Eesti sõduritund. Augustikuul 10 aasta eest leidis Soome ülessõjaaegseid Eesti Vabatahtlikud kutsudes mitusada meest üle lahe. Eestis elati just noil augustipäevil ärevaid aegu, ent langetati ajaloolisi otsuseid. Eesti iseseisvuse taastamise kümnendat aastapäeva võtsid soomepoisid vastu nüüd jälle Soomes kus neile osutati ülimalt südamlikku tähelepanu. Soome riigitervituse tõi neile pidustuste pea ürituselt Taavetist. Eduskunna puhen, juhtaia, parlamendi spiiker Riita voosukainen. Ei ole ka koalitsioonipoisid. Ma tahan teid tänada selle eest, et te tulite meid aitama siis, kui meie olukord, kõrgiat, pärskem, Te tulite, kuigi oma arvas, Eesti oli kaotanud lihtsalt iseseisvuse ja vabaduse. Te uskusite seeski tulevikku ja tahtsite kasvada, omama vakatust hoidlejateks. Teie tulek tähendas meile soomlastele suurt vaheliselt tugi. Seda ooperit ei unustanud kunagi. Sa oled poisid, ma olen uhke tee üle käia üle, kuid kuulen ette, oleksid võtnud vana kohtustuseks noore soku põllule kasvatamise Isama ajalisteks eestlasteks, kes töötavad oma ühiskonna head. Ja kui lähened hädaoht, siis on valmis seda kaitsma. Austatud soomepoisid. Soovin teile Soome riigi ja kogu soome rahva poolt ka edaspidi vaimujõudu, head, tervist, sõprust, turvalisust ja õnnistust. Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse auesimees Sven ise, kes ka kõneles samal üritusel, kommenteerib sõduri tunnis, millal, miks ja kuidas siirdus Eesti noori mehi Soome. No Soome minek oli, oli juba talvesõjaaegne tahtmine, aga see on siis võimalik. Nüüd kui algas, ütleme Saksa Saksa pealetung Nõukogude liidule siis teatavasti see Erna grupp, kes koosnes Mess, kes oli vahepeal saanud või pääsenud kuidagimoodi nii või teisiti Soome siia tagasi saadeti. See lõi eriti soodsa õhkkonna jälle selle selle asja nagu ülestõstmiseks ja on arvamusi ja ma toetan neid väga-väga kõrgelt poolt, et kui oleks vaba olnud, siis eestlase oleks läinud Soome sõdadesse vähemalt kümme-viisteist 1000 meest tähendab üks täielik diviis muidugi täielikult vabatahtlikult. Aga kuna see sakslast tuleku järgi ei olnud võimalik, siis see minek piirdus jällegi nendesamade Erna meestega mõnede meestega, kel õnnestus nendega tagasi Soome minna. Ja jätkus alles siis, kui sisuliselt see sai soomes võimalikkus, aga see oli juba 43. aasta algus. Sealt tuleb see saksa mobilisatsioon juurde. Olukord, kus sakslased ei täitnud meie soovi luua oma relvajõud, viis tagasi nii-öelda koju suure osa meie võimalikest vabatahtlikest rindele minejad, tahtjatest sealhulgas ka näiteks mind ja paljusid teisi suuremat osa teisi minu minu relvavendi. Ja tõi hinnad alles välja siis, kui kui olukord juba sunniviisil seda nõudis ja teiselt poolt see sai võimalikuks, muidu vähemalt teine tingimus, pidevam täidetud, et, et see asi uuesti käiku läheks vahepeal muidugi no ütleme, meeleolu vajus alla nagu ikka, eks ole, asi muutus nagu vanaks ja tuli uuesti üles siis selle kompensatsiooniga. Mobilisatsioon toimus 43. aasta varakevadel õieti talve lõpus, märtsi, märtsi alguses poole kevadeni juba maikuus, läksid igal juhul leegioni transpordid ära Tallinnasse suundusid Poolasse ja väljaõppele ja sealt edasi siis kus nad siis sõdima pandi, enne kui nad lõpuks aasta hiljem ESC toodi. Meie aga, kes olime otsustanud Soome minna, noh, see oli jälle omamoodi kontingent koosnes teatud rahvuslikest ringkondadest Tartu haritlaste grupp, kes seal selle asjaga tegeles, kas ise kaasa minnes või siis neid asju organiseerida ja Tallinnas ja põhjarannikul olevat ka gümnaasiumite õpilased, vanemate klasside õpilased, üliõpilased ja noorem, noorem haritlaskond seal, kes sinna oli jäänud veel pärast seda venelaste mobilisatsiooni ja, ja siis muidugi ranniku noored poisid osa teenis Saksa piirivalve üksustes sõduritena allohvitserid, ohvitserid olid seal sakslased, aga poisid olid siis eestlased ja nendest piirivalvepunktides läks mõnikord täismeeskond minema, olgugi et neil polnud see ütleme mingisugust vajadust, kuna nad olid juba saksa piirivalves keegi mingisugune, kuidas joonide ähvardanud, aga kui mehed hakkasid minema, siis nemad ka. Ja nendega koos sai muidugi palju-palju mehi minna ja neid samu mehi kasutati hiljem juba 43. aasta sügisel, kui ilmad läksid uuesti pimedaks. Õieti ametlikku niisugust ütleme ettevõtmist ei olnud, aga võib ütelda ametlikult sellepäraselt soomlase soosis seda endiselt selleks võimaluse. Mehed tulid Eestisse tagasi oma paatidega ja siin oli ette valmistatud juba nendesamade ütleme inimeste poolt, kes, kes seda asja siis juba võtsid, organiseerida terved paatkonnad, mis viidi siis juba kombineeritud autodega kohale rannikule ja teatud kuupäevadel teatud kohtades, kus nad sõitsid üle Soome. Et nende jaoks korraldati isegi isegi üks vastuvõtu punkti, olla see mõisas Helsingi ligidalt. Avati hiljuti ka mõni päev tagasi avati seal mälestustahvel. Kõikide nende soomepoiste poolt, kelle esimeseks koduks tollel ajal oli see Palun, kullake, minul on kööki lipuvarda juures punase majani jaanuar 1944, jaanuari alguses. Mehed on Reveid ja läksime haukuda niiditõmbajaid staadionile, kes olid jaanuari alguses 44, käin, tulge ja vaadake telki. Tunnete ennast ära. Mees juba tund. Paat tuli randa, näidati naer. Kiik läheb rada mingeid müüdud üle suure maja juurde. Sama teed tuli kunagi tänane Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse auesimees Raul Kuutma. Ei ole, see mõis asub Helsingi lähedal laiasalu saarel. Ja praktiliselt kõik eestlased, kes saabusid septembri lõpust 1943 alates Soome käisid seal mõisast läbi. Tavaline süsteem oli selline, et kui paat põgenikega jõudis Soome randa, siis ta pandi, mehed pandi või naised, kes seal olid, pandi maha tühjal saarel siis tuli Soome piirivalve, Soome piirivalve, mis inimesed pilti saarele, kes Helsingi suunas olid läinud ja küttesaarelt juba siis suurem. Piirivalvelaev viis jalase mõisa. Ei ole see mõisas mis oli moodustatud Eesti büroo ja, ja Soome mõningate ühiskond konnategelaste eestvedamisel. Selles mõisas asus siis koht, kuhu said eestlased majutada, kus anti süüa ja kus siis muidugi toimus ka niisugune esialgne vestlemine nendega ja kus nad naeratasid siis oma Tulevikku, tähendab noortele meestele käest küsiti, mida te tahate teha. Ja tavaline vastus oli see, et me tahame astuda vabatahtlikult Soome armeesse ja need, kes sinna ei tahtnud minna, nendele anti siis võimalus minna edasi, kuhu nad tahavad. Tavaliselt pandi nurka natuke tööle, ega siis sõja ajal niisama lihtne ei olnud kalad niisama rindi ja ega neil ka majanduslikke võimalusi olnud asuda elama Soomelisama. Aga need, kes üldse som armeesse käisid, siis arstlikus kontrollis Helsingis sealt ja kui nad olid vastu võetud, siis nendele antivarustus. Nendele anti komandeering oktoobris 1943, näiteks oli see kaugula ja kogulasse koondati kõik mehed, kes siis olid sõjaväkke vastu võetud ja sealt nad viidi edasi õppekeskustesse. Ta. Läks videole, aga ta tegi sigadus ka meiega. Viimane päev oli siis, kui rividrilli tegi, siis kurat, leidis selle kuradi porilombid jäätmeid seal lähedal. Ja, ja siis oli siis oli niimoodi, et pool tundi aega, karate riided olgu rihmikud kah. Vanamees oli aga aga ta julgelt õhtu kurat kasarmust välja minna. Tükk oli veel pikemini meelest näinud, ei ole. Aga, aga see see seal natuke viisakam, haritum nii, aga mis seal? Oli haruldane leitnant Vaini oli. Ega ma pole meremees, ma olen Tügistumi. Mind toodi siin liiga palju. Aga ta oli täitsa oota. Kesemaid laulva pannikviliseeri ei tehtud väljagi. Linalidest jälgi oled, kamandasid seal kurat, vasakule, paremale, vasakule, paremale, poisid, kõik otse. Ja. Ja see oli rüüta, kumb see tuli, ma ei mäleta, see sai maruvihaseks, tuleb sealt igavese suure pika sammuga kasarmust välja teadja, kui Bergele pojad nüüd kaikaid nii hoonest möönnud, nüüd laulma sinna pääle. Põhjaka poisid, vot nii, et üks poistest tegi lihtsalt kloonimine ja kogu tsirkus. Vainio valisin välja, kui ta tahtis neetikes hästi stepis Sony E-raamat. Sirelid Vaino ninanimega, need alles välja ja need läksid, aga need olid ju kah niuksed, kakskorpisid vaatama, kolekuid nad uksest sisse tulid, kas mees tuli või tuld. Nii õhukesed sugune sirel nüüd meremehe mere vedanud, pulli teinud küll seal Turu linnas ja see pilk oli veel niisugune mees, kui kellelegi läks nii, ah ei läinud rivi nii hästi sisse, seal on see suur kivi, muretses, käsutas sinna keri otsa. Aasa poisid, ma olen mina, Edgar, siis tuli öelda, karjuda talle, endal nina, Hetwortaasalen uuenus, odamees seal kivi otsas. 100 korda keemiaolev, halb, heakorra. Sel ajal igal juhul läks valdava osa siis vabatahtlike büroosse ja otis täitis ankeedi ja mõne päeva pärast siis juba sõitsime rinde mägedesse tagasi tulles natuke nende eestlaste juurde, kes seal juba varem olid, neid ei olnud väga palju. Neid oli igal juhul alla 100, seal mõne mõned kümnetes loetud, ma ei oskagi täpset arvu ütelda. Nad algus siis Erna Erna grupi tuumik, mitte pataljoni Toomet, pataljon oli formeeritud, Eestisse jäi maha suuremad osad. Sellepärast, et neil ei olnud Soome mundreid seljas Soome mundris sakslasi tööle, aga, aga ilma Soome mundrit ei läinud, nendel meestel olid võib-olla Saksa mundrid või mingid tsiviilriided seljas. Nüüd sattusid alguses Hango rindele pärast Hango vallutamist detsembris detsembri algul 41. Nad saadeti Karjala kannasele 18. diviisi koosseisu, kus nad teenisid sealses kerges üksuses veel kuni kuni selle 43. aasta nii umbes pooleteist aasta jooksul peaaegu pooleteist aasta jooksul kuni juba jalga las 18 diviisi staabi lähedal. Rinde vägedes alustati eestlaste sinna tulnud eestlaste väljaõppega ja need olid rinde vägedes. Mehed tulid otse rindepataljoni, rindepataljon oli sel ajal veel eesliinil esimest mehed, kes tulid, sattus otse otse rindele ja tulid sealt mõne päeva pärast või mõne nädala pärast tagasi. Ja siis oli terve, suvi oli, oli tugevalt väljaõpet ja sügisel septembris uuesti ette need pataljonid kogu aeg vahetasid oma oma siis teiste pataljon soomepataljonide tega, kompaniid kompaniidega ja üks oli alati nii, et kaks sari ees, üks oli taga reservis. Ja niimoodi see töö käis nüüd seal jalas selles niinimetatud jalgala jalg alamBorucani. Seda nimetati jalgalaküla juures aujärve rannas diviisi staabist, üks kilomeeter maad, võib-olla vähemgi sama järve rannal. Formeeritis esimesed eestlaste üks seal formeeriti nendest. Eriti nendest kauem seal olnutelt, muide nendes sattus osa varsti Tau patrullides luurekaup patrullides Põhja-Soomes siis neljandasse eripataljoni, üksikute eripataljoni, kus nad käisid siis seal Venemaa poole peal ja rindest läbi kaugemal. Neid oli seal no ikka mitukümmend meest, aga põhiosa oli Karjala kannasel, nendest formeerite üks jäägrirühm, rühma täiskoosseis on koos ohvitseride ja allohvitseridega. Ja hobusemeestega on see 33 meest vist, kui ma ei eksi. Mõni mees üle 30. Ja siis formeeriti järjest, esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues Rühm laskur või jalaväerühmad. Täiskoosseis, kõigil koos kõigi sinna lugesin siin 41 meest ja noh, relvastust ei hakka puudutama pikaks kogu jutt. Ja need läksid siis juba sügisel septembris septembri keskel kannase Karel kanose rindele raja jõele üks väikene jõekene. Niisugune noh, läbi läbikäidav jõekene. Selle siis tegelikult Vene-Soome piiri peal, kus siis soomlased ehitasid endal väljanõust väga-väga lihtsad esialgsed kaevikud ja kaevikutesüsteemi, laske, laske koalitsioonid pesad ja siis pärast juba meie tulekule ehitati veel üks pool kilomeetri taha umbes pataljoniülema komandopunkti liinile veel üks teine kerge kaitseliin. Ja üldiselt noh, sel ajal ei arvatud, et venelane veel kunagi suurte jõudude peale tuleb, aga igal igal juhul selleks ehitati mõnikümmend kilomeetrit tahapoole, aga see jäi pooleli. WD Vamel Vamel Suu taibale liin, mis oli juba korralikult väljaheidud kaitseliin, aga see jäi pooleli, seal ehitamas saad lõpetada ja sellelt tegelikult lahinguid ei toimunud. Võib-olla mõnes kohas toimus ka, aga seal venelane tuli ühe päevaga läbi. Ühel augusti hommikul 2001 vurab soomepoisteuss Peterburist, tulles läbi kauni Karjala kannase, mis on lahingute ja rahu tegemiste kaudu käinud kahe naabri vahel käest kätte mööda kunagistest lahinguväljadest. Nüüd on võimalik. Palju tööd kuidas palju muutunud ois ja see on, see on? Pargi. Metsparkmets siis olid ainult tüükad püsti. Ja nad ei osanud R. Ja ma olen paga Raija Joenpuri tualda, oige lask sousulama vasemal. Meie olime siin poolel, kus praegu sõira ja jõle ta julgestatud soomioni ütleme Toilda, vaata üritas õitsema vastav muna üle 20 Assadi Soome ja Nõukogude keskedaigandaga tardunud laual. Sobimbus määriti Soome ja Nõukogude Vene Jabelinud Raijad Simmonsi kulgi tuvastanud. Suu ära. Nii et see vene Soome piir pandi maha Tartusse kuulsime ja soomlased on, peavad väga lugu sellest Tartust ja kui nad on Eestis ekskursioonidel vanad veteranid, siis nad tahavad ikkagi külastada Tartus ja otsida üles seda maja, kus see vaherahu sõlmiti. Rahuläbirääkimisi peeti jah. Kui jõuaksime raudtee äärde, kus vanaraudteetamm on ja, ja siis oleks selge, kus olid need, et kursus või need punkrid selles jooksukraavis või kaitsekraavis. Me ilmselt ei lähe sinna raudteejaama ja selle tõttu ei, ei näe ka neid, seda kallas, mida me pidime kaitsma tol ajal. Ja see vahemaa, ütleme Soome kursudele punkrite ja jooksukraavide jaa, jaa, jaa, vastase vahel võis olla väga erinev, ta kohati oli 100 meetrit kohati 150. Sellest maastikust kalda kõrgusest, kus oli sobiva kaevata, leidnud kaevikuid ja, ja luua omale nii-öelda kaitset vaenlase tule eest, et jutt oli kuulda ja neil isegi saadi isal eestikeelseid propagandakõnesid, tulid nii-öelda Nõukogude liidu poolt Eesti eestlased, kes pidasid seal leid propagandakõnesid, kutsusid meid ja andsid lubadusi, et kui tulete üle, siis pääsete koju, muidu lõpetate oma elu sõjavangis visi. 20 oleme valakkia, saarestasid. Asemandose, edestab palaga lööke jõuga. Ühte igavesse näha, midagi sain täis aetud, kindlasti. Loodus ise korrigeerib juba ära selle sellepärast, et seal tekib juba huumusekiht, tuleb peale ja põõsad ja kõik seal ei saa, puit mädaneb, seal ei saagi midagi. Järsku. Ja siis läheb. Siit Venemaa poolt Soome raudtee ülesõit, auto üle sõita ka ilmselt sinna raja ja raudteejaama, me ei jõua selle raudteejaama fotosid, ma nägin varemete fotosid ja see oli kõik nii tuttav. Kui ma neid vaatasin ja seal raudteejaamas oli all oli selline. Tunnel käikus sai ilma raudteelt ületamata jaama teisele soomile, jaamu ise varemetes, aga seal tunnelis olid siis ütles Jäägeri risk mida juhtis Ants lahilise Kunda mees. Ja need olid siis? Võimaliku läbimurde korral tuli see välja ja sealsamas hoiti ka neid. See oli talveaeg 43 44. Hoitiga neid langenuid kerkis, koondati sinna kokku, seal oli, seal oli külm, need olid muidugi läbi külmunud ja need, nende, nende, nende, need surnud viidi siis öösel hobuste hobuveokiga, tähendab saaniga, talvel viidi siis tagalasse ja sealt juba autodega kodukohtadesse. Soomes oli see komme, et kõik rindel surnud, kes vähegi nii-öelda tuvastati või kindlaks tehti oma meest saadeti kodukohta nii nagu Eesti vabadussõja aegu. Jah, täpselt samuti. Ja need kalmistut praegu on küll aasta poolaasta 100 mööda läinud, aga need kalmistuid, kuhu need on maetud, need on ideaalses korras. Ta kõik kõige väiksemas Soome külas on oma nii-öelda sõjas langenute kalmud hoitakse tänapäevani eeskujulikult korras. Ka Helsingis malmi kalmistul puhkavatele soomepoistele uuendati ja pühitseti nüüd mälestusmärk mille kõrvaltahvlite kivi on raiutud kõigi soomima mulda jäänud Eesti Vabatahtlike nimed. Ja viron, kun, jaan, poolesta. Eestlased, tsunami poisid võitlesid Soome vabaduse ja Eesti au eest. Sõduritunni saates jätkakem elavate teekonda läbi Taaveti väljaõppekeskuse kommenteerimas Raul Kuutma. No ta võttis, toimus alates siis rügemendi moodustamisest, kaheksandal veebruaril 1944 praktiliselt kogu rügemendi ülejäänud osade peale esimese pataljoni väljaõppe ja, ja nende formeerimine. Esimene pataljon, mis koosnes lihtsalt aja, ei ole olnud rindemeestest valile pataljonist kellest suur osa läks muidugi ohvitseri ja allohvitserikooli on umbes pooled, et jalge alla laagrisse rinde taha ja, ja siis viidi ta taavetile olnud mehi sinna, et pataljon oleks täielik, tähendab, pataljonid tõsteti umbes 800 mehe peale seal jalgratas ja minagi sattusin sinna esimesse pataljoni, mis oli siis jalgades. Aga teine pataljon, mille noh, koosseis oli suurem kui, kui esimesel pataljonile. Väljaõpe toimus pundoris välja õpetaja Urmas Kivijärveäärsetes laagrites, seal oli ta ohvitseri kool, ohvitseri kursus, õigemini allohvitseri kool, kus mõlemas oli umbes 200 meest väljaõppel. Peale selle muidugi olid seal BSD või siis tankitõrjeväeosad tankitõrje kompanii mehed, kes sealt väljaõpet Kivijärve ääres ja, ja samuti granaadiheitja Kompanii mehed. Teine pataljon oli Taavetist juunini 20. juunini 1944, kui ta sealt saadeti rindele. Ja samuti läks Endale kogu rügemendi staabikompanii kogu rügement ühe sõnad olid kõigi oma allosadega salt rindel. Suur pealetung algas üheksandal juunil 1944 varahommikul ja see oli õigemini selline. Noh, ma ütleksin, luure pealetung, kus ei antud veel tõsist lööki. Aga siiski väike läbimurre seal toimus ka, kuid selles suhteliselt soomlased Reidistada. Järgmisel hommikul algas pealetung uuesti, õigemini järgmisel päeval algas pealetung uuesti ja siis siis juba suurte jõududega. Seal ründas umbes 1000 lennukit kolm-nelisada tanki ja suurtükkide arv kilomeetri kohta oli 400 ümber, mis on väga suur tihedus, ükstaskõik, millist lahingut teises maailmasõjas vaadates. Ja noh, see oli nii muserdav, et lihtsalt soome rügemenditesse kaitsel oli tambiti puruks. Minu teada oli umbes 10 kilomeetri laiusel rindel valge saarel lovkalt valgel saare positsioonil. Maanteel kurat, kaks ahelikku lähevad mööda oru ja lõikavad meil taganemistee inglise halduma, seal paremat poolt nagu siia sihtisid ja muidu hea laskurpolk kogu aeg ikka tagumise pihta tagumisest kaks vaheliku üksteise järgi. Vaatal teod mäe otsast sealt üks mees vaatab, tead kui hakkab minema teisi hoiatama, mõtlesin, nüüd tulevad kõik kaelumine sellega veel maha ja mõtlesin siis, et kuule nüüd laseme küll aru, nii palju loll oli see jaoülem ka veel, et ikka veel ära ei läinud, vot siis kurat tulid. Tankid. Kaks tanki oli, üks oli seal all, orus oli ja teine oli üleval passis kuskil menna ei saaded, iga ootasime põõsastes, kuni need tankid olid sealt kadunud, tähendab kusagile ja siis hakkasime liikuma ja nii kogu kargasime vestisel teist korda üles tõusime, raksatas mehele kätte, siia ka lendasid, kõik oli, seal oli lõhku puha siin oldud. No ja minaalses jäingi üksik mainida, et kaks meest oli juba enne surma saanud, neli oli meid lõpuks järgi kuus politseijaoskonna jahustavaid jalgavasel Coreta. Ma sain niimoodi aru, aga tähendab Nad olid jalga lasknud, aga oli teistega koos seal kuidagi olnud, sellest punktist läksid minema, ma ei tea, mis mõtlesin. Distsipliin, sest nii on, nüüd tohib ära minna. Oleks abiväge kutsuma. Kelle ära vedada ei saanud ja sealt oleks ma sinna jaan, seal oli kurat ju padruni tuulik, tead, jäi järjest kolm rauda, vahetasin ära. Automaat. Tähendab surnud mehe omal võtsingi, jälle vahetasin ja puiseks põletasin niuksed käe võrreldavad, tuliseks läinud või no siis tuli Caro vahetada. Ei saa ikka siis ju enam tulistada. Aga muidu oleks võib-olla n ärajoorselt ka, ei oleks neid hakanudki üldse nottima, aga seal oli veel kaks meest, oligi selle ründasid. Kurat, ja kui mul oleks nende kate vangi sattunud, siis oleks löödud Lentaagiga muna sisse. Nii et nende käest ma pääsesin veel ära, aga siis soo ääres seal siis olid juba selja taga, ei olnud. Neil kuskil, see oli, tähendab karjala kannaseni taastas, taandus lahingus, kui see valge läbimurre oli ja vot siis sellele saadeti vastu, tähendab, seal oli nüüd kirjanduse andmetel oli kas üks või kaks pataljoni oli üldse ja kolmas oli sisse eesti pataljon, kes hakkas siis lukustama seda peale tungida. No see oli niivõrd võimas pärast, ma ju nägin vangis kurat, mis sealt tuli, kolm päeva muud ei olnud kui üks tankide voolio kavisa liikuvad kahurid jalaväge ja ja noh, autosid ja igasugust moonaga seal kateedris mineeritud seal ka ei olnud ja see oligi silda ei lastud õhku tangitud seaktole läbimurre, nii kiire oli Lägesi vastas ka midagi. Jah, just selles oligi see asi. Need oleks robinal, elas ainult pärast, muidugi, ega mina ei olnud seal Pealtmehi mahalaskmisega moel teisel kohal. Aga järgmise päeva hommikul oli lastud tankide pealt mehed maha, seal automaatidega käsigranaatidega. Ja siis räägivad niimoodi, need, kes seal osa võtsid, tähendab haavatu, venelane, tank söödab Rowinal ots kurat, no vaata, inimese hing ei maksnud mitte kui muidu. Käsk oli muudkui edasi rammida ja. Ränk asi muidugi nüüd rääkida, tead, seal teinekord tahab nagu imelikud tunded on teda kuradid, oli vaja teha, kas olid need vaja tulla, sellel soome rahvast teadsin pigistama 400000 inimest jäid ilma kodubetoonist, mis mõte on ja nüüd on, kuidas ma nüüd on jäänud, justkui nad oleks vähe olnud ja just mu väe oksunud ja missuguses olukorras sees on, nüüd on see maadel? Ei, seda ta arvestas, ta arvestab kellelegi, sa räägid venelasega. Tema ahmib kõik oma kätte täis ja läheb minema ja ei olegi midagi rohkem. Sündmused arenesid paratamatu tagandamisena, meie pataljon, esimene pataljon, mis oli umbes 10 kilomeetrit ründe taga jalgalalaagris, no nagu ma juba ütlesin sai käsu minna rindele 10. juunil. Armee grupi juhataja andis selleks loa, kuigi meie kasutamine ei olnud alguses kohe nagu ette nähtud. On olukordi niivõrd kriitiline ja meid saadeti rindele ja meid saadeti rindele kindla ülesandega peatada vaenlane Varbola rajoonis. Aga noh, meie jõudnudki sinna Haabolasse, kui juba venelased tulid vastu, läks lahinguks ja segadus oli päris suur, sellepärast et ega keegi midagi ei teadnud, kus on vaenlased, kus on omad ja selle tõttu me saime käsu taganeda ja positsioonid sisse võtta. Ja nii me võtsime sel päeval kaks korda positsioonid sisse, teinekord juba Row järve ääres, kus meie laager asus, laager oli muidugi selleks ajaks maha põletatud, juba sellepärast mehed panid laagri põlema, satuks vaenlaste kätte. Järgmisel päeval taganemine sedasi, ega seal midagi teha ei olnud, sellepärast et külgede pealt ja igalt poolt vaenlane tungis peale ja ümberpiiramisoht oli väga suur, eriti teisel päeval ja mentagenesime ja kaitseliinile. Nõndanimetatud taibule on meil suhtliinile ja sellel liinil oleks pidanud olema päevaselt sees. Aga reservid olid, soomlastel on niivõrd väiksed, et, et see, see oli mehitamata ja ka meie läksime sellest liinist läbi, sest meil ei olnud ülesanded, ülesannet seda liini kaitsta ja ega me poleks suutnudki kaitsta. Ja, ja niimoodi toimus taandumine kolm päeva. Ja siis jõudsime, on meil järvele, kus toimus siis pikem peatusrinne, nähtavasti stabiliseerub selle aja jooksul natukene uusi päevase päevase toodi juurde ja meid toimetati sellest rindelõigust kive, naba suunale, kus siis toimus tanki diviisi vasturünnakus, Fame tankidiviisi vasturünnak ei ole, meie üks kompanii võttis sellest osa kive Nabala lähedalt positsioonidelt, Mesis taganesime Viiburi poole ja 20. hommikul olime Saima kanali sillal. Õigemini me polnud meie kompanii polnud jõudnud veel sillale, kui toimus venelaste tugev õhurünnak. Siin võib veel mainida, et et õhurünnakud oli pidevalt teede peal, nii et teede peal taganemine oli, oli kaunis keeruline asi. Samaaegselt evakueeriti veel inimeste parandust inimesena näha Volvodel inimeste varandust, ül evakueeriti mis teede kõrval oli laotud äravedamiseks ja jõudsime sinna sillale ja, ja tuli õhurünnak ja seda silda püti puruks pommitada. Aga õnnestunud silda ei tabanud ära, tabasid need laevu, mis seal kanalis. Nii et see pilt, mis seal oli, silmade ees, oli päris kohutav, lendasid laevade mehed õhus seal ja ja segadus oli suur. Aga me peaksime sealt sillast üle ja siis me mõtlesime, kuhu meid suunatakse. Ega meie ei teadnud, et tuleb selline Dali ihandale lahing. Aga, aga noh, kui meid oleks paremale suunatud, siis me oleks sinna sattunud ja siis oleks täna rääkinud, see on suur küsimus. Sellepärast see lahing oli ikka nii palju, palju mehi nõudis. Aga meid suunati vasakule ja läksime ümber Viiburi lahe Viiburi vastaskaldale täitsa linna vastaskaldale ja seal anti meile nelja kilomeetri pikkune positsioon meie pataljonile. Ja sellel positsioonil Me võtsime, kaevasime kiiresti pesad, panime oma relvad üles seal ja ja samaaegselt res viiburis lahing, päris paras madin oli seal linnas viibulile meistriks noh, võib-olla pooleteist kahe kilomeetri kaugusel, nii et me kuulsime ja nägime kõike, mis seal toimus. Ja veidi pärast lõunat lahing hakkas vaibuma Viiburi kindluse tornist varsti alla Soome lipp. Ja natukese aja pärast tõsteti punane lipp. Meie ei näinud muidugi täpselt, mis oli, hiljem tuli välja, et see oli üks punane rätik olnud, aga, aga igal juhul üles tõsteti. No see oli raske moment, sellepärast et niisuguse linna Soome suuruselt teise linna ja väga tähtsa linna ja poliitiliselt ja, ja, ja ma ütleksin, soome rahvuse uhkus oli Viiburi tol ajal ikkagi. Ja selle linna kaotamine oli suur suur kaotus. Ja me tundsime ka, et nüüd on asi. Meil on raske. Aga noh elu läks edasi ja Me kaitsesime oma positsioone, ratsime randa ja me kaitseme väikseid saari, mis olid Viiburi linna ja, ja meie vahel Viiburi lahes. Ja nendel saartel tuli juba 23. juunil siis paar päeva hiljem kui misjonär kolm päeva hiljem, kui sinna saabusime, toonistasina lahing. Mina sellest lahingust isiklikult osa ei võtnud, aga igatahes venelased tulid 12-le paadile, üritasid seda saart ära vallutada, aga meie mehed siiski olid nii külmaverelised, et suutsid raskekuulipilduja ja tankitõrjepüssitulega puruks lasta. Arr mandrile tuli teade, et Saaron ära vallutatud. Ja esimese kompaniiülem kapten Casanen sai kõva käsu saator raci vallutada ja siis mina sattusin ka sellesse saare vallutamise rühma seal siis üpris jalawede esimesest kompaniist ja üks neljanda kompanii meie kompanii jagu raskekuulipildujaga. Kuna kuulipildujasaarel oli olemas, siis me arvestasime, kuulipilduja on seda tassima ei hakanud, kuna minek, Kaarel, kolme silla, seal oli veel kaks väikest laidu vahel ja, ja noh, see oli päeva ajal ele päike, venelased olid pannud Survali linnaosas, mis oli meie vastust seal poole kilomeetri kaugusel ratastele tankitõrjesuurtükid ja tulistasid otsesihtimisega iga liikuvat märki. Nii et sealt sillast üle läksime, siis pliks-plaks käis ümberringi ja, ja vaata, et sa saad püsti ja pikali kogu aeg üle, me pääseme seal mõni haavata saime, isegi ei oska seda öelda. Mina igatahes hüppasin sealt alla. Suurest niisugusest kaldajärsaku stel aller traktorite tüpasitsena, traatoritesse ja riided olid täitsa arvud ja püsmisse kõrgele püssile akt läks minema, see oli see tankitõrjesuurtüki mürsust. Ja jõudsime Saarele, vaatasime venelasi, pole kusagil vastus, meil tähendab need mehed, kes siiski säilitasid külma vere, need olid saare ära kaitsnud ja meile jäi ainult neid välja vahetada, sealt võtsime positsioonid sisse ja toimus paar korda selline lahing, aga mina ühestki lahingust osa ei võtnud, aga ma sain jaanipäeva hommikul, saime kõva tule peale, meil oli 10. Tähendab, kuus tundi, neljas tuli 10-ni öösel või hommikul, õigemini 24. juuni hommikul oli, oli kõva suurtüki ja, ja granaadiheitjate tuli peal ja mõtlesime, et nüüd tuleb küll niisugune rünnak, et siia jääme, kõik seda siiski tulnud, millegipärast. Nonii, tehti see asi seal Viiburi lahel vahelduva eduga, suuremalt osalt me saime suurtükituld, Medijatud, ükski päev seal rahule, meie positsioonid olid pidevalt tule all ja see kestis kuni 12. juulini 1944, mil meid siis sealt rindelt ära tõmmati, viidi vokse lõigule. 18. august 2001 Soome-Eesti relvavendade kohtusest üle saabus erilennukil Riia linna juubilbidustustelt president Lennart Meri. Järgnev tema tervitus kõnest salvestatud kuulajaskonna keskelt. Ja seal ei meetrilisele.