Tänavu seitsmendal augustil möödub Veljo Tormise sünnist 90 aastat. Sel nädalal oleme raadio stuudiosse kutsunud inimesed, kellel oli Tormise ja tema loominguga eriline ja tähenduslik side. Ja täna istub minu vastas dirigent, jõudja, Tormise kaasteeline Ants Soots. Tere tulemast. Ma tahaksin kohe alustuseks purjetada sellest käesolevast aastast 2020 väga kaugele lähemale Tormise noorusele, teie enda noorusele ka. Ja küsida, millal üldse tekkis teis teadmine, et on olemas selline helilooja nagu Veljo Tormis, millal algas tutvus tema loominguga ja mis hetkel kohtusite helilooja endaga? Ma arvan, et päris täpselt määratleda ei suudagi enam tagantjärele, aga see saab olla ikkagi kooliaeg, ütleme, keskkooliaeg, kui ma kooris laulsin ja muusikaõpetuses see on, siis seitsmekümnendatel aastatel on helilooja kui tormis juba kuuldud, nähtud ja võib-olla ise lauldud ja kogetud. Ega seda tormist sel ajal nii väga palju ei ümbritsenud meie ümber, kui räägime 70.-test. Ta oli ju küllalt palju juba kirjutanud ja kutselise koorika väga palju tema loomingut esitasid esmaettekandes ka sellised suutlikumad harrastuskoorid. Tuntud oli Arvo Ratassepa Teaduste Akadeemia naiskoori ettekanded, Tallinna kammerkoori ja üht-teist veel, aga ütleme, igapäevases kontserdielus ja praktikas. Ega see bar ikkagi episoodiline kogemus võrreldes võib-olla hilisemate aegadega. Kui ma ise hakkasin laulma Tartu akadeemilises meeskooris ja ka teistes koorides, siis see kokkupuude suurenes aga siiski ka üksikute laulude kaupa üksikute laulude kaudu. Põhjalikum kokkupuude ehk tekib siiski konservatooriumi õppimise ajal, see on siis alates 1978. Ja veel rohkem lauljana Eesti raadio segakooris kaheksa aastat siis oli kokkupuude juba suurem ja ulatuslikumalt tema loominguga. Päris esimene otsene kokkupuude, võib-olla ka koorilauljana tormis ju ikka teadis ja võib-olla nägupidi nimepidi võisimegi see tuttavad olla ka päris isiklikum kokkupuude, on küll meeles, et see oli alles vist 1981 kui toimus reaalgümnaasiumiaastapäev ja selleks kontserdiks oli tellitud pelgalt vormiliselt reaalkantaat. Ja selleks loodi nagu spetsiaalne reaal kooli vilistlaste eest meeskoor ja mind paluti seda Sirigeerida. Kuna tormis oli sel ajal sanatooriumis, siis oli kokkulepe niimoodi, et neid proove võeti linti tolle aja võimaluste piires. Ja siis ma käisin sanatooriumis ehtemalt neid kuna see oli nagu täiesti esimene kokkupuude ja teatud selline aura ja imidž, mis tormis ümber juba aastakümned olid tiirelnud. See oli päris noh, nagu öeldakse, selline omamoodi väljakutse või see oli nagu katsumus minna tormilisele elavalt seda lindistust pakkuma, aga aga küll oli hea meel, et ta oli nagu selle prooviga rahul ja soovis head käiku seal kantav edasi ja see kantakse ette kantud. Ei ole kuulnud, mis selle kantaadis vaatus edasi on olnud, aga vähemalt see oli nagu esimene kokkupuude. Oli ka Teaduste Akadeemia meeskooriperioodist, aga vist otse niimoodi autori ja dirigendivahelist kontakt ei olnud, nii et see reaalkantaadi sündimine on otsekontaktist meelde jäänud. Ma saan aru, et see algus oli selles mõttes siis ka nagu õnnelik, et kui, kui te sanatooriumis neid salvestusi presenteerisid, siis ta oli nendega rahul, aga kas see edasine isiklik kokkupuude ja koostöö kuidagi pani teid uue pilguga vaatama tema loomingut? Kindlasti raadio kooriaegadel ja, ja ka võib-olla Tallinna kammerkooris. Ma olin pikka aega ja, ja võib-olla veel mingites kontekstides, ega mul ei olnud otseselt võib-olla dirigendi ja siis autori suhet, aga aga ta tihti käis proovides ja nagu mingi suhtlemine ja mõistmine hakkas ka selle kaudu juba seda koostööd pealt nähes kogedes. Ka selles tekkis juba mingi tunnetus ja aimdus. Kui tormis kooriproovides viibis, mida ta saada tahtis, mis teda huvitas, millele ta tähelepanu pööras? Jah, tema kooriproovides leevenejad see ei olegi nab ainult praadistamise tsükliga seotud, see on ka varem olnud. See on olnud üks hästi õpetlik ja kasulik periood üldse tervikuna. Sest et tormis, kes paneb partituuri märkidena kirja niipalju kui üldse võimalik on ja siis ilmneb, et kui palju tegelikult jääb mõtet ja sellist ruumi sinna partituuri ridade vahele. Ehk teisisõnu juba see, et temas partituuris nähtaval olev taotlus et seda mõista ja selles suhtes olla kohusetundlik ja mõista seda ja teda elavdada. Teine Poolas oli see, kuidas tõlgendada ja aru saada, mis jääb ribade varju mis nende tingmärkide taga on. Võib-olla me oleme ala rikutud natuke Viini klassikute poolt loodud tingmärgisüsteemile ja märkidele, aga nelja saab sõltuvalt muusika iseloomust, kaotusest tunnetusest anda kui palju värvinguid? Miks üks rõhumärk on just selline, kuidas seda rõhumärki väljendama missugused värvid, kloriidid, tämbrid, sellega kaasnevad seda ju otseselt kirja panna. Nii et selline tormise sisu tuumani minek ja selle lõpuni mõistmine. Sellest ma olen väga tänulik ja ma olen saanud nagu väga suure kooli et see koostöös temaga niimoodi sündis ja see tegi seda Tormise mõistmist palju suuremaks, kui see noodipilt näitab. Kas dirigendina oli teil kerge temaga koostööd teha, mis asjadest oli nagu kerge aru saada ja mis puhul oli, oli see nagu keerulisem. Kõige intensiivsem periood on ikkagi tõesti see kuus-seitse aastat, vaadistusse valmisid tsüklid. Et see üksteise mõistmine ja tunnetus, see kasvas ajav. Ehk teisisõnu öeldes see koostöö läks nagu lihtsamaks ma tean, et see periood kui tema teosed üldse, sest ega mina olen nagu sellise teise lainekandja teine põlvkond. Kui see stiil ja tema käekiri üldse sündis ja tema väljendus, siis oli see võitlus selle ümber palju suurem. See, kui mina juba silmitsi olin, siis oli juba palju ameerika tala avastatud. Mingisuguste tõdeldeni oli juba jõutud, noh ikka põhiliselt rahvalaulu runolaulutunnetus, esitusviis, esitus, vaad, sellel sõltumatus romantilisest muusikast võib-olla algusjärgus oli jah, jah, tõepoolest see boonus, et said aru, et näiliselt nagu ise oled proovinud minna sügavuti ja põhjani selle partituuri lahtimõtestamisega. Aga kui tornis sinna veel juurde tuli, siis selgus, kui palju avastamata sellist mängumaad veel. Nagu ma just ütlesin, et mis on nende märkide taga kõikvõimalike märkide ja tempode valikute, nende muutuste taga suuridelt, aga miks see kõik nii on? Mis tunnetusega seda kõike peab tegema, missuguse koloriidi saavutab. Mida teos edasi ja mida see koostöö arenes, seda rohkem hakkasime teineteist nagu tegelikult poolelt sõnalt mõistma või isegi üldse ilma. Ta oli seal proove, kord ta kuulas, ärad, kuidas meil proov läheb. Ütles, et jah, läheb läheb õiges vaimus ja ja ta tuli alles kraadistamise päeval. Aga see kõik oli pikk teekond. See plaadistuste sari on pealkirjastatud, kui nägemus Eestist viisin of Estonia. Ütlesite küll, et tulite justkui tormis ja teise lainena, et midagi oli juba tehtud, aga mis siis oli sealt Ameerikast veel avastamata, miks te võtsite selle sarja teha? Seal on mitu põhjust ja üks põhjus on see, et noh, see ei ole ainult nagu tornis probleeme, aga üldse tolle ajastu, mis nüüd mitukümmend aastat rohkem hiljem võib-olla juba vajab süvenemist ja meeldetuletamist ja mõistmist. Et see oli aeg, kus kehtis väga võimsalt printsiip plats puhtaks. Kui me räägime ikkagi 90.-te aastate lõpust alates suhtumises trammi avates suhtumises Ernesaksa kuni Dorvisioni välja, ühesõnaga kõik, mis on olnud enne kahekümnendat augustit 91, sellest tuleb distantseeruda. Ja kui see niimoodi oli kestnud, juba plaadi idee sündis, ütleme, kui torm, mis oli 70. sünnipäev 2000 aasta siis ja enne seda juubelikontserdiks valmistudes. Et üks liikumapanev jõud nii tormilise kui ka muudel puus löövad, et on teatud väärtused, mis vaatamata poliitikale, mis vaatavad ajale, peavad edasi kanduma. Kuna oli vahetunud väga suur osakaal lauljate põlvkonnas välja, siis ta nagu lisaks nagu üldkultuurilisele taustale oli segalauljate jaoks vajalik. Seal oli ju palju neid lauljaid, kes olid kõik Tormise sünni alates 60.-te seitsmendad aastatest kõik kaasa teinud ja need võib-olla isegi Norrisesidelt, miks jälle tormis. Aga teisipidi oli vaja, et see uus generatsioon lauljaid ja uus generatsioon, koorimuusika publikud ja üldse kultuuriüldsus, et see väärtus kanduks identsed kujul edasi. Oluline oli ka see, et vaatamata, et tormist oli ka plaadistatud tolleaegse fortefirmale ja ka muidugi juhuslik võimaluste piires nüüd aastast 2000, kus võimalused on teised oli ka tähtis see, et kui me võib-olla grammi tegevuses olime jõudnud vokaalsümfoonilised teoste ja eriti meeskooris suurteostega ka maailma lavadele maailma publiku ette tänu võimsatele sümfoonia, dirigentide patroleerin siis aga bella pool oli noh, suhteliselt vähemate võimalustega ja iseäranis tundus, et tormis oleks see materjal, mida maailm peaks kogema, nägema, kuulma, teadma. Ja nüüd tagantjärele on selge, et selle asjaga väga õigustanud kõikvõimalikud välismaal toimunud aga bella kontserdid ja nagu ühest suust erinevates geograafiapunktides tuleb publiku reaktsioone, et tulite, olete rikkalt kui rikas meeskoorilooming teil on, aga see on tänu tormisele, aga tänu tormis ka Ester Mägi. Tänu tormi 100 on veel palju heliloojad. Nii et see oli plaadistamise mõte, et tormis, kui väärtus meile endale oleks alles ja see leiaks sellise õiglase väljundiga nii kaugele kui võimalik. Ja muide isiklikult olen kogenud meeletu austus, olen kogenud Jaapanis, Tormise meeskoorimuusikale. Kui minna selle Tormise meeskoorimuusikaga ajas natuke tagasi, siis tegelikult ka ju oma need esimesed uuenduslikud meeskooriteosed kirjutas ta just tänu sellele, et oli olemas selline asi nagu rahvusmeeskoor. Ja alguses ma saan aru, ta lootis, et Ernesaks ise, kellele ta ka mõned teosed pühendas, hakkab neid juhatama. Aga ei hakanud. Mis põhjusel Ernesaks selle Tormise meeskooriloominguga nagu kunagi õieti tööle ei hakanud? Jah, see saab jääda remondi arvamuse oletuse tasemele ja võib-olla kadunud kuu areng ja Olev Oja ka Uno Järvela ja Harald Uibo kes olid tollel ajal nagu lähemal ja saksa lähemal nendest arvamustest nagu koorub üht-teist välja. Ernesaks oli täiuslik omas elemendis omas sellises rahvusromantilises romantilises, võib-olla ka neuroromantilises helikeeles. Mul on tunne, et kuigi need päris esimesed teosed tolmisest praeguse pilguga vaadates kolm mul oli kaunist sõda ja rahupäev, nad erinevad oluliselt ja nad on tunduvalt lakoonilisemad võrreldes hilisema helikeelega ja väljenduslaadiga. No ju see vist ikka Ernesaks ei kõnetanud, sest selline kindel tundelaad vanemad lauljad on meenutanud, kuidas õpiti rubiini reekviemi siis, kui neil oli tolle aja kohta haruldane võimalus seda esitada Itaalias Riccardo Muti juhatamisel tol ajal noor dirigent, kui ma ei eksi, vist seitsmeteistkümnendal aastal. Ernesaks selle koorumis valmistas selle rubiini reekviemi ette. Aga tema valmistas oma tundelaadiga, sa teed tema nii nagu ta üks koorilaul on, nii nagu ta viimistes oma laule Aleksander Läte pilvedele või tema enda laine tõuseb meeletu detaili ja tunderohkus. Ta valas selle sinna Kenobi reekviemi ka. Ja siis ta olla olnud äärmiselt pettunud ja nördinud, kui Ricardo futigi üldse ei tõlgendanud seda muusikat nii täiuslikud nagu Ernesaks rühma vaimus olid selle valmis teinud. Rubiini on ju iseendast, on ta ju romantilise tundelaadi ja kõik aga seal mingisugust teine, hoopis väljendusvorm ja vahendanud väljendusviis. Ehk nagu nüüd kaugenesin sellest Ernesaksa tormis vahekorrast, mulle tundub, et, et selline väljendus ja tunde raad teda ei kõnetanud ja ta ei osanud sinna valada. Näiteks on ka räägitud seda, kui Šostakovitši kirjutas ballaadi ustavust spetsiaalselt rammive ja loomulikult, et ka seda, kus ta valmistas ette ja räägitakse, et see olevat sündinud ka meeletu vaeva ja valuga. Ja vist päris nagu hea tulemuseni ei jõutudki, sellepärast et see ei olnud tema element. Tollased diligendid räägivad, et ta nagu mõistis seda ja distantseerus aga samas ta ka ei kasutanud seda positsiooni nagu jäigalt ära. Teised dirigendid ikkagi võtsid ette ja tegid need no tõdemus, et kui mulle ei lähe see siis ei pea teistele ka minema, et selles mõttes oli ka tema suurust. Aga kuidas tormisele võis mõjuda see, et näiteks keegi tema suur mingis mõttes ikkagi, ma arvan, muusikaline eeskuju ei tunne ennast nagu tema loomingus ära või et ta sai aru, et ta peab ootama veel, ma ei tea, oma dirigent või kedagi. Kes seda mõistab? Vaat jälle, et see minu aeg selles kultuuriruumis, et mulle tundub niimoodi, et need vaevad ja valud ja läbielamised, need on natuke varem, millega mina ei ole silmitsi olnud. Loomulikult oli ta tormisel oma kriisid ja ma arvan, et ega tal ei olnud ka kerge Sestelt mingis mõttes ta arvestades tollast ümbritsevat esteetikat ja praktikat koorikontsertide näol ja repertuaari näol ja eks ta natuke vastuvoolu ujus ja noh, sellest on räägitud ja palju konflikte dirigentidega kui tema teoseid ette kant, eriti need, mis rahva laululisel tunde laatadel põhinevad. Et kindlasti ei olnud see kerge, samuti ei anna talle ka kerge ilmselt aeg, kui selline 70.-te aastate lõpu iseäranis kaheksakümnendad, kui tuli ikka ilmselge, selline poliitiline surve ja varjatud. Ma ei tea, kas varjatul, aga igal juhul mingi repressiivne element ikkagi oli. Ja sellest hakkas sündima ka väga palju temal sellist hoiatavat ja protesti. Vaat loomingut palju. Juhan Liivi sarkasmist ja kõik need mõttelised, Hando Runneli Rummo tekstide kasutamine protestiks nagu sellise surve vastu. Nii et tundub eemalt vaadates ja niimoodi tagasi vaadates, et ega ta kerge ei olnud alati. Aga kuidas teile tundub, kas see asjaolu, et ta ujus vastuvoolu ja tal oli käia nagu mingi oma tee, milles ta ei olnud nõus eriti ma saan aru noorena mitte mingeid kompromisse tegema. Et kas see vastuolu ümbritsevaga takistas teda tema tegevuses oi, järsku hoopis toetas, näidates talle, nagu seda oma teed aina selgemalt. No tõepoolest niimoodi, et, Ainult jõudu juurde ja lõpuks egas ei kestnud igavesti jää ikka järk-järgult hakkas sulama ju. Ta nägi ka positiivseid ilminguid, nii ütleme publiku reaktsioonides üldse vastuvõtus tema loomingule see ju järjest järjest ikkagi muutus positiivsemaks. Dirigendid kohanesid sellega. Tal tekkis tema mõttekaaslased palju, nii et ma arvan, et temasugust vaimset monumenti see ei lõhestanud. See, et tal ei olnud kerge ja eks seal olid oma kriisid. Aga mitte mingil juhul, ta ei läinud mingeid konjuktuurselt rada pidi. Et okei, et tundub, et see vist on väga hull, et tõmbame natuke tagasi, teeme leebemalt. Mitte mingil juhul. Ja õieti tegi. Oma 85. sünnipäeva eel ütles tormis, et ühel oma eluperioodil ta tundis, et talle hakati ühiskonnas ummistama mingisugust rolli, mida ta täielikult ei tahtnud siiski omaks võtta. Ta võrdles seda nagu väina mehise rolliga, et ilmselt on see seotud sellega, kui ta hakkas propageerima rahvalaulu ja sest ise ka tihti nagu eestlauljaks kätt, täiesti nagu sellistel põhjustel, et ta sai aru, et kui ta ise mingeid asju ei tee, siis neid ei tee mitte keegi teine ka. Ometi ta ütles, et ta ei taha olla Väine veinen ja ajas isegi oma habeme maha, et saage ometi aru, et tema see ei ole. Ja kui ma nüüd selle peale tagasi mõtlesin, siis inimlikul tasandil täiesti aru sellest vastasusest sellele rollile, aga, aga kui mõelda lihtsalt sellele, eks ole, selle tegelasele, kes läheb oma laeva lõpetamiseks allmaailmast kuskilt mingeid võlusõnu otsima, ehitab haugi, lõualuust kandle, mille ta annab kogu rahvale mängida, et noh, kui kui sellele tegelasele üldse mingit nagu vastet otsida, siis Veljo Tormis nagu meie kultuuriruumis seda nagu absoluutselt on, on esindanud, aga kuidas teile tundub, kas, kas ühiskond tahtis talle omistada mingisugust rolli? Vaat ei oska niimoodi üldistada või? Ega ei teagi, mis on põhjus ja mis on tagajärg. Aga ma arvan, et see, et pärimusmuusika on praegu nii au sees ja kõik püüdlema sinnapoole ja kõik tahavad seda mõista, teisest aru saada, selle sees olla ja seda nagu iseendast mõistetavaks muuta ja enda omaks muuta. Magasin on meeletu suur teene, Veljo Tormise. Ega rahvaviise kogutud ju alati, alati on olnud emissioonitundega, kultuuritegelasi, muusikuid, etnolooge kui palju arhiivides on olemas. Aga et ta sellise kõlapinna leidis sellise pärast malt saalsed reeglikumine, koorilaulus räägime. Sest et väga palju sellist folkmuusika ja etnomuusika ja pärimusmuusika või nimetage kuidas tahes, see on praegu väga kõrgelt koteeritud. Ja kui palju nad on inspiratsiooni saanud just tormiliselt. Nagu panna juba tornitsioloogia kõike Metsatölli kokku, seal on ilmekas näide sellest, et tormis oli omamoodi sillaks, kes selle kunagise kultuuri on tänapäeva toimetanud ja meile mõistetavaks teinud. Tekib küsimus, et aga kas keegi kunagi oleks ikkagi teinud, võib-olla tõesti. Aga võib olla ka mitte. On ka väga palju hääbunud kultuure, meenutagem kas või tormise enda nägemust ja hoiatust ja muretsust unustatud rahvad mis on ilmsed. Nagu sega, pole loomingu üks kõige suuremaid monument üldse. Kui te panete tähele, siis need unustatud rahvalaulud lõpevad kõik hääbumisega. Nad võtavad ühe inimesega. See nagu hoiatus. Et kui ma oma kultuuri hoia, jää ei kanna siis jäätis ükse seegis olev välja. Kas te ise vaatlejate seda rahvaluuleainelist loomingut ja nii-öelda originaalloomingut Tormise puhul kuidagi eraldi või on see nagu üks teekond ja mis teoseid te hindate tema parimateks enda seisukohast? Võib-olla seene suhtumine ongi ühe külje peale viltu AT tormisega, eeskätt kangastub see rahvaloomingu ja rahvalaulu toomine, eksponeerimine ja kasutamine muusikas. Aga ärgem unustagem ka originaalmuusika poolt ja võib-olla siin nagu meeskoori literatuuris on seda isegi rohkem. See on muidugi nüüd spetsialistide analüüs võib-olla teha, kuidas need proportsioonid ja tasakaalud ühe või teise suhtes, et kui seda originaalloomingut võib-olla varasemas loomestaadiumis rohkem pärast vähem aga mitte ainult. Ja meeskoori originaalloomingust, tooksin siin küll rida näitlejaid. Nägemus Eestist, tõmbtuul Hamleti laulud, kolm oli kaunist sõna laulja, maarjamaa ballaad, kaksid, pühendus, Viru vanne, viimane laev siis Juhan Liivi Kasmid, tasase maa laul. Kindlasti on veel. Ja ega kompositsioonilises mõttes võib-olla ei olegi oluline neid nii eristada või püüdav lahutada temale omane fantaasia ja kujutlus Ühest sõnumi loomisest eridesse. Eks see ole ikkagi paljuski sarnane loomulikult nagu ta ise on ju väga palju öelnud, et rahvalaul on tema jaoks püha. Et ta alati eksponeerib seda muutmata kujul, ei anna sinna omapoolse tausta ainult juurde. Originaalloomingus. No ta vahel on öelnud, et jooni parteil oleks, et ta nagu natuke ava hindas seda oma kompositsioonivõimet. Sest et kui paned tema kompositsioone, vaatan siis sellist fantaasiarikkust ja loovust ja siis dramaturgia loomise geniaalsust on raske. Ei ole muidugi mina õige andma hinnanguid ja võib-olla ei tohi kanda, mis on nagu kõige paremad teosed. Ma võin mitmeid teoseid nimetada, mis on mind nagu liigutanud ja kõnetanud. Ja mida ma olen alati teinud, nagu sellise suure põlemisega. Üks suuremaid katsumusi oli seitsmeteistkümne runo effibuses käimine, see ligi 40 minutit kestev tõeline sümfoonia ja mingid dramaturg ime näidis mille peale võib-olla paljud ettekandel kehitavad võlgu, aga kui seda dramaturgiat teada tormi sisesuutis, selle väga lihtsalt kuulajatele kontserdil öelda. Ja tegelikult dramaturgia muutub jube täiuslikuks ja niimoodi 40 minutiline suurugolm pingestada ja täita ära. Et see on olnud alati vapustav. Vähe esitatud, aga mul on meeles, et katkuoja, mälestus ja põhjavene bõliina hästi ulatuslikud teosed ja mis hakkab mind nagu köitnud hästi liigutav ja meeletud mõju, minu hinges on ikkagi ääred Tammsaare karjapõlvest. Siis kindlasti viivame, vaevaman dramaturgia ka. Sõjakullerisõit. Suur katsumus oli mul endal juba hakkama Fafaja kooril, maarjamaa ballaadiga. Hästi liigutav on Helletused, nagu need päris pikk nimekiri lehed. Katsest tuua see kõige-kõige välja, et see ei olegi võimalik. Eks me Veljo Tormis, sest ikkagi jätkuvalt räägime, räägime praegu, kui täitub 90. aastate ma sünnist räägime tõenäoliselt edaspidi ka mis tema pärand on? Natuke ohtlik oleks seda niimoodi ühe lausega defineerida. Aga klassika? No me kasutame sõna klassika ja intuitiivselt anname nagu hinnangu, mis on klassika ja mis ei ole ja ühel hetkel ütleme klassika klassika ongi see, mis üle põlvede edasi jääb pidama. Looming, ta võib-olla ajastukeskne seda hetke kajastav, selles ajas. Aga kui selles on midagi nii suurt, mis kestab üle aegade ja niimoodi suudab läbi mitme põlvkonna ennast tõestada sisse nagu kvalifitseeru klassikaks. Ja järelikult me vajame seda rikkust ikka jälle ja jälle ja nii tulevad järgmised tähtpäevad. Ja ikkagi võtame oma riiulist tormise nii nagu palju teisigi. Arvestagem ka seda, et tänu tormisele ja tormise elutööle Meie juurde mõistmisel, et oma juuri teadsid mu juurde, me oskasime, me peaksime kuulsad üldse on ja millised osad on mis juurinud kandnud, see on teinud meie kultuuriajalugu mitusada aastat pikemaks. Vastasel juhul see olekski hakkanud laulupeost peale. Mis on selline katsutav ja mõistetav postament. Et see ongi selle pärandi suurus nagu ennegi oli jutud, nagu tormilist ei oleks olnud, siis ei olekski olnud. Suur tänu selle vestluse eest Ants Soots.