Kell sai kuus, tere õhtust. Päevakaja teeb kokkuvõtte 23. augustisündmustest meil ja mujal. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Valgevenes Minskis algas ta asepresident Aleksandr Lukašenko vastane suur meeleavaldus. Toetusmeeleavaldusi toimub ka Tallinnas ja teistes linnades. Tallinnas mälestati totalitaarse režiimide ohvreid. Kaitseminister Jüri Luik ütles, et vastuakust loobumine ei anna tulemusi. Täna me peame olema väga selged. Eesti hakkab igal juhul vastu. Eesti ei alistu. Riigimetsa majandamise keskuse ehitab sel aastal metsa väljaveoks teid kõige rohkem jätkame Ida-Virumaale on suured riigimetsamassiivid, siis on suured raiemahud ja sellest tulenevalt on ka RMK panused kõige suuremad siia maakonda. Tartu Ülikooli raamatukogu uue juhi Krista Aru eesmärk on tuua raamatukogu tegevus inimestele lähemale. Raamatukogu on see asutus, mis võiks saada viiendaks võimuks ajakirjanduse kõrvale. Ilm on vihmane, öösel võib olla ka äikest, õhutemperatuur langeb öösel 12 kraadini, homme on sooja kuni 22 kraadi. Minski olukord on taas pingeline, hinnanguliselt 100000 inimest, võib-olla ka rohkem, kogunes iseseisvuse väljakule ja liikus mööda iseseisvuse prospekti sõjamemoriaali kangelaslinn Minsk juurde, kus toimus massimeeleavaldus ka nädal tagasi. Valgevene kaitseminister manitses päeval avaldajaid plaanidest loobuma ja tõi memoriaali juurde. Sõjaväe kohal on Kavomooni eriüksused. Opositsiooniliider Maria kalašnikov pöördus meeleavaldajate poole ja palus neil hoiduda sõjaväelasi provotseerima astet, vältida verevalamist. Siiani on kõik sujunud rahulikult opositsiooni kannaline, eks ta kirjutab, et edasi minnakse riigilipuväljakule, möödudes ka president Aleksandr Lukašenko residentsist. Meeleavaldajad nõuavad poliitvangide ja meeleavaldustel kinnipeetute vabastamist kohut tapmiste ja piinamise eest, tuttavate ametnikele ning Lukašenko taganemist võimult ja uute valimiste korraldamist. Korjatakse allkirju parlamendi ja kohalike nõukogude koosseisu väljavahetamiseks. Toetusmeeleavaldused toimuvad ka Tallinnas ja teistes Euroopa pealinnades. Leedus kogunes ligi 50000 inimest solidaarsust Läti Valgevene toetuseks. Inimkett moodustub Vilniusest ning kai. Piiripunktini ja solidaarsusüritus algabki tunni aja pärast. Toetas meeleavaldust, märgib ka balti keti 30 esimest aastapäeva. Tallinnas kommunismiohvrite memoriaali juures Pirital tähistati rahvusvahelist totalitaarse režiimide ohvrite mälestuspäeva. President Kersti Kaljulaid märkis, et kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamine on vaid üks pool tänase päeva tähendusest. Vabaduse ja demokraatia hoidmise nimel tuleb pidevalt pingutada, sest me ei soovi elada maailmas, kus vaba mõtte ja teisitiarvamise eest ootab koht baraki, naril või kuklalask. Me soovime vaba ja demokraatliku maailma, rõhutas president Kaljulaid. Kaitseminister Jüri Luik ütles aktuaalsele kaamerale, et ajalugu on näidanud seda, et vastuakust hoidumine ei tööta. Mis puudutab neid ajaloo sündmusi, siis loomulikult võib neid hinnata erinevalt Pole mingit kahtlust, et täna me peame olema väga selged Eesti hakkab igal juhul vastu. Eesti ei alistu ja me nägime omal ajal ja me võime seda väita siin seistes sele ohvitseride mälestustahvli ees et tegelikult mitte vastu hakkamine ei säästa elusid. Samad tuhanded ohvitserid hukkusid ikkagi siinsamas. Sellel mälestustahvlil on ka minu vanaisa nimi, kes vahetult peale Eesti okupeerimist arreteeriti, viidi Norriski vangilaagrisse koos teiste teiste ohvitseridega ja hukati seal 1942. aastal. Nii et siin kunagi mingeid lihtsaid lahendusi ei ole. Riik peab alati seisma oma suveräänsuse eest, rahvas peab alati vastu hakkama võõrvõimule. Riigimetsa majandamise keskuse ehitab tänavu metsa väljaveoks teid kõige rohkem Ida-Virumaale Eestis metsatöid algav RMK investeerib aastas neisse üle 20 miljoni euro. Rene Kundla räägib lähemalt. Sarnaselt viimaste aastatega ehitab ja rekonstrueerib riigimetsa majandamise keskus sel aastal Eestis üle 300 kilomeetri teid, neist kõige rohkem poolsada kilomeetrit metsatöid asub Ida-Virumaal, räägib RMK metsamajandustalituse juhataja Margus Reimann. Ida-Virumaa on Eesti mõistes ikkagi väga metsana maa ja siin on väga suured riigimetsamassiivid ja kui on suured riigimetsamassiivid, siis on suured raiemahud ja sellest tulenevalt on ka RMK panused kõige suuremat siia maakonda. RMK metsateid kasutavad lisaks metsamasinatele kohalikud elanikud, seenelised-marjulised aga korrattaga jalgsimatkajad. Riigimetsa läbivatel teedel kulgeb ka näiteks Rally Estonia. RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann tunnistas, et erinevad sihtgrupid soovivad neilt erinevaid teekatteid, kuid RMK lähtub eelkõige metsa paranduslikust vaatenurgast. Eks meil ole iga-aastane kirju igale tasandile, et külon, tee, kehvakene ei kannata sõiduautoga sõita, küll on tee kehvakenetegi kannata jalgrattaga sõita, küll on suur kivi, et on Varbola raske ja samas ütleb mõni suur veoautod, kõik teed on halvad, kuna ei kannat autot, eks siin tuleb leida see kompromiss. RMK ei suuda kõiki soove täita ja me oleme võtnud omale eesmärgiks tagada selle. Meie RMK huvid oleks tagatud, see tähendab seda, et metsaga autod saaksid sõita metsaveoteede peal. Me rajame ka mõned puhkemajanduslikust tekstis seal ola, siis puhkate poolest rohkem tähelepanu pööratud. Metsateedel kruusa osakaalu vähendamiseks kasutas RMK sel aastal esimest korda teekate materjalina põlevkivituhka, et seda tavaliselt mägedena ladestatavad. Põlevkivitööstuse jäidet veidigi väärindada, kas põlevkivituhk metsateede ehitamiseks sobib, peaks selguma pärast sügisel teist lõigul toimuvat metsavedu. RMK püüab ajaga kaasas käia, püüab olla roheline selles suhteliselt vähendada oma süsiniku jalajälge oleme aastakümneid juba kasutanud Ida-Virumaal aherainet, mis on jääda vähendamaks selle kaudu uute karjäärimaterjali kasutamiseks, siis me oleme kasutanud Geosünteete palju jällegi selleks, et vähendada kruusamahtusid. Ja nüüd me proovime siis katseliselt põlevkivi ka, et saada veel vähemaks oma kruusamahtusid ja tänavu aasta esimene katselõik ongi meil siis, mis on tänaseks nagu lõpetatud ja vaatame, kuidas siis tuleb, et sügise sinna raie peale, kui see asi ennast õigustab, siis saame veel oma kuusemahtusid vähendada. Raadiouudistele nägundla. Tartu Ülikooli raamatukogu juhi Krista Aru eesmärk on tuua raamatukogu tegevus lugejatele lähemale, jätkab Laura saks. Tartu Ülikooli raamatukogust saab laenutada teoseid, lugeda neid, teha sporti ja vaadata ka väljapanekuid. Praegu käivadki tööd, et suve lõpus saaksid külastajad näha raamatukogus mitmeid näitusi. Aasta aega oli Krista Aru Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja kohadeid. Jah, ning sel suvel valiti ta ametikohale viieks aastaks. Räägib aru. Ma olen tükk aega mõelnud, nüüd sellel aastal sellele räägitakse, et raamatukogu on see asutus, mis võib saada viiendaks võimuks ajakirjanduse kõrvale. Ja minu meelest ongi see, kui raamatukogu inimesed, need inimesed, kes siin töötavad, tunnetavad eluga kaasnevaid uusi vajadusi, siis nad oskavad üha paremini tegelikult pakkuda lugejale seda, mida see lugeja siit vajab. Üle 12 aastani Tartu Ülikooli raamatukogu suvel avatud, mis on üks muudatustest, mis aru ellu viis külastajad on selle hästi vastu võtnud paiknedes siin Tartu linnas väga väljapaistval kohal uhk majana, siis ei saa olla raamatukogu suvel suletud. Tudeng peab õppima vahel kui suvel ja teadus ei tohi seisma jääda, kuigi suuri ümberkorraldusi aru teha ei plaani. Soovite siiski hakata korraldama keelekohvikuid, kus võõrkeelt õppivad inimesed saaksid omavahel suhelda, kus siis veel, kui mitte raamatukogus peaks olema selline mõnus ja pidada keelekohvikut, et õppida, kas siis eesti keelt meie katse juba ju tegime küll omafinantseeringu ust, aga ma arvan, et Tartu linnas võiks ja peaks raamatukogu olema see koht, kus on just sellised avatud suhtlusega keelekohvikud võib-olla isegi mitte ainult eesti keele õppimiseks ja võib-olla ka vene keele õppimiseks. Keeled on need, mida raamatukogu peab aitama kasutusse rohkem tuua. Aru loodab, et koroonaviiruse leviku tõttu oma tegevust peatama ei pea, vaid inimesed on ise vastutustundlikud ning järgivad ohutusnõudeid. Seni on külastajad seda teinud. Ilmast räägib sünoptik Ülle Jõemaa. Homme tuleb vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja võib olla äikest. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel 11 kuni 15, rannikul kuni 17 kraadi ja homme päeval tuleb sooja 18 kuni 22 kraadi. Aitäh, kuulsite Päevakaja, head õhtut.