, toodi Ruus sitsilaagrisse järgi. See on Kopli poolsaarel Kopli poolsaarel, jah, toodi sinna järgi ja siis ta jäigi meie juurde. Teda sealt enam ära ei viidud. Kas see temaga Šveitsi laagris ka kokku saite mõne sõna vahetada või nägite eemalt ainult? Ei, kus ma nägin, ma olin taga, ühes barakis kõrvuti, magasime roosiga ajasime juttu ja vandusime seda seda värki, kuradi ameeriklased ja inglased on meid nii palju alt vedanud ja arutasime tervet seda maailma poliitikat, värkide tava, nii mäletan veel sulada. Ja no siis viidi, olime seal paar nädalat olime seltsis, siis toodi Juhkentali Juhkentali laagrist kogu hajali Ruusmäe juures. Ja Rootsis rääkis mulle seda lugu veel, et et teda need ohvitserid olid, tal oli antud siis muidugi väeosa tegevväeosad, seal ei antud talle siis mingisugust julgestus kaasa ja oli toodud. Ma olen selle naisega vestanud Salmega Salmega olen vestelnud teda ja siis ta oli toodud kosele, ta oli veel kaevust vett joonud ja siis ja ütelda, et läbi on kõik see lugu, et midagi ei ole enam peale hakata. Ja siis sealt ta viidi, toodi Tallinnasse sitsilaagris ja siis oli veel seltsis toodi Juhkentali Juhkentalis Juhkentali Stredjaks öösse kuradi kella kolme ajal välja kõik rivisse ja viidi balti jaama Balti jaamas, siis pandi liiklus seisma ja ainult voorimehed lasti läbi ja rahvast oli siis see toompea külg oli nii paksu rahvast läinud nagu laulupeo aja ja venelased, kõik see on või mis seal ümber meil olid, need Pärtsutasid neid reed, Kunesi või mis need olid Konesi taeva poole surinat surinat ja ja kella viieni olime seal seal ja ei lasknud üldse mingeid süüa ega värki anda. Ja, aga voorimehed olid sellised naised olid nii taiplikud, et foorimeestele siis oli tehtud putroska all auk sisse ja siis voorimees naiste läbi sõita sellest sellest rivist. Ja siis need pätsid, leivapätsid, kukkusid sealt voorimehe sealt alt august välja, kella viie ajal pandi rongivagunitesse muidugi ja ja siis naised karjusid ikka, Vorkuutab Orkuutoworkuuta. Ja viidi ja Rakveres rong peatus. Laeti Rakveres met rongi pealt maha ja Rakverest üks paar-kolm kilomeetrit siia ja siia Narva maantee poole. Seal oli ka mingi kaks või kolm barakki, kus olid ka mingid sõjavangid olnud. Siis olime seal. Järgmine päev anti meile. Hommiku lõuna paiku anti meile rukkijahu Kärti. Kulbitäis päris suur kurbide saidi ja siis võeti uuesti rivisse ja ja siis tipp tipp tipppool jooksu Kohtla-Järvele seda oli 63 kilomeetrit ja kui me Kohtla-Järvel saime, siis oli igal mehel teine mees seljas ja kogu Ruus meiega kaasas. Ja Kohtla-Järvel löödi laagrisse seal laagris, enne laagrit olid sakslased ja siis poole laagrisse löödi eestlased siis neelad. Elasime Ruusiga selles esimeses barakis, mis oli kõige vasakpoolne laagri värava poolt, vaata vasakpoolne barakk. Esimeses esimeses toas kõik need Narva pataljoni poisid, olime ühes toas seal 40 poissi ja aga Ruus oli nii paljaks tehtud, tal ei olnud muud, kui ta oli olnud särki seljas. Friends ja püksid ja kummikud olid jalga, kuradi külm oli juba novembrikuu ja aga aga siis seda peldikut vedasime lasti siis need vangid vedasid peldikut välja suure Aamiga ja seal oli üks 20 meest, pandi ettenööridega ja siis vedasime seda välja ja naisi oli muidugi aiatagune täis ja mul tuli ema tuli Viljandimaalt hobusega ja ta tõi, tõi maailma palju seda värki ja siis sai sinna pakitud mingisuguste katsuda ja, ja, ja mingisugust presentide sisse peldiku selle abiga sai siis laagrisse sisse toodud. Ja siis sealt, enne kui uus peldiku täis sisse sai pandud, enne tassiti siis laagrisse peidetud vahepeale. Ja ma sain, ma mäletan, ma sain isegi sai, sai puskarit ühe ühed ja võib-olla viis liidrid. Ja ka see oli vahepeal poisi kuradid jahivad purju ja, ja tuli pahandus sellest selle laagrivalvurile või seksvenelane, kes oli selle komandant, löödi laagri peldikus hambad sisse ja taheti maha lüüa, aga siis tuli pahandust sellega ja siis oli roosiga oli niisugune lugu, et tema oli puhta Pallas ja mina ostsin temale. Baarman nõrgu teetik jumalaga üks manner, kui täis oli lõigatud sealiha praetud kõige rasvaga segamini ja küüslauguga. Ja mõtlesin selle manner, kui ja siis üks saksa. Saksa mingi lendur või väga sõbralik mees oli ja ja tahtis ikka süüa saada ja siis ja tõi mulle, tõi sineli nihukese postid, sineli, lenn, lennuväepostist, postisimilatsiooni, ta tumeda, mitte terase nagu jalaväel, vaid ta oli sinakashall sinakas-tume tumedam ja paksu voodriga. Ja ma ostsin selle selle käest selle kilu purgitäie selle lihaga ostsin selle ja selle sai Ruus endale selga ja ta oli nii palju külmetanud, et Alex nädal aega oli meiega koos seal laagris, siis ta jäi kopsupõletikku, ta viidi sinna ambulantsi jaabulantsis, ta oli paar nädalat ja kui sealt koostati uus ešelon ja ja need pandud poisid, siis täitsin eželoniga tema ja siis ta oli katsena laagris olnud, viimati võeti katsina laagrist, oli välja viidud ja viidi, oli viidud siis Leningradi, eks kuulete seal üle. Salme käest Salme käest pärast olin kuulnud, aga tema abikaasa käest, et ta oli 31. märts või 45. Lastemaa kus kohal Leningradis samme oli saanud, need paberid arhiivist kuskilt. Jutud käivad, et tal oli veel üsna viimastel päevadel antud Saksa rist kullas, vastab see tõele või teatate sellest midagi. Need temale see temal oli, see kullast rist anti talle juba siis, kui me olime kuremäel. Ja tal oli servi Strennas. See ei olnud mingisugune saladus ja, ja ka. Aga ta ei teinud sellest Niukest numbrit üldse. Tagasihoidlik mees, selles suhtes ta nüüd neid aumärke nii ei, ei uputanud. Aga see on vist oli tal rinnas, seda ma mäletan jumala käega katsuda nühkinud. See oli sandurvuse saatus. Kuidas teie käekäik? Edasi läks mina, kui me olime seal, kui need Cheron koostati Kohtla-Järvel, siis ma olin ka selles nimekirjas. Rivis oli, magan, loeti 14 meest, võeti sealt rivist tagasi ja need olid 25. aasta mehed, kes olid sündinud 25. aastal, kõik, keda tagasi loeti sealt. Ja need jäeti laagrisse. Ja siis me olime aprillikuuni aprillikuuni, olime Kohtla järvelaagris. Sealt toodi. Tallinnasse Tallinnast viidi jala Maardus ja siis Maardu laagris hakkas ülekuulamine, kuulati üle ja ja ükskord viidi isegi Pagarist üks öösse kuulati, mind seal ei ole ja siis toodi tagasi ja ja siis kuskilt kuskilt siis anti vabakäigu vangiks kuskil juunikuu sees 45. Siis ma sain, läksin uuesti tagasi Türile kooli samasse klassi, kus ma juba lõpetasin, ükskord tegin seda tapet, lõpetasin selle kiitusega. Tol ajal oli niisugune lugu, et kui kiitusega lõpetanud olid, siis ülikool, võttis ta ilma eksamiteta vastu ja olin siis läksin Tartusse ja ma juba loengud olid alla alanud. Aga, ja läksin siis pandi vend mandaatkomisjoni, mida õppima. Mina tahtsin minna arste õppima, aga oli mandaatkomisjon, mandaatkomisjon ja mandaatkomisjoni esimees oli. Kuradi nimed on, ei tule meelde see mees, olin seal päris mitu tundi ja seal nad siis pärisevadi õiendused hirmsal kombel, aga et ma olin laagris üle kuulatud ja laagris läbi käinud ja see laagris, kes mind üle kuulas, selle mehe nimi oli Darko ja tema talieestlane. Ja ta ütles mulle, poiss, õpi nüüdse legend endale nii pähe, et see on sul pähe luu sees. Sa kurat, ühtegi sõna kuskil kohas teistmoodi enam ei räägi, sa räägid täpselt sama juttu, nagu sa mulle siin rääkisid? Selle ma muidugi õppisin ka nagu katekismuse pähe ja siis laulsin neile selle looga seal ette ja siis öeldi mulle niimoodi, et arstimi sind ei lase õppima, aga mine. Sa võid sõnnikut laotada, võid agronoomiat õppima. Jah, niisugune on siis ühe mehe lugu. Aga legend oli arvatavasti lihtsam kui see, mida te praegu rääkis. Legend oli muidugi kurat, legend oli hoopis lihtsam, palju, palju lihtsam, ikka. Legend oli niisugune, võtsin kätte püssi, lasin endal peast läbi ja ja, ja, ja tahtsin sõjast ära tulla ja ja kõik niisugune lugu, et, et mitte lihtsalt läbipõetud. Granaat lõhkes käes ja ja keegi, keegi üks mees oli veel juures, sai ka surma ja ma muidugi ei nimetanud seda, panin Narva pataljonis või 46.-st rügemendist ja ja mobiliseeriti mind ja viidi ja tehti ja kõik niuksed lood. Tuletame veel kord meelde, et Kadrinas avatakse homme poole kahe ajal mälestuskivi. Ühel eesti sõdurite unustatud hauas.