Klassikaraadio suvetuur jätkub ja mul on hea meel tervitada külalist. Tere tulemast sopran Marion Melnik. Tere. Ilusat kesksuve teile ka. Kuidas see suvi läinud on? No nüüd on hakanud minema päris töiselt, ausalt öeldes, et see on nüüd see, Ta oli just selline kõige töisem ja isegi selline lugu, et mul parim sõbranna abiellub ja sõidame laupäeval Soome tema tema pulmas, et kuigi on selline raske aeg, aga ikkagi inimesed lähevad edasi oma eluga ja soovivad oma armastust tähistada ja, ja selline tore, tore sündmus tulemas, aga praegusel hetkel laulan päris palju ja see toob mulle väga, väga suurt rõõmu. Ma täiesti usun, te ütlesite loetud päevad tagasi siis, kui Rapla kirikumuusika festival käru kirikus lõpes. Et te olete igatsenud meeletult elava muusika järele elava esituse järele, Blaiv kontserdid, et onlain-ülekanded olid ka teile tuttavat koroona ajal ja ma tegin neid päris palju, et kuna tuli see kriis ja kõik tööd öeldi üles, et kõik on nagu tühistatud kalendrist ja hakkasin mõtlema, et mis nüüd saaks siis teha ja, ja tegin mõned kontsertid ise. Facebook live is ma katsusin saada küll klaverisaatjaid ja teeme koos ja ka kõik, aga kartsid ja siis oli ka see, et ei saanud kuskil harjutud. Ta ei saanud kuhugile minna. Aga nüüd on see ikkagi, et kuna nüüd oli just esimene kontsert seal käru kirikus, kus oli ka elav publik saalis, siis lauljana ma võin öelda ja kunstnikuna, et see on ikkagi see täiesti teine asi esineda. Kui sul on elavad inimesed, saalis hingavad, on sinuga nagu saavad seda kunsti hingata iseendale ja saada seda see, mis publik saab, sina saad ka endale, et see nüüd online kontsertitel kahjuks ei nagu ei vasta sedasama, et sellepärast see oli mulle tõesti selline suursündmus ja ma loodan, et need inimesed, kes tulid kohale, olid ka, nagu said sellest endale väga palju selleks suveks ja energiat ja ja positiivset kogemust. Te olete Turu linnas sündinud. Elate soomekeelses keskkonnas, ehkki siinsamas Eestis ja nüüd olete veetnud koroona ajal ka Eestis palju rohkem aega ka meil on, kodusin Kadrioris, me elame siin linnas. Kahjuks mina ei ole saanud puudutada nii väga palju loodusega, et no ainult lapse kaudu meil on neljaaastane tütar Isabel, et temaga käinud pargis, mida me nüüd saime, siis pargid pandi siin Tallinnas kinni või Eestis. Aga nüüd, et on selline aeg, nüüd me olime nagu suvepuhkusel Soomes nädal aega mu lapsega ja ja tulime nüüd siia tagasi, naudime seda Eesti suve, pikem siin Tallinnas, aga siis ka teeme väikseid sõite. Aga teil on omanimeline bränd, et või tegelikult täpsemalt öeldes bränd nimega popaps. Soprano, jah. See kõlab väga intrigeerivalt, et no kuidas see siis on, et helistatakse teile, te lähete kohale ja muutut sopraniks ühe, sellesama sekundiga. Nojah, selles on nagu mul on olnud kaks mõtet, pop-up võib nagu liituda sellesse, et noh, et ma lihtsalt tulen kohale, ma nagu ma olen, popap, tulen ja siis pop-up. No tähendab, popp on ka selline, mida mõned klassikalised lauljad ei laula, aga minu repertuaaris on väga mitmekülgne nagu repertuaar, et ma laulan ka Sarap, Krikmanni, Andrea Bocelli lugusid. Joscrobenid sellindi joonid, et see pop on nakkusesõnana mulle meeldinud, et siis sündis nagu Bobab sopran ja, ja need kontserte ja need esinemise ma teen päris tihti ja isegi nüüd olin suvel juunikuus Soomes käisin vanadekodudes esinemas ja siin olen ka käinud, kahjuks siin mul pidi olema üks vanadekodu esinemine, see jäi ära, kuna ikka siin Eestis minu meelest ollakse nagu veel ettevaatlikumad, aga Soomes tegin sellised, et maalin õues laulsin, tegime piha kontserdid ja, ja need olid ka tika vanadele inimestele ka tuua seda muusikat, et, et oli väga-väga positiivne kogemus ja tore sündmus, aplaus ja olete te siis ikkagi kuulnud akende, aga surnud leht oli, olime seal õues ja, ja vanemate inimeste istusid siis rõdudel ja siis oli selline väike terrass ja ja sain siis ka kuulda aplause, need on laulja vitamiinid, need on väga tähtsad. Kindlasti ja mõistan seda eriti sellel raskel ajal. Teie jaoks on see aasta 2020 olnud, et keeruline ka selles mõttes, et te olete omal moel kasutades teie väljendit tulnud kapist välja. Te avaldasite publikule sotsiaalmeedia vahendusel oma raske diagnoosi. Te olete elanud aastaid Sclerosis Multiplexi diagnoosiga ja nüüd olete te seda avalikult öelnud ja mis sellele teadaandele on järgnenud. Elame sellist aega, et, et mulle tundub, et et kõik on nagunii avanenud või kuidagi, et, et see on nagu nii-öelda okei olla, nagu sa saad olla see, kes sa oled täitsa nagu avalik kuulda, et see haigus on osa minust ja seda on teadnud juba minust sõbraat ja, ja pere juba pikemat aega. Aga siiski võib-olla elus on asjad nagu ikkagi, nagu inimesed peavad mõnes mõttes peatuma, kui nendele tuleb mingisugune selline nagu noh, selline elus selline kannapööre ja et see juhtus minu elus just sellisel ajal, kuna ma tahtsin teha karjääri ja ja olin minekul Saksamaale võistlustele ja nii siis tuligi nagu see stopp selline ja pead natuke peatuma ja, ja elama sellega, et nüüd on selline olukord ja see natuke ta ei takista, aga ta natuke piirab elu. Et et selles mõttes kuidagi nagu on elanud selle asjaga nagu kaua ja, ja oktoobris oli ka mul natuke selline väike löök või selline raskem aeg ja ja Facebookist olen saanud palju nagu toetust sõprade-tuttavate kaudu. Ma tundsin, et, et soovin sellest rääkida, et, et see hea asi, mida võib sotsiaalne meedia nagu avaldada, et et ma soovisin seda nagunii rumalasti öelda, ära kasutada, et tahtsin nagu rääkida sellest, et seal, sest see, minu haigus on väga mitmekülgne, seal võib palju erinevaid asju, nagu juhtuda ajudega, just et mul on hetkel nagu kõik läinud väga nii-öelda ilusti ja hästi. Ja, ja see on minul nagu sellises vormis, et ta on nagu hästi selline leebe. Ja on, on arst, oma arst, oma medõde, kes hoolitsevad, kellega ma olen ühendusest ja Ma elan sellega ja see ei takista minu laulmist. See ei tee minu häälele mitte midagi. Ja ikka igapäevaelus on, saan elada täiesti rahus ja ja peab enda eest hoolitsema, mida tihti, kui on perekonnaelu, et siis ka jätad enda ennast natuke nagu viimaseks, aga, aga peab ikkagi võtma see aeg, et, et olema nagu isekas vahest. Aga see laulmine on minu nagu selline, mis ka mind väga hoiab muusika. See on selline teraapia või selline teraapia foormet, et see nagu hoiab mind. Aga see on väga aus ülestunnistus ja mõistagi miks me ütleme, et me oleme haavatavad või et meil on valus või et väga raske periood, sellepärast, et tunda seda soojust, mis publikult või kaasinimestelt meieni voolab ja see annab meile jõudu edasi elada. Te ütlesite, et laulmist, see seganaeratus on teil olemas, silmis on sära, kuid seal on ka kurbust. Mida te saate selle haiguse kohta öelda? See on väga eriline diagnoos juba ainuüksi sellepärast, et see on nagu rätsepaülikond igale diagnoositule täiesti erinev sümptomid nähtamatud ja kõrvalistele isikutele märkamatult, et noh, ta on selline nagu elektrijuht, et kui seal on mingisugune üks väikenegi osa on kuidagi nagu katki läinud, et see, mida ta teeb nagu kehas, seda ei tea soonega, kellel see haigus on, on individuaalne, et kuskil 30 40 aastat tagasi see oli vägagi selline raske haigus, et ei olnud, ei olnud mingit ravi, ravi ei olnud nagu teadvust sellest aga sellega saab täiesti elada ja minul oli üks hea arst Soomes tema praegu pensionil, aga ta ütles mulle, et kui nüüd oleks nendest raskematest haigustest kost diabeet, ess Sclerosis multiplex või mingi muu, et tema valiks kindlasti Sclerosis multiplexi, sest sellega saab kõige lihtsamini elada ikkagi tänapäeval. Et ikkagi teiste haigustega on nagu peab väga nagu ettevaatlik olema, et et selle haigusega mina olen täiesti saanud nagu hakkama. Ja hoian ennast edasi, et aga see tähendab ka seda, et te peate päev korraga või lühemaajalisi plaane tegema, et pikemaajalised on, on keerulisemad. Kas nii? Nojah, võib-olla nii, et hetkel elan, elame siin Eestis, mul on siin minu medõde ja minu arst ja, ja just sellepärast siin minul ongi kõige mugavam ja koos oma perega, et, et siin on võib-olla kõik nagu natuke väiksem, et Soomes on natuke teistmoodi. Sa oled ikkagi osa sellist, natuke suuremat süsteemi? Siin on nagu kuidagi nagu, et kuidas seda minu haigust patsiendikesksem ja võib-olla. Aga tulevikuplaanidest ma ei oska öelda, et jah, võib-olla on meil nagu rohkem neid lühiajalisemaid plaane menna rohkem. Te mainisite, et mõned suured asjad on, on jäänud tegemata. Sageli juhtub, kuhu ma välja tahan jõuda, teil on naeratus ja, ja see säramistest õhkub. Kui te lavale astute ka siinsamas stuudios, ma näen seda sära, mis annab teile selle jõu särada väljapoole. Te ei ole kibe katkera nagu sohi ütleb, teist puudub see kibedus. Kuidas ta selle heitnud olete? Ma arvan, et Mul on olnud väga hea side oma emaga perega minu laps annab mulle väga palju jõudu, minu pere sõbrad. Et mul on elus nagu kõik läinud, aga ilusti, et et ma ei ole jah, just kibe, mis see sõna oli, et kibestunud, kibestunud, et see annab mulle nagu jõudu ja rõõmu, aga võib-olla kõige suurim sära sellel hetkel on. Minu tütar annab nii palju jõudu, sest kui sa iga päev nagu ja isegi selle koroona ja kui sa näed seda lapse rõõmu ja see, et kuidas lapsel nagu Et talle on räägitud, et need on selline raske aeg ja nüüd peab ettevaatlik olema ja käsi pesema ja ja, ja köhima varrukas ja nii edasi, aga lapse nagu rõõm on nagu igapäevane. Ja kogu aeg ja meie laps nüüd eriti on selline, et kogu aeg peab olema hästi hästi tore on et isa ollagi momente, kus ei oleks nagu lõbus ja tore. Teie oma lapsepõlv ühest hetkest alates oli ka selline väga et mitte öelda atraktiivne, aktiivne ja umbes 10.-st eluaastast, kui, kui teie ellu tuli mees nimega Eri Klas. Ja, ja see oli väga suur muutus minu elus, sest mõned aastad enne teda. Me elasime risti väikses linnas Turu lähedal. Mul olid kõik sõbrad, nad kõik. Me elasime väikses rajoonis, meil oli eramaja, kõik oli, ümbrus oli nagu ühe kilomeetriga, nagu, et kõik elasid nagunii lähedal ja ja just olen just seal koroonaajaga ja üleüldse selle ajaga mäletanud oma lapsepõlve, et kuidas ei olnud mobiile läksime lihtsalt õue ummikus, tulime vahepeal sööma, siis jälle õue õhtuks koju keegi ei arenenud, et korsten toite, et me olime alati nagu noh, kus iganes, no õues mängisime lihtsalt et tänapäeval on natuke teistmoodi ja teised võimalust ja, ja, ja milline olla nagu ema isa tänapäeval ja eritulija meie ellu ma olin jah, kuskil kümnene ja siis tuli meil sealt rikke just kolimine Helsingisse ja mu õde läks siis ta sai sisse Sibeliuse Akadeemiasse. Ja mina läksin siis kooli neljanda klassi nagu lõpus. Ja seda mäletan, et see aeg nagu ma alustasin oma elu nagu seal Helsingis, et eri ja minu ema Ariel väga palju reisisid ja oli selline nagu uus maailm, et ma ütleksin, et Helsingi lapsed võrreldes siis nagu turu ja rike lastega, et olid väga erinevad, väga avalikud ja sellised väga julged ja ja see võib olla ka, nagu oli suur mõju, nagu minu isikliku nagu mina olin väga tagasihoidlik, ma olin väga, ma ei usaldanud koolist isegi kätt tõsta, et ma olin väga vaikne laps. Et see erituli ellu ja sissekolimine Helsingisse see ümbruse muutus. Et millest on nagu see just, et see teekond siis ikka sinna muusika poole, klassikalise muusika poole. See kõik nagu avanes, et ma läksin, siis mul oli üks sõber tema tänapäevalgi minu kõige parim sõber Jerry tuli mulle siis rääkis, et kuule, et on võimalus minna rahvusooperisse, on lastekoor, et kas sa ei taha minna sinna nagu katsetele katsetele mõtlesid tea, et võib-olla mida ma nagu oskan laulda ja siis meil oli see. See oli, see seondub miinusegist, vist oli see toore myy laulma midagi muud, no seda me tegime nagu koolis, ma olen siis selle okei, ma lähen, jah. Ei, ma saingi sisse, kahjuks ei saanud, aga me olime ikkagi, oleme ikkagi siiamaani sellest hoolimata sõbrad ja ja sellest nagu avanes uus maailm, et mis, mis asi see, selline ooperimaailm, onju? Te muutusid julgemaks ja, või kaks Marioni, üks, kes on lava kõrval ja teine see Marian, kes on laval ja ongi nii et tegelikult mis nüüd puudutab lavalolekut, see on midagi muud ja siis just see paks Deutsch Maarja, ma olen tegelikult väga selline tagasihoidlik ja see võib olla ka on nagu just nendes karjääri asjadest, et tänapäeval ikka igaüks on nagu oma kuidas öelda, Rätsep või oma õnne, oma õnne sepp, seda tahtsin öelda, et mina olen olnud selline tagasihoidlikum sellesse asjasse. Jah, minus on natuke sellist kaks poolt. Te olete nimede perekonnast üks nimedest, Ariel Klas, pianist Eri Klas, maestro teie õde, Angeelika klass, Fagerlunud, tema abikaasa, helilooja Sebastian Fagerlon ja kuidasmoodi te omavahel hakkama saate, kas, kui te samas toas olete musitseerite või pigem mitte. Anžeilikaga Me oleme pidanud palju ühiseid kontserte, palju räägime omadest tegevustest ja ikka uurime ja vaatame, mis selle muusikaeluka toimub. Mul oli nüüd emadepäeva Online kontsert, mida ma tegin Facebook laivis. Ariel mängis minuga paar emadepäeva lugu ja peale seda hakkasin rääkima. Kuule ema, miks sa rohkem ei mängi minuga, et võiks ju teha rohkem, aga tema pensionär ja ja ka see, et me nüüd, kui me nüüd satume samasse tuppa, et, et see ei tähenda, et me kohe hakkame koos musitseerima, aga see muusika ikka väga tugevasti meie igapäevaelus olemas, et me ikka nagu jagame väga palju asju. Kas on ka mõningaid laule, mida ema on teile soovitanud, et see sobiks sulle? Need kõik lood, ma olen nagu ise ise otsinud, ise leidnud, mulle meeldivad väga sellised, Ma olen vaatanud Dubois ja, ja mulle meeldib selline crossover, jah, just need George kaubanse lindi on seal kõik see repertuaar, mida nemad nagu teevad, et see, et klassikaline muusika on väikse sellise ristiga jah, et seal on natuke seda ka kergemad kergemustet kujunes kuulata lihtsalt mingit Wagneri ooperit või midagi sellist, see natuke nagu raske. Aga nüüd just ma olin Soomes ja ma esinesin just selle, minu Poppab kontsert, see nagu repertuaariga inimesed tulid nii kiitma, et kuidas need on just need lood, mida nad on kuulnud raadios või kuskil televisioonis sellist lihtsamat, kergemat, klassikalist. Meil oli see repertuaari soovitaja oli pikem eri Row pigem kes tihti nagu ütles, et noh, mida laulda, mida mitte laulda. Ja see on olnud väga hea. Et andis seda nõud, sest ma olen nagu olnudki sellega ettevaatlik, et praegusel hetkel ma olen nüüd 38 aastane ja meil on tulemas kaks ooperi kontsertid, kus Ma ütleksin, et on mul selline repertuaar, mida ma nüüd saan selles vanuses, mis ma praegu olen taga hästi laulda. Ja ma arvan, et ee ei oleks nagu samal arvamusel, et natuke raskemat repertuaari, mida ma olen noorest peast, kui ma tegin nagu therly napangeenad, midagi sellist nagu Supret soprani nagu repertuaari, et nüüd on natuke nagu teistmoodi, et homme ja ülehomme teid tõepoolest esietendused ootavad. Pille Lille muusikute fond toob lavale suve ooperi ja see etendub siis Tallinnas vanalinnas asuvas pühakata Riina kirikus. Kes ei tea, see on siis Katariina käigu kõrval. Ja Te olete nüüd homme-ülehomme laval, kellega koos ja mida te siis laulate, mis see suveooper on? Suveooper toob inimestele seda repertuaari, mida nad on kindlasti nagu väga kaevanud, et no ooperimuusika, need kõige suurimaid aariaid Tertsete, neid pärle, neid, selliseid nii-öelda, kui on neid plaadistusi, kus need Hailaids esinen metsosopran Anna-Liisa pillakuga ja bariton Aleksander Arteriga. Ja Tiina Kärblane on meie orkester ja klaverisaatja iija ja. Borgi Abess ooperist löönud juba Annist grusi fant uutest on väga palju numbreid. Tigaropulmad, lakk, meest, meil on ilus lilleduett ja tulge kuulama, siis kuulate, mis, mis veel on. No väga põnev. Kokku on 12 õhtut, tegelikult seda suvehoo pealt juulis kuus, augustis kuus, täpsemad kuupäevad leiab siis Pille Lille muusikut fondi kodulehelt ja kindlasti internetist otsingusõnaga püha Katariina kirik ja, ja suveooper. Aga täna on esietenduse eelõhtu ja täna me teeme peaproov ja ma ei ole isegi käinud seal kirikus Vene tänaval olen küll käinud, aga täna siis lähete esimest korda. Oh, aga kas teil on mingid rituaalid vahetult enne lava või, või vahetult enne esietendust? Ma tean, et, et muusikud või need loomeinimesed on ebausklikud, et enne lavale minekut tuleb soovida vastupidist. Ei, see ei ole teile tuttav teema. Ma pidin kohe nagu mõtlema, et kas mul on mingid rituaalid, aga mul tegelikult ei ole. Et eks ikka on see suurim tähtsam asi, on ikka see, see eelnev töö ikka see harjutamine on nagu see kõige suurim töö ja et sõnad on peas, noodid on peas ja et see tunne on olemas, et ei pikem, ei ole vältida vürtsikaid toite, juua, palju, mitte komme süüa. Mis need vürtsikad toidud teevad vahetult enne? No kindlasti sellele instrumendile nagu häälel häälele natuke sellist, et võib tulla seda noh, sellist, mis nagu mida ei soovi nagu laulu ajal, et see peab olema kõik puhast, neutraalne ja sellises heas vormis, et pikem teistele päevadele siis need indiapärased toidud või midagi sellised. Ta võib tulla ka seda, ma ei teagi, mis on eesti keeles. Kõrvetisi tahaks sellist, et lihtsalt hoolitseda, et süüa neutraalset toitu ja juua vett mitte alkoholi ja mitte nagu füüsilise koormusega liiga palju, just enne teod. Sest see sport või nii-öelda tegevus on siis ikka laval seal ikkagi väga palju. Palju kulutad kaloreid? Mariann Melnike, ma küsin teilt lõpetuseks veel ühe küsimuse, mis on seotud eriklassiga. Üle nelja aasta ei ole teda enam, aga ta on teie elus igapäevaselt olemas, mil moel? Eks ikka nagu, kui ma need just muusikat teen, tema nagu õpetused on, on mul ikkagi olemas. Ta ütles väga häid asju alati ja just tähtsaim on nagu muusika tegemisest see, et kui tähtis on see, et mitte ainult nagu laulda. Vaid ikkagi nagu lugeda partituuri väga nagu noh, tõsiselt, et mis, mis helilooja on tahtnud, mida ta on sinna kirjutanud, mida selle muusikaga ma tahan ennast nagu väljendada. Ja kuidagi temas oli alati, sest sära ja see, see on selline nagu, et ta nagu igasse asjasse, mida ta nagu tegi või läks kuskile ja tal oli alati selline lapsemeelne, selline huvi või selline Ude lihas uudishimu, uudishimulik jah, selline, et see on nagu elab minus ka, et, et seda ma kannan nagu iga päev õpetas Väikse Marioni maailma nägema oma silmade kaudu ja ja see ongi teid kandnud, tundub mulle nii ja täna teid kuulates ja see on parim mälestus ja viis inimest endaga kaasas hoida. Aitäh Maarja Melnik selle toreda intervjuu eest ja lõpetuseks jääb kõlama aaria ooperist Faust. Helilooja on Saaskonnoo. Ja see on salvestus aastast 2009, mil Eri Klas tähistas oma seitsmekümnendat juubelit Tallinnas Raekoja platsil kontserdiga. Kui su hing on noor. Aga laulma hakkab Mariann Melnik.